PATRIITSID JA PLEBEID Käty Kuusemets ·VARASE VABARIIGI PERIOODIL JAGUNESID ROOMA KODANIKUD KAHTE ÕIGUSLIKULT ERISTATUD KLASSI: PATRIITSIDEKS JA PLEBEIDEKS PATRIITSID Patriitsid( ld k patres isad) olid suursuguste suguvõsade liikmed, Rooma arsitokraatia ülemkiht, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. patriitsiks saadakse sünniga e pärilik aristokraatia. patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega PATRIITSID Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. Senaator patres, senaatorite perekonnad olid kõige jõukamad ja võimsamad, kes vastandasid end kogukonna lihtliikmetele. Arvatavasti tekkis see kiht kuningate ajal, kuid nende positsioon tugevnes vabariikliku korra kehtestamisega. Patriitsid olid juhtinud kuningavõimu
rahvatribuunid. Valitsesid vastu ning kukutasid ta siiski patriitsid. troonilt. Konsulid (ülikud) juhtisid sõjaväge. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid. Teenistusest lahkudes said kõik kodanikuõigused. Austati lihtsat ja sõdurile omast karmi elu. Sõjaväes pidid teenima kõik alates 17aastased noormehed. Leegion koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna konsuleid oli kaks, oli leegion jagatud kaheks.
Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Nendele pöörati kohe peale iseseisvumist rõhk, et Eesti sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees. Heaks näiteks selle toimimisest on kasvõi poliitikute Edgar Savisaare hiljuti määratud trahv
mereblokaadiga peaaegu peatada Lõuna puuvilla ekspordi ja relvade ning laskemoona impordi Euroopast. Lincoln kuulutas Põhjas välja 1862. aastal sundmobilisatsiooni 1. jaanuaril 1863 kaotati orjandus Konföderatsiooni kuuluvates osariikides. Konföderatsiooni väed kapituleerusid ning sõja võitis Unioon. 1865. aastal lõppes kodusõda Lincoln tapeti Washingtonis Fordi teatris. Pärast kodusõja lõppu 1865 kaotati kogu riigi territooriumilt orjandus Mustanahalistele anti kõik kodanikuõigused. Majanduse areng 1890. aastateks tõusis USA juhtivaks tööstusriigiks. TÄNAN KUULAMAST!
* neljahobusekaariku võidusõit - staadioni pikkud veidi üle 192 m - olümpiarahu 1. Ei tohtinud relvi kanda. 2.Kellegi sinnapääsu relvaga takistada ei tohtinud. - võitja tõi kuulsust ka linnale -> kaaskodanikud hindasid olümpiakangelasi väga kõrgelt. Neile püstitati ausambaid. Abielu ja perekond 1. Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus muu suhtes. 2. Abielu- kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel Lahutamine: naine sai kaasavara tagasi ja läks taas oma isa eestkostele. 3. Põhieesmärk hankida seaduslikke järglasi
näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane Asutas filosoofiakooli eksisteerib kaks maailma: ideede- ehk tõeline maailm ja asjade ehk näiv maailm idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik aristrokaatlik Sparta Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA?
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade e...
1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Eesti valitsemine 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, riigivanema kätte. ühinemise koosolekute südametunnistuse, Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus
Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon, mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele. Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi, kellega sõjajalal olla. Kui meie maal
Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas üritati hoida vastaspoolt hirmus:massihävitusrelvad,tavarelvastus=võimsam. dem tunnused-vabad valimised, kodanikuõigused, vabadused,võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi sõltumatus,ajakirjandus vab.pluralism(arvamuste paljusus)tsiviilkontroll relvajõudude üle. Makartism-kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetvalt seotudisikute kõrvaldamist avalikest ametitest. Selle tagajärjel kasvas see üle nõiajahiks ning ebameeldivusi(vallandamist,avaliku hukkam)taluma tuhanded inimesed.1954a mõistis senat McCarty tegevuse hukka ning
millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. 2
Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on õnneks asjaolud muutunud, enam ei lase endast lugupidav naine enesega niimoodi käituda, nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmärk on järglaste saamine ja nende üleskasvatamine
1865. aastal vallutati mässajate pealinn Richmond ja varem edukas olnud kindral Lee alistus. 14. aprillil 1865. aastal toimus rünnaks president Lincolni vastu kus ta sai surmavalt haavat, ta suri järgmise päeva hommikul. Peale kodusõja lõppu hakati keskvõimu teostama nii, et lõuna osariikide istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu vähendada. Võeti vastu ka kol konstitutsiooniparandust, millega kaotati USA territooriumil orjus, anti neegritele kodanikuõigused ja valimisõigus. Algselt ei tahtnud osad lõunaosariigid nende parandustega leppida ning protestisid, kuid siis kehtestati nendes osariikides sõjaväeline võim. Tingimused täideti 1870. aastaks ja rekonstruktsioon lõpetati 1877. aastal viimaste valitsusvägede välja viimisega.
Diktaktuur- õigusvastane valitsemisvorm Keskklass- kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond. Teadmusühiskond- infot kasutatakse oskuslikult pidevalt majanduses ja poliitikas. Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents; hääleõigus ja kodanikuõigused. Pluralism- paljusus Polüarhia- nüüdisdemokraatia, paljude võim. Tunnused: alternatiivsed infoallikad; vabadus esineda eriarvamustega; kritiseerida valitsuse poliitikat. Monarhia- ainuvõim
Prantsusmaa survel. Suurte reformide ajal üheks keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamiks Saksa riikideks.Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatusikud muudatused toimusid tsiviilelus: kaotati aadli eesõigused, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Osa Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks2". Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel ettendasid olulist rolli ülikoolid ja isalmaaliselt meelestatud kirjanduslikud ringkonnad. Revolutsiooni sõdade alguses sai Napoleoni väed lüüa , aga siis pöördus Seaduslik Kogu rahva poole üleskutsega ,,Isamaa on hädaohus". Tänu sellele kogunes rahvas kokku ja nad võitsid
3)liberalism riik pakub sots. Hüvitisi ainult vaestele ja minimaalselt, kõik vajaliku peab inimene ise muretsema (meditsiin, ülikool jne), riik tagab tööhõive (USA 3. Siirderiik riik, kus minnakse üle diktaatorlikult valitsemiskorralt demokraatlikule. Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu
terminit, mis aga oma sisult ongi inimõigused. Põhiõiguste termin on enamasti levinud Euroopa õigusruumis, nii Euroopa Nõukogus kui ka Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused. Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Inimõigused on üldkehtivad ja kodanikuõigused kui inimõigused tagatakse siseriiklike õigusaktidega riigi kodanikele. Inim- ja poliitilised õigused ● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele
Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon, mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele. Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi, kellega sõjajalal olla. Kui meie maal
samuti raamatukogudee võrk. Lourre muuseum Ühiskondlikud suhted Kaoati seisuslikud eesõigused Inimestel oli vabadus ja kõik olid võrdse, see oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele Üldiseks kõnetusvormiks sai „sina“ Religioon Püüti vähendada kiriku mõju Usuvabadus Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused Hävitati religioossed sümbolid Vaimulikel anti korraldus kiiresti abielluda Majandus Prantsuse panga rajamine Mindi üle turumajandusele 5. Kas napoleoni riigipöördeta oleks Prantsuse revolutsioon võinud jätkata? Ei, arvan et revolutsioon oleks ise kadunud ja keegi oleks Napoleoni asemel võtnud 6. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? Ta arvestas rahva arvamusega
tohutult, maa oli laostunu, linnad ja ettevõtted varemeis, ligi pooled põllud söötis.,eesti langes NSV liidu võiu alla. agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja
Proletaare hakati värbama palgasõduriteks (õ. lk.172). Sellised sõdurid olid truud oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 3. Riik oli kasvanud väga suureks Kõik kodanikud ei saanud käia enam rahvakoosolekutel ja riigi asjade otsustamisel kaasa rääkida. Suur hulk kodanikke ei käinud kunagi kordagi Roomas. 4. Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid. Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved
arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Ta rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust ning tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates on see õige, et need, kellel on palju, on nõus seda jagama puudust kannatavatega. Reformatsioon Prantsusmaal põhjustas usulistest erinevustest arenenud vaenu, mis viis ususõdade puhkemiseni. Pärast kolmandat ususõda kuulutati kuningriigis välja südametunnistuse vabadus, mille kohaselt protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Hugenotid said kodanikuõigused, võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varandust ja olla ka riigiametites. See oli õige otsus, sest kõigil inimestel peaksid olema võrdsed võimalused ja õigused. Skandinaaviamaades olid reformatsiooni põhiprobleemid majanduslikud. Riikliku reformatsiooni põhidokumentides otsustati, et piiskopilossid lähevad üle kuningale, kloostrid jäetakse alles ja paavstile ei maksta makse. Reformatsiooni tulemusena tugevnes
revolutsioonid Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle
Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla edikt, mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
*Eesti riigipiir *Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad *Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla *Eesti vabanes kohustuses osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 milj. Kuldrubla. *Venemaa kinnitas,et tunnistab Eesti iseseisvumist Täitmata: *Petserimaa Eestile *Venemaa tagastab Eestis väljaveetud varad, kaasaarvatud Ülikooli omad. 7.Esitage 2 põhjendust väitele, et Eesti Vabariigi esimene põhiseadus oli demokraatilk. (2p.) *Asutav kogu andis kodanikuõigused: sõnavabadus jne. *Põhiseaduse korras oli kõrgemaiks võimukandjaks rahvas. 8. Millal ja kelle poolt antud tunnustus pani aluse Eesti Vabariigi tunnustamisele enamiku riikide poolt?(2p.) 1921.a. 26 jaanuar tunnustas Atlandi Ülemkogu Balti riike, Eesti poliitika tagas julgeoleku ja tõstis esile ohuallikat Saksamaa ja Venemaa. 9.Milles seisnes 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis, kuidas see lõppes? (3p.) 1930
iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934.aastani, mil see muudeti üleriigiliseks.
Vana-Kreeka riigikorrad sparta ja ateena näitel Polis oli tüüpiline kreeka linnriik,mis oli väikene,koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitseväe moodustasid kodanikud.Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paar...
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage kolm elanikkonna rühma. 10 Millised valitsemisvormid olid Kreekas esindatud? Iseloomustage neid paari lausega ja tooge näiteks üks Kreeka polis, kus vastav valitsusvorm kehtestati. 11 Võrrelge Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraatliku riigikorraldusega. Tooge välja sarnasusi ja erinevusi. 12 Iseloomustage Kreeka linnriiki. Selgita mõisted: akropol, agoraa, tempel, andreion. 13 Iseloomustage Vana-Kreeka olümpiamänge (reeglid osalejatele, võistlusalad, tähtsus,
Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielus oli mees alati domineerivam pool. Kreeka tähestik on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Tänu oma lihtsusele ja täiuslikkusele, läks see Kreekas juba õige pea pärast tähestiku loomist aktiivsesse kasutusse.Ateenas said poisid haridust alates seitsmendast eluaastast, rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa p...
Revolutsiooni sündmused toimusid samal ajal Venemaaga. 1905-1907. aasta kodanlik- demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi töölised, talurahvas- tsaarivalitsus, kodanlus. Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale. 1900 – 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid väga halvad elu- ja töötingimused ning nad hakkasid endale seda nõudma ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 – 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks Venemaal sai lõpuks 9.01.1905
leidus ka hulgaliselt võlgade katteks vabaduse kaotanud ja sõdades vangi jäänud inimesi. Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada varandust, neil oli võimalik end vabaks osta ning mõnikord neid lihtsalt lasti vabaks. Perekond ja naiste positsioon Kreekas ja Roomas olid küllaltki sarnased. Naised olid seaduse silmis isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all. Kogu võim perekonnas kuulus pereisale. Naistel puudusid kodanikuõigused. Kreekas lepiti abielu kokku tavaliselt tulevase äia ja peigmehe vahel. Abielu võis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Roomas oli naisel isegi võimalik teatud juhtudel elada iseseisvalt, ühestki mehest sõltumatult. Kreekas see polnud võimalik. Samuti polnud Roomas naised avalikust elust täiesti kõrvale jäetud, seetõttu oli Roomas naiste positsioon parem kui Kreekas. Nii Kreekas kui Roomas pidasid ülemkiht sõpruskonnaga ühiseid pidusööke. Kreekas nimetati neid sümpoosioniteks
Sparta. Platoni põhiteoseks on dialoog ,,Riik". Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend. Ideaalseks pidas Aristoteles sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.
Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad. Mõlemal pool oli orjapidamine väga suur ja võõramaalastel puudusid õigused. Spartas koondus võim väiksema arvu inimeste kätte ja valitses aristokraatlik kord. Ateenas valitses demokraatlik kord.
põhjustada õiguspära taganemist inimõiguste ja vabaduste tagamisest. Rahvusvahelise kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti järgi võib inimõigusi teatud tingimustel piirata. Näites võib kuulutada kohtuistungi kinniseks, piirata liikumisvabadust, elukoha vahetust, riigist lahkumise ja riiki sissesõidu vabadust, Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub aga iga ma arengutasemest. Et kodanikuõigused ei tulene mitte lihtsalt inimeseks, vaid ka kodanikuks olemisest, ei ole igal inimesel konkreetses riigis mitte alati kodanikuõigusi. Küll on kõigil sünnipärane õigus kodakondsusele, kuid seda õigust saab rakendada üksnes juhul, kui on täidetud seadusega sätestatud tingimused. Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa;
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu lagunemisega algas kriisi ja muutuste ajastu Rooma aladel: Senise elukorralduse säilitamiseks tuli keskvõimudel teha kompromisse ääremaadega, millega kaasnesid piiridelt lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451
Ja ühendusi; edendab ühiskonnasvabameelsust,omaalgatust ja rahva jrelvalvet võimude tegevuse üle Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, et jõuda kokkuleppele. Konkurents võistlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad e konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. Konstitutsioon riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused. Konventsioon- ahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu, protsess avalik. Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tasumise tingimused on rangelt fikseeritud. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad.
ühisvarast. Vanas-Egiptuses oli naise positsioon perekonnas ja ühiskonnas erandlikult kõrge. Vanas-Egiptuses kujutati naisi ka jumalannadena. Kõige kuulsam Egiptuse juma- lanna on Isis. Teda kujutati noore naisena, kellel olid peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel on päikeseketas. Teine kuulus on Hathor. Teda kujutati lehmapea või lehmasarvadega. Hathor kaitses eriti naisi. Seega olid naised ka jumalannade seas kuulsad. Vanas-Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad pidid alluma abikaasale, isale või mingile meessugulasele. Samuti abielus domineeris mees. Tavaliselt abiellus 30-40-aastane mees puberteedieas tüdrukuga. Sageli ei olnud mees ja naine(tüdruk) teineteist enne abiellumist näinud. Samuti avaldus mehe domineerivus ka väljaspool abielu. Näiteks möödus mehe elu kodust väljas. Ta käis nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakutel ja sümpoosionidel. Ja naine pidi püsima kodus. Ta korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi
2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks
Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus? Demokraatia tähendab rahva võimu. Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda ...
Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Erinevad polised korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi, kes pidid suutma linnriiki kaitsta ning olema piisavalt rikas, et hankida endale jalaväelase täisvarustus (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda). Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus- kodanikuõigused olid vaid jõukamatel inimestel. Mittekodanikud olid võõramaalased, naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam
Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama...
Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus? Pärast esimest maailmasõda oli kõige kohutavam olukord just Saksamaal- ta pidi ära andma mitmeid maaalasid, sõja tegevus oli piiratud, majanduskriis oli kõige kohutavam- hüperinflatsioon. Oma nõrga riigiga piirasid ka nad teisi riike, kes olid tunduvalt paremas seisus. Seega otsisid sakslased igasugust väljapääsu nende ebaõiglasest saatusest. Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu ,, Mein Kampf", seal rääkis ta, kuidas suudaks Saksamaa oma olukorda päästa ning rääkis nende ilusast tulevikust. Hitler avaldas oma raamatus palju asju, kuidas peaks Saksamaad muutma, näiteks: tuli kehtestada uus kord riigis, kus kõik teisiti mõtlejad tuli kõrvaldada, tuli ka tühistada kõik ahistavad lepingud. Kuid sellega nad algul edu ei saav...
Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused, kõik inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Napoleon saatis tema sõjakäikudel nii ünn kui ka ebaõnn. 1805.a detsembris purustasid Napoleoni väed Austerlitzi lahingus Austria-Vene väed ja 1806. a oktoobris purustasid tema väed Preisimaa. Kuid 1805. a oktoobris toimunud Trafalgari merelahingus hävitasid Inglismaa-Hispaania väed Prantsuse laevastiku, merelahingutes ei saatnud Napoleon üldse edu. Peale Preisimaa purustamist 1806. a algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,
ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb edendada kultuuri ja rahva vaimu, leht viis eestluse tõusuajastusse (Tartu Renessanss), eesti keele propageerimine, kodus keele õpetamine, Postimees muutis suhtumist, et eesti keel on matslik. Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 7.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? -2p Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised" (1903) , Euroopas ja Tsaari Venemaal levisid laialt marksistlikud ideed, Seisukohad: demokraatlik vabariik kodanikuvabadustega, tunnistasid vähemusrahvaste õigusi. 8.Miks süvenes kriis ühiskonnas e, mis olid 1905.a. revolutsiooni
demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01.1905- Verine pühapäev 16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek
Teleoloogiline- seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. ENIM KASUTATAV! 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õigusskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja-kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodakondsus ehk rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseadues. Need on õigused riigi kaitsele (ka välismaal), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
