Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia.
REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused · kui saadi teada, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati Majandusreformid · pankade natsionaleerimine · riigistati tööstusettevõtted,suurärid,hotellid,restoranid · maa kuulutati riigi omandiks
Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule Mittedemokraatlikud-kommunism, fašism, natsionaalsotsialism
Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Nimi tulenes asehalduri nimetusest. Poliitilised muutused: Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Miks kujunes? See laiendati 1783.a ka Baltikumile peale seda, kui see kehtestati Venemaa kubermangudes. Haldusjaotus: Lisandusid Paldiski, Võru-ja Viljandimaa. Kubermangu valitsemine: juhtima hakkas asehaldur. Aadlike positsioon: paranes, olid isandad. Rouseni deklaratsioon : *talupojad õigusteta pärisorjad *mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa
Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete
192 maailma riigist olid 120 demokraatlikud (62,5%) Maailma demokraatlikud riigid: mida heledam seda demokraatlikum Partially free, not electoral democracies Not free, not electoral Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik
Hiljem liitusid ka teised Saksa liiduga, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu ning populaarsus sõdurite seas. Lisaks aitasid kaasa ka tema enda andekus ning katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning anti kodanikuõigused ka juutidele. Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooni, suruda seda teistele riikidele peale ja vallutada uusi maid. Maismaal olid prantsuse väed edukad, kuid merelahingutes nõrgad. Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane: Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju: Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11
Näiteks nende kiri, see ei ole varastatud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid Kreekas kodanikuõigused. Nad pidid alluma meestele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel, mille eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Itaalias tegeleti rohkem põlluharimisega ja merd sõideti vähem kui Kreekas. Linn kujunes mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti müüriga. Rooma linna valitses kuningas koos nõukoguga ehk senatiga, kuhu kuulusid tähtsate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jahunes sugukondadeks, mis omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli talupojaühiskond
eksitents kõikidele riigi elanikele ja kindlustada nad teenustega, mis pole ettevõtluse jaoks proviitsed. · Tagamiseks: reguleeritakse makse, proportsionaalne tulumaks. 4. Millised on heaoluriigi arenguetapid? 5. Milles seisneb demokraatia? · Demokraatia on kultuuriruumi õiguskorraga kooskõlas olev sotsiaalpoliitiline korraldus, mille raames kehtivad inim- ja kodanikuõigused, sõltumatu media ning võimude lahusus. · Otsene e. vahetuv demokraatia Rahvakoosolekul kodanikud, kes olid põliselanikest, meessoost täiskasvanud inimesed võtsid osa hääletustest mis puudutasid linnriigi küsimusi. · Kaudne e.esindus demokraatia Demokraatia vorm, kus kodanikud valivad nendel poliitiliste vaadete poolest meeldivad inimesed saadikutena rahvaesinduskogusse, kus saadikud otsustavad tähtsaid küsimusi valijate
Riigikorraldus: polis; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed) Linn paiknes enamasti kaljunukile rajatud kindluse e. akropoli jalamil. Jumalate templeid leidus nii akropolis kui all-linnas. Linnaelu keskus turuplats e. agroaa. Linna lähiümbruses oli palju maaelanike põlde, istandusi ja rikaste maamaju. Ühiskond: 1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa) - käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata) Võlgujäänud talupoega võis võlausaldaja orjaks müüa. Hiljem võlaorjastamist piirati, sest talupojad moodustasid enamiku sõjaväest. Sõjaväe põhiüksus raskerelvastatud jalavägi Sõdalane hopliit (kilp, turvis, säärekaitsed, kiiver, oda, mõõk) Lahingurivistus faalanks 2. Ülemkiht e. aristokraatia Positsioon põhines suurmaavaldusel
teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigused. Õigusriik Võimuriik Kord riigis Tagatakse õigusega Tagatakse distsipliiniga Vabadus Soodustatakse Surutakse alla Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil
ühine asevalitseja Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti aadlikud esindajaid kõikidest kihtidest Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu Pearahamaksu laiendati Baltikumi ning hakati korraldama hingeloendusi Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid Kodanikuõigused olid linnas kõigil tsunftidesse ja gildidesse, ja olid sakslased majaomanikel, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Kõiki poliitilisi õigusi omasid, vaid Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud võrdsed õigused. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3
liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuulutati kõik inimesed võrdseteks. Kõigil oli õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul. Inimese ja kodanikuõigused hakkasid levima kõikjal Euroopas. 18.saj lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia ning valitsejaks kuningas Louis XVI. Kuningakoja ülalpidamiseks kulus aga liiga palju raha ning pidev maksude tõstmine muutis rahva rahulolematuks. Seepärast kehtestati Seadusandliku Kogu poolt konstitutsiooniline monarhia: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. 21.september 1792 võttis
Tütarlapsed olid valmis abielluma peale esimest menstruatsiooni. Kreekas oli tavaline, et 3040 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vaatamata sellele, et varajased ühiskonnad olid meeste domineeritud, oli Egiptuses naistel nii perekonnas kui ma ühiskonnas kõrge positsioon. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Kreekas aga puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus muus suhtes. Naine allus alati oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees domineeriv pool. Nii Egiptuses kui ka Kreekas olid perekonna rollid mõneti sarnased, erinesid üksteisest lihtrahva ja aristokraatide rollid. Lihtrahva perekondades igapäevast elu korraldades, puutusid naine ja mees tihedalt kokku. Aristokraatide abielu jooksul ei pruukinud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda
regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele lõpp peale teha
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialism...
Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu, populaarsus sõdurite seas, Tema enda andekus ning isiklikud ambitsioonid ning mõnes mõttes ka katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooniideid ning suruda neid jõuga teistele riikidele peale ning muidugi vallutada uusi maid.. Maismaal olid prantsuse väed edukad kuid Trafalgari merelahingus sai Prantsusmaa Inglismaalt lüüa. Pärast lüüasaamist otsustas Napoleon Inglismaad terroriseerida kontinentaalblokaadiga. Uue laevastiku ehitamine oleks läinud liiga kulukaks ning selleks ei olnud nii palju aega ka. Niimoodi lootis Napoleon Inglismaad alistada. See
-Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused Ameerika Ühendriikides - 1955-56 Montgomery busside boikott -Rosa Parks- keeldub mustade kohale istumast, paljud järgivad eeskuju, keelduvad busside kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad Little Rock, Arkansas 1957 -valgetele mõeldud kooli tuleb 4 mustanahalist õpilast, 1000 relvastatut sõdurit valvavad, et mustanahalised ei saaks sisse
Pärast Esimest maailmasõda, kus sakslased kaotasid ja jäid häbisse, otsustas Führer Adolf Hitler tõsta Saksamaa suureks parimaks riigiks ning selleks oli tal suur plaan, millel olid väiksed sammud, kuid need olid kaalukad. Hitler alustas vaikselt. Esialgu hakkas ta looma korda Saksamaal. Kohe pärast võimule saamist, kaotas ta demokraatia täielikult. Ta lõi üheparteisüsteemi, elimineeris vastased. 15.september 1935 võttis Saksamaa vastu Nürnbergi seadused, mis võttis juutidelt kodanikuõigused. Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus. Saksamaast sai diktatuuri riik, kus valitses suur propaganda ja inimesi hoidi pidevalt surmakartuse all. Nüüd võis Saksamaa valitseva seisundi loomine alata, esialgu Euroopas, hiljem terves maailmas. Aastal 1935 alustas Hitler Versailles’ lepingu rikkumist. Ta taaskehtestades ajateenistuskohustuse ja luues võimsa armee - Wehrmachti. Seejärel marssis natsiarmee Reini demilitariseeritud tsooni
1905 aasta revolutsioon 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel ...
Prantsusmaal valitses keiser ainuisikuliselt. 1870. aastal sai Prantsusmaast aga vabariik, mida juhtis president. Inglismaa oli parlamentaarne monarhia, mida valitses kõigutamatult kuninganna Victoria. Prantsusmaa valitsus ja rahvas võitlesid pidevalt ning ei toetatud eriti keisrit. Inglismaal aga valistejat armastati ning riik oli ühtne. Prantsusmaa oli keisririik. Napoleon lll pööras tähelepanu majanduse arengule. Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi. Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloosündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigi hümniks kinnitati ´´Marseljees´´. Inglismaal tegutsesid kaks parteid, liberaalid jakonservatiivid. Liberaalid olid juhtivamal kohal. Valimisõigus anti palgatöölistele.
kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Sparta:Lakoonikas,millega oli liidetud Messeenia maakond.Neli kindlustamata küla.Sparta
a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15
dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõj...
Selle kõige halvemaks pooleks oli tõsiasi, et preester ei olnud kohustatud orje ülal pidama ning toitma, mis omakorda sundis orje kas templist põgenema või nälga surema. Põgenemine tõi kaasa ohu, et ta võetakse kinni ja karistatakse rängalt . Orjal lubati ka kord aastas Dionysose päeval teistega veini juua . Ori polnud ühiskonna liige, vaid oli ühiskonna omand .Orjad sõltusid täielikult oma peremehest . Neil puudus eraomand , puudusid igasugu kodanikuõigused ning ka eraelu . Orje vabastati vaid siis, kui tema omanik oli suremas . Siiski jäi ori sõltuma peremehe järeltulijast . Minu jaoks ei ole selline riigikord kuigi täiuslik . Orjade vabadus oli niivõrd piiratud, et orjade jaoks ei saa seda mitte mingit pidi täiuslikuks nimetada samas kui orjapidajate jaoks oli see vastupidi. Vaatamata sellele muutsid väikesed õigused orjade elu lihtsamaks .
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastail Järgneva arutluse käigus selgub demokraatia ja diktatuuride rolli 1920. -1930. aastatel, nende head ja halvad küljed ning tekkepõhjuseid. Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on võim rahva käes. Põhilised tunnused on kodanikuvabadused, kodanikuõigused ja rahva sekkumine ühiskonna tähtsamate otsuste lahendamisse. Diktatuur on aga jõulisem ja robustsem valitsemisvorm. Diktatuur jaguneb kaheks autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa. Rahvas allutati riigivõimu alla tekitades neis hirmu ning lubades neile paremat elu. 1920. 1930 aastatel hakkas Euroopas levima diktatuur. Selle põhjustas rida muutusi, mille diktaatorid kenasti ära kasutasid
1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-19...
kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad Vene b)"Teataja" ringkonnad isevalitsusliku korra asendamine Eesmärk parandada eestlaste demokraatliku vabariigiga, kus majanduslikku ja poliitilist kehtiksid kõik kodanikuõigused. olukorda, suruda baltisakslased Nõuti ka väikerahvaste õiguste välja nii majandusest kui ka arvestamist. Toetajaskonnaks oli poliitikast. Liidus vene intelligents ja töölisklass demokraatidega tuleb reformida Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele.
vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või oli juudi usku või abielus juudiga Juut ei tohtinud abielluda mittejuudiga, pidada alla 45-aastast teenijat Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest Hitler ja Himmler 1936.aastal Püüdis Hitler maailmale näidata, et juute ei kiusata taga. Berliini olümpia- mängudel osales Saksamaa võistkonnas ka kaks juuti. Kristalliöö 9.novembril 1938 Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud"
Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriik. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus.Selleks astus kokku Asutav Kogu. Esimene Põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920. aastal. Kõrgeimaks võimu kandjaks sai rahvas toimusid parlamendivalimised, rahvahääletused jms, mille kaudu saadi oma tahet teostada ja kehtestati laialdased kodanikuõigused. Muidu edukal põhiseadusel oli aga vajaka jäämisi riigipea puudumine ja rahvaalgatuste mitteteostamine said Esimesele Põhiseadusele saatuslikuks. Kuigi valitsuse eesotas oli riigivanem, kes täitis peaministri kohustusi ja mõningaid riigipea esindusülesandeid, ei piisanud sellest, kuna vaja oli riigipead. Ülemaailmsest majanduskriisist tulenenud elatustaseme langus ja tööpuuduse kasv suurendasid rahulolematust seniste valitsuste poliitika vastu, ning see süvendas
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus:
Kuidas mõjutas impeeriumi poliitika Eestimaad ? Eesti oli kaua aega sõdimas vene impeeriumi vastu ja ei tahtnud kuuluda selle alla. Kuid siiski on see jätnud jälje Eesti elusse , mida võib teatud määral tunda ka praegu. Selles võis olla midagi head ja samas ka halba. Poliitika ja elu arenes sel ajal , tehti reforme ja arendati tööstust , kaubandust ja muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni
Kodanikul oleks riigis parem elada on kodanikel kohustused, mida tuleb täita. Põhiseadusega on kehtestatud kodanikukohustused. Kodanikud peavad riigis täitma seadusi, alluma töödistsipliinile, suhtuma austavalt ühiskonna kohustustesse, austama ühiselu reegleid ning hoidma oma omandit. Isamaa kaitsmine on iga kodaniku püha kohustus, kodumaa reetmist aga karistatakse kui raskemat kuritegu. Muidugi on kodanikul riigis inimõigused. Põhiseadusega on tagatud kodanikuõigused ja vabadused. Kodanikul on riigis õigus tööle, haridusele, ainelisele kindlustatusele vanaduses ning haiguse ja töövõime kaotamise korral. Iga töövõimeline kodanik peab töötama ühiskonnale kasulikul tegevusalal, hoidma ja kaitsma ühiskonna vara. Kodakondsus on riigi kodanikuks olemine. See on isiku ja riigi vaheline õiguslik side, millega määratakse isiku kuulumine riigiks on kuulumine ühiskonda ja allumine seal kehtivale õiguskorrale
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann ...
Gerda Rohi 11V Ameerika Ühendriikide kodusõda 1861-1865 19. sajandil läks Ameerika Ühendriikides põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes tööstus ja põllumajanduses valitses farmerlik majandamine, lõunaosariikides oli olukord otse vastupidine. Põhjas peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunas aga pooldati vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käimiseks, reisimiseks ja lõbutsemiseks. 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. Eesotsas lõi lahku Lõuna-C...
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita...
demokraatlikule). Algab uue põhiseaduse vastu võtmisega ja vabade valimistega. Probleemid- majanduskriis, rahva rahulolematus, korruptsioon, reformide ebaühtlane tempo. 4. Araabia kevad. 2011 algul alanud meeleavalduste ja protestide laine põhjaaafrikas ja ning lähisidas, araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu
keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võimu endale. 9.Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Ta oli halvasti ettevalmistatud. 10.Mida kujutas endast Pariisi Kommuun? Tööliste moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus. 11.Milliseid ümberkorraldusi viidi sisse III vabariigis? Kodanikuõigused, vähendati kirikut koolis ja ühiskonnas, Tasuta algharidus. 12.Millised olid Prantsuse majanduse põhiprobleemid? Veini ei tahetud enam osta, põllum. konkurentsist väljas. 13.Kes on rantjee? Laenuprotsentidest / väärtpaberituludest elatuv isik. 14.Kuidas püüti ellu viia Prantsuse välispoliitikat? Tugev sõjavägi, liitlane Venemaa ja Inglismaa. 15.Mis võimaldas Inglismaal olla juhtiv tööstusmaa? Odav tööjõud ja tooraine. 16.Miks loodi ametiühingud
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island,
isegi üliedukaks saavutuseks, mida Eesti Vabariik suutis teha. Teiseks edukaks saavutuseks võiks lugeda Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmist. Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumisest lähtus ka Asustatav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Asustatav kogu võttis selle vastu 15. juunil 1920, aga selleks ei korraldatud rahvahääletust. Põhiseaduse vastuvõtmine oli tähtis, kuna see sätestas laialdased kodanikuõigused. Nendeks olid täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimuks rahvas. Võimu teostas ka Riigikogu ning Vabariigi Valitsus. Riigivanem juhtis valitsuse tegevust. Ainsaks probleemiks oli riigipea puudumine, mis viis kahjuks 1930.aastatel vallandanud ränga kriisini
Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia. Türannia. Ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse võrdlus. Pane tähele! Millistest kihtidest ühiskond koosnes? Kellel olid kodanikuõigused? Milline oli valitsemiskorraldus? Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakondi, keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärinesid 8. sajandist ja olid tuntud oma karmuste poolest. Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Perioigid vabad, ei omanud poliitilisi õigusi.
* Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna
- Sõdade järel kasvab alati tarbimine = rohkem on vaja toota. - Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED: Ületootmine, vale majandamine, valitsuse vead kriisi ajal, hulgaline tööpuudus ja elatustaseme langus. 3) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; Demokraatia – Loeb kodanike arvamus, kõik inimesed on võrdsed, riiki valitsevad mitmed erakonnad, kehtib isikuvabadus ja kodanikuõigused , arvestatakse ka vähemuse arvamusega. Diktatuur – Range, karm, agressiivne valitsemis vorm, kus valitseb üks inimene või erakond. Loeb vaid üks arvamus ja selle järgi otsustatakse. 4) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused,
Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina Ulatuslikum loomakasvatus mõisates Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine
1905 9.jaan.-Verine pühap.-tulistamine Peterburis.16.okt.-veretöö,rahvakoosolekul avas sõjaväeüksus rahva pihta tule.17.okt.-Nikolai II kirj. alla manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.27.nov-Tartusse kutsuti kokku I üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
