!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
ühtedel ja samadel alustaladel põhinevat kultuuriruumi, mis on seotud ühise ajalooga. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Euroopa Ühenduse neli vaba liikumist - kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine - on omavahel seotud. Isikute vaba liikumise acquis Isikute vaba liikumise peatüki all reguleeritakse alljärgnevaid valdkondi: kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine, kodanikuõigused, tööjõu vaba liikumine, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Infrastruktuurid Diplomite vastastikune tunnustamine põhineb üldjoontes liikmesriikide vastavate rahvuslike institutsioonide vastastikusel usaldusel. Mis puudutab kutsealasid, kus on vastu võetud sektoraalsed nõuded, siis siin on oluline rahvuslike seadusandluste kooskõlastamine minimaalse koolituse osas, mis
anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
mõistet). Roomlased nimetasid oma riiki res publica'ks (ehk vabariigiks), mis hakkas tähistama vabariiklikku riigikorda. Riiki juhisid magistraadid (300 tk) ja senat. Tähtsamad ametimehed olid konsulid. Vabariigi periood möödus peaaegu lakkamatutes vallutussõdades. Edukas võitlus (gallide, samniidide, etruskide, kreeklaste vastu) kindlustas 264. a eKr Rooma ülemvõimu Itaalia üle. Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2.saj alistati lõplikult Kartaago (läbi Puunia sõdade, neid oli 3 tk), mille tulemusel kinnistati võim Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas (Hannibal oli Kartaago sõjaväejuht). Samal ajal laienes roomlaste võim ka idasuunas: Makedooniasse ja Väike- Aasiasse. Divide et impera!- Jaga ja valitse! Roomlaste poolt vallutatud piirkonnad, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam
kuulub Roomale kogu Vahemere bassein. Põhiliselt said vallutusstest kasu aristokraadid-maavaldajad ja kaupmehed. Rooma plebs ja maaelanikud olid üsna kehvas seisus, seoses uute majanduslike tingimustega. Rooma voolas kokku palju võõrast rahvast, mis suurendas veelgi inimeste ridu. Rahva pretensioonide ning võitluse tulemusena hakkab Rooma muutuma linnriigist rahvusriigiks: Itaalia elanikud saavad kõik kodanikuõigused. 7) Keisririigi aeg Varane keisririik ( -30 - +235) Traianus (98 – 117) territooriumi ulatuse haripunkt: vallutatud Dacia, Mesopotaamia. Rajati limes. Hadrianuse (117 – 138) kindlustusvall. Hiline keisririik ( 235 – 476) 313: ristiusk sallitud usk 395: Impeerium jagatud kaheks(Occident ja Orient) rahva hääl on hädavajalik (jumalate tahte väljendajana; rahva
Patriitsid olid põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed,suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud,kellel oli õigus olla valitud riigiametisse,kuuluda senatisse ja saada preestriks. Plebeid olid Rooma lihtrahvad,peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Olid sõjaväekohuslased,neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud ehk proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid piiratud. Orjad olid sõjavangid,vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr. Pärast kuninga (535eKr-509eKr)Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi.Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge ning ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile.Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica
rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam
6. vabadussõda kes kaitsesid eestit vabadussõja alguses, 7. miks eestlased alguses kaotasid? 8. miks toimus murrang eestlaste kasuks? 9. landeswehri sõda millal kus kes 23 juuni 10.tartu rahu rahu tingimused telegatsioonide juhid Eesti vabariik 1918 15 juuni 1920 asutav kogu võttis vaastu I põhiseaduse Mis kehtestas, I kõrgeim võimukandjarahvas Seadusandlik võim kuulus riigikogule(100 liiget 3 aastaks) Täidesaatvat võimu teostas valitsus Presidenti polnud Kehtestati demokraaatlikud kodanikuõigused Nõukogude liit oli tunnustanud eesti vabariiki üritas eestit endaga liita esialgu olid kommunistid eestis üsna populaarsed kommunistide vastu võitles eesti kaitsepolitsei 1922 hukati v Kingissepp 1 dets 1924 J Anvelt osales 300 inimest nad tahtsid kaotada ev ja liituda nõukogude liiduga punaarmee oli valmis sissetungiks Mässajad vallurasid tallinnas toompea lossi riigivanema maja ,, rautteejaama, rünnak oli
Valitsemine oli demokraatlik. Valitsemisvormid: Rahvakoosolek, mis valis 500-liikmelise nõukogu, riigiametnikud (sealhulgas 10 strateegi ehk väejuhti) ja 6000 kohtunikku (vahetusid kuu aja jooksul, mis tagas nende erapooletuse ja pädevuse. Ühiskonna hierarhia: Ühiskond patriarhaalne Inimesed jagunesid vabadeks kodanikeks (=vaba, mees, täisealine, põliselanik) ja mittekodanikeks (=naine, ori ja metoig = võõramaalane/mitteateenlane) Naistel puudusid kodanikuõigused ja varanduslik iseseisvus Perekond: Naistel oluline roll kodus majapidamise korraldamises ja laste kasvatamises. Perepea on mees Klassikalise ajastu kultuur: Kiri: Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal, ülevõtmine leidis arvatavasti aset aastal 800 eKr. Koosneb 24 tähemärgist. Haridus: Poisse hariti alates 7 eluaastast. Rikkamates peredes kodus pedagoogi käe all. Koolis õpiti lugemist, kirjutamist, muusikat, luulet ja gümnastikat
c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast
Mis siis on õigus üldiselt? Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga (Livental 1999:10). Õiguste kontekstis saab rääkida riigist kui õigusriigist. Õigusriigi mõiste kujunes välja XVIII XIX sajandi vahetusel. Idee iseenesest valitsema peab õigus, mitte üksikisik, riigivõim peab olema mõõdukas, kodanikuõigused olgu kindlustatud, valitsegu õiglus pärineb juba Platonilt ja Aristoteleselt (Sootak 1997:35). Õigust rakendatakse läbi õigusnormide ehk seaduste. Samas on sotsioloogid välja toonud mitmeid sotsiaalseid tegureid, mis soodustavad seaduste arvu kasvu. Põhiliste teguritena nimetatakse varanduslikku ebavõrdsust, tööjaotust, organisatsioonide mitmekesisuste ja kultuurilisi erinevus. Kõiki probleem püütakse lahenda õigusnormide abiga
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
keele säilitamisele. Kodanikud ja kodakondsus. Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet.(kodakondsust) Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsuse võib omandada kahel viisil : Kodanikuks sünnitakse Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras. * kodakondsuse võib saada ka eriliste teenete eest riigi ees. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: õigus ja kohustus teenida kaitseväes ; õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. ; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis ; õigus töötada avaliku teenistujana riigi ning kohaliku omavalitsuse asutustes, ; õigus kuuluda erakonda ; õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel ;
eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. 1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendaid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väikepartei vahel
Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliselt võimsaks linnaks. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Patriitsid ja plebeid Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õigeusklikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused. Ainult Patriitsid pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid olid kõik ülejäänud kodanikud. Nende hulgas oli ka rikkaid inimesi, kui oma keskmiselt jõukuselt jäid nad siiski patriitsidele selgelt alla. Paljud neist olid viimaste kliendid. Plebeide enamuse moodustasid aga hoopis vaesed talupojad, kes võtsid rikastelt laenu ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametid ja senati amet polnud neile reaalne.
Kuna oodata oli aadli vastuseisu, lubas Katariina II mõisad pärusomandiks kuulutada. 1783a. kehtestati asehalduskord. Uute maakondade lisamisega muutus administratiivjaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale tekkis juurde Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused. Loodi linnaduumad. Kehtestati ühtne pearahamaks, korraldama hingeloendusi. Peale Katariina II surma aga vana kord taastati, et hoida ära konflikte aadliga. Pärisorjuse kaotamine 1802/1804 võeti vastavalt Eestimaal/Liivimaal vastu esimesed talurahvaseadused. Selle olulisem säte oli talude pärandamisõigus ja õigus omada vallasvara. Liivimaal normeeriti sellega ka teokoormised. Kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemehed vabastati selle alt üldse. Loodi
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid masinpurustajad Inglismaal John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötam...
kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Heaolu saab jagada kolmeks valdkonnaks: 1. Individuaalne heaolu- see seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on rahuldatud
Rooma kodakondsuse. See tähendas, et vabadel talupoegadel põhinev sõjaväekorraldus oli lõppenud ja Roomas kujunes välja palgaarmee. Selle sõjaväereformi viis läbi Marius. Rooma sõjaväkke hakkas voolama proleletaalasi. Sageli muutusid nendeks ka laostunud talupojad. Rooma sõjaväe moraal langes. Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei mahtunud enam rahvakoosolekutele ja seal riigi asjade üle otsustama. Rahvakoosolekutele tuli ühe rohkem proletaalasi, kellel olid küll kodanikuõigused, aga nad ei olnud võimelised neid täitma. 82 eKr tuli Sulla diktatuur ja, lõi ,, mustad nimekirjad" ja korraldas proskriptsiooni. See oli nimekirjade järgi inimeste kahjustamine ja karistamine. Vastavalt nimekirjadele oli karistuseks: tagakiusamine, surm või varanduse ära võtmine. Triumviraat 60 eKr sõlmisid Roomas kolm mõjuka meest senati vastase liidu ehk triumviraadi. Nendeks olid:
Sokrates-leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka demokraatiasse, 399 eKr anti kohtu alla ja mõisteti surma. Platon-Sokratese õpilane ja avas filosoofiakooli, pani oma teosed kirja dialoogidena, esitas oma versiooni ideaalsest riigist(Sparta ligilähedane. Aristoteles-laia silmaringiga, inimene on riiklik elusolend, st. et õnn väljaspool riiki olematu/võimatu; ideaalriigis kodanikuõigused keskmise jõukusega elanikkonnal. Hellenismiperiood 338-30 eKr: Aleksander Suure vallutusretk(Philippose poeg ja uus riigi valitseja,valitses 336-323 eKr). Pärast Al. Suure võimuvõitlus/surma lagunes riik 3ks-Makedoonia ja Kreeka, Egiptus, Aasia alad Süüriast Pärsiani. Idamaised mõjud Kreeka tsiv. tugevnsid veelgi. Täht. linnad-Aleksandria(Egiptuses), Antiookia(Süürias),Pergamon(Väike-Aasias);riigi ja ühiskonnakorraldus-polis kaotas
sallimatult on neisse suhtutud. Esimene suurem juutide pagendamine kodumaalt leidis aset 6. sajandil e.Kr., kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning küüditasid juute Babülooniasse. Viimane küüditamine ja juutide hukkamine toimus aga mõned aastakümned tagasi. Varsti pärast seda, kui Saksamaal tuli 1933 aastal võimule Hitleri paremäärmuslik ja antisemiitlik Rahvussotsialistlik Partei (natsid), kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning oma rahvuse märkimiseks kohustati neid kandma kollaseid kuusnurki. Juudi haritlased kaotasid oma töö, juudi poode boikoteeriti. 1935. aastal kuulutati seksuaalsuhted juutide ja mitte-juutide vahel kuritegelikuks. Mida aeg edasi seda rohkem hakati juute taga kiusama, mis lõppes juutide jaoks liikuvate gaasikambrite, metsas olevate massihaudade ja koonduslaagritega. Meile kõige tuttavam koonduslaager oli Poolas Auscwitz. Teise maailmasõja lõpuks oli üle 6 miljoni juudi kaotanud elu.
Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ning Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal paljuparteiline süsteem. Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest.
Rahvusvaheline tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud riigid Kohtuotsused ja juristide seisukohad RVÕ probleemid Riikide suveräänsuse ja iseotsustamise küsimus Kes ikkagi tagab, et õiguson õigus? Kes karistab, kui keegi teeb midagi valesti? Erinevate maailmade erinev arusaam õigusest Inimõigused Väga keerulises seisus üle maailma Lisaks kodanikuõigused jne Ürouniversaalne inimõiguste konventsioon Ei ole ühtegi seadust, mis igalpool oleks sama! ÜRO universaalne inimõiguste konventsioon 30 artiklit (baasteadmised, millised on õigused) Kõik on sündinud võrdsete õigustega! Õigus elule, vabadusele, julgeolekule, rahvusele, usule, mõttevabadusele, omandile, tööle, haridusele jne. Ei orjusele, ebaõiglasele vangistusele jne. Igaüks on inimene! Euroopa inimõiguste konventsioon
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
asendustaludena. Rajati 56000 uut talu Rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega, Leo Sepa eesvedamisel, välislaen 28 miljonit Inglise pankadelt isepoliitika: esimene põhiseadus, 1924. aasta riigipöördekatse, sisepoliitiline kriis, vabadussõjalaste tegevus, sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, juhitav demokraatia esimene põhiseadus- 15. Juuni 1920 kehtestas laialdased kodanikuõigused: kodaniku võrdsus seaduse ees, isiku- ja varapuutumatus, õigus eraomandile 1924. aasta riigipöördekatse- 1 dets. umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna sõdurid jäid kindlaks/truuks valitsusele, suudeti riigipööre maha suruda mõne tunniga, enne veel, kui mässulised jõudsid pöörduda abipalvega Moskva poole.
• 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks – Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad – Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud – Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised – Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid – Auväärse päritoluga suurmaaomanikud
1903.a. asutas Peeter Speek Tartus sotsiaaldemokraatliku ajalehe "Uudised". Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste (NB! st ka eestlaste) õiguste tunnustamist. Toetajateks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised. 20.saj algul tabas Venemaad ja selle koosseisus ka Eestit kriis: · Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused · Vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal mõisnik · Vabrikutööliste olukord oli talumatu · Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga · Spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 09.01. 1905.a toimunud Verise pühapäevaga vallandus Venemaal revolutsioon. See jõudis kiiresti ka Eestisse ning peagi streikisid Tallinna ja Narva töölised ning Tartu üliõpilased
· 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
Eestkostjat nimetati patrooniks (sõnast pater isa), sõltuvat kaitsealust kliendiks. Patroon andis kliendile maas kasutada ja vajadusel kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema koormisi. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kes usuti olevat asunud Roomas juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi-ja preestriametisse ning senatisse. 2 Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nende hulgas oli ka rikkamaid inimesi kuid jäid oma jõukuselt selgelt patriitsidele alla. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel. Plebeide ja patriitside vahel olid abielud keelatud. Patriitside ja plebeide suhed olid teravad, plebeid nõudsid maad, võlaorjuse kaotamist ja
üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised 2 organisatsioonid; * rahval; * inimkonnal. Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused. 2. Inimõigustega seotud teemad Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste
· Alexandros - meeste päästja. · Andrei, Andres - mehine. · Sokrates - pääste jõuline. · Aristooteles - parima lõpuline. · Platon - lai. · Sophokles - tarkuse jõuline. · Pythagoras - kõneleja. · Philipos - hobuse sõber. · Perikles - kõikjal kuulus. 3.3 VABARIIGI AEG. Ajastule oli iseloomulik võitlus patriitside ja plebeide vahel. Plebei - kerjus, ori. Rooma lihtrahvas, hilisemal ajal Roomasse elama tulnud inimesed. Neil puudusid kodanikuõigused, nad ei võinud omada maad kuid pidid teenima Rooma armees. Patriitsid - Rooma põliselanikud, oli õigus omada varandust, ei kandnud sõjaväes teenimise kohustust kuid ei tohtinud abielluda plebeiga. Klasside vaheline võitlus lõppes III sajandil eKr. Selle tulemusena said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Plebeid saavutasid selle nii, et läksid korraks Rooma linnast välja. Plebeide saavutatud õigusi hakkas kaitsma rahvatribuun. Igasse uue riigikorra ametisse pandi kaks
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kom- bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver- damisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka patriarhaalses ühiskonnas** puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, ava- likus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg- lasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesan-
-1903.a.algas aga eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng-Tartus alustas ilmumist ajaleht ''Uudised''. -Lehe üheks toimetajaks ja asutajaks oli Peeter Speek. -''Uudiste'' ümber koondusid ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Kriis ühiskonnas -Sajandi algul sai selgeks, et Eesti ühiskonna kaasajastumist takistavad iganenud poliitilised olud. -Eestis nagu kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, -ühinemisvabadus jne. -Suured vastuolud valitsesid maal, kus baltisaksa mõisnike ülemvõim oli jäänud murdmata. -Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. -Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. -Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. -Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme.
Ei tohi hoiduda "suurest poliitikast". Sotsiaaldemokraatia. Toetajad: töölispartei. Märksõnaks revolutsioonilised töölised ning mässumeelsed üliõpilased. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP). Tegutsesid illegaalselt. Ajaleht "Uudised", asutaja Peeter Speek.(Mihkel Martna, vennad Gottlieb, Karl Ast, Eduard Vilde) Peeti oluliseks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga. Eestis puudusid kodanikuõigused, baltisaksa võim oli maal jäänud murdmata, teravnesid sotsiaalsed erinevused. Vajati põhjalikke reforme!
Sest hitlerlaste rünnakurühmad olid pruunides särkides. 2. Leia seoseid natside populaarsuse ja Versailles’ rahulepinguga sätestatu vahel. Versailles’ rahuleping seadis karmid nõudmised Saksamaale, mille Hitler lubas tühistada. 3. Nimeta neli ümberkorraldust sisepoliitikas pärast natside võimulesaamist. a) Üheparteisüsteem – et Natsionalistlikul Saksa Töölisparteil ei oleks konkurente. b) Kaotati sõna- ja teised kodanikuõigused – et inimesed ei hakkaks ühtlaselt võimu üle protesteerima. 12 c) Kehtestati plaanimajandus – et tootmine oleks Hitleri käes ja saaks kontrollida, mida toota. d) Üldine sõjaväe kohustus – et Maailma riigi loomiseks oleks olemas ka sõjavägi. 4. Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus ainuvõimu kehtestamisel sarnane? Mõlemad tahtsid saada maailma ainuvalitsejaks ja allutasid selle nimel oma rahvast 9
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
Piirid mõiskoormistele Kodukarja piiramine Õigus mõisniku peale kaevata 1783.aastal asehalduskord + Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad Paldiski (1783), Viljandi ja Võru (1783) maakond + Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna) + Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja rüütelkonnad laiali + Linnades said kodanikuõigused majaomanikud + Pearahamaks- 70 kopikat aastas, mis maksid kõik meessoost täiskasvanud isikud Hingeloendid- teada saamaks, kui palju maksukohuslasi on Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused 1784.aastal pearaharahutused, Räpina Puuaiasõda Hilary Karu 35
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pille Jürisaar 11 B hommik ,,AMEERIKA AJALUGU" UURIMISTÖÖ Juhendaja: Urmas Lekk PÄRNU 2006 SISUKORD: SISSEJUHATUS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Ameerika avastamine. Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Inimest, kellel oli palju vürtse nimetati piprakotiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda ...
· Koalitsioonivalitsused ja kukub läbi vastuvõtt sagedased valitsuskriisid · Uus kurss(1924)- Rahvasteliitu 1921, · Parlamentaarne vabariik orientatsioon USA tunnustus 1922 (I põhiseadus 1920) Läände; Eesti kui Suhted: · Laialdased põllumajandusmaa, #Saksamaaga- kodanikuõigused, üldine väiketootmine rahumeelsed valimisõigus alates 20. · 1928 rahareform: #Venemaaga- mäss, Eluaastas kõigil kroon ja sent seejärel paranemine · Parlament-riigikogu (100 · Uus tööstusharu #Inglismaaga-liitlased, liiget, 3 aastaks) põlevkivitööstus Suur Briti-sümpaatia,
Aristoteles Platoni õpilane. Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Aristoteles ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Inimene oli A arvates riiklik elusolend, kelle õnnelik elu väljapool riiki pidas filosoof võimatuks. Ideaalseks pidas A sellist riiki, kud kodanikuõigused kuuluksid eestkätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Kreeka klassikalist kultuuripärandit tunneme suurel määral just tema tööde kaudu. HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Tema
Venemaa poole ning vene vägedega suruti ülestõus maha. Ungari muudeti Austria provintsiks 2)3. Revolutsioonide ajajärgu tagajärjed ja mõju. 1848.a. tähistas revolutsioonide ajastu lõppu. Peamised põhjused: - võimud hakkasid ise teostama ümberkorraldusi mässuliikumiste ennetamiseks. Kodanlusele võimaldati laiem majanduslik tegutsemisvabadus, põllumajanduses kaotati feodaalsed igandid jmt. - Preisimaal, Sardiinias ja esialgu ka Austrias kehtestati konstitutsioonid ning kodanikuõigused - keskklassi liberaalid ja rahvuslased kohkusid ülestõusu õudustest, eemaldusid romantismist ja lähenesid valitsevale riigivõimule - kujunes liit vana aristokraatia ja uue tööstus- ja kaubanduseliidi vahel - sai võimalikuks kodanike poliitiline organiseerumine, lubati poliitiliste ühingute teke, mille baasil hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud. III Industriaalühiskonna kujunemine.
Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused. Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. 1924. aasta riigipöördekatse- detsembrimäss, Nõukogude liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis. sisepoliitiline kriis- Majanduskriis, krooni kadumine ja valitsuse kiire vahetus tekitasid rahva hulgas rahulolematust. Vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda.
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 3 3http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 8 1.5 Nürnbergi seadused 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks põhilist juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
