Taotleti üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist. Üks tähtis sündmus Eesti elus oli 16. oktoobri veresaun Tallinnas, milles hukkus 94 inimest ja viga sai üle 200. Taaskord oli rahva pihta tuli avatud. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt, mille tagajärjel rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes traagiliselt. Veel üks tähtis sündmus Eesti jaoks oli 17. oktoobri keisri manifest, millega lubati inimestele kodanikuvabadust, moodustada parlament ja võtta vastu põhiseadus. Olukorda kasutas ära Jaan Tõnisson moodustades esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Kolmada sündmusena võib nimetata üle-eestimaalist rahvaasemike kongressi. Kus peeti kaks koosolekut, milles oldi venestamise vastu ja nõuti näiteks riigimaa jagamist rahvale ja ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle
ja käivad koolis nii nagu tahavad ning klassis leidub mõni vaikne viisakas ja tubli õpilane tehakse see poiss maha ja kiusatakse teda. Kui leidub keegi kelle vanemad on rikkurid ja poiss/tüdruk on ära hellitatud jõmpsikas arvab ta et võib kõike teha ning ta norib kiusab ja tõukab neid, kes talle ei meeldi kuna nad kannavad temast odavamaid riideid vms. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. KODANIKUKOHUSTUS(5) § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all
Mõnikord on karistused liiga leebed ja teinekord jällegi liiga karmid. Näiteks looma tapmise eest saab mõnikord rohkem aastaid vangistus kui inimese tapmise eest. Ning mõnikord varguse puhul ei tehta midagi või siis tehakse liiga julm karistus. Mõnes olukorras on ühiskondlik kasulik töö parem variant kui kinni istumine. 4.Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 55.Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 54.Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on
Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord. Inimesed olid nüüdsest poole rõõmsamad kuna nad said tunda, et ole sa milline tahes sinuga arvestatakse. Revolutsioon tõi endaga ka kaasa üldise sõjaväe kohustuse ja rahvustunde. Minu arvates oli Prantsuse revolutsioon üks tähtis sündmus maailma ajaloos. Triin Lääne 10.H
Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord. Inimesed olid nüüdsest poole rõõmsamad kuna nad said tunda, et ole sa milline tahes sinuga arvestatakse. Revolutsioon tõi endaga ka kaasa üldise sõjaväe kohustuse ja rahvustunde. Minu arvates oli Prantsuse revolutsioon üks tähtis sündmus maailma ajaloos. Triin Lääne 10.H
3.Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20.s. alul? Tööstuse arengu kiire tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4.Millised olid 1905.a. rev. Põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5.Millised olid 1905.a. rev. Tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduuma raahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne
I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus
tõekspidamisi ja mõtteid. Eratarvitus tähendab, et inimene on määratud õpetlase rolli kuskil tsiviilametis või teenistuskohas ning peab esindama sealseid ettekirjutatud arvamusi. Nende erinevus peitub selles, et esimesel juhul on isisklik arvamusvabadus, aga eratarvituse pugul mitte. 6) Autor tõi välja, kuidas religioon ja võim piiravad valgustamist ning tekst rõhutab, et see on täielikult vastuvõetmatu, kuna häiritakse kodanikuvabadust ning pärsitakse inimkonna arengut. 7) Eriti tähtis on valgustuse soodustamine religioonis, sest antud ajal mängis usk inimeste elus suurt rolli. Ühiskonna normid rajanesid religiooninormidel ning usk oli iga inimese igaüäeva elu lahutamatu osa. Valgustada inimesi läbi religiooni oleks olnud kõige tõhusam viis valgustusideid levitada.
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaen...
elavad inimesed rääkima eesti keelt, nii see ju pole ? § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Ma ei ütleks küll, et Eestis võim läbi saab omavahel. Kõik erakonnad kaklevad positsiooni pärast ja tasakaalukas see asi küll pole. 3.Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohused: § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s algul? Tööstuse arengu kiire tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4. millised olid 1905. a rev. põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5. Millissed olid 1905. a. rev. tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduumaraahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel
järgima Eesti põhiseaduslikku korda. See päris ei kehti, kuna vene ajal siia jäänud inimesed ei oska peale 20 aastat ikka sõnagi eesti keelt. Asi on võib-olla põhimõttes, aga kui sa siin elad siis võiks ikkagi eesti keelt osata. Kokkuvõtteks oleks neil endil ka palju lihtsam hakkama saada, kui keeld oskaks. 4. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880
või halva iseloomuga. Lihtsalt juhuslikult on eestlased ühed rassistlikumad euroopas ja tõrjuvad igatepidi ning diskrimineerivad paljusi teist värvi olevad inimesi. Pole ime et rassilik integratsioon siin riigis välja ei tule. Suuresti tuleneb ka see sellest, et eestlasi on niipalju okupeeritud ja me tõrjume kõiki immigrante kuna kardame oma vabaduse pärast. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused §37. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 53
tahab.Lahenduseks:kinni võtta kui rikkutakse seadusi. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Seda paragraafi rikutakse igapäevaselt,loopitakse igale poole prügi ning ei vastuta selle eest.Lahenduseks:korraldada iga-aastased talgud. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
regiooni vastu, mis teravdas suhteid Jaapaniga. USA jäi neutraalseks esimese maailmasõja ajal 1917 aastani. Venemaa: Keiser omas piiramatut võimu. Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele toimus. Venestamine ehk kiusati juute jne. Majanduslikult väga maha jäänud ning tööstused olid ainult mõnedes piirkondades. Rahvaarvu kiire kasv ja enamus inimesi elas maal. Venemaa tähtsus teiste riikide hulgas vähenes kõvasti. 1905 toimus revolutsioon ning selle põhjustasid soov laiendada kodanikuvabadust, viletsad majanduslikud olud. Selle ajendiks oli Verine pühapäev Peterburis. Erinevates kohtades puhkesid tööliste streigid, mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades, talurahvamässud ja mõisate põletamised. Sellega oli ka midagi head, sest laienesid siiski kodanikuvabadused, paranes tööliste ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Jaapan: Keiser oli riigipea ja tal oli laialdased võimuvolitused ja need olid piiramatud. 20
14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti.( http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04/03/08 19.00 Novembrisdetsembris kuulutas valitsus Balti kubermangudes välja sõjaseisukorra. Detsembris purustasid, põletasid või rüüstasid linnatööliste ja nendega liitunud talupoegade salgad ühe nädala jooksul (12.20. detsembril) peamiselt Põhja-Eestis 160 baltisakslastele kuuluvat rüütlimõisat (s.o. iga viienda mõisa) ja 40 viinavabrikut. Mässajaid ajendas tegutsema
Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, mille igaühe eesotsas oli ülikool. Ühe õpperingkonna keskuseks sai Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. Detsembri ülestõus : aeg: 1825 detsember teostajad: noored haritud aadlikud - sõjaväelased (hiljem nimetati dekabristideks) põhjused: nad tahtsid kaotada pärisorjust, kukutada tsaarivõim ning kehtestada kodanikuvabadust ajend: Prantsuse revolutsioon, valgustusideed ning kokkupuuted Lääne - Euroopaga tagajärjed: mässu juhid arreteeriti ja hukati, teised saadeti siberisse asumisele Slavofiilid ja läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid hakati nimetama läänlasteks ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjaid slavofiilideks. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõna...
Theories of the Causes of Poverty. Annual Review of Sociology Käitumisteooria aluseks on käitumine ning vaesete käitumine suurendab nende vaesust. Paljudes olukordades on vaesusega seotud sellised riskid nagu üksikemadus, madal haridus ja töötus. Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mil...
(e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis - Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks : Lääne-Euroopas taastati demokraatlik
I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai
nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. · Mõisate põletamine Eestimaal · Eestile arenes revolutsioonile aeg edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lõid eeldused ja võimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. "Postimees" (Jaan Tõnisson) "Teataja" (Konstantin Päts) · Kiirenes Eesti majanduslik areng. Kiire edasiminek toimus ka põllumajanduses ja teistel elualadel
14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. Oktoobrimanifestiga algas Eestis jõudude konsolideerumine. Novembris jõudis revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, kuid niikaugele ei lasknud võimud asjal minna: detsembri algul kuulutati välja sõjaseisukord. Algasid massilised arreteerimised. Sellest hoolimata liikusid maale relvastatud töölissalgad, kelle õhutusel ja toetusel asus kohalik rahvas mõisaid põletama. Lauldi: "Mõisad põlevad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
