saanud olema, kui ta alles sisenes tööturule. Seda võib nimetada lõpmatuks nõiaringiks, kuna inimene kellel pole nii palju ambitsioonikust kohkub esimese eitava töökoha puhul ära ning rohkem proovida ei julgegi. Väga suureks sotsiaalseks probleemiks on roolijoodikud. Neid on Eestis häbematult palju ning ma ütleks, et aina tekib juurde. Need on inimesed, kellel pole vahet kas nad oma tegevusega ja käitumisega seavad teisi kodanikke ohtu või ei – täiesti süüdimatud hinged. Nende vastu ei saa mitte mingil moel nõuga ehk siis sellest probleemist rääkides ning teavitustööd tehes, tuleb läheneda jõuga – lihtsalt muuta karistused väga karmideks. Kokkuvõttes poleks poliitikutel valimiste ajal lubada Eestit viia viie rikkama riigi hulka vaid hoopis alustada alt poolt: vähendada töötust, roolijoodikuid karistada, vähendada perevägivalda, aidata kodututel elujärjele saada ja nii edasi
miks ühes on ohtlikum elada kui teises. Minu jaoks on diktatuuri tingimustes elamine ohtlik, sest diktatuur ei salli teistmoodi mõtlejaid. Vaid süsteemile kuulekalt alludes ja selle ideoloogiaga kaasa minnes on võimalik elada turvatunde mullis. Mulli püsimiseks on alati targem isiklik arvamus enda teada jätta ja loota, et sinu lähiümbruses pahatahtlikke pealekaebajaid ei ole. Pealegi toodab diktatuuri kasutatav ideoloogiline propaganda hulgaliselt ajupestud kodanikke, kes oma peaga eriti mõelda ei oska ja on kergesti manipuleeritavad.
Populaarsed olid lühemad luulevormid, luuletusi esitati flöödi või keelpillil, kreeka luuletekstide juurde kuulus meloodia, Tempel oli ühele jumalale, ohverdati loomi, kuna neilt sai vere välja lasta, et liha oleks tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER Sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest, tragöödiad olid tõsised ja ülevad, tragöödiad kasvatasid kodanikke, FILOSAAFIA Sapere aude- julge olla tark filoloogia- keelearmastus Filosoofid püüavad maailma seletada Sakratele ei meeldinud demokraatia, kui inimene teab mis on hea ja õige , siis ta ka käitub vooruslikult. Saksatese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista , mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Platon Sokratase õpilane Asutas kooli, tema arust mõtlemine, õppimine on kui hing tuletab meelde neid asju, 2 õpetus hingest inimesel on 3 osa 3
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlased sõdisid Teise maailmasõja ajal peamiselt Venemaa, Saksamaa ja Soome relvajõududes. Venelaste Punaarmees sõdisid Eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna kuna vähe oli neid kes tahtsid kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Rahvusvaheline õigus ei lubanud küll okupeeritud riikide kodanikke okupatsiooniarmeesse võtta, kuid Vene väejuhatus tegi seda sellest hoolimata. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni ning umbes 32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid
välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika,
Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kaitses alguses plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi Ratsanikud - seisus Vana-Roomas, vasasel perioodil rikkad kodanikud, kes olidkohustatud teenima ratsaväes. Senaator - kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Senat - aristrokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Tsensor - Vana-Rooma riigiametnik, kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanikke ning senaatorite nimekirju. Familia(perekond) - Rooma ühiskonna alglüli. Triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit Rooma linna. Colosseum-impeeriumi suurim amfiteater, mahutas um. 50 000 pealtvaatajat. Cloaca maxima suur äravoolukanal, mis juhtis reoveed Tiberisse. Nuumen- Disciplina etrusca -
ometi peaks olema selles vallas eeskuju näitaja. Nimetatud isikud on korduvalt nii valitsuse pressikonverentidel, kui riigikogu infotunnis küsijaid lollideks ja idiootideks nimetanud, naeruvääristanud küsimust Alavääristanud riigikogu liikmeid ja sellega kogu riigikogu. Tippu paneb loomulikult peaminister, kes oma väljaütlemistes, intervjuudes ja artiklites on halvustanud asjasse e poliitikasse mittepuutuvaid Eesti vabariigi kodanikke ( I. Neivelt, U.Sõõrumaa, proffessor R. Veidemann ). Eestile omaselt on kõik sellega väga rahul, kuna neid ju ei puuduta ja koos pekstes tunned ennastki suuremana.
· Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase juhtumi puhul langetatud otsus). Keisririigi ajal hakati seadusi ühtlustama ja süstematiseerima. Välja kujunes juriidiline terminoloogia. Rooma kodanikke ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kohtuotsust sai edasi kaevata. Küsimused 1. Kes olid gladiaatorid ja mis oli keisririigi ajal gladiaatorite võitluste korraldamise eesmärgiks? Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. Keisririigi aja jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võitlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. 2. Kuidas otsustati gladiaatorite võitlustelt kaotaja saatuse üle?
D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ? Kehtestada seadusi. Koguda makse. Rakendada sundi, et võimude otsuseid täidetaks. 4. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil : Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi katse. Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis. Aidata kaasa riigi arengule. Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. Tagada rahvusvaheline suhtlemine ja julgeolek. 5. Eesti riigi sümbolid. EESTI LIPP : Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm. Eesti rahvusvahelised värvid said alguse 29.09.1881. Sinine - taevas, must - muld, valge - lootus. Sinimustvalge võeti Eestis üliõpilasseltsi värvideks. Seltsilipp pühitseti 04.06.1884 Otepää kiriklas. 21.06
kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5. ühetaolised 6. üldised 7. regulaarsed 8. vabad 3) MIks nimetatakse valimisi ka usalduse indikaatoriks? V: Sest see näitab, et riik usaldab oma kodanikke piisavalt ja laseb neil valida omale juhte. 4) Mõisted: a) Mandaat- koht riigikogus/valimisnimekirjas b) Kvoot- kehtestatud väikseim häälte arv, mille peab kanditaat koguma, et pääseda esindukogusse c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu
o Aktuaalne riikides: Gruusia,Ukraina,Serbia,Albaania, Bosnja ja Hertsogoviina, Kosovos Valitsemiskorraldus EL-s · EL on majnduslik ja poliitiline ühendus(27 riiki) · Peamised institusioonid: o EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) = seadusandlik võim ->esindab liikmesriike o Euroopa komisjon = täidesaatev võim -> kaitseb liidu kui terviku huve. o Euroopa parlament-> esindab EL kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud · EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) o Jagab parlamendiga seadusandlikku võimu o 27 ministrit-> Koosseis vahetub vastavalt teemal 9 erinevat koosseisu, vastavale teemale esindavad vastavad ministrid riiki kohtumisel. o Nõukogul on kuus põhiülesannet Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Määrus->kohustuslik täitmiseks kõikidele liikmetele
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee ridades. Punaarmeesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonid purustati. 22. territoriaalses laskekorpuses osalesid 1941. aasta lahingutes samuti eestlased. 20. juulil 1941 toimunud üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi Põhja-Eestist. Umber 32000 mobiliseeritud eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse (ehitusväeosadesse, kuhu koondati endiste Balti riik...
Millised olid selle võistluse tulemused? · Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625
Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Talurahva, aadli- ja linnakultuur: sarnasused ja erinevused. Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest. Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu. Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla. Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel eelkõige hoidis ennast vormis, kaitses riiki ja selle rahvast sõja korral. Talupojad, aga rügasid päevad läbi põllul, et ise elus püsid...
Antandi riigid olid neile ka varasemast ajast võlgu. Võrreldes teiste riikidega olid ühendriigid seekord võitja rollis. Vaadatuna seda suurt sõda suures ja üldises plaanis, leian, et üleüldse puudusid võitjad, olid vaid kaotajad. Võideti vaid nii-öelda au, et ei jäädud kaotaja rolli. Antandi pool oli kaotanud väga palju inimelusid, maid ja alasid oli rüüstatud ning laastatud. Inimeste seas levisid haigused ja epideemiad, mille kätte hukkus ka miljoneid kodanikke. Üheks suureks probleemiks oli saanud ka toidupuudus, kui mõelda enamjaolt vaid sõdivate meeste kõhtudele, mitte tavakodanike omadele. Samas peab ka tänulik olema, et see jube sündmus ajaloos aset on leidnud, tänu sellele on suurte impeeriumite varjust vabanenud paljud rahvad ja riigid. Tsehhoslovakkia, Ungari ja Austria suutsid end jalgele ajada ja iseseisvuse välja võidelda. Tänu sellele suurele sõja järgsele klaarimisele ja segadusele suutis ka Eesti välja kuulutada iseseisva
Kodanikust algab riik Rahvas on riigi üks põhiomadustest ja tunnustest. Rahvas üldtähenduses on mingi maaala või riigi elanikkond. Rahva töö ja tegevus tagab ühiskonna arengu ,see teeb kodanikud riigile loomulikult väga tähtsaks. Rahvas kujuneb koosklasside ja riigitekkega. Et riik toimiks ja tehakse tööd, selleks on vaja kodanikke kes selle saaks täide viia. Riigis peavad olema kodanikud ,muidu pole kedagi juhtida. Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik, see teeb temast oma sünnimaa kodaniku. Igal riigil on kindel kodanikkond. Kodanikud on seaduse ees võrdsed ning saavad riigi juhtimisest osa võtta rahvaesindajate valimiste ,rahvahääletuste kaudu kuid selleks peab kodanik olema vähemalt kaheksateis aastane. Kodanikud on ühe õiguslikud soost, rahvusest ja rassist sõltumata.
suurenes vabadus Ida-EUs 3.)(1974-1991)Nõukogude Liidu lagun./kommun.bloki lagunemine 9.Majanduse ja demokraatia suhe ei ole küll ühene, aga maj.mõjutab pol 10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob.ei tohi lahendada teise arvelt/esikohal on ühiskonna kui terviku areng 2.Hea valitsemine-legitiimne,efektiivne,läbipaistev ja kodanikke kaasav 3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk.oleks jätkusuutlik ja areneks edasi,peab iga järgnev põlvkond olema: arvukam,haritum,tervem eelnevast põlvkonnas 4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust. Eesti kodaniku...
Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne ja kodanikke kaasav. Et tagada jätkusuutlikkus tuleb koostada valdkonnastrateegia või rahvuslik arengustrateegia millega peaks kaasnema ka tegevuskava kus on kirjas ajakava, vastutavad institutsioonid jne.
Saksamaale otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Välismaalt loodeti sealt pärast sõja lõppu ja omariikluse taastamist tagasi pöörduda Pole mingitki kahtlust, et Teine maailmasõda on jätnud olulise jälje. Kuigi sõja lõpust on möödunud ligi 60 aastat, on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Teise maailmasõja tagajärjel puudus meie riigil ligi pool sajandit iseseisvus. Sõjas langes palju kodanikke, kes võisid sõdida ka vastu oma tahtmist, sunniviisiliselt. Erilist valikut polnud kellegil, oli valida kas alluda korrale või põgeneda.
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, pannes teda proovile, ja avardades tema silmaringi, ent ometi ei saa öelda, e...
Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu puudutavatest küsimustest ja aruteludest selle üle, miks ja kuidas lapsed õpivad. Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud probleemid. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees, kohandades õpilast ühiskonnaga. Rothenberg (1989) määratleb Ameerika avatud õpetuse eesmarke, kirjutades, et õpilased peavad koolis "omandama põhioskused, mida keeruline tehnoloogiline ühiskond eeldab.
kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab? Erich Kivi, G2D Viimaselajal on keskmiselt iga neljas uudis pagulaste kohta, kas tegu siis pagulasi pooldava, pagulasvastase või pagulaskuritegudest rääkiv lugu. Mina kui lihtsa eestlasena olen 100% vastu pagulaste tulekule eestisse. Eestlased on võidelnud, et olla demokraatlik vabariik, millekäigus on suur osa eestlasi kogenud kui raske on kehtestada iseseisvus ja tundnud mis tähendab olla suurriigi kontrolli all, kõige selle käigus on tekkinud palju patriootlikke eesti kodanikke. Usun, et kui eesti valitsus otsustaks massiliselt hakata vastu võtma pagulasi siis eestile oleks kaotus vägagi suur, kuna eesti kodanike arvamust ei ole küsitud ja nagu küsitlused on näidanud on valdav enamus ikkagi vastu pagulaste tulekule ja see tekitaks omakorda küsimused, et kas...
Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Klassikalise riigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnnust:rahvas, territoorium ja iseseisev avalik võim. Valitsemisülesandeid jagatakse viide põhipõlvkonda: · Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse; · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis; · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke; · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus; · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagadajulgeolek ja areng. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust e. riiki, kus võiml on rahvas. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll.Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib KAPO. Parlamentaarne valitsemiskorraldus
a) Mitte mingite b) Poliitiliste c) Usuliste 54. Mille alusel tohib piirata õigusi ja vabadusi? a) Ainult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega b) Kooskõlas mis tahes seadusega c) Ei tohi üldse piirata 55. Kellel on Eestis õigus riigi ja seaduse kaitsele? a) Kõigil Eestis olevatel inimestel/igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel c) Üksnes Eesti kodanikel 56. Keda kaitseb Eesti riik välismaal? a) Ainult Eesti kodanikke b) Nii Eesti kodanikke kui ka Eesti elamisloaga inimesi c) Iga inimest, kes kaitset vajab 57. Kellel on Eestis õigus vabale eneseteostusele? a) Kõigil Eestis olevatel inimestel/Igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel c) Üksnes Eesti kodanikel 58. Kellel on Eestis õigus vabadusele ja isikupuutumatusele? a) Kõigil Eestis olevatel inimestel/Igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga inimestel c) Üksnes Eesti kodanikel 59
inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja astuma kõikvõimalikke samme raha muretsemiseks. Selline teguviis hakkab tekitama alamates vaenu ja kui valitseja lõpuks ikkagi vaesub, ei pea temast enam keegi suuremat lugu; nii et olles toonud oma heldusega kahju paljudele ja kasu vähestele, satub ta suurde kitsikusse juba esimese raskuse puhul ja on hukkumise äärel mis tahes hädaohus; püüdes seda
sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Spartas kujunes aga range kodanike kasvatamise süsteem, mille alusel loeti kodanikeks kõik, vähemalt 30-aastased spartiaadid. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Ülejäänud rahvas jagunes kahte gruppi: perioigid ja heloodid. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid moodustasid riigi elanikkonnast tühise vähemuse. Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia, kus rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Sparta oli aga range sisemise korraldusega riik, mille eesmärgiks oli spartiaatide ülemvõimu säilitamine. Riigi huvid olid esiplaanil, kodanike õigused olid teisejärgulised
Võimalik, et neil puudus võime konflikte mõistuse abil lahendada. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse. Sellest ajast hakkas soodsalt levima ristiusk, millest kujunes välja Rooma kõige levinuim usk. Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja hiljem hakkas ta üle võtma riigivõimu funktsioone. Võimalik, et keiser Constantinus suur oleks pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistlikku usku. Ka selline usk mõjutas kodanikke suurel määral, kuid ta oli riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Järelikult oli Rooma riik nõrk, kui ei suutnud ennast kaitsta sissetungivate germaanlaste eest
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus ai...
Samuti ka Prantsusmaa, kes sai tagasi suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tegelikult võib võitjateks pidada ka väikeriike, kes suurriikide lagunemisel iseseisvusid ja said hakata vabalt arendama oma kultuuri ja riiki. Tekkisid riigid nagu Eesti, Läti, Leedu, Soome jt. Suur Venemaa, kes mobiliseeris oma armeesse tuhandeid kolooniariikide kodanikke, valmistas neid mehi ette ka vabadussõdadeks nende oma riigi iseseisvumise tarvis. Suurimaks kaotajaks pean ma Saksamaad, sest tema esialgne plaan vallutada endale kolooniaid, lõppes sellega, et ta kaotas ligi kaheksandiku oma territooriumist. Teda süüdistati sõja alustamises ning seetõttu määrati talle Versailles´ i rahulepinguga ka mitmeid trahve. Ta pidi kirjutama alla nö tühjale tsekile ehk
BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim *holokaust*soomepoisid(eraldi rügimendid, kes polnud ei vene/saksa poolel)*1944 suudeti punaarmee Narvas tagasi hoida*2 sept 1944 astus sõjast välja Soome+taganesid saksa väed*prooviti taastada iseseisvus eestis*18 sept 1944 Otto Tiefi valitsus( eesti lipp aga 22 sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU:
Poliitiline kohustus Tänapäeval on võimatu leida kohta, kus ei kehtiks seadused. Kõikjal piiravad inimeste tegevust mingisugused seadused või reeglid. Näiteks, omades Eesti kodakondsust, pean ma alluma Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Viibides kooli territooriumil pean ma järgima kooli sisekorra reegleid. Ühel või teisel viisil on inimese käitumine ja tegutsemine alati olnud piiratud. Poliitiline kohustus tähendab kohustust alluda riigi seadustele. Küsimus ideaalsest riigivõimust kerkis päevakorrale 16. ja 17. sajandil. Võimu poolsed kuritarvitused Prantsuse revolutsiooni ajal, 18. sajandi lõpus, aga tõstatasid selle küsimuse veelgi teravamalt. Poliitilise kohustuse mõte ja eesmärk on tagada eelkõige oma ühiskonnale turvalisus. Selleks tuleb allutada rahvas kontrolli alla. Seaduste eesmärk on teha inimeste suhted omavahel ja inimeste suhted riigiga lihtsamaks. Kui poleks seadusi keelamas, s...
Oluliste seaduste kaheteistkümnele tahvlile jäädvustamisel kujunes oluliseks sõnaühend ius scriptum õigus loodi selle kirjapanemise läbi. Kuid ka siin ei olnud roomlased esimesed, kes niimoodi oleks talitanud. Vahemereäärsetes maades pandi seadustekstide koostamisele algus juba varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke, olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba ...
Inim- ja kodanikuõigused on tänapäeval olemas peaaegu kõikidel inimestel. Inimõiguste definitsioonis on kirjas, et inimõigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Demokraatlikus riigis on need õigused sündides garanteeritud. Nii on see ka ühes kõige demokraatlikumas riigis maailmas Ameerika Ühendriikides. Kahjuks pole need alati kõikidel inimestel seal praktikas olemas olnud. 19. sajandi lõpus kaotati USAs pärisorjus, mis tekitas riiki juurde palju kodanikke. Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan. Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti rikuti inim- ja kodanikuõigusi sajandi alguses, kus tumedanahalised töötasid farmides, kus nende tööandjad kohtlesid neid justkui nad oleksid tolle ajani orjad. Filmis ,,The Butler"
ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist.Selle protsessi pidurdamiseks tuleb heitmeid sorteerida ja taaskasutada.Kahjuks aga leiavad inimesed, et lihtsam on kõik pakendid visata metsa alla. Nii kujunevadki ebaseaduslikud prügilad.Selles risus on aga palju ümbriseid, mis ei kõdune ega lagune.Tohtult on jäätmeid, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Õnneks aga leidub entusiastlikke kodanikke, kes võtavad midagi metasade puhastamiseks ette. Alates 2008. aastast korraldatakse talgupäevi ,, teeme ära" . Vabatahtlikud korjasid teepervedelt ja laantest tohtult prahti.See projekt oli nii edukas, et selliseid koristuspäevi korraldakse ka väljaspool Eestit. Alati on lihtsam midagi rikkuda kui parandada või taastada .Nii on ka ümbruskonna korrashoidmise ning säilitamisega. Kui tahame hoiustada elamisväärset keskkonda,siis
tegevuskulude katmine muutub kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Mõni aasta tagasi kogus kodanikualgatus "Eestimaalased väärivad inimväärset palka" 1200 toetusallkirja, et toetada miinimumpalga tõstmist 500 eurole. Kodanikualgatus on endaga kaasa toonud inimeste aina suurema soovi kaasa lüüa igapäevaelus ja neid puudutavates küsimustes. Ameerika kultuuriantropoloog Margaret Mead on öelnud, et ära kunagi kahtle, et väike grupp hoolivaid ja murelikke kodanikke saavad muuta maailma, tegelikult on nad ainukesed, kes kunagi on suutnud seda teha. Eestlased on hakanud mõistma selle lause tähtsust. Me saame aru, et meie ise just saamegi enda elukvaliteeti paremaks muuta. On loodud mitmeid erinevaid seltse, et inimeste igapäevaelu parandada. MTÜ Telliskivi Selts on Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav selts, mille eesmärkideks elukeskkonna parandamine väärtuslikku
lohvaka pusaga noorukeid, kel on suits näpus. Võiks arvata, et just nemad ongi eeskuju võtnud oma iidolist, näiteks mõnest räpparist. Teine võimalus on see, et nad tunnevad ennast lahedana, kui julgevad alaealisena ja avalikult tubakat tarvitada. Tegelikult teame kõik, et suits ei tee kedagi lahedaks. Suitsetamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Samuti kahjustab see inimesi, kes viibivad pidevalt suitsetajate läheduses. Neid kodanikke nimetatakse passiivseteks suitsetajateks. Nii tubaka-, vesipiibu- kui ka passiivsel suitsetajal suureneb risk vähkkasvajate ja südamehaiguste tekkeks. Samuti vähendab tubaka tarbimine mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust, naistel võib langeda viljakus. Tihti ilmnevad noortel õppimisraskused ning suurenevad psühholoogilised probleemid depressioon, ärevus ja ebaküpsus. Iga üheksa sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Just
armastust isamaa vastu. Parimaks näiteks on selle koha pealt väga rahvuslik üldlaulupidu, mis leidis aset isegi võõrvõimude ajal ja on kestma jäänud tänaseni. Kui midagi ette võetakse, tehakse seda tavaliselt järjepidevalt. Regulaarsed tavad on meil erinevad spordiüritused nagu matkad ja maratonid, keskkonna valdkonnas üleriigilised talgud. Meil on rohkelt ühistegevusi, mis eesti kodanikke liidab. Eesti riik on pidevas arengus. Jätkusuutlikkuse osas võtame eeskuju rohkesti läänemaadelt. Euroopa Liidu kõrgemate tasemete jaoks pingutatakse palju. Üheks häirivaks teguriks võibki olla see, et parema positsiooni ja väljapaistvuse nimel jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile.
"kaitseministeeriumi" peakorteris. Mõiste sisaldab alati riigi töötajaid, kas regionaal- või maakonna-, või isegi munitsipaaltöötajaid nimetatakse "riigiteenistujateks" erineb riigiti. Ühendkuningriigis näiteks ainult Crown töötajad on riigiteenistujad, maakonna või linna töötajad ei ole. Ametnikule esitatavad nõuded Ametisse võib määrata vaid Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu kodanikku (ministeeriumi kantsleri ja riigisekretäri kohale tohub määrata vaid Eesti kodanikke.) Ametnikul peab olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema täielikult teovõimeline inimene. Nõuetena on ka esitatud eesti keele valdamine. Täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid võib kehtestada ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või ametiasutus. Teenistusse ei tohi võtta isikuid, keda on karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest või kes on seotud olnud korruptiivse tegevusega. Samuti võib kohus keelata isikul
pühapäevakoolide toimimist (ERÜ juures tegutseb 13 pühapäevakooli) ning seltside asutamist (Eestis on üle 100 rahvusliku kultuuriseltsi). · Eestis tegutsevad rahvuslikud kogukonnad ja kultuuriseltsid saavad nii kohalikest omavalitsustelt ,riigilt kui ka Integratsiooni Sihtasutiselt arvestatavat tuge. Näited vähemusrahvuste seadustest · Vähemusrahvusena käesoleva seaduse mõttes käsitletakse Eesti kodanikke, kes: - elavad Eesti territooriumil; - omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga; - erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest; - on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. · Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
Euroopa Liit ? Euroopa Liidu keeled Euroopa liiduga liitunud riigid Euroopa Liidu ühisraha Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prants...
See oli 30 m kõrge ja kunagi oli selle tipus Trajanuse pronksfiguur. Sambal oli 200m pikkune reljeefriba. Rooma reljeef oli realistlik ja dokumentaalselt täpne. Mõned reljeefid on siiski idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke.
maailmasõjas??? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Pärast mõistmist leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku odeoloogia eest sõdima. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta
Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab kõik kas üks inimene või väike seltskond, on demokraatia kui taevakingitus. Teiseks demokraatia plussiks oleks sõnavabadus. Kuigi see käib suureosas esimese plussi alla, väärib see minu arust siiski väljatoomist. Nagu ütleb Eesti vanasõna: ,,Vaidluses selgub tõde." Täpselt nii on sõnavabadusega. Kui inimesed saavad öelda välja, mida nad arvavad, siis
armastust isamaa vastu. Parimaks näiteks on selle koha pealt väga rahvuslik üldlaulupidu, mis leidis aset isegi võõrvõimude ajal ja on kestma jäänud tänaseni. Kui midagi ette võetakse, tehakse seda tavaliselt järjepidevalt. Regulaarsed tavad on meil erinevad spordiüritused nagu matkad ja maratonid, keskkonna valdkonnas üleriigilised talgud. Meil on rohkelt ühistegevusi, mis eesti kodanikke liidab. Eesti riik on pidevas arengus. Jätkusuutlikkuse osas võtame eeskuju rohkesti läänemaadelt. Euroopa Liidu kõrgemate tasemete jaoks pingutatakse palju. Üheks häirivaks teguriks võibki olla see, et parema positsiooni ja väljapaistvuse nimel jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
