erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „superkangelane“, kes iga kord on valmis aitama nendele, kes vajavad tema abi. Just sellepärst neid inimesi alati eeskujundatakse selleks, et iga teine sai aru, et meie ühiskond on suur ja ühine perekond ning siin elavad ka
See motiveerib ka teisi oma riigi ning kaaslaste heaks midagi tegema. Kodanikuks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme oma vanemate õpetussõnade ja keskkonnast tulenevate mõjudega. Omandame teemakohast informatsiooni nii kodust, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene, et pea ühte arvamust kuuldes sellega kohe nõustuma. Tal on õigus kuulata teiste arvamusi, mõelda ja valida seda, mida tema õigeks peab. Tähtis on, et inimene mõistaks, kui tähtis on riigile kodanik. Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks olemist peab õppima, seedima ja alles seejärel tegudele asuma. Kuigi saame kodakondsuse oma passi kirja juba sündides, oleme tõelised kodanikud alles siis, kui tunneme endi kohustusi ja õigusi põhjalikult. Täisväärtuslik kodanik toimib kodanikuühiskonnas osaleb valimistel, ühisettevõtmistel, rahvuslikel üritustel ja aitab parandada ühiskonda.
Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita ühiskondlikke kohustusi oma riigi sõduritena teiste kodanike abistamisel suurtes tulekahjudes, üleujutustes ja muudes rasketes õnnetustes. Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades suurendavad riigi majandust ,millest sõltub riigi areng ja riigi arengust sõltuvad ka selle riigi kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena ,sest me olemegi üks ja sama ühiskond
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel. Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on teha Eesti riigi territoorium prahist
Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita ühiskondlikke kohustusi oma riigi sõduritena teiste kodanike abistamisel suurtes tulekahjudes, üleujutustes ja muudes rasketes õnnetustes. Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades suurendavad riigi majandust ,millest sõltub riigi areng ja riigi arengust sõltuvad ka selle riigi kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena ,sest me olemegi üks ja sama ühiskond
Milleks meile aktiivne kodanik ? Inimesed on erinevad. Üks grupp on aktiivseid, teine passiivseid ja kolmas neutraalseid. Passiivsed on need, kes ise ei tegutse, vaid ootavad teiste tegutsemist. Neutraalsed aga omakorda lähevad või ei lähe kaasa üldisega. Aga milleks meile aktiivsed kodanikud? Aktiivne kodanik on inimene, kes osaleb valimistel. Valimistel osalemine on tähtis, sest kui ei käi valimas, siis pole ju tegelikult ka õigust rääkida, kui halb ja ebaõiglane valitseja on. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid üritusi nagu näiteks külalaadad, heategevusüritused. Samas nad korraldavad ka igasuguseid aktsioone. Aktiivne inimene tegutseb ise ja ärgitab ka kaaskodanikke tegutsema. Näite võib tuua kasvõi hiljutisest
Inimesed tegelvad ise konkreetste probleemide lahendamisega ühiskonnas, mitte ei oota vastavat tegevust või nõuandeid valitsuselt. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile. Edukus kodanikealgatuses sõltub kodanike eneusust ja seda loob kõige paremini teiste kordaläinud projektide eeskuju. Eestis on palju silmapaistvaid omaalgatusi. Meie looduskeskkona heaks loodi üritus ,,Teeme ära" , mis oma üle eestilise koristuskampaaniga, kannustas paljusid noori mõtlema oma keskkonna peale, mis neid ümbritseb. Sellele järgnesid mõttetalgud ,, Minu Eesti", mõelda vaid, kui iga Eesti
Aktiivne kodanik tugev riik Andra Udeküll Igal riigil on talle omased tunnused. Üheks suurimaks on kindlasti rahvas ja territoorium, samuti keel, kultuur ning seadusandlus. Riigi tugevust näitavad jällegi ka paljud muud aspektid nagu näiteks aktiivsus teiste riikidega suhtlemisel, riigisiseste asjade kontroll ning kindlasti ka aktiivne kodanikutegevus riigis. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas eksisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi,
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud
Kodanik saab riigivalitsemises osaleda Riigivalitsemises saab osaleda iga kodanik. Aktiivsed ehk kaasa löövad kodanikud osalevad valimistel üldiselt rohkelt. Tänu valimistele määratakse kindlaks näiteks Riigikogu. Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel on õigus pöörduda oma probleemidega mõnda ettevõtesse või mõne tähtsama isiku poole. Mina arvan, et kodanikel on piisavalt võimalusi, et elada Eesti riigis
docstxt/14178821480149.txt
Kuidas olla hea kodanik? Koostas: Daniel Bittman Alusta väikestest asjadest · Ole sõbralik oma klassikaaslastele, õpetajatele, lähedastele · Õige kodanik teeb ja usub, mis on õige ja juhib oma sõpru, et nad teeksid sama · Heal kodanikul on tugev enesekontroll. · Pea lugu teiste asjadest Ühiskonnas käitumine · Ole aus ja usaldusväärne teiste vastu · Ole abivalmis, kui keegi seda vajab · Arvesta alati teiste inimestega ja ole viisakas ükskõik kus sa viibid · Oled kohustatud hoidma meie keskkonda puhtana Mõteviisid, mis aitavad maailma paremaks muuta · Säästa vett ja energiat · Austa kõiki rasse ja uske
Milline on hea kodanik ? Nimi Hea kodanik on salliv, hooliv, rahulik, seadusekuulekas ja abivalmis. Hea kodanik alati arvestab teistega ja aitab neid. Ei riku kunagi seadust, isegi kui tal seda kästakse teha. Alati täidab oma kohustusi ja on aktiivne. Koristab tänavaid jne. Heal kodanikul kes tahab olla hea kodanik peab olemas olema selle riigi kodakondsus kus ta hetkel elab. Kui tal seda pole, siis ta pole hea kodanik, sest ta elab ilma kodakondsuseta. Kui ta elab ilma kodakondsuseta, siis ta peab selle endale taotlema. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud inimesed on seadusekuulekad. Nad ei lõhu avalikult asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Aga osad inimesed teevad seda kõike, aga siis tuleb mängu juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi
· Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi Deklaratsioon ametlik teadaanne Registrid: · Eesti statistikaamet rahvaloendused, aruanded
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Se...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mul on Eesti kodakondsus ning see annab mulle palju eeliseid, õigusi ja ka kohustusi riigi ees. Kuna ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja oman Eesti Vabariigi passi, on mul võimalus töötada politseis, linnavalitsuses ja veel mitmetes riigiasutustes. Samuti annab kodakondsus mitmeid poliitilisi õigusi, mis mittekodanikel puuduvad. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on Eesti kodanikul ka automaatselt Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu kodakondsus annab õiguse töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Teisiti öeldes on mul
Milline on hea kodanik ? Arvamuslugu Helina Saar Hea kodanik on salliv, hooliv, rahulik, seadusekuulekas ja abivalmis. Hea kodanik alati arvestab teistega, aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid, austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust, hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele. Hea kodanik ei riku kunagi ka seadust, isegi, kui tal seda sunnitakse või kästakse teha. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud kodanikud muidugi ei austa seadusi ja arvavad, et võivad teha kõike mis hing aind ihaldab. Hea kodanik jällegi seadusekuulekas ja nad ei lõhu avalikus kohas asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Osad
Kuidas mina olen hea kodanik? Aristoteles vastates küsimusele "Mis teeb inimesest hea kodaniku?" toob välja sellise võrdluse: "Meremeestest koosneb meeskond, samamoodi nagu inimestest koosneb riik". Nad erinevad teineteisest oma oskuste ja rollide pärast (näiteks, kapten, aerutaja ja teised). See tähendab, et inimestel samamoodi võivad olla erinevad rollid ühiskonnas ja riigis. Võime eeldada, et meremees on hea, kui näeme kuidas ta tuleb toime oma kohustustega ja mida ta teeb selleks, et reis oleks turvaline
Tegus kodanik on riigi rikkus. Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid. ''Teeme ära!'' kampaania oli võtnud kokku igas vanuses soovijaid, koolilapsi ja täiskasvanuid, ning läinud koristama metsaaluseid, parke ning kõike, mis vähegi abi ja puhastust olid vajanud. Tänu sellele hakkajale kodanikule, kes selle kampaania välja mõtles ja teostas, oli meie riik muutunud mitu korda puhtamaks ning loodus säravamaks. ''Teeme ära!'' kampaania toimub nüüdseks iga aasta ning soovijaid tu...
töölepingu sõlmida suuliselt. Tööandja: Tööandja võib olla juriidiline isik või teovõimeline füüsiline isik, Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 aastane. Töötaja Töötaja saab üldjuhul olla 18 aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Töölepingu võib sõlmida ka välismaalasega, kellel peab töötamiseks olema tööluba. Nõue ei kehti, kui töötaja on Euroopa Liidu kodanik. Eestis alaliselt elavatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti kodanikuga võrdsed tööalased õigused. Töölepingu kohustuslikud tingimused Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed 1) poolte andmed (nimi, isikukood vöi registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg: 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
Kuidas mina olen hea kodanik? Esialgselt on vaja aru saada missugune inimine on üldse hea kodanik. Võin eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näen kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas,patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma kodumaa ja riigi heaolu ta võtab nii lähedale südamele, nagu see oleks ta enda heaolu. Siin mul tekkis küsimus: Kas võime pidada kodanikuks inimest, kes ei tee midagi oma riigi jaoks? Selline inimene võib elada ja töötada riigis terve oma elu
Kelly Talimaa 9B/II Kas olla või mitte olla EV kodanik? Kas olla või mitte olla, selles on küsimus. On väga palju põhjuseid miks olla ja väga palju põhjuseid miks mitte olla. Meie esivanemad ju võitlesid meie vabariigi eest, me esivanemad tegid kõik selleks, et me oleks toimiv riik. Mina kui teismeline Eesti Vabariigi kodanik, olen ääretult õnnelik, et mul on olemas kool, tasuta lõuna koolis, koolibuss on tasuta ja kõik huvialaringid on olemas. Kui juba siin
"Mida saab kodanik teha oma riigi heaks?" Kes on kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Tal on õigused ja kohustused. Riiki ei oleks ilma kodaniketa, seega riik hoiab ja kaitseb kodanikke. Samas on tegemist suletud ringiga, kus kodanikke poleks ilma riigita. Seega riik, hoides ja kaitstes oma kodanikke, kaitseb ja hoiab ta tegelikult ennast. Populaarne eesti vanasõna ütleb: ,,Iga inimene on oma õnne sepp." Aidates riiki aitab kodanik ka ennast. Mida saab kodanik teha enda ehk oma riigi heaks? Kodanikul on lõputult võimalusi oma riigi aitamiseks. Tuleb lihtsalt mõelda. Juba ainuüksi valimas käimine on riigi aitamine, sest kodanik valib valitsusse isiku, kes jagab temaga samu vaateid. Valides valitsusse endale sobiva kandidaadi on ka riik kodanikule sobivam, sest riik töötab valitsusega eesotsas. Loomulikult võib liituda ka mõne erakonnaga ja üritada ise valitsusse pääseda. Riigi ja kodaniku
Jaan Kross kui inimene ja kodanik · Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal. · Enda kohta on pool sajandit kirjanduslikku tööd teinud Jaan Kross muheledes ütelnud, et on korralik «kirjanduslik tööhobune».
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik peaks tundma oma riigi sümbloleid, oskama hümni ning rääkima ametlikku riigikeelt. Hea
KUIDAS MINA SAAN OLLA HEA KODANIK? Tere austatud kuulajad. Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
· Kodaniku õigused: · Riigi kaitsele (ka välismaal viibides) · Isikupuutumatusele · Eneseväljendusele · Hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks · Kuuluda erakondadesse · Kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane · Kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. · Sotsiaalsele kindlustatusele · Seaduse kaitsele · Teha ametnikule märgukiri või avaldus Kodaniku kohustused: · Alluda põhiseaduslikule korrale · Võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat · Hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest · Säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. · Omandada põhiharidus 4. EL liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
Mida saan mina - kodanik teha oma riigi heaks Mida saan mina - kodanik teha oma riigi heaks, on ilmselt küsimus, mis kummitab pea igat vähegi mõtlevat ja omakasupüüdmatut inimest. Võimalusi olla hea kodanik on palju. Alustada võib kasvõi näiteks olles korralik väikekodanlane, kes maksab korralikult makse ja ei loobi prügi maha. Aga saab ka teha, midagi palju suuremat ja tuua otsest kasu oma naabrukonnale või kogukonnale, nagu Uue Maailma projekt. See on hea näide inimestele, kes on valmis end ja oma aega pühendama sellele, et aidata riiki omaalgatusega, mitte jääda ootama, millal riik kõik 'kandikul ette toob
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju
hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani. Kaitseväekohustuslasele antakse identifitseerimiskood ja kaitseväeteenistuse tunnistus. On asju millele on sul õigus ja mida võid teha, need on näiteks: osaleda valimistel (valimistel osalemine on nii privileeg kui ka vastutusrikas kohustus); võtta osa ühiskonnaelu korraldamisest (see on võimalus muuta ühiskonnaelu);
kodanikuühiskonna organisatsioonide töös. · Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. · Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. · Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani. Kaitseväekohustuslasele antakse identifitseerimiskood ja kaitseväeteenistuse tunnistus. Ma pean / olen kohustatud On asju, mida iga riigi elanik peab tegema, nt: 1) järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed); 2) maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest);
loomulikult väga tähtsaks. Rahvas kujuneb koosklasside ja riigitekkega. Et riik toimiks ja tehakse tööd, selleks on vaja kodanikke kes selle saaks täide viia. Riigis peavad olema kodanikud ,muidu pole kedagi juhtida. Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik, see teeb temast oma sünnimaa kodaniku. Igal riigil on kindel kodanikkond. Kodanikud on seaduse ees võrdsed ning saavad riigi juhtimisest osa võtta rahvaesindajate valimiste ,rahvahääletuste kaudu kuid selleks peab kodanik olema vähemalt kaheksateis aastane. Kodanikud on ühe õiguslikud soost, rahvusest ja rassist sõltumata. Põhiseadus annab kodanikule loomingivabaduse, õiguse osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest , sõna ,trüki ja koosolekuvabaduse, südametunnistuse vabaduse, õiguse moodustada ühinguid, õiguse arvustada riigiasutuste tegevust ja kaevata nende tegevuse peale. Põhiseadus tagab ka kodanikule kirjavahetuse saladuse, isiku ja kodupuutumatuse.
· võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda · esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud · kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus: · olla ustav põhiseadusele · kaitsta Eesti iseseisvust · osa võtta riigikaitsest Eestis elab 1,4 miljonit kodanikku. Kodakondsuse järgi jagunevad Eestis elavad isikud järgmiselt:
Kernu Põhikool Kuidas olla hea kodanik nii siin-kui sealpool arvutiekraani? Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 8.klass Juhendaja: õp Pille Vanker Kernu 2010 Sisukord..........................................2 Sissejuhatus.....................................3 Mõjujõuni on suur samm................4 Mine vooluga kaasa........................5
väljendub ka nende loomingus. Näiteks masendus võib väljenduda sünges maalis või muusika palas. Suure emotsionaalsusega kaasneb tihti ka tasakaalutus. Poeeti iseloomustab veel mugavus ning fantaasia rikkus ning tahe neid ideid teostada. Oma mugavuse, fantaasia rohkuse ning kindla eesmärgiga loovad inimesed eristuvad ning paistavad silma sellest hallist massist mille moodustavad tavakodanikud. Kui poeet on väga tundeline ning andekas siis milline on tavakodanik? Kodanik kui täiesti keskmine inimene vastandub loomeinimesele. Kui poeet on tundeline ning tasakaalutu siis kodanik on realistlikku ellusuhtumisega ja vaoshoitud. Ta on töökas, seaduse kuulekas ning normidest juhinduv. Samuti on ta ka viisakas, enesedistsipliiniga, hakkama saav inimene. Andekate ja mitte nii andekate inimestel on palju erinevusi kuid võib leida ka ühiseid jooni. Kindlasti märkatavad erinevused on nende iseloomus ja käituis viisis. Erinevusi välja
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile.
Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
kodanikkonda. Põhiseadusega on sätestatud kodanike õigused ning kohustused. Kuid mismoodi algab kodanikust seeläbi veel riik? Kodanikud on seaduste ees võrdsed ja ühe õigusena on kodanikel võimalus/vabadus võtta osa riigi juhtimisest. Selleks tuleb anda oma hääl kas rahvaesindajale, kellega on meil kattuv poliitiline ideoloogia, kuuluda erakonda, kandideerida Riigikokku või Vabariigi Presidendiks. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistest ning rahvahääletusest võib kodanik osa võtta kohe, mil ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Mina arvan, et valimistel osalemisega või Riigikokku kuulumisega aitab kodanik kaasa omale meelepärase riigi tekkele ning valimistest osavõtmine peaks olema meeldiv sündmus. Kodanike vabaduste hulka kuulub teiste juures ka õigus moodustada kodanikuorganisatsioone ning ühinguid. Suurima kodanike osalusega ühenduseks Eestis on Eesti Omanike Keskliit. Olen veendunud, et sellised ühendused on
Essee Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti on väga suure rahvaspordikultuuriga riik. Paljud eestlased osalevad kõiksugustel rahvaspordi üritustel kogu perega. Rahvaspordi üritused ongi need, kus saab tunda end kui eestlane. Lisaks rahvaspordile on ka teisi spordialasid, mida vaadates on tunda, kuidas eestlased kokku hoiavad. Näiteks suusatamine. Kui on suurvõistlused suusatamises, siis on palju Tallinna baarid ja isegi Vabaduse Väljaks täis rahvast, kes hoiavad koos pöialt Eesti suusatajatele. Kui olid Olümpia Mängud ja Kristiina Smigun suusatas, siis oli terve Eesti rahvas teleka ees, vaatas ja elas kaasa meie Kikule. Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane. Peale suusatamise on ka näiteks jalgpall. Jalgpallis pole küll eestlased niiväga Maailma tasemel kuid rahvas ikka vaatab ja elab kaasa omadele. Jalgpallis on samamoodi nagu suusatamises...
Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik
Alles hiljuti juhtunud õnnetuses, mis toimus lasteaias, hukkus 3-aastane pisike poiss. Atraktsioonid polnud piisavalt turvalised ja lasteaiakasvatajad polnud kas hoolsad või neid töötab liiga vähe seal lasteaias, sest lapsi on palju ning iga laps vajab mingi hetk tähelepanu- sellega tahtsin öelda ka seda, et palgad on väiksed ja püütakse pisikese tööjõuga teha ära suurt tööd. Oma ühiskonna heaks saame ära teha nii palju, et olla korralik kodanik ning taluma raskusi ja pingeid. Elades siin, tunneme et meil on raske, kui kui vaadelda Aafrikas või kus mujal sarnasel maal elavaid kodanikke, kellel puudub toit ja jook, siis elame meie kui ,,kuninga kassid". Oma riiki saame arendada ainult meie ise- eestlased, seda ei tule tegema ei venelased ega lätlased. Tuleb olla positiivne asjades, mis tundub negatiivne. Olles Eestist kaugel, nt reisil, siis tunnen ma siiski puudust oma kodumaast ja keelest. Mul on ilus keel- eesti keel.
Kaitsetahe Kaitsetahe on vabast tahtest valmisolek liitlaste saabumiseni riigi turvalisuse säilitamise eest välja astuda ning rünnakule vastupanu osutada. Kas seda tahab teha aga iga Eesti kodanik? Inimesi on erinevaid, on neid, kes hoolivad enda enda riigist rohkem ja neid, kes hoolivad vähem. Igaühel on oma vaated maailma kohta, aga ma arvan, et enda riigi eest peaks seisma iga kodanik. Minevikust saab tuua ka paar näidet, kus eestlased üheskoos ja enda vabast tahtest on võõrale võimule vastu astunud ja meie väikse riigi eest võidelnud. Eestis on ka erinevalt teistest riikidest palju vabatahtlikke riigikaitsega seotuid organisatsioone. Juba noores eas on võimalik astuda Kaitseliitu või noorkotkaste sekka. Just nimelt nende organisatsioonide tõttu on Eestis vabatahtlike riigikaitsjate arv suurem kui teistel.
riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat.
Minu roll infoühiskonna arendamisel kodanikuna? Eraisikina näiteks: - nt. Rahvaloendusel osalemine läbi eesti.ee keskonna. Säästab nii aega, paberikulu kui ka inimressurssi (kiire, kohe süsteemi ning inimene ei pea koju tulema). - Lugeda ajalehte läbi weebikeskonna. Säästab kül loodust, kuid vähendab inimeste tööhõivet.ühendus - Viia maale vanaema juurde internet ja õpetada talle tiigrit taltsutama. - Vahetama oma piraattarkvara legaalse tarkvara vastu ning samuti peaks piirama ning seejärel lõpetama filmide tõmbamise internetist (illegaalse). - Peaksin ka ise tutvuma avaliku sektori poolt pakutavate ning juba välja arendatud teenuste kohta. Ettevõtte alaselt: - pean orgunnima d´firma bronn süsteemi netipõhiseks. - arendama kodulehte - Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukava...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna saan aidata inimesi kes on hädas , jne. hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel,kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse. kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanike kohustused on alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Hea eesti kodanik peaks hoiduma igasugustest vägivallast, rõõvimisest. Eesti kodanik peaks vältima halbadest tegudest, peaks olema ettevaatlik kui läheb kuskile tõõle , et ei langeks kuskile halba tõõle kus sind kasutatakse ära.
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
