Mükeene linnustele on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja –müürid (kükloopilised müürid). Ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuse maa- ala oli üsna tihedalt hoonestatud, selle keskseks hooneks kujunes suur ristkülikukujuline saalhoone – megaron (hilisem kreeka templi prototüüp). Mükeene ehitistes ka allapoole ahenev sammas (kivist), tihti kaetud sik-sak ja spiraalornamendiga. Ajastu ehitusmälestisi: Knossose palee (2. at eKr) Mükeene ja Tirynsi linnused (2. at eKr) Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Atreuse varakamber (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 4 Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Samba-tala konstruktsioonid. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Sisekujundus
Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal. Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri- keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude
· Kui 6.saj. eKr. jõuab mandrile, siis nimetatakse Mükeene kultuuriks; · Ajajärgud: o Varane 3000-2000 eKr. o Keskmine 2000-1600 eKr. o Hiline 1600-1100 eKr. · Mälestused sellest kultuurist säilisid Kreeka müütides ja legendides; · Umbes 2000 eKr. hakati ehitama losse sõjalistele juhtidele, kõige iseloomulikum Knossose loss: o Keskseks osaks piklik õu, mille ümber grupeerisid ruumid ja nende keskel mitme väiksed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid, basseinid arvatavasti valitsejanna ruumid. Lääne osas valitseja ruumid ja troonsaal või külaliste vastuvõtusaal. Kõikide ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning nad asusid astmeliselt erinevatel kõrgustel, ruume ühendasid trepid. Ilmselt on siit saanud ka alguse labürindi legendi tekkimine
allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud kuningas ,despoot, kes nimetas ennast ,,suurkuningaks" ja ,,Hatimaa kuningaks", sõlmis rahvusvahelise lepingu Egiptuse suurkuninga Ramses IIga 5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees Jason Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute (laev "Argo" järgi) nende retkel kuldvillaku järele. Perseus Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre poeg
7000 km(ruudus). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane. Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus, ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud
ümber lükata), ei puudutanud need Kreeta saart, kus katkematu areng viis peagi tsivilisatsiooni tekkele. Minose tsivilisatsioon Kreetal. III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav,
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
Teadlased asusid otsima otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale.1900.a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911. aastal esitas Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905. a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik A. Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduses leiutati tõhus süüfiliseravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs - "Unenägude tõlgendus" 1900.aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi. 3. Kirjandus, kunst, muusika, kino - Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913
· Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest) Kreeta kunst levis ka Mandri-kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad, mis ei puudunud ka kunstist Seal asus tirynsi linnus, arhitektuuris olidki tähtsalt kohal linnakindlustused ja lossid. Kavatist ümbritses kiviblokkidest ringmüür. Tähtsal kohal lossides peasaal-megaron, ristküliku kujuline Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile. Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid
Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
Järkjärgult toimusid muutused Euroopa ühiskonnas tugev sotsiaalne kihistumine. Ebavõrdsus ühiskonnas kajastub hauapanustes. Minose kultuur Mõju ulatus kaugele kultuuri levikupiirist. Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia. Kultuur jagatud järgmiselt: vara-minose, kesk-minose, hilis-minose kultuur. Igal perioodil 3 alletappi (I, II, III)
aset lossiesisel avaral platsil ja ristkülikukujulisel keskõuel. Loomulikult tuleb arvata, et loss oli ka valitseja asupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Valitsemise viisi kohta midagi lähemat öelda pole võimalik. Sageli on oletatud, et lossi eesotsas seisis preesterkuningas. Losside omavahelistest suhetest pole midagi kindlat teada. Selge pole seegi, kas iga tähtsam loss oli omaette riigi keskus, või allus kogu saar ühe lossi, näiteks Knossose valitsejale. Üllataval kombel olid lossid kindlustamata. Sõjalist otstarvet ei võinud neil seega olla ja meil pole mingit alust pidada lossi valitsejat eelkõige sõjapealikuks. Kreeta tsivilisatsiooni üks peamisi iseärasusi on kindlustuste, relvade ja üldse igasuguste sõjakate joonte puudumine. Ka Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja
suure riigi. Kroisos arvas, et võidab Pärsiat, aga selle asemel hukkus Lüüdia Kuldvillak kuldne jääranahk; ohverdati Zeusile ning riputati Arese hiide, kus seda valvas lohe. Iason viis naha tagasi Kreekasse Küllusesarv külluse ja õnne sümbol, hea valitsemise sümbol, jõukuse sümbol; Amaltheia murdunud sarv, mis täideti puuviljade ja lilledega Labürint keerukas olukord või ehitis; asus Knossose lähistel, seal elas Minotaurus, kellele viidi neide ja noormehi. Minotauruse tappis Theseus, kes kasutas lõngakera, mille andis talle Ariadne Maailma naba ületähtsustamine; Delfi templis altaril asunud must munakujuline kivi, mis oli maailma keskpunkt Medeia katel noorenduskuur; Medeia veenis kuningatütreid tapma oma isa, et tolle saaks katlasse panna ja võlusõnadega nooreks teha. Tegelikult see nii ei toimunud, aga vana kuningas oli juba surnud (tapetud)
20.aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Mõisted Minoiline tsivilisatsioon- ehk Kreeta kõrgkultuur. 2000-1400 eKr. 2000 eKr jõuti Kreetal tsivilisatsiooni tasemele, kuningas Minose ajal. Selle ilme kujundasid linnad ja eriti linnades esile kerkinud lossid (tähtsaim ja tuntuim oli Knossos), mis olid kindlustamata rahulikuks elamiseks Knossose loss- tähtsaim ja tuntuim loss, mis oli ühiskonna keskpunktiks. Samuti majandus-, usu-, kui ka poliitilise võimu keskuseks. Mükeene lõvivärav- teada, kui kõige võimsama/hiiglaslikuma müüriga loss Kreeka tsivilisatsioonis (sellepärast kutsutakse ka Kreeka tsivilisatsiooni Mükeene kultuuriks) hellen- ehk kreeklane. Hellenite poolt vallutatud alasid nimetati Helleaseks. barbar- olid Vana-Kreekas kreeklastele (hiljem ka roomlastele)
vajutatud sobivas järjekorras. 1700 purustus, varased lossid tegi maatasa, sinna peale ehitati hilisemad lossid Sakros, Hania, kus loss on tänapäeva linna all, pole korralikult välja kaevatud. Kõik need 5 keskust . Loss ja linn kuulusid ühte, linnast esilekerkiv suurim ehitus, lossil oli alati lossiesine plats, läänehoov vb olla linna keskplat, kõige paremini nähtav Sakros, ida- rannikul. Losside põhiplaan on sarnane, Knossose lossi põhiplaani abil. Knossose kaevas välja Evans 20 saj alguses, ta oli probleemi ees kuidas konserveerida seda (ülemine ja alumine kiht), ehitas üles lossi nii nagu tema meelest loss oli .Oli rikas mees , inglise teholoogia saavutused ,rekonstrueeritud arheoloogia., üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha. Lossiesine plats -lääne hoov, ja keskne hoov. Põhja-lõuna suures ja sarnased mõõtmed.Ritualiseeritud standard on taustaks olnud. Loss jaguneb 2 tiivaks : läänetiib mis jööb
kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Küllap soodustas saare asend Egeuse mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga ja võõrmõjude ühendamist originaalseks kõrgkultuuriks. Hilisemas Kreeka mütoloogias seostus Kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega. Seetõttu nimetataksegi Kreeka tsivilisatsiooni minoiliseks. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartal olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue.
lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
· u 2000 eKr tungisid põhjast Kreekasse indoeuroopa hõimud, tänapäeva kreeklaste esivanemad. Seda just Kreeta kultuuri kiire arengu algusaegadel. Suur osa Egeuse mere saartest, sh Kreeta, jäi uustulnukatel esialgu hõivamata. Ühiskonna ja kultuuri arengutase oli neil madalam kreetalaste omast. · u 1500 eKr toimus Egeuse meres tugev vulkaanipurse, mis tekitas purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetal ise valitsema. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ja kombed. Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. Tänapäeval kannab see varasem kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B. Kuigi teadlased on lahendanud selle lugemise saladuse, ei anna selles kirjutatud tekstid meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja kasutati majapidamisaruanneteks. · 15. - 13. saj eKr oli Mükeene kultuuri hiilgeaeg
1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt. Usk hoidis lossisüsteemi koos. Austatud jumalaid pole teada, kuna keelt ei ole suudetud desifreerida ning seal pole nende kohta nkn midagi öeldud.
- suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus. Templid puuduvad, on väiksed kultuseruumid, kust leitud väikeseid kujukesi. Merendus ja põllundus on alad; mõlemate tingimusteks on tugev keskvõim
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Sellele saarel tekkis primaarne tsivilisatsioon ilma teiste mõjutusteta. Selle saare elanikud jõudsid kõrgkultuuri tasemele juba umbes 2000 e.Kr. * Kõrgkultuuri rajajate päritolu on teadmata. * Ajalugu on õpitud esemeliste leidude põhjal. On ka kirjalikud ajalooallikad lineaarkiri A- s, kuid seda ei osata lugeda, sest ei teata, kust need elanikud tulid ja seega ei teata ka, mis keelt nad rääkisid. * Seda ajajärku iseloomustavad lossid kõige tuntum on Knossose loss. -) Losside põhiplaani iseloomustavad labürendid. -) Lossi saab käsitleda, kui võimukeskust, aga kuna neid on leitud mitmeid, siis ei teata täpselt, kas tegemist oli erinevate riikidega, või olid üks peamine loss ja teised allusid talle, aga peale selle, et loss oli võimukeskus, oli ta ka majanduskeskus ja samas ka usukeskus. * Linnad olid losside ümber. * Kultuur ise oli rahumeelne kultuur, sest need lossid olid kindlustamatta (polnud müüre
Erinevatel tasanditel paiknevad saalid ja toad olid omavahelühendatud nii valgustatud kui valgustamata treppide ja koridoridega, luues sel moel omalaadse illusiooni liikumisest, muutumisest ja maalilisusest. Hoone erinevad osad siduski ühtseks tervikuks arhitektuurne rütmika: sammaste paigutus, vertikaalsete ja horisontaalsete rütmide omavaheline pinge, valguse ja pimeduse vitlusest sündinud liikumine, dekoratiivse kaunistuse dünaamika. Knossose palee on olnud tenäoliselt Kreeta kige esinduslikum loss, see kolmekordne ehitis paiknes 20 000 m2 suurusel pinnal. Lossis oli kolme erinevat tüüpi ruume: 1)valitsejate eluruumid ja kultusruumid. Nende hulka kuulusid sisseehitatud mööbliga troonisaal, mis oli ühest küljest ühendatud kultusbasseiniga, mned kesksed kultusekohad nagu kaksikkirveste saal ja piilaritega kaunistatud keldriruum nn. piilarkrüpt; 2)hoidlad koos sinna juurde kuuluvate ruumidega (kreeta palee oli vahetuskeskus);
Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne. Kuid mitte pahatahtlik. 20 saj esimestel kümnetel oli ta väga populaarne. Viimane suur evolutsiooniteooria tegelane, mis hakkas moest minema. Kõik eelnevad siis klassikalise evolutsiooni tegelased. 20 saj esimene pool. Empiirilised teadmised laienesid. 1899-1900 hakkas A. Evans, Inglise arheoloog, tegema arheoloogilisi kaevamisi Kreetas ja leidis Knossose. Pärast IMS, 1920ndel aastatel kaevati Indias Harappa ja Mohenjodaro(Mohenjo-Daro)muistsed asulad/tsivilisatsioonid. Järjest enam hakati uurima ka kiilkirja tahvleid ja just enne IIMS loodi esimesed konstruktsioonid sumerite süsteemidest, mida juhtisid templid ehk riik oli üks suur templimajandus. 1915 õpiti lugema Hetiidi kiilkirja ja sai alguse Anatoolia ehk tänapäeva Türgi alal olnud riigi ajaloo tundmine. Andmestikku oli seega rohkem kui varem. Oli võimalus neid võrrelda
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose ketas. Seal on unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud. Rütmiline tekst, vb hümn vms. Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale. Lisaks vanadele tuli juurde ka Sakkro ja Hanja Loss ja linn kuulusid kokku. Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei
saj eKr). Siis algas hellenistlik periood. Kuna Kreeta saare minoilaste ja mandri-Kreeka kreeklased segunesid, siis on ka Kreeka religioon kahe rahva usundite segu. Kreeta-Mükeene periood usund Kirjalikud allikad kultuurist puuduvad ning kogu info pärineb arheoloogilistest leidudest: kujud, kunst, arhitektuur, pitserid jne. Ehitised: Puudusid uhked templid, kultuskeskused Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?) Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal Usundi/ühiskonna tunnusjooned: Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või
Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a kunst Knossose palee, mükeene lõvivärav Kreeta arhitektuuri kuulsaimateks mälestusparkideks on suured paleed ( Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid väga mugavad, laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
avaral platsil, keskõuel · poliitilise võimu keskus valitseja asupaik, losside eesotsas preesterkuningad Sõjakuse puudumine. Kunstis rahumeelne teema. Eredavärvilised freskod. Härja kujutamine. Naiste domineerimine. Mükeene kultuur 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam. Kasutasid lahingutes hobukaarikuid sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose, uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kasutati majapidamisaruanneteks. Minoiline kultuur levis mandrile, Kreeta kaotas tähtsust. Lossid majandus- ja kultuurikeskused. Tuntuim Mükeene. Losside ümber polnud linnu. Oli luksuslik sisustus, eredavärvilised freskod. Olid laod, töökojad, kultusepaigad. Lossi eesotsas 2 kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik
Mükeene tsivilisatsiooni esiletõus U 1600 annavad rikkad hauad Mükeenes märku mõiuvõimsa aristokraatia esiletõusust tema kontaktidest Kreeta ning võibolla ka idamaadega. Kreeta kreeklaste ülemvõimu alla (nn hiline lossiperiood) u 1450 ???? U 1630 või 1500 toimus Theral vulkaanipurse, mis mattis sealse minoilise asula vulkaanilise tuha alla. Purskest tekitatud hiidlaine võis tekitada purustusi ka Kreetal. U 1450 vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid sealt lähtuvalt valitsema suurt osa Kreeta saarest. Kujundati kreeka keelele kohandatud lineaarkirja variant Lineaarkiri B. Mõne aja pärast (14. 13. sajandil) Knossos purustati ja minoiline tsivilisatsioon käis alla. Purustuste põhjused pole selged. Mükeene tsivilisatsiooni hiilgeaeg XV XIII sajandil Kreekas kujunesid mitmed, enamasti kindlustatud, lossid Mükeene, Tiryns, Pylos,
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c
Kreeta saarel elas rahvas, kelle valitsejaks oli legendaarne kuningas Minos. Tema valitsemisaeg kulges ilma märkimisväärsete sõjaliste sündmusteta. Mere poolt kaitstuna võis kindlustest loobuda ja nii tekkisid pikad, avatud maastikku venitatud paleed nagu Knossos, Phaistos jt, mis oma paljude korruste ja terrassidega mäenõlvale liibusid. Nende paleede ümbruses võis aedu aimata ja ka palee sisemuses olid tähtsal kohal lillede ja taimemotiividega seinadekoratsioonid. Knossose palee keskel asus piklik siseõu. Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks legendile, milles räägiti labürindist, eksitavate keerdkäikudega koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotaurus. Kreeta keelest tuli sõna labürint rahvusvahelisse kõnepruuki. Kogu Kreeka maastik oli lahendatud harmoonilisena, looduse ja ehitiste vahel puudus teljelisus. Olulised olid hoopis vaated. Valitses suurepärane ja luksuslik elu. Arendati peamiselt merekaubandust. Selle kultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
