On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos
kultuur. Kreeka on mägine maa mis piirneb meredega( Egeuse ja Kreeta). Kreeklased nimetasid kreekat Hellas ja kreeklasi helleniteks. Välismaalased olid neile barbarid. Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n'shit. Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim. Lossid olid kindlustamatta. Kreeta kultuur hävis 1400 ekr. Toimus suur vulkaani purse Thera saarel. Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud. Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 899 ekr. 2)Arhailine 800 500 ekr.
ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust. Lossidele olid omapärased allapoole kitsenevad sambad. Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod. Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr Kreeta kujutatavas kunstis püüti vabalt ja Akrobaadid sõnniga. Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on
KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitsemiskorralduses oli eesotsas preester-kuningad. S�jakad jooned puudusid. Religioon Kreetalased austasid jumalannasid. Neile ohverdati. Olulisel kohal oli h�rg, kes oli t�htsamaid kultusloomi. M�keene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas
Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ). Peamine allikamaterjal Arheoloogilised allikad ja müüdid. Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon: Lossid ( tuntuim Knossose ) olid: ehitatud ümber keskse väljaku; keerulise plaaniga ( müütides labürint? ). majanduselu keskus ja kultuspaigad ( laoruumid, käsitöökojad, majapidamisdokumendid ). poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ). Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad:
Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest).
käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina
Neil inimestel puudu sügav inimlikkus. Egiptuse kunst on väga heade prpotsioonidega. Pühaputukas- skarabeus 11.09 Egeuse kultuur Varajane ajajärk. 3000-2000 eKr. Keskmine ajajärk 2000-1600 eKr. Hiline ajajärk 1600-1100 eKr. Mälestus sellest kultuurist säilis Kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homeruse eepostes. Umbes 2000 aastal eKr ehitati esimesed suure lossid sõjalistele juhtidele. Näiteks Knossose loss. Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel väiksemad valgus õued. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid, ruumide paigutus oli ebasümeetriline ning nad asusid astmeliselt. Knossose palee sambad laienevad üleval pool. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulike seremooniaid. Jahi ja sõja tseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, järelikult oli naisel tolla aegses elus tähtis koht.
1. Vesiniku aatom (1913, Bohr) 3. Hüpotees geenide olemasolust 2. Planetaarne aatomi mudel (1911, Rutherford) 3. Elektroni avastamine (1897, Thomson) 1. Mandrite triivimise teooria (1908) 4. Kvant (1900, Planck) Teadus ja 2. Knossose palee ja Minose tsiv 5. Erirelatiivsusteooria (1905, Einstein) tehnika leidmine (1900) Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Unenägude tõlgendus (1900) JUUGEND 1. Gustav Klimt (kunstnik) FILMIKUNST EKSPRESSIONISM 2. Rudiard Kipling 1
s) algas kreeklaste tugipunktide rajamine Vahemere ranniku äärde t) languseperiood (senised keskused - lossid - olid hävinud, kiri ununenud, elanikkonna arv vähenenud, Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele) u) Kreeka alad läksid Rooma riigi koosseisu v) linnriikide kujunemine w) kreeka usund segunes Idamaade (Mesopotaamia piirkond, Egiptus) mõjutustega x) toimus Maratoni lahing y) üheks tähtsaimaks keskuseks oli Knossose palee Kreeta saarel z) olulisel kohal usundis oli härjakultus (avaldub nt seinamaalidel) aa) valitsesid makedoonia päritolu, kuid kreeka keelt kõnelevad peaaegu piiramatu võimuga kuningad bb) usupidustustel ja rahvakogunemistel räägiti meelsasti lugusid kangelastest (hiljem pandi nad kirja, kujunesid eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia") cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse,
Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile le...
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
Templid asusid Giza väljal Kairo lähedal Egiptuses. Aastatel 2650-2563 a e. Kr. 6. Mesopotaamia ja Egiptuse ehituskunsti erinevused. Mesopot. Kasutati põletatud(mata) savitelliseid, looduslik materjal asfalt, imporditi puitu ja graniiti. Avasid sildati kaartega, ruume võlvidega. Egiptuses kasutati samuti põletatud(mata) telliseid, lubja-liivakivi, marmorit ja harva ka puitu. Kivimassidest tahuti sambad. 7. Kuhu ja millal kerkis Knossose palee? Egeuse mere piirkonnas Kreetas. Aastatel 1600-1400 a e. Kr. 8. Kus ja millal valmis Mükeene lõvivärav? u 1300 a e.Kr. Kreetas Peloponnesose poolsaarel Tirynsi lähedal. 9. Kus ja millal ehitati ning kellele pühendati Parthenoni tempel? Ateena linnamäel Akropolil asuv dooria stiilis Parthenoni tempel. Ehitatud kaitsepühakule. Pühendatud jumalanna Athenale. 10. Milliseid põhilisi ordereid kasutati Kreeka ehituskunstis? Dooria, joonia, korintose 11
pärit Traakiast, mängis keelpilli nii lummavalt et võlus sellega nii loomi ja taimi (peale naiste). Läks päästma Euridiket. Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised VIII loeng 26.03.2012 Egeuse mere kultuurid Kreeta Minoiline kultuur Minose järgi 1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead Madu allilma, viljakuse, surma ja taassünnina??? Kahe peaga kotka motiivid* Eluolustikulise tegevusega freskod Knossose rahvas ei tegelenud sõjandusega, linnad
pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena
ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks.
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
Cheopsi(146m) Chepreni (142m) Mykerinose (66m) Kreeta-Mükeene u 3000 e.m.a · Umbes 2000 a e.m.a jõudis rahvas saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. · Kujunes välja Egeuse kultuur. · Ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid(Knossos,Phaistos,Hagia Triada) · Kunsti hiilgavaim osa on keraamika. · Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. · Knossose palee · Keraamika `Sõdalase vaas' · Hagia Triada sarkofaag Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud naeratust. · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub. MYRON · ... kujutab meisterlikult liikumist.
hiigelvaranduse lõhkeainete tootmisega, pärandas osa fondile, mis hakkas igal aastal jagama Nobeli preemiaid ( Alfred Nobeli testamendi põhjal) Alfred Dreyfus - Prantsusmaa armee juudi soost kapten, alusetult süüdistati spionaazis Max Plank - Saksa füüsik, kvantmehaanika looja Albert Einstein - juudi soost Sveitsi patendiametnik, erirelatiivsusteooriale alguse panija John Evans - inglise arheoloog, kes tõi 1900. päevavalgele Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni, 1905 avastas hormoonid, 1908 mandrite triivimise teooria teke Joseph Thomson - elektroni avastaja (1897. a.) Ernest Rutherford - esitas 1911. a. planetaarse aatomimudeli Niels Bohri - 1913.a. valmis taanlase (tema) töö vesiniku aatomist, tema teooria oli näiteks teaduse arengust Samuel Morse - telegraafiaparaat
Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e
Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse. · Härg (lk 229) Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides.
elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid
Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et mükeenelased olid sõjakad ja linnad ümbritseti
TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks. Mandrikreeka asukad olid siis ahhailased, keda me oma ülevaates ka kreeklasteks nimetame. Inimarengu lähtekohalt toimub kahe eepose tegevus pronksiajal, kui tähtsamad tööriistad ja relvad valmistati pronksist (pronks on vase ja tina vm aine segu). Rauda3 veel ei tuntud, kuid Homeros ise elas juba rauaajal. Kreeta saarel paiknev Knossose palee tänapäeval. Umbes nii võis välja näha ka Trooja.
10 käsku o Taavet ühendas Kaananimaa ühtseks riigiks (Iisrael); Iisraeli kuningas (11.-10.saj eKr) o Nutumüür iisraellaste püha paik 5. Vana- Kreeka · Ajalooperioodid: o Egeuse kultuur (2000 1400 eKr) tundmatu päritoluga rahvas labürinditaolised lossid rahumeelne kultuur; härjakultuur tsunami hävitas kõrgkultuuri Kreetal Mükeene + Knossose paleed ühed tähtsaimad keskused o Tume ajajärk (1100 800 eKr) kangelasajastu müütide kujunemine + jumalad teame tänu Homerose eepostele Egeuse meri Kreeka sisemereks languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase) o Arhailine ajajärk (800 500 eKr) tähestik käsitoo, kaubandus, meresõit
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus
Ehitamine võttis aega kogu vaarao elu. Neli võrdhaarse kolmnurga kujulist külge on suunatud 4 ilmakare poole. · Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli sammassaal ja väiksed hämarad ruumid ning jumalakujud. Templite ees seisid obeliskid. Cheopsi püramiid Giza püramiidideväli Egiptuse templid Kreeta-Mükeene · 2600 aastat eKr · Kreeta saarel · Knossose loss koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. - troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon) - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud · Lossi plaan oli väga keeruline, loss oli mitmekorruseline · Seinad laoti ilma mördita sidumata kividest · Laiad trepid · Aknad puuduvad, valgus laest · Sambad peenenevad ülevalt alla Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma
Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Kreeka losside ümbert puudusid linnad ja olid kindlustatud, üldse olid kreeklased oma kultuuris märksa sõjakamad
Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse. Härg (lk 237) Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Mardikas (lk 240) tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates
allakäik. võimu tugevnedes allutati nii mis kehtestati 507 eKr Kreeka, Makedoonia kui lõpuks ka Egiptus. 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest.
Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna. `'Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.'' Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda. II Raamat: Elu hoone `'V...
vaaraode vüimu alla. Uueks pealinnaks saab Ittaui ehk nüüd el-Lisht u 2400 Akadi dünastia asutamine. u 2000 Kreetas kujuneb välja minoiline u 2334 Sargon I rajab Akkadi impeeriumi, pealinnaks Agade tsivilisatsioon. Knossose palee ehitus. u 2300 Sargon I ühendab Mesopotaamia Püstitatakse Stonehenge. Kreetal võetakse lõunaosa linnriigid. kasutusele Egiptuse mõjutusega hieroglüüfkiri. Ahhaialased (esikreeklased)
Need olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Tähtsamad ajajärgud ehituses: Vana- Egiptuse arhitektuur 2900-700 EKR. Selle aegsest ehituskunstist ei ole palju säilinud. Kõige paremini on säilinud religioosse kultusega seotud hauamonumendid püramiidid. Sellest ajastust on tulnud meieni sambad, mis tol ajastul sümboliseerisid majesteetlikus ja igavikulisust. Kreeka klassikaline ajajärk 800-30 EKR See kultuur oli tihedalt seotud egiptuse kultuuriga, sellest on säilinud Knossose ja Phaistose kindlustamata paleed. Tähtsamaiks ehitusteks olid templid ja teatrid. Kõige suuremaks ja kuulsamaks ehituseks oli Colosseum - see ehitati gladiaatori mängude tarvis. Algas mitmekorruseliste majade ehitus seoses rahva arvu suurenemisega linnades. Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640. Valitsevaks usuks sai kristlus ja see seadis vajaduseks võimsad kirikud kus kogudus saaks koguneda. Meieni on sellest ajastust tulnud kiriku altar. Suurimad kirikud sellest ajastust on
KREETA MÜKEENE AJAJÄRK Kreeta mükeene kunstis eristatakse veel kolme kultuuriareaali: Küklaadiline kunst (küklaadid=saarestik Kreeka saarel, lõuna- Kreeka ehk Peloponnesuses. Hästi stiliseeritud inimfiguurid) Kreeta kunst. Arhitektuur: Silmapaistvaks näiteks Kreeta lossid: Phaistose, Knossos ja Hagia Triada. Kreeta põhiasustus oli koondunud rannikule, sisemaal olid talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas: o Lossid olid kindlustamata o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Tekeel Sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat. Ufarsiin ja su kuningriik on tükeldatud ning antud meedlastele ja pärslastele. Selsamal ööl läks ennustus täide. 12. Kreeta. Toreadori fresko 1500 e.Kr. härjavõitleja. Pulli hüppamine. Akrobaatiline. Fresko märjale seinale munatemperatega maalitud pilt. Reljeefne. Originaal on ainult tumedad laigud, kõik ülejäänu on taastatud. Herakleioni muuseumis. 13. Knossose palee 1) Vana palee periood 20001700. Maavärina tagajärjel hävis. 2) Uue palee periood. Ebasümmeetriline loss. Eluruumid viiel korrusel 2 maa all, 3 maa peal. 1300 (1600) ruumi. Vasak pool hoonest oli sakraal. Suur siseõu seal toimusid pulli hüppamised. Valguskaev ei esine akent hoone välisseinas, aknad on siseseinas. Sambad on allapoole ahenevad, puidust (sükomooripuust). Hoone vahetalad on puidust, et oleks vedrutavam (maavärinate pärast).
pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
neist Egiptuse pealinn Aleksandria. 146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : 1) Varasem minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. (2000-1400 eKr) -Elanikud mittekreeklased. -Müütiline Knossose kuningas Minos. -Linnad, lossid lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee. -Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.)
Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans,aastal 1900 Knossose kaevamistel. Vanakreeka alfabeet: Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike. Kreeklased kirjutasid algul vasakule,hiljem vaheldumisi ühe rea paremalt vasakule ja teise vasakult paremale. Klassikaline kreeka tähestik,mis
Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased
146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid.
pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid.
pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid.
Laevastiku baasiks oli samuti Knossos. Ühtegi vaenlast Kreetal ei olnud. Kreeta saar oli looduslikult selline kooslus, kus rebased olid suurimad kiskjad. Jahti ei peetud, kuna polnud lihtsalt kellelegi jahti pidada (rebaseid, jäneseid ei jahitud). Selle tõttu kujutati ka Kreeta kunstis väga vähe sõda ja jahti. Domineerisid lilled, linnud, teod. Härg oli püha loom. Oli spordiala 'üle härja hüppamine'; härjakultus. Valitseja palee oli Knossose palee: 3 korrust, 1 maa all. Maa all olid hoiuruumid, üleval eluruumid. Paar tuhat ruumi. Andis aluse legendile laburündist. Seal elas u 1000 inimest. Väljakaevaja oli inglane Arthur Evans, avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud kolmele Vana-Kreeka tuntud müüdile: *Müüt laburündist ja selle ehitamisest *Minotaurus (Minose poeg) ja Pheseus (tappis esimese) *Daidalos ja tema poeg Ikalos (põgenesid Kreeta saarelt)
kultuskompleksid nagu hauatempel Deir al-Bahari ning Amoni polüoontemplid Luxoris ja Karnakis (joonis 5). Polüoonid ehk kus templite sissekäiku ääristasid jumalate auks rajatud väravatornid. [4] 6 2.2. Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6
Euroopa maailmajagu näibki olevat tema järgi nimetatud. Egeuse mere ümbruskond on karateajaloolastele huvitav koht, kuna sealt on pärit tõendeid võitluskunstide maadluse ja poksi eksistentsist. "Bullleap" (härjahüpe) oli väga akrobaatiline ala ja nõudis süstemaatilisi treeninguid. Meie teada on minoslased ainsad ajaloos, kes sellise spordialaga tegelesid. Igatahes näitab see, et minoslased treenisid maadlust ja poksi süstemaatiliselt. Knossose paleest leitud seinamaalingute järgi, mis kujutavad inimesi mingit vaatemängu jälgimas, võib arvata, et maadlus ja poksimatse peeti koos "bullleap'iga" vaatajaskonna ees, kes kindlasti seda vaatemängu nautis. Fresko, mis kujutab poisse poksimas, näitab, et peale täiskasvanut huvitas poks ka noorukeid. Fresko pärineb umbes 16. sajandist e.Kr. See on küll rohkem kui tuhat aastat peale vastavate teadete olemasolu Mesopotaamias
püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid, mitmed seisvad figuurid) KREETA KUNST Eristatakse kolme regiooni: · Küklaadiline kultuur Küklaadid on saarestik, mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides. · Kreeta kultuur Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel. Enamus asustust oli koondunud rannikule. Leidus võimsaid losse, millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran. Tänu asendile polnud vaja teha sõjalisi kulutusi. (laevastik) Kultuuri on nimetatud sübariitiliseks Hõrk aga nagu langusega kaasas käiv. Kogu kultuur hävis hetkega vulkaanipurskes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
