Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes
Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus? Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200
3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika. 3) Hiline Minos 1400-1150 Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavatusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada Click to edit Master text styles Second level Third level
tegelaste liikumatu kujutamine. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Näited ja/või esindajad Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum Claude Lorrain; Nicolas Poussin; Frans Hals; Rembrandt Jacopo Carrucci; Tintoretto; Parmigianino Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Madeleine kirik; Durhami katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm
salapärane muie. Teda pole ilustatud, ta mõjub elavana ja maisena, kuid siiski valitsejalikult üleolevana. 10. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja milliseid kunstiteoseid tema ajal tehti? Ehnatoni-aegse kunsti mõjud olid siiski veel tugevad, kui noorukina suri ja maeti tema väimees Tutanhamon. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus
pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel.Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased.Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks
• Veesüsteemid • 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine • Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse
Põlde oli võimalik harida ilma niisutussüsteemideta ja asuti kohe mere ääres. Tihedalt tegeleti kaubanduse ja kalandusega, arvatavasti ka mererööviga. Kreetalaste religioon oli liberaalsem ja looduslähedasem, kui mujal. Samuti olid kreetalased ise vabamad ja rahuarmastavamad, kui teised rahvad samal ajal. Niikaua kui merel valitsesid Kreeta laevad, polnud saare asunikel kedagi vaja karta. Saarel puudusid templid ja omaette preestrite seisused. 3) Toetudes õpiku tekstile ja Knossose palee põhiplaani joonisele lk 44 iseloomusta Kreeta saare muistseid losse! Lossides oli sees laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Lossid olid ka majanduselu keskusteks. Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa
2000-1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg, seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks. Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos. Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12. sajandil eKr tabasid tänu rahvaste liikumisele Kreekat purustused, tänu millele vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine.
surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : KNOSSOSE PALEE: Põhiplaan: Labürint (MÜÜT; Minotaurusest).Valgus tuleb läbi katuseavade või sammaste vahelt. Sambad puidust, alt kitsenevad. Värvitud kollase, punase, mustaga. KUJUTAVA KUNSTI LIIKE KREETAL Seinamaal e FRISKO skulptuur, keraamika, metall. MEELEOLU; Rõõmus, teemad seotud ümbritseva looduse ja merega. Usuga seotud teemad mängulised(mängud sõnniga). ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga
jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5.Kreetalaste vaasid varasematel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hilisematele maaliti lilli, tigusid, korallisarnaseid kaunistusi. 6.Kultuuri hääbumine- 15.saj.e. Kr tulid mandrilt ahhailased ja purustasid Knossose. Ahhailaste kunst oli karmim, ülistas sõda ja jahipidamist. 7.Ahhailaste võimsad linnad-Mükeene ja Tiryns Peloponnesose poolsaarel. 8.Trooja sõda suurim sõda vanakreeka mütoloogias, sõja reaalne asetleidmine on tänapäeval suure kahtluse all. Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada. Paris andis Aphroditele, armastusjumalannale, kes lubas talle Ilusa Helena, kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja. 9
vaarao Echnatoni valitsusajal 14. saj. e.m.a. pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Tema ajastust on pärit kaunitar Nofretete büst, mis on mõjutanud iluideaale ka tänapäeval . Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst 5000 aastat tagasi tärkas egeuse mere saartel omapärane kultuur, mida tähtsamate keskuste järgi nimetatakse kreeta- mükeene kultuuriks. See kestis ligi 2000 aastat ja lõppes 12.saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid. Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan on väga keeruline ja mitmekorruseline,sellest ilmselt tuleneski hiljem kreeka mütoloogiasse legend labürindist. Omapärased on selle kultuuri ehituskunstis ka sambad- need olid altpoolt peenemad kui ülalt, tavaliselt erksatesse toonidesse värvitud. hoonete seinu kaunistasid maalingud, kus inimesi kujutati tihti egiptuse poosis. 15.saj e.m.a. läks võim egeuse
Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. B)Ahailased:Hilisemad Kreeklased nimetasid oma tol ajal elanud esivanemaid ahhailasteks. C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid: 4) Kreeka kangelased ja müüdid (Herakles, Homeros, Ilias ja Odüsseia, Atlantis, Trooja sõda, Minos ja Minotaurus, kuldvillak) A)Herakles:Kreeklaste kõige kulsam ja armastatum kangelane.Elas enne trooja-sõda.Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena.
Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Pindala: 8 336km 2 Rahvaarv: 600 000 inimest Pealinn: Iraklion, Keel: Riigikeel on Kreeka keel, turismipiirkondades saab hakkama ka Saksa ja Inglise keelega Kliima: Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September ...
tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle. Rahvausund Rahvausundi keskusteks olid Kreeta koopad, tähtsat osa etendasid stalaktiidid ja stalagmiidid, mille ümber olid seatud väärtuslikud ohvriannid. Oli ka taraga piiratud salusid kus austati pühi õlipuid ja kodualtarid. Mükeene tsivilisatsioon Tähendab eelajaloolist Mükeene ühiskonda ja keskusi mandri-Kreekas, mis arenesid välja umber 1600a eKr. 1600-1200 vahel jagunes Kreeka väikesteks kuningriikideks. Knossose langemisega 1400 eKr kadus Mükeene peamine võistleja ning saavutati haripunkt, valitsedes kogu Egeuse mere lõunaosa. Mükeened olid kaupmehed ja sõdalased. Mükeenest on tuntud 9tholos-hauda, millest 3 arvatakse ehitusmälestiste hulka: Atreuse, Klytaimnesta ja Geeniuste tholos. Pronksiaja meistriteos oli Atreuse hauakamber. Mükeene langusele 1200 eKr viisid dünastiatevahelised sõjad ning katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja
salapärane muie. Teda pole ilustatud, ta mõjub elavana ja maisena, kuid siiski valitsejalikult üleolevana. 10. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja milliseid kunstiteoseid tema ajal tehti? Ehnatoni-aegse kunsti mõjud olid siiski veel tugevad, kui noorukina suri ja maeti tema väimees Tutanhamon. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast
11. Egiptus helleniseerus ehk muutus kreekapäraseks( peale Aleksander Suure surma). 12. Kleopatra VII Ptolemaios on Egiptuse naisvalitseja. Temas oli kreekapärasusi, ta oli viimane valitseja, kes väljasurnud egiptuse keelt kõnelda oskas. Kreeta-Mükeene 1. Kreeta-Mükeene kultuuri nimetatakse Minose ehk minosiliseks kultuuriks. Seda nimetatakse nii valitseja Minose võimsuse järgi. 2. Minotaurus oli inimsõnn, kes elutses labürindis. 3. Knossose palee juures hämmastas mind enim labürint, kus elas minotaurus. 4. Kreetalased kujutasid seinamaalidel traditsioone, lootust, pidu ja pillerkaart. 5. Kreetalased kaunistasid maale loomade, inimeste(sõdalaste) ja muude kummaliste piltidega. 6. Kreeka kultuur hääbus kuna Kreeta alluvuses olnud ahhailased tulid 15. saj. sinna ja hävitasid Knossose. 7. Ahhailaste võimsust tõendavad võimsad linnad nagu Mükeene ja Tirynsi. 8
muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Mükeene tunnusjooned: Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
abatavalisus. Rembrandt Manerism 16. saj keskel Peenutsemine, kunstlikkus, Jacopo Carrucci, maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e.m.a. Haarav, peenemaitseline, Knossose loss, vaas (Kreeka-mükeene) heledad rõõmsad värvid. kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber, Egiptusepäraselt Mesopotaamia kunst 36.-6. saj e.m.a Suurejoonelisus. Assüüria kuningas Valitsejakujud: kuigi Assusbanipal
asustas sealse rahva ümber Mesopotaamiasse juudid nim. Seda Babüloni vangipõlveks. Hiljem kui pärslased Uus-Babüloonia vallutasid lubasid nad iisraellastel kodumaale tagasi minna, Tempel taastati. Enamik tagasipöördunuist olid endise Juuda riigi elanikud, siis hakati neid kutsuma juutideks. 4)Kreeka: 1. Kreeta-Mükeene periood kreeta: kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. knossose palee oli kindlustamata ning teda ümbritsesid linnad. Tekkis lineaarkiri A ja seda ei osata tänapäeval lugeda. Kunstis oli valdavalt rõõmsameelne temaatika, kujutatud oli naisi, härju, sportimist. Mükeene: kultuur sai nime kuulsa lossi Mükeene järgi. Lossid olid kindlustatud kükloopiliste müüridega. Tegi oli siiski majanduskeskusega nagu kreetas. Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega
Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse. · Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat · Viimane esindaja Kleopatra. · 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia . KREETA-MÜKEENE KUNST · Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis · Knossos- Kreeta suurim loss · Mükeene · 15.saj.e.Kr. ahhailased purustavad Knossose · Rajavad Peloponnesose poolsaarele linnad Mükeene ja Tirynsi VANAKREEKA KUNST · Arhailine aeg ( 600 e.Kr.- suure pärslaste kallaletungi tagasilöömiseni 480 e. Kr.) · Klassikaline aeg( 480 e.Kr. Aleksander Suure surmani 323 e. Kr. ) · Hellenistlik aeg(323 e. Kr.- 30 e. Kr. , mil pärast Kleopatra surma kogu Kreeka mõjupiirkond langeb roomlastele. · Klassikaline ajajärk- 5. saj. e. Kr. ehitatakse Ateenas Akropoli mäele templite kompleks.
Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata
võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega.Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreeka polis ja valitsemisvormid
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon 1. Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. a. Kujunemine: · Aeg: 2000-1400 eKr · Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. · Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. b. Kindlustamata linnad ja lossid: · Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). · Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. · Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. · Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. · Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. c. Kunst ja usund: · Erksavärvilised freskod seintel. · Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad.Lossi seined olid kivist, laed puust. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitatud müüdi labürindist,
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka kultuur
tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele meeldivate motiivide kujutamises. Need uued rahvad, kes põhja poolt rändasid Kreekasse, ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole esineb kreeklaste ehk hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas, millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise aja lõpul, umb. 1600 e. Kr.) kõik Kreeta paleed: Knossose, Faistose, Guria, Pseira jne. Tõsine katastroof käis üle terve saare, kuigi ärkab uuesti kultuur, nagu tõendab teine Knossose palee, kuid see pole nii tugev kui varemini ja on geograafilselt piiratum. Esimesele katastroofile järgneb teine (umb. 1200 e. Kr.), see sõda hävitab saarelt viimase, mis sinna veel järele jäänud. On olemas tunnistusi, mis näitavad, nagu oleks esimene retk ühenduses joonlaste, viimane doorlaste rändamisega
146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline kultuur(kreeta): nimi tuleb Kreeta valitsejat Minoselt, kes viis saare tsivilisatsiooni tasemele. Säilinud lossid, linnad ja kiri, viimast ei osata tänapäevani lugeda. Saarel tähtsam Knossose loss, losside ümber rahvarohked linnad. Lossid on väga mitmekülgsed, vannitubadest töökodadeni. Kreetal pole templeid, rituaale viidi läbi lossi ees oleval paltsil. Lossid olid ka poliitilised keskused, mille eesotsas olid preesterkuningad. Lossid polnud kindlustatud, kultuuris puudus sõjaline pool. Kunsti domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Härga peeti tähtsaks ning teda kujutatu ohtlikel akrobaatilistel rituaalidel. Naiste positsioon ühiskonnas kõrgel
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2
See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (linn oli ümber). Nii lossid kui ka linnad olid kindlustamata. Oli suhteliselt rahumeelne kultuur. Pühaks peeti selles kultuuris härgi ja naisi. Kultuur arenes täiesti iseseisvalt. See kultuur lõppes u 1500 eKr (hiidlaine purustasid lossid).
Muutis Odysseuse kaaslased sigadeks, aga vabastas nad Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda. Praegugi tähendab eksitavaid käike. Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall.
Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga. Sidemed Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega. 3. Tähtsamad ehitused olid lossid. Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused. 4. Kreetal puudus sõjategevus. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis sõjategevus ei mänginud suurt rolli. 5. Naist peeti tähtsamaks kui meest. Piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreeklased austasid eelkõige jumalannasid, see haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Jumalanna madudega. 6. Religioonis olid olulisel kohal pühad loomad. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi
meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kultuur on loodud V-Kreeka kultuurist
palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega Ruumid erinevatel tasapindadel Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed) Minotaurus Minose (kuninga) poeg Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda Kangelane Thesues tappis Minotauruse Keraamika Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE
põlvnemine) - Antropogenees (ehk inimese põlvnemine) – antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist, pole ajalooteaduse haru Tuntuimad arheoloogilised mälestusmärgid maailmas: Vaarao Tutanhamoni hauakamber Egiptuses Uri tsikuraat (astmikpüramiid) Iraagis Terrakotasõdalased Hiinas Teotihuacani surnute tänav Mehhikos Machu Picchu kindlustatud asula Peruus Knossose palee Kreeta saarel Ateena akropol Kreekas Rooma varemed Itaalias Pompei linn Itaalias Ötzi (Hauslabjochi mees) 1991a. Šveitsi Alpidest leitud 5300–aasta vanune mehe surnukeha 3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid. Esemelised allikad (kinnismuistised, asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne) – Uurivad arheoloogid Kirjalikud allikad
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka savist ajaloolised dokumendid. Vaas on nagu sammas, kolme osaline elumudel: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaali oli kahte liiki: musta figuuriline ja punase figuuriline vaasimaal. Rooma kunstiajaloos võib maalikunsti näiteid tuua juba etruskide ajast. Tarquini lähedalt hauakambrist leitud maal on väga sarnane Knossose palee härjavõitlusmaaliga. Kreeka vaasimaalidel kujutati igapäeva elu, vahel olid juures ka selgitavad kirjad. Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu
reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus. Kirjeldab vaatamisväärtusi, eriti pühamuid ja nendes tehtavaid rituaalne ja vahel sellega kaasnevad lugusid. Probleem- liiga hiline, kultused kirja pandud kuulduste järgi. Raidkirjad- info pidustuste finantseerimise või programmi kohta, Kreeta Minose ja Mükeene religoon umbes 1500 e.m.a Enne kreeklaste tulekut oli Kreetal juba lossid olemas. 15.saj tulid, oli lossijärgne periood hävitati kõik peale Knossose ja sealt valitseti suurt osa saart. Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik.
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos. U. 3000 e.Kr. kui Lõuna- ja Põhja Egiptus ühinevad. Kuninganna Hatsepsuti tempel. 8. Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta saarel polnud kindlustusi ja puudus kõik sõjaks vajalik. Peloponnesose poolsaarel oli see aga kõik olemas. 9. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ''labürint'' ja ''kükloopide müürid''? Labürint Müüt labürindist on tulnud Knossose paleest, millel on äärmiselt keerukas põhiplaan. Räägitakse, et sinna astuja ei leia enam väljapääsu. Kükloopide müürid Mükeene linnamüür, mille kivide mõõtmed on säärased, et usuti ehitajateks kükloope. 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr.
Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose paleest, rahumeelsed pildid mereelukatest
Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose paleest, rahumeelsed pildid mereelukatest
Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik. Areopaag - Ateena nõukogu, mis käis koos Arese künkal. Arhont - Ateena ametnik. Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas mõõdusüsteemid, suurendas rahvakoosoleku õigusi, jagas Ateena elanikud varaliselt nelja rühma. Trieer - kreeklaste laev.
Umbes 3000a eKr ühendab vaarao Menes Lõuna- ja Põhja-Egiptuse, ,,kuninganna Nofretete büst" 8. Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta asulate linnad polnud kindlustatud ning seal puudusid linnused. Peloponnesose asulates olid kindlustatud lossid ning linnamüür. 9. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ,,labürint" ja ,,kükloopide müürid" ? Labürint on keeruline põhiplaan, nt Knossose palee põhiplaan. ,,Kükloopide müürid" on Mükeenet ümbritsev müür, nö kükloopide kätetöö 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? Egeuse kunst jaguneb minoiliseks kunstiks, keraamikaks, kujutavtavaks kunstiks ja ehituskunstiks. Kõrgetasemeliseim oli tarbekunst. 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Egeuse kultuur avastati tänu Heinrich Schliemann'le. Peatükk 10: 1
Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim,
emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a. Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetria taotlusest. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika. Knossose palee 5. vanakreeka 600a e.m.a. 30 m.a.j. Arhitektuuris tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iselomulikum detail. Arhitektuuris kolm stiili dooria, joonia, korintose. Kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Skulptuurikunsti tähtsaimad avaldused on vabafiguurid ja ehitistega seotud reljeefid. Õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid figuure. 5 saj e.m.a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
