Rakuteooria ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on li...
5. Raku peamiste orgaaniliste ainete (aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide) lühiiseloomustus (ehitus, ülesanne). Kovalentne side, peptiidside, vesinikside. 6. Nukleiinhapete mõiste. Nukleotiidid, nende koostisosad, liitumine nukleotiidiks. RNA ja DNA nukleotiidid. Nukleiinhape- nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, sisaldavad raku tegevusjuhiseid, sh kuuluvad DNA (desoksüribonukleiinhape-hüdroksüülrühm puudub, ainult H) tuumas, mitokondrites, kloroplastides ja RNA (ribonukleiinhape 2’ OH rühm allub kergesti hüdrolüüsile), tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas. On tänu fosfaatrühmale neg. Laenguga. Nukleotiidid koosnevad: 1) Suhkrujääk (5 süsinikuline pentoos) RNA- riboos, DNA desoksüriboos 2) Tsükliline lämmastikalus. DNA- adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C) RNA adeniin (A), guaniin (G), uratsiil (U), tsütosiin (C) 3) Fosfaatrühm DNA-RNA sama, annab NH-le laengu
sest lihas jääb O2 vaegusesse. Osa laktaati jääb lihasesse ja põhjustab lokaalse mürgituse). Enamus laktaadist kantakse verega maksa, kus toimub glükoneogenees. 2. FOTOSÜNTEES, SELLE OLEMUS JA TÄHTSUS Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv toitainete sünteesimise protsess. Fotosüntees toimub taimeraku sisemuses olevas kobedas põhikoes. Selle rakkudes on rohkesti kloroplaste. Kloroplastid sisaldavad valgustundlikku pigmenti - klorofülli. Kloroplastides valmistatakse elututest ainetest - süsihappegaasist ja veest - valgusenergiat kasutades elusainet glükoosi. Toitainete valmistamine lehes on mitmeastmeline: Kõigepealt on vaja valgust, mis esimesel etapil neeldub klorofülli molekulides, neid ergastades. Klorofüll asub kloroplastides, kus väga suur hulk klorofüllimolekule koos valgusmolekulidega paiknevad keerukalt sopistunud sisemembraanidel tülakoididel. Valgusmolekuli poolt ergastatud
sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse · Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. · Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll · Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid
· Molekulaarset hapniku on vaja: a) hingamisahela reaktsioonides, b) vee fotooksüdatsioonil, c) tsitraaditsükli reaktsioonides, d) käärimisprotsessis. · ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. · Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, hingamisahela reaktsioone ja tsiraaditsükli reaktsioone. · Püroviinamarjahape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. · Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla etanool ja piimhape. · Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. · Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vee ja ATP molekulid. · Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud vesiniku ja ATP molekule. · Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape.
Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastami...
Taimed sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. See pigment on fotosünteesiks hädavajalik. Ta adsorbeerib päikesevalgusest energiat ning muundab selle keemiliseks energiaks. Kuid mitte kogu valgusenergiat ei adsorbeerita. Ehkki päikesevalgus koosneb erinevate värvide segust, adsorbeerib klorofüll peamiselt punast ja sinist valgust. Roheline valgus peegeldub tagasi, mistõttu meie silmad näevad taimi rohelistena. Fotosüntees leiab aset väikestes moodustistes – kloroplastides. Need sisaldavad membraane, mis töötavad nagu päikesepatareid. Klorofüll paikneb nende membraanide pinnal ning kui päikesevalgus lehele paistab, salvestab klorofüll selle energia. Vahel ei ole taimed võimelised ka kõige soodsamates tingimustes klorofülli moodustama. Seda nähtust nimetatakse albinismiks. Fotosünteesil eristatakse kahte etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks hädavajalik valguse olemasolu.
Karüotüüp - Indiviidile iseloomulik kromosoomide arv, kuju ja vöödimuster Tsütogeneetika - uurib kromosoome jagunevates rakkudes 6. Geeni mõiste Geen kontrollivad loomade ja taimede värvust ja kuju, võimet näha ja kuulda, vastupanuvõimet haigustekitajatele jne. 7. Nende mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Replikatsioon - DNA kahekordistumise protsess. Toimub raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides . Toimub iga kord enne raku jagunemist (interfaasis), tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. transkriptsioon - DNA molekuli sünteesitakse (ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp. tekib kolm rnad: mRNA, tRNA, rRNA
Hingamisahel - reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides - tulemina vabaneb NADH küljest H-aatom, mis liitub O2 `ga tekib H2O - protsessi käigus vabaneb energia, mida kasutatakse ATP sünteesiks - kogu rakuhingamise `mõte' on ATP sünteesiks vajaliku energia tekitamine Fotosüntees -on orgaanilise aine süntees H2O ja CO2-st valgusenergia kaasabil, kusjuures reaktsiooni käigus eraldub O2. -fotosüntees toimub kloroplastides, kuna sealsed klorofüllimolekulid suudavad neelata valgusenergiat -fotosünteesil on kaks erinevate reaktsioonidega etappi: valgusstaadium: * nõuab valguse olemasolu *sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi * väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia) * kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess * sisendiks ATP, NADPH ja CO2 * väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid:
Membraani ,,karedus" tuleb sellel paiknevatest arvukatest ribosoomidest, neis toimib valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik. Lüsosoomid ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundavad aineid ja lõhustavad ensüüme. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest
Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Viimaste kogumikke nimetatakse graanideks. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kloroplastid on rohelised, nad sisaldavad klorofülli. Nende ülesandeks on fotosüntees 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis taimerakul puuduvad Rõngaskromosoom, karüoplasma, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor, mükotoksiin, mitokonder, kromoplast, tsütoplasma, rakumembraan, Golgi kompleks, tuum, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, varuained,
Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid
3.5 miljardit aastat tagasi, Maakera evulutsiooni käigus. Tsüanobakterid olid esimesed, kes hakkasid fotosünteesima ning tänu eraldunud hapnikule muutus atmosfääri koostis, kuna see reageeris/lagundas mürgiste gaasidega. Tekkis osoonikiht (mis on väga õhuke), mis kaitseb UV kiirguse eest. Esmased fotosünteesijad: purpurbakterid, hangivad H väävelvesinikust ning O2 ei eraldu. Tänapäevased : hangivad H veest ning eraldub O2. FS toimub kloroplastides (klorofülli molekulid ergastuvad) ning nähtava valguse käes. Bakteritel toimub FS tsütoplasmas 12.Klorofüllid ja karotenoidid. Kartenoidid- need on punased, kollased, oranzid; neeldavad lisavalgust; inimestele vajalikud A vitamiini saamiseks Klorofüll- tänu sellele näeb taimi rohelistena, ta peegeldab rohelise valguse tagasi, see sattub meie silma 13.Vetikate värvus. Mida sügavamale seda pruunikamaks v tumedamaks. Punavetikatel roosa -> mustjaspunane(max 200m) Testis(
glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal
ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikust, suhkrust ja 3 fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. NAD- on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja). Nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid. Fotosüntees- Fotosünteesi valgusstaadium- (vajalik valgused olemasolu.) Saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi läbiviimiseks. Toimub kloroplastides. Vee fotolüüs- Ergastatud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule (= fotolüüs, st vee lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP. Fotosünteesi pimedusstaadium- (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud. Glükoosi lagundamine- 3 etappi on:1)glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus). 2)tsitraaditsükkel (toimub mitokondori sisemuses). 3)hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondori harjakeste membraanides).
Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid.
? ? Kuhu edasi? Prootonite gradient paneb ka siin tööle ATP süntaasi, see tähendab, et tekib elektrienergia, mille arvel tehakse ADP molekulidest ATP molekule. Harjuta kogu fotosünteesi : selge ja ilus Võime uuesti laulda sama laulu: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related • Nüüd jõuame tagasi küsimuse juurde, miks on taimed rohelised? • Sellepärast, et kloroplastides klorofülli molekulid neelavad punast (680 nm) ja violetset (440 nm) valgust. Roheline valgus aga peegeldub tagasi. Maakerale langeva nähtava valguse koguhulgast kasutatakse fotosünteesiks vaid umbes 2%. Joonis 5.1.2 Klorofülli valguse neeldumisgraafik erinevatel valguse lainepikkustel. Kui lehed oleksid mustad ja neelaksid 100% valgusenergiast, oleks nende elektiivsus ju suurem? Aga paistab, et elusloodus pole selles osas olnud kõige efektiivsem
8. neid kasutatakse energia saamiseks 9. on varuaineks toiduks arenevatele organismidele 7. Valgu de- ja renaturatsioon. 1. denaturatsioon: valgu kõrgemat järku struktuuri lagunemine välise teguri, nt temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise (nt vispeldamine) toimel 2. renaturatsioon: kõrgemat järku struktuuride taastumine 8. DNA ehitus ja ülesanded. DNA - desoksüribonukleiinhape - mitokondrites, rakutuumas, kloroplastides Ehitus: kaks heeliksisse keerdunud ahelat, mis on kokku pandud nukleotiididest. Nukleotiidid on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikualusest. Nukleotiidid omakorda sisaldavad 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (adeniini ja tümiini vahel on kaksikside, tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside -- nukleotiidid on seotud vesiniksidemetega). DNA ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine 9. RNA ehitus ja ülesanded.
Sile- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse. · Ribosoom- 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomis valgu süntees. Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites. · Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. · Golgi kompleks- koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
· info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - eeltuumsetel enne jagunemist - päristuumsetel S- faasis Reaktsioonitüüp : - kodeerimistüüpi Komplementaarsus : A-T G-C T-A C-G Eeldused : - üksikahelaline DNA infokandjana - kõikide 4 tüüpi nukleotiidide olemasolu, mis kuuluvad DNA koostisesse. - Ensüüme (DNA polümeraas) - Energiat (ATP) - Protsessi juhivad valgulised faktorid. Tulemus : - 2 identset DNA molekuli. 19
mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides kloroplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab eluseemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Kasutasid klorofülli ja fotosünteesisid. Säilitasid oma kloroplastides samuti suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi. Sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte süsteem ja see limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest esimene
seotakse hapnikuga vesi. Vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O 20. Tsitraaditsükli reaktsioonides toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. 21. Fotosünteesiks nimetatakse protsessi, milles päikese valgusenergia arvel sünteesitakse taimede ja vetikate rohelistes osades veest ja süsihappegaasist orgaaniline ühend glükoos. Toimub kloroplastides tänu klorofüllile. Üks tähtsamaid assimilatsiooniprotsesse. 22. Klorofüll valk, mis võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida süsihappegaasist ja veest orgaanilisi ühendeid. 23. Fotosünteesi kiirus sõltub: a. Valguse tugevusest b. Vee hulgast c. Süsihappegaasi konsentratsioonist õhus d. Taime füsioloogilisest seisundist e. Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega f. Temperatuurist g. Lehe vanusest h
Katsete järeldus: Katse ei õnnestunud täielikult, sest kuigi kolesteroolilahuses sai kolesterooli olemasolu katseliselt tõestada, siis searasvas oleva kolesterooliga katse ei andnud tulemusi. Ometi on searasv tuntud kolesterooli sisaldaja. Katses sai arvatavasti liiga vähe lisatud äädikhappe anhüdriidi. 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimerakkude ja osade protistide kloroplastides ja kromoplastides. Karotenoidid suudavad valguse teisi valguspikkusi kasutada kui klorofüll, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina kuue-liikmelised ionoontsüklid. Kaheks põhigrupiks karotenoidide seas on karoteenid(ei sisalda hapnikku) ja ksantofüllid (sisaldavad hapnikku). Taimedes täidavad karotenoidid lisaks kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning
IAA võib laguneda ka mitte- ensümaatiliselt lahustes UV, nähtava sinise valguse, hapete, raskemetallide toimel. IAA inaktiveerumisele viib ka tema kovalentne seostumine aminohapete ja sahhariididega, samuti valkudega. Selliseid komplekse käsitletakse IAA säilitus ja transportvormidena. Aktiivne on ainult vaba auksiin. Seotud IAA kogus taimedes on alati suurem kui vaba IAA hulk. Rakus on auksiin lokaliseerunud aluselise pH-ga piirkondades, eelkõige tsütosoolis. Kloroplastides esineb IAA-d samuti tsütosooliga tasakaalulises kontsentratsioonis. IAA konjugaadid esinevad ainult tsütosoolis. Seega IAA kontsentratsioon rakkudes on sõltuv sünteesi, lagunemise ja seostumise omavahelistest proportsioonidest. Auksiini transport taimes (mõju koht teine kui sünteesikoht) Auksiini liikumine taimes toimub peamiselt kahel viisil: 1) passiivne liikumine floeemis (~1m/h), IAA liigub seotult suhkrute ja aminohapetega. Selliselt toimub näiteks IAA kaugtransport - liikumine
Vesinik ei eraldu. Glükoos-> 2 piimhape Etanoolkäärimine Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad. Etappe vähem (alkohol, piimhape). Lähteained samad. 4.4 Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist Assimilatsioon. 6H2O + 6CO2 ----------> C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekuli talletub päikese energia. Eraldub ka hapnik.
Hingamisahela reaktsioon 12NADH2+6O2 -> 12 NAD+12H2O Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekuid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. Ja 2. Etapis. Eralduvad vesinik seotakse hapnikuga ja moodustab H20 vbaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Assimilatsiooniprotsessi mille käigus see toimub, nim fotosünteesiks. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: a) Valguse tugevusest b) Süsihappegaasi konsentratsioonist c) Taimede varustatusest vee ja mineraal ainetega d) Temperatuurist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikes 180 75 mm. Fotosünteesi portsess
..7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse · Kolesterooli sisaldav lahus muutus sinakasroheliseks · Oliiviõli sisaldav lahus muutus veidi rohekaks, kuid kuna see on taimne rasv, näitab see hoopis fütosterooli sisaldust · Searasva sisaldav lahus jäi peaaegu värvitus, mis tähendab, et searasvas on väga vähe kolesterooli 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidide kaks põhitüüpi on
Fotosüntees Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2 Vesinikuallikaks on NADPH2 Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli mis paikneb taimeraku kloroplastides 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2 -st ja 18 ATP 18 ADP + 18 Pi H2O - st orgaanilisi ühendeid (glükoosi jt) Assimilatsiooniprotsessi, mille käigus see toimub, nimetatakse NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides fotosünteesiks
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> gl...
Lähteaine on püroviinamarihape, lõpp-produktid on CO2 ja 2 NADH molekuli. 41) Nimeta tsitraaditsükli ja vaheetapi käigus moodustunud aine, mis liigub mitokondrist välja? CO 2 42) Kus rakus toimuvad hingamisahela reaktsioonid? Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. 43) Nimeta hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on O 2 ja NADH2, lõpp-produkt on H2O. 44) Millises rakuorganellis toimub fotosüntees? Kloroplastides 45) Millistest teguritest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist 46) Nimeta fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Fotosünteesi peamisteks
Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides jt fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erineval lainepikkusel ja on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Jaotatakse kahte põhigruppi karoteenid, kui hapnikku
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on:
Ehk, 12 NADHs + 6O2 -> 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 Pi -> 36 ATP Et glükolüüsil saadakse 1 glükoosimolekuli lõhustamisel 2 ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36, siis kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel moodustuda kuni 38 ATP molekuli. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keem. sidemete energiaks. Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia (klorofülli ergastunud elektronide energia) arvel. Maksimaalne efektiivsus: spektri punases (680 nm) või violetses (440 nm) osas. Jaguneb: 1. valgusstaadium vajalik valguse olemasolu. Vee molekul lagundatakse -> eraldub gaasiline hapnik. 2. pimedusstaadium ei sõltu valgusest. Kasutab reaktsioonide käigus moodustunud vaheühendeid ja salvestatud ATP energiat. Seob CO2 molekulid -> moodustuvad kolmesüsinikulise suhkru molekulid -> viimaste ühinemisel tekib glükoos.
energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat. Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid,valgusüntees. Siiski sünteesitakse ENAMIK neis organellides vajaminevatest valkudest tsütosoolis ja transporditakse seejärel organellidesse (mitokondri ja genoomse DNA vaheline interaktsioon). Tuuma ja vakuoolide järel ühed suuremad organellid . Erinevalt mitokondrite (A) kristadest ei ole tülakoidid kloroplastides (B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida . Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped, mida O 2 oksüdeerib CO2 ja H2O. Mitokondrid on suhteliselt suured (0,5-1× 7 µm) piklikud organellid. enamikes loomsetes rakkudes on rikkalikult (nt. maksarakkudes on ligikaudu 2000 mitokondrit)
translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; 3) ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti;
Tulemus ja järeldus Kolesterooli roheline värv näitab, et teistes katseklaasis väiksem kolesterooli sisaldus. Kõige vähem kolesterooli sisaldus 3. katseklaasis, kus on searasv (värvitu). 2. katseklaasis (päevalillõliga) , kus tekkis sinine ja punane värv on rohkem kolesterooli kui kolmandas katseklaasis. 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) sisalduvad fotosünteesi abipegmentidena karotenoidid. Karotenoidid absorbeerivad valgust florofüülist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm. Neid klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille
Põhiliselt trüptofaaniga, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditega. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Giberelliinid kuuluvad lipiidsete biomolekulide rühma kuna on terpeenid (täpsemalt siis diterpeenid). Terpeenid koosnevad isopreeni jääkidest ning giberelliinides on neid kokku 4→ kokku 20C aatomit. Ka sünteesi alusel kuuluvad GA ditrerpeenide hulka. Nimelt di-,mono- ja tetraterpneenide süntees toimub kloroplastides ja sünteesi rada erinev tsütoplasmas sünteesitavate terpeenide sünteesist. Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad Kõrrelised, kapsataimed Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid on leitud seemnetes embrüogeneesi perioodil. Seemnete idanemist soodustavad amülaaside sekreteerimise aktiveerimise tõttu. Amülaaside
mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides kloroplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse (valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st)
mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides kloroplastides, ribosoomis, tsütoplasmas 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse (valgusünteesi toimumiskohta). Kodeeriv(pp-st)
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ...
Ribosoomides toimub valkude süntees ja valkude transport. Valke ei toodeta lõplikult valmis (kuna valgud ei tohi olla seal aktiivsed). Lipiide ja sahhariide toodetakse siledapinnalise tsütoplasmavõrgistiku peal, mis sunnatakse sealt võrgustikku. Ribosoomid koosnevad kahest osast: * väiksem üksus * suurem üksus Need käivad üksteise sees. Membraani ei sisalda. Koosneb: valgud + rrna Ribosoome toodetakse tuumas olevatest tuumakestes. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lisaks karedapinnalisele tsütoplasmavõrgustikule ka vabalt tsütoplasmas. Ribosoomide kogu, mis on seotud ühte tüüpi valkude tootmisega, moodustab polüsoomi (ühe mrnaga) Golgi kompleks membraansüsteem, mis meenutab põiekeste ja kanalite kogumit (nagu radiaatoriribid) Koosneb üksteise kohal paiknevatest kanalitest ja nendest eralduvatest põiekestest, avastati 1898. A. Taimerakkudes kutsutakse diktüosoomideks. Taimerakkudes on neid rohkem kui loomses.
glükoosijääkide arv ahela kohta, n=1000 20000 ·Ca ½ biosfääri süsinikust ·Hüdrolüüsi katalüüsivad tsellulaasid ·Suhteliselt jäik, vees lahustumatu polümeer ·MIKROFIBRILLMAKROFIBRILL Kitiin erineb tselluloosist asendaja osas C2 positsioonis atseetamiid (14) glükosiidsidemetega seotud N atsetüülglükoosamiini polümeer putukad, koorikloomad Varupolüsahhariidid Tärklis taimede poolt kloroplastides deponeeritud reserv Amüloos glükoosi lineaarne polümeer, (14) glükosiidne side, ahel heeliksina Amülopektiin hargnenud glükoosi polümeer, (14) sidemed ja (16) hargnemised ca 1 hargnemine 30 glükoosijäägi kohta Amülaas maltoos, maltotrioos, dekstriinid. glükosidaas glükoos Hargnemisi hüdrolüüsiv ensüüm
a ) hingamisahela reaktsioonides b ) vee fotooksüdatsioonil c) tsitraaditsükli reaktsioonides d) käärimisprotsessis Täida lünk sobiva sõnaga! 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada Glükolüüsi , Tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub Tsitraaditsükli tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla etanool ja süsihappegaas. 21. Kloroplastides sisalduvate Vee molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad H2O ja NAD molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku , siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Kuidas on organismid oma aine-ja energiavahetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga?
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid
Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad ületsüstidena- muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. Tsüstidena levivad ka teistesse veekogudesse. Paljunevad pooldudes. Amööb 0,2-0,5 mm värvusetu. Muudab pidevalt kehakuju. Elab mageveekogudes. Toitub bakteritest ja teistest ainuraksetest. Soodsates tingimustes pooldub mitu korda ööpäevas. Ebasoodsetes tingimustes moodustab tsüsti. Silmviburlane 0,05 mm. Elavad lompides ja tiikides. Liigub viburi abil. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees. Pimedas omastab vees lahustunud toitained läbi keha pinna. Ebasoodsates tingimustes muutub tsüsdiks. Paljuneb pikipooldudes. Kingloom 6 Kristel Ausmees Mikroorganismid 0,1-0,3 mm. Ujub ripsmete abil paks tömps ees. Suuvälja ripsmed juhivad bakterid rakusuu juurde. Paljuneb enamasti ristpooldudes. PÄRMID
12 H2 + 6 O2 12H2O (vee teke vabanenud vesinikest) 3 NADH2 vesinike vabanemise energia arvelt saab moodustada kuni 36 ATP molekuli 36 ADP + 36 Pi 36 ATP (ATP molekulide süntees) Summaarne hingamisahela reaktsioonide valem 12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O Fotosüntees ... - assimilatsiooniprotsess, mille käigus sünteesitakse kloroplastides klorofülli abiga valgusenergiat kasutades süsihappegaasist ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Enamik orgaanilisest ainest on pärit taimedest FS (fotosünteesi) kiirus ja kasutegur sõltuvad o valguse tugevusest o süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus o taimede varustatusest mineraalainete ja veega o temperatuurist (20o-30oC). Parasvöötmes algab FS 5o juures o taimeliigist
rakkudesse. Kloroplastid 1. Ehitus - 2 membraani, 2 ruumi. Membraanides välis- ja sisemembraan, ruumid ka samad, mis mitokondritel. Sisemembraanistiku elemente nim tülakoidideks, mida on 2 tüüpi. Sisemembraanistikus paiknevad pigmendid: põhipigmendid - klorofüllid; ja abipigmendid - ksantofüllid ja karotenoidid. Kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nim stroomaks. Ka kloroplastides on oma DNA, RNAd, ribosoomid ja oma valkude sünteesi süsteem. 2. Ülesanded - põhiülesanne fontosüntees, kus valgusstaadiumi eest vastutab sisemembraanistik pigmentidega ja pimestaadiumi eest strooma ensüümidega. 3. Arv. Kloroplastid esinevad vaid valgusele eksponeeritud taimerakkudes. Tavaliselt ühes rakus paarikümnest sajani. Arv sõltub: taimeosade valgustatusest; koetüübist (sammaskoes rohkem, kobekoes vähem); rakkude suurusest ja füsioloogilisest
etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse · Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. · Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll · Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
