Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. · ASSIMILATSIOON - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (nt liigiomaste valkude süntees, fotosüntees, lihtsuhkru muutumine glükoosiks jne). Assim. vajab energiat! · DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . energia vabaneb! Assimilatsiooniprotsessid toimuvad rakus ribosoomides, tsütoplasmavõrgustikus ja kloroplastides. Dissimilatsiooniprotsess toimub põhiosalt mitokondrites. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroenergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega.
ATP H2O, 36 ATP FOTOSÜNTEES-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia (klorofülli ergastunud elektronide energia) arvel. Maksimaalne efektiivsus: spektri punases või violetses osas. 1. valgusstaadium: Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse
Asukoht Ribosoomide ja aminohapete Tuumapiirkonnas Ribosoomides lähtekoha vaheline ala Muud Selle järgi sünteesitaks valke. REPLIKATSIOO TRANSKRIPTSIOON TRANSLATSIOON N KOHT Seal, kus leidub Seal, kus leidub DNA-d Ribosoomides DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas mitokondrites, tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis Koguaeg EELDUSED 1 DNA ahel 1-ahelalise DNA lõik mRNA ja tRNA töö, matriitsiks, matriitsiks, nukleotiidid, mRNA toodud info nukleotiidid, RNA-polümeraas, ATP olemasolu ja tRNA
püroviinamarihape- aeroobses keskkonnas!!! Anaeroobses keskkonnas tekib piimhape. Piimhape- teeb lihased valusaks, lagundatakse maksas NB! Pärmseente toimel etanoolkäärimiseks pole vaja hapnikku ! 2. tsitraaditsükkel toimub mitokondris maatriksis (sisemuses) Sisse püroviinamarihape, tekib CO2 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakestel - Sisse NADH2, tekib H2O Fotosüntees Hingamine Tekib kloroplastides Tekib mitokondrites Vajatakse CO2 ja H2O Vaja O2 Tekib O2, glükoos Tekib CO2 ja H2O Toimumiseks vaja päikesevalgust Toimub ööpäevaringselt Taimed, mõned bakterid Kõik elusorganismid Seened Taimed Loomad Rakukest Kitiinist Tselluloosist PUUDUB
Minimaalselt mitu kvanti on vaja (põhjendage) et fotosünteesi käigus veest eralduks üks hapniku molekul 4 Üks hapniku molekul saadakse kahest veest, seetõttu opereeritakse alati kahe veega, kahe vee molekuli oksüdeerumiseks on vaja nelja kvanti. Kirjutage vee fotooksüdatsiooni võrrand, millises kloroplasti osas see toimub? 2H2O O2 + 4H + 4e- Toimub tülakoidi luumenipoolsel küljel (tülakoidi kotikeses) Kirjeldage vee lagundamise kompleksi ehitust ja paiknemist kloroplastides. Vee fotooksüdatsiooni kompleks toimib PS II juures. See koosneb mitmest valgust, mis paiknevad tülakoidi luumenipoolsel küljel (tülakoidi kotikeses) ja nende valkude küljes on 4 mangaani aatomit. Mitu kvanti on vajalik et üks veest eraldunud elektron liiguks NADP-le (põhjendage) 2 Tänu sellele, et on kaks fotosüsteemi. Selleks, et ühte é toimetada NADP'le on vaja kahte valguskvanti. Mitu kvanti on vajalik et veest hapniku molekuli eraldumisel vabanenud elektronid
struktuuri. Watson ja Crick Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi
Aine- ja energiavahetus Põhijooned: Aine ja energiavahetuse järgi jaotatakse organismid 2 rühma: a)autotroofid organismid, kes valmistavad ise anorgaanilist ainetest orgaanilisi aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, m...
Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem....
Energia - Etapid: DNA biheliks lõhutakse DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Tulemusel 2 identset DNA molekuli. - Replikatsiooni käigus tekkinud vigu parandavad erinevad ensüümid, mis kaitseb mutatsioonide ja kasvajate eest. Transkriptsioon: RNA süntees · Toimumiskoht: - Päristuumsetel tuumas, mitokondrites, kloroplastides - Eeltuumsetel tsütoplasmas · Toimusmisaeg: interfaasis (ei toimu replikatsiooni ajal) · Komplementaarsus: dna: ACGT rna: UGCA · Vajalik toimumiseks: - Üksikahelalise DNA lõiku - Kõiki RNA koostisesse kuuluvaid nukleotiide - Ensüüme (RNA polümeraas) - Energia (ATP) · Etapid: - RNA polümeraas seondub DNA-ahela promootorpiirkonnaga - DNA biheliks keeratakse lahti
Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad päikesevalguse käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine Fotosüntees (kus toimub, millised etapid esinevad, millised on lähteained, millised saadused) Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. eelkõige suhkruteks. Fotosüntees toimub taimedes ja vetikates kloroplastides, bakterites aga raku sees olevatel membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid. Strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Fotosünteesi reaktsioonid toimuvad kahes etapis. Esimene etapp - valgusstaadium. - Vajab valgusenergiat - Reaktsioonid toimuvad tülakoidides - Valgus ergastab pigmendi molekule, neist eralduvad elektronid
pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Nad paiknevad enamasti lehtede rakkudes. Kromplastide pigmendid karotinoidid annavad taimedele kollase, orani või punase värvuse. Neid leidub kroonlehtedes. Leukoplastides pigmendid puuduvad ning nemad sisaldavad mitmesuguseid varuaineid. Kloroplast on oma ehituselt sarnane mitokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Lamellid on kloroplastides paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplasti sisemuses on ka DNA, RNA ja valgu molekule. Kloroplastides sisaldub ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees suhrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool on membraaniga ümbritetud põieke, mis sisaldab enamasti varu- ja jääkaineid. Ta
Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha.
Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus- ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Valgusstaadiumis moodustuvad NADPH2 ja ATP molekulid. Lisaks sellele toimub vee fotooksüdatsioon, mille tulemusena eraldub O2, mis väljub atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi
nimetatakse mitokondri kristadeks (ka harjadeks), seal leiavad aset hingamisprotsessid. 19 Kloroplast Kloroplastid on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse. Kloroplastid võivad ka muunduda kromoplastideks. Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na. 20 Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Membraan http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCsosoom http://www.annaabi.com/search.php?s=vakuool http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1- bfca08a2cc7fd4c06dcc6048ac841728dc23c7c3 http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Golgi_kompleks http://et.wikipedia
süntees. *Ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. *Heterotroofsed ained ei saa elada taimede poolt fotosünteesitud orgaanilise aineta. *Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. *eralduv hapnik on osoonikihi püsimise aluseks. Fotosüntees vs. Hingamine. 1F.glükoosi - org.aine tootmine e.assimilatsioon. 1H.energia tootmine lagundamise kaudu e.dissimilatsioon. 2F.toimub kloroplastides. 2H.toimub mitokondrites. 3F.sõltub valgusest. 3H.ei sõltu valgusest. 4F.lähteained CO2+H2O 4H.lähteained O2+org.ained. 5F.lõppprodukt-glükoos+O2 5H.lõppprodukt-energia+CO2 6F.valgusen. muundub keemiliseks. 6H.energia salve. makroen. ühenditesse. 7F.toimub taimedes. 7H.toimub loomades, taimedes, seentes, protistides jne.
12. Iseloomusta tähtsamaid taimekudesid (algkude, põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude), nimeta nende ülesanded. Vastus: Algkude Väikesed, väljakujunemata, kiiresti paljunevad rakud. Tekitavad teisi kudesid. Kattekude Tihedalt üksteise kõrval, noortel taimedel tavaliselt ühekihiline, värvitud elavad rakud. Mineraalainete omastamine. Põhikude Rakud enamjaolt õhukese kesta ja suure vakuooliga, asub enamasti kloroplastides. Fotosüntees, ainete säilitus ja tugiülesanne. 13. Mis on organ, kuidas jaotatakse taimeorganeid, nimeta. . Vastus: Organ on kindla ehituse ja ülesandega organismi osa. Juur, vars, leht, õis millest areneb vili.
Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valgusstaadium-Reaktsioonid kloroplastide sisemembraanides valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad fotosüsteemi. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eralduv hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri. Vesi lõhustatakse. Valgusenergia muutub keemiliseks energiaks. Reaktsiooni tulemusena tekib ATP ja NADPH2 molekulid. ATP süntees
sünteesitud valkude sorteerimine). Rakumembraan on imeõhuke ning eraldab tsütoplasmat nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. Samuti on rakumembraanil kaitsefunktsioon, tänu membraanile suudab rakk säilitada oma koostise ja ehituse. Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid. Raku kasvades suureneb tema ruumala rohkem, kui pindala. Kloroplastides toimub fotosüntees. Need on läätsekujulised taimedele iseloomulikud organellid. Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse. Kloroplastile annab rohelise värvuse pigment klorofüll, lisaks sisaldavad kloroplastid karotinoide kollaseid, harvem oranzpunaseid värvaineid (lehtedes). Kromoplastid on karotinoide sisaldavad plastiidid. Erinevalt kloroplastidest võivad nad olla nurgelise kujuga, mida põhjustavad kristallidena ladestunud värvained
· Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). · Kloroplastides toimub fotosüntees e suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. · Tsentraalvakuool tekib vakuoolide liitumisel (kui rakk vananeb). · Vakuool on veemahuti. Annab rakule tugori e siserõhu.
*Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? - Tsit lähteained: püroviinamarihapeH2O- Lõpp-produkt: CO2, 20H+10NAD=10NADH2 *Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? - ei moodustu ühtegi ATP molekuli. *Kus toimub hingamisahel? - mitokondrite sisemembraanide harjakestes. *Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? - Hing. lähteühendid: o2, NADH2 Lõpp:H2O, 36 ATP *Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 ATP *Kus toimub fotosüntees? - Fotosüntees toimub kloroplastides paiknevates lamellimembraanides. *Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? - Fotosünteesi lähteained: CO2 ja H2O Lõppsaadus: glükoos, H2O, O2võrrand: 6CO2 + 12 H2O 0 C6H12O6 + 6H2O + 6O2 *Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi. -Valgusstaadium toimub kloroplastide lamellimembraanides. *Kirjelda Calvini tsüklit - toimub kloroplasti lamellidest väljaspool *Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi pimedus-ja valgusstaadium? - Valgusstaadiumi
3. ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja. 4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. 5. Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku tsütoplasmas. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). 6. Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja? – Valgus, temperatuur, hapnik, süsihappegaas, toitained, vesi. 7. Mis tekib fotosünteesi käigus? – Suhkrud, orgaanilised ühendid, hapnik. 8. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis? – Valgus on
liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekordistumine toimub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. 2)Transkriptsioon RNA süntees toimub rakutuumas. 3)Translatsioon valgu süntees toimub tsütoplasmas. Need on matriits sünteesid ja universaalsed sünteesid. REPLIKATSIOON DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib DNA polümeraas. A=T G=C Tähtsus tagab sarnase pärilikkusinfo tütarrakkudes. TRANSKRIPTSIOON RNA süntees, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib RNA polümeraas. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi.
TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid. LIPOGENEES LIPOLÜÜS - rasvade hüdrolüütiline lagundamine LIPOGENEES - eeskätt uute rasvhapete süntees Loomadel toimub aktiivselt rasvkoe-, piimanäärme- ja maksarakkude tsütoplasmas, taimedel - kloroplastides. RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEAINED · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks Rasvhapete süntaas koosneb kuuest erinevast ensüümvalgust ja ACP-st (bakteritel ja taimedel) või ühest suurest multifunktsionaalsest valgust (selgroogsetel), mis omab
Biokeeemia laboritöö No 3(teine osa) Karotinoididwe indifitseerimine ja sisalduse määramine. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Teoreetiline osa: · Karotinoidid- fotosünteesi abipigmentidena ained, mis sisalduvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ja mõningates teistes fotosünteesivate organismides. Need absorbeerivad valgust erinevatel lainepikustel, teiste sõnadega teenivad kiirguse retseptoriks. Veel mängivad kaitsvat rolli. · Keemiliselt ehituselt need on tetraterpenoidid. · Kaks gruppi karotinoidide: 1. Karoteenid hapniku mittesisaldavad molekulid 2. Ksantofüllid hapniku sisaldavad molekulid
Erinevused Lagundamine Süntees Vabaneb energia Neelab energiat Sarnasus Kulgevad samal ajal Näide Glükoosi lagundamine Fotosüntees , DNA FOTOSÜNTEES Kloroplastides olev klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotosüntees 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Fotosüntees jaguneb kaheks: 1)Valgusstaadium valgusenergia ergastab klorofülli molekulid. Lagundatakse vee molekuli
14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26
14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26
varusüsivesikuid ja lipiide ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku neil paiknevad ribosoomid. Ribosomid (membraanita) ... koosnevad suuremast ja väiksemast osakesest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ja valgumolekule. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses. Osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom ribosoomid, mis on seotud mRNA molekuliga. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomid ... ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse surnuid rakustruktuure, viiakse läbi pino- ja fagotsütoosi, kujundatakse moondega arengu korral ümber kudesid, viiakse läbi emaka taandareng sünnitusjärgselt, tagatakse ainevahetuse nälgimisel. Golgi [goldzi] kompleks (ühekordse membraaniga) ... üksteise kohal asuvate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem, kuhu satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kaudu
Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill). Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi. FOTOSÜNTEES LK 27-31 Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine veest ja CO2 -st päikeseenergia abil. Eraldub hapnik O2 ! FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides. I. FS mitmeastmeline protsess: 1. Valgusenergia neelamine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. a)Valgus ergastab klorofülli molekulid. b) Kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse. c) Seal lagundatakse H2O molekulid-vee fotolüüs. d) O2 vabaneb, H-molekulid annavad energia ATP ja NADPH sünteesiks. Seda etappi nim valgusfaasiks - vajab toimumiseks valgust. 2. Calvini tsükkel (CO2glükoos) C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C-
Viimase karüoplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest
ainult prootoneid! tsütosoolist vesiikuli sisse) Esinevad Golgi kompleksi vesiikulites, lüsosoomides, vakuoolides, tonoplastides. F-klassi pumbad (töötavad ,,tagurpidi" võrreldes eelmise kahega, lasevad prootoneid läbi, sünteesitake ATPd struktuuri muutuste tõttu) Esinevad mitokondrite sisemembraanis, kloroplastides, tülakoidide sisemembraanis. ABC-klassi pumbad (pumba valgus on piirkonnad, mis seovad ATPd; transpordivad lipiide, aminohappeid, suhkruid, väikeseid valke) Näiteks: lipaasid lipiidide transpordiks + + 12. Miks on Na /K pump vajalik? · Raku ruumala regulatsiooniks · pH regulatsiooniks · toitainete sisenemiseks rakku 13. Mis on kanalivalkude reguleerituse põhjusteks?
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal
Asub tuumast eemal. Golgi kompleks valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ainuke valkude sünteesija. Sisalduvad ka mitokondrites ja kloroplastides. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikki nim. polüsoomiks. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lagundatakse vananenud organelle/valgumolekule/membraane/toitaineid. Mitokonder on ,,rakuaku", mis on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemine harjakestest). Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Pooldub tänu DNA-rõngale ja ribosoomidele. Seal ka ribosoomid. Ainult päristuumsetel.
glükolüüs(hapniku on piisavalt)- toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni. Anaeroobne glükolüüs e käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega, toimub hapniku pudumisel. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. FOTOSÜNTEES- taime rohelise osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis pakneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2-st ja veest orgaanisi ühendeid, nt glükoosi. 6CO2+12 H2O on C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude ...
Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid mis annavad taimeosadele erineva värvuse. Plastiide on kolm rühma : · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli Ümbritsetud kahe membraaniga sisemuses paiknevad kotjad moodustised lamellid mille membraanides on klorofülli molekulid Kloroplastides toimub fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad pigmente karotinoide mis annavad taimele kollase oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub?
Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. Nime sai Melvin Calvini järgi. Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Valdav enamik autotroofsetest (organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühenditest) organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Heterotroofsed (organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsoonil) organismid ei saa elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta.
Leukoplastid Elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Kromatiin – DNA + valgud Kromosoom – kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem ( inimesel 23). Kloroplast – sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Strooma – kloroplastid on täidetud sellega. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid – tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll. Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks.
geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. 2. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: · Eeltuumsed- tsütoplasmas · Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: · Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul · Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks ,,+" ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon V: Komplementaarsus DNA lähteahel G C T A
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse kaitseb ülekuumenemise eest vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG) Vars
Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees kloroplastides moodustub glükoos ja sellest tärklis vabaneb hapnik, mida kõik vajavad hingamiseks Miks peab vesi taimest auruma? soodustab vee liikumist juurtest varde ja sealt lehtedesse kaitseb ülekuumenemise eest vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG) Vars
tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus. Nukleotiidid ühinevad pikkadeks polünukleotiidideks (DNA ja RNA ahelad). Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud fosfoanhüdriidsidemetega. ATPd sünteesitakse rakuhingamisel (max 38 molekuli ATPd) või fotosünteesi käigus. 1 mooli ATP lagunemisel (reageerib veega, sidemed katkevad) vabaneb 30,5 kJ energiat. GTP ehk guanosiin-5'-trifosfaat, koosneb guaniinist, riboosist ja kolmsest fosfaatrühmast. 3
arvata. Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, järgitakse käesolevas artiklis fülogeneetilist süsteemi, mis rühmitab taimi nende päritolu ja evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi teel toodetud suhkruid tärklise kujul kloroplastides. Nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist. Taimede evolutsioon Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. rohevetikatel on kahemembraanilise kattega kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on vahelduvad
niinekiudude abil. 2. KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest. 3. TRANSPORTFUNKTSIOON- soodustab taime organite vahelist mineraalainete liikumist . PLASTIIDID Plastiide katab kaks membraani. Sisemine membraan moodustab lamelle, välimine membraan sisaldab klorofülli. Kloroplasti sisemuses esineb DNA-d, RNA-d ja ribosoome. Kloroplastides toimub fotosüntees. Kloroplast Kromoplast Leukoplast Värvus (pigment) Roheline (klorofüll) Kollane või punane Värvitud (karotioid) Ülesanne Osaleb fotosünteesi Annavad taime Koguvad protsessis. viljale punase, varuaineid. oranzi või kollase
lüsosoomid e)mittevajalike orgaaniliste ühendite lagundamine 7.Golgi kompleks h)valkude sorteerimine g)eraldab rakku väliskeskkonnast 8.rakumembraan · 3 sarnasust: 1) kahekordse membraaniga übritsetud 2) spetsialiseerunud ATP sünteesile 3) Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid ja oma valgusüntees. · Erinevus seoses ülesandega rakus: Kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid varustavad rakku energiaga.
puuduvad · Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda rakukestaga(põhikomponendiks on tselluloos) · Rakukesta ülesanne on raku ja kogu taime toestamine(tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon) · Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad värvused(roheline(klorofüll)-kloroplast, kollane või punane(karotinoidid)-kromoplast, värvitu-leukoplast) · Kloroplastides toimub fotosüntees · Vakuoolid sisaldavad erinevaid varu- ja jääkaineid · Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest ja tsütoplasmavõrgustikust(lüsosoomidega sarnane ehitus ja päritolu) · Raku vananedes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool(ainult taimerakul) · Vakuoolid on raku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid · Taime siserõhku nim. turgoriks
-) Tsentrosoom esineb peamiselt loomarakkudes. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Kromoplastide värvus tuleneb nendes organellides esinevatest: karotinoididest. -) Prokarüoot on: rakutuumata organism. -) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes. -) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d. -) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses. -) Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: valkude süntees. -) Rakumembraan koosneb: fosfolipiidsest kaksikkihist. -) Tsütoplasma koostises on kõige rohkem: vee molekule. -) rRNA süntees toimub: tuumakeses. -) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett. -) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks.
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja määramine Üliõpilane: Silvia Laiv 112429KATB41 Juhendaja: Kaia Kukk Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
