difusiooni abil) Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb, poorid ahenevad = ained ei saa läbi tulla ja tsütoplasma ja organellid hävivad Kest takistab liikumist Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon Juhtkude trahheed ja trahheiidid Plastiidid Ovaalsed organellid Annavad taime eri osadele värvuse Eristatakse kloroplaste roheline pigment klorofüll, osaleb fotosünteesiprotsessis - leht kromoplaste punane või kollane pigment karotinoid tolmeldajate ligimeelitamiseks või seemnete levitamiseks viljad ja õied leukoplaste pigment puudub sisaldavad varuaineid kartul(tärklis) Kloroplast Ümbritsetud kahe membraaniga Lamellid membraanidest moodustunud kotjad moodustised, membraanides klorofülli molekulid
*hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikus ehk Mütseeliks va pärmseened L-loomarakk, T-taimerakk, S-seenerakk, B bakterirakk Kas on prokaüoot või eukarüoot? L-eukarüoot T-eukarüoot S-eukarüoot B-prokaüoot rakumembraani olemasolu? L-on T-on S-on B-on rakukesta olemasolu? L-ei ole T-on S-on B-on Millest rakukest koosneb? L-ei ole rakukesta T-tselluloos S-kitiin B-polüsahhariidid tuuma olemasolu? L-jah T-jah S-jah B-ei kas sisaldab kloroplaste? L-ei T-Jah S-ei B-ei Kas fotosünteesib? L-Ei T-Jah S-Ei B-Ei kas on autotroof või heterotroof? L-heterotroof T-autotroof S-heterotroof B-heterotroof
Lehe serv saagjas, kahelisaagjas, hambuline, täkiline, kaarhambuline, loogeline Lehe alus südajas, kiiljas Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis Valgusleht - on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees. Varjulehtedel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. Kserofüütne leht (kuivustaimede) ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad neil aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Lehe siseehitus
Kloroplasti ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet - stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised - tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja esmast ehk assimilatsioonitärklist. Tülakoidides paiknev klorofüll annab kloroplastidele rohelise värvuse. Toored viljad on enamasti rohelised, sest need sisaldavad kloroplaste. Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid - mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutub kromoplastiks. Neid esineb lisaks valminud viljadele ka õite kroonlehtedes. Kromoplastide kuju on üldiselt perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda mõjutavad ka vakuoolides leiduvad pigmendid, näiteks antotsüaan. Fotosünteesi kaks faasi:
Seda etappi nim valgusfaasiks - vajab toimumiseks valgust. 2. Calvini tsükkel (CO2glükoos) C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C- assimilatsioon. a) ATP energia abil lisatakse CO2 ribuloosile (5C) b) NADPH lt võetakse H. c) tekib 6 C-ga glükoos (C6H12O6). Neid protsesse katalüüsib ensüüm Rubisco. Seda etappi nim pimefaasiks ei vaja toimumiseks valgust. KOKKUVÕTE: Fotosüntees toimub taimede rakkudes mis sisaldavad kloroplaste. Valgus neeldub klorofülli molekulides mis paiknevad tülakoididel sopistunud kloroplastide sisemembraanidel. Fotosünteesi tingimusteks on valgus, CO2, H2O. Tulemuseks glükoos ja vabanenud hapnik. Mõlemad etapid toimuvad rakus üheaegselt! RAKU HINGAMINE Vastupidine protsess fotosünteesile! Toimub mitokondrites. Kasutatakse glükoosi ja O2 eraldub CO2 ja H2O II Hingamisel 3 etappi: 1
4.1.2 Samblike toitumine. Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Kuigi samblikud on harmoonilise kooselu sümbol, on samblikus peremeheroll seene käes. Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada.Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb.Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. [3] 4.1.3 Samblike paljunemine. Samblikud paljunevad vegetatiivselt peamiselt isiididega. Need paljunemiskehad sisaldavad ka mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult
1.BIOLOOGIA UURIB ELU: Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine- ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide sisekeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi...
korrapärane. Parasvöötme taimedel areneb sammaskude reeglina ainult lehe ülemisel pinnal (dorsiventraalne leht). Kui sammaskude esineb lehe mõlemal pool, öeldakse, et leht on isolateraalne. Sammas- ja kobekoe vahel on enamasti selge piir. Sisemised sammaskoe rakud toetuvad mõnekaupa kobekoe rakkudele, mida nimetatakse kogujarakkudeks. Kobekoe rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti pealt tumedamad kui alt. Üheidulehelistel taimedel ja okaspuudel on lehe tugikoeks ainult sklerenhüüm, kaheidulehelistel sklerenhüüm ja kollenhümiseerunud põhikude. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. Vahel leidub mesofüllis idioblastidena asterosklereiide (kameelia -- Camellia, teepõõsas -- Thea). Sageli esineb eeterlikke õlisid, vaike, tanniine jms. eritavaid sekretoorseid rakke
protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele
Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid sisaldab karotinoidud, punased, kollased, oranzid/leukoplastid sisaldavad tärklist ja on värvusetud) Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi? Kuna juurtele ei pääse juurde päikese valgus mis on oluline fontosünteesi juures. Ning juurtes puudub ei ole kloroplaste. Põhjenda miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks? Sügisel läheb pimedamaks ja külmemaks ja kloroplastide hulk väheneb. Seenerakk Seeneraku tunnused: Eukarüoot (tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga) Heterotroofne (seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud organilist ainet) Saprotroofid (toituvad surnud orgaanolisest ainest) Biotroofid (toituvad elusast orgaanolisest ainest) Hüüfid (seeneniidid) Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma.
metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5
Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Nad paiknevad enamasti lehtede rakkudes. Kromplastide pigmendid karotinoidid annavad taimedele kollase, oranzi või punase värvuse. Neid leidub kroonlehtedes. Leukoplastides pigmendid puuduvad ning nemad sisaldavad mitmesuguseid varuaineid. Kloroplast on oma ehituselt sarnane mitokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Lamellid on kloroplastides
rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja tekivad torujad moodustised. Tekkinud võrgustik ühendab taime organeid ja soodustab nende vahelist liikumist. Milline plastiidide ehitus ja ülesanne? Plastiidid on ovaalse kujuga taime organellid, mis annavad taimele värvuse vastavalt sisalduvale pigmendile. Eristatakse kolme: · Kloroplaste sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, on oluline fotosünteesis. Sellest tulenevalt asetsevad fotosünteesi organite rakkudes (lehed). · Kromoplaste annavad taimele kollase, oranzi või punase värvuse. Neid leidub ka lillede õites. Erk värv on teiste organismide ligi meelitamiseks. Nt. aitavad linnud kirsse süües hävitada seemneid. · Leukoplaste ei anna värvi, vaid on varuaine. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb tärklis.
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime kaitsmine väliskeskkonna kahjulike tegurite, näiteks kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Epidermis on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on sageli paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus.Epidermi peale eritab taim kutiini, millest moodustub kutiikula. Taime juure epidermi nimetatakse epibleemiks. · Kattekude ehk epiteelkude on loomade teatud koeliik. Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid
*Sammas- ja kobekoe vahel on enamasti selge piir. Sisemised sammaskoe rakud toetuvad mõnekaupa kobekoe rakkudele, mida nimetatakse kogujarakkudeks. *Kobekoe rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti pealt tumedamad kui alt. *Üheidulehelistel taimedel ja okaspuudel on lehe tugikoeks ainult sklerenhüüm, kaheidulehelistel sklerenhüüm ja kollenhümiseerunud põhikude. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. *Mesofülli struktuur sõltub taime fotosünteesi tüübist:
orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud
Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini) ja muid keeruka keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Ülesaned: · tugifunktsioon · kaitsefunktsioon · transportfunktsioon 35.) Milliseid pigmente sisaldavad plastiidid? Rohelisi kloroplaste, kollased või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 36.) Kloroplasti ehitus ja ülesanne Kloroplast on mõnevõrra sarnane mitkokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paikenvad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodustuvad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule
korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Nad paiknevad enamasti lehtede rakkudes. Kromplastide pigmendid karotinoidid annavad taimedele kollase, orani või punase värvuse. Neid leidub kroonlehtedes. Leukoplastides pigmendid puuduvad ning nemad sisaldavad mitmesuguseid varuaineid. Kloroplast on oma ehituselt sarnane mitokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Lamellid
sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund. Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem.
Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ning asuvad taimerakkude juurtes, mugulates. Leukoplastide ülesanne on säilitada varu aineid. Kartulimugulas on amüloplastid. 2. Kromoplastid on punased, kollased, oranzid. Nende tülakoidides on karotinoidid, mis nende värvuse tagab. Annab õitele värvuse, mis meelitab ligi. 3. Kloroplastid on rohelised ja nende värvuse annab klorofüll. Kloroplaste on vaja fotosünteesiks. Kloroplastid ei kannata madalt temperatuuri, selleks lähevad sügisel lehed ka kollaseks. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ja annab rakule väliskuju. Tsentrosoom koosneb kahest teine teise suhtes risti paiknevatest silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulist.Tsentrosoom esineb ainult loomarakkudes, kuid ka mõnes seene rakus. Osaleb raku jagunemisel. Vakuool mitmeid funktsioone täidab
lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele
Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO äike. 2, Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. “Must Kolmnurk” Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 2. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 2. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja- Eestis). 2
Stroomas paiknevad membraanmoodustised -- tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku (mis väljanägemiselt meenutab pannkookide virna) nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja esmast ehk assimilatsioonitärklist. Tülakoidides paiknev klorofüll annab kloroplastidele rohelise värvuse. Toored viljad on enamasti rohelised, sest need sisaldavad kloroplaste. Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutub kromoplastiks (joonis). Neid esineb lisaks valminud viljadele ka õite kroonlehtedes. Kromoplastide kuju on üldiselt perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda mõjutavad ka vakuoolides leiduvad pigmendid, näiteks antotsüaan.
süsihappegaasist valguse mõjul sünteesitakse esmane orgaanika ning kõrvalproduktina vabaneb hapnik Fotosünteesi füsioloogia: Põhiliseks fotosünteesivaks organiks taimel on leht, kuid fotosünteesi võime on veel vartel ja viljadel Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1. sammaskude rakud tihedalt üksteise kõrval ja sisaldavad palju kloroplaste. Põhiliseks ülesandeks ongi fotosüntees 2. kobekude rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste. Vastutab gaasivahetuse ja veeaurumise eest Alumine epiderm ehk alumine kattekude seal paiknevad õhulõhed, mis koosnevad: - kahest sulgrakust (ebaühtlaselt paksenenud rakukest) - õhupilust Õhulõhede seisund määrab ära hingamise ja fotosünteesi kulgemise. Muutused: 1
3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Lehte katab kutiikula, mille all on epiderm. Epidermises on õhulõhed (koosnevad kahte sorti rakkudest sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Õhulõhed paiknevad tavaliselt lehe alumisel poolel. Need kaks kihti moodustavad lehe kattekoe, mille all asub põhikude mesofüll, mis koosneb kahte sorti rakkudest: tihedatest piklikeest ja hajusatest ümmargustest sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakud sisaldavad palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Sammaskoe all on kobekude, mille rakkude vahel on rakuvaheruumid. Nendes rakkudes on vähem kloroplaste. Kobekoe ülesanne transpiratsioon ja gaasivahetus. 4. FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Kloroplastid asuvad pigmendid: Klorofüll (a-klorofüll ja b-klorofüll), karotinoidid (alfa- karotiin, beeta-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrofibiin ja fükotsüanobiliin).
Kitsa ökoamplituudiga on latimeera, kes saab elada temperatuuril 13-20ºC. 3. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos -1) Samblike suur vastupidavus vees tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest või tsüanobakteritest. Seeneniidid on võimelised võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. 2)Endosümbioos sinivetika ja rohevetika vahel. Sellel juhul elab sinivetikas rohevetika rakus ning rohevetikas on endosümbiont ehk peremeesrakk. Kui selles sümbioosis sinivetikas hukkub, siis ei juhtu rohevetikaga midagi, kuid kui rohevetikas hukkub, siis hukkub ka sinivetikas.
liikumiseks. Osadel bakteritel eritab kes limakapsli, mis on täiendavaks kaitseks ja hõlbustab liikumist Surmaga lõppevaid haiguseid põhjustatavaid baktereid nim. Patogeenideks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest. Bakteritel on üks kromosoom Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb.
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Kattekude a) Epiderm – 1-kihiline tihedalt paiknevate (vaheruumideta) rakkude kiht b) Periderm e. korkkude – puitunud taimedel epidermi asemel 2. Põhikude e. parenhüüm Jääb kattekoe alla a) Assimilatsioonikude – rakud sisaldavad kloroplaste b) Säilituskude – rakud sisaldavad leukoplaste (varuaine); paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites c) Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes 3. Juhtkude Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest
tüves on kambiumrakud Põhikude Jaguneb assimilatsioonikoeks ja See kude paikneb säilituskoeks. Assimilatsioonikoes peamiselt lehtedes. toimub fotosüntees, sest neis on palju kloroplaste. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. Tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja Taime vartes ja kivisrakkudest. Tugikude annab roodudes
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
aktiivsusest (fotosüntees) 4. Paljunemine a) tekivad proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) tekivad teistest plastiididest: kromoplast - kroroplast (porgandisäilitusjuure ülemine osa muutub roheliseks valguse käes); leukoplast - kloroplast (kartulimugulad valguse käes rohelised, tekib 2 mürgist alkaloidi - solaniin ja sakoniin) c) paljunevad ka pooldumise teel 5. Päritolu. pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse kunagi vabalt elanud autotroofsete bakteritena, mis asusid teistesse rakkudesse. Teha kloroplastide ja mitokondrite võrdlus: erinevuste paarid, ühised tunnused! Kromoplastid Sisaldavad värvilisi rasvlahustuvaid pigmente - karotenoidid, ksantofüllid. Täidavad signaalset funktsiooni. Leidub: viljades, säilitusjuurtes, üksikute õistaimede õied. Inimesele kasulikud, sest kromoplastide pigmendid on tugevad antioksüdandid. Need inimesed, kes
nimetatakse plasmiidideks. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) Bakterite elutegevuse iseärasused. Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees Paljunevad kiiresti (looduses korra ööpäevas, kuid laboris umbes 1-2 tunni või ka 20 minuti järel: nt soolekepike)
kromosoom. Bakteritel on vaid 1 kromosoom, milles geenide arv ulatub 6 tuhandeni. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ja mitokondreid. Puudub ka tsentrosoom ja tsütoskelett. · Toimub valgusüntees ribosoomides. · Mõnedes bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Aitavad vee keskkonnas veekogu pinnale tõusta või sügavamale liikuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi
on moodust. rakukestadest. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõiki taime organeid ja soodust. nendevahelist ainete liikumist. Sellega täidavad rakukestad transportfunktsiooni. MISSUGUSED ON PLASTIIDIDE EHITUS JA MIS ÜLESANDEID NAD TÄIDAVAD? Plastiidid on timedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eir osedele erineva värvuse. Vastavalt neis sisalduvatele pigmentidele eristatakse kolme rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessiks (paiknevad peam. taimelehtedes). Kromoplasties sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse (neid leidub ka õites). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid (nt kartulimugula leukoplastidesse koguneb taime
Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed; sammaskude- rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest rakkudest, mille vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. kobekude - rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti pealt tumedamad kui alt. õhulõhed Gaasivahetuseks. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest, Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt hüdrofüütidel) või paikneda epidermist sügavamal, süvendis (kserofüütidel). juhtkimp - Lehe juhtkimbud on
metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja- Eestis).
Liik->Perekond->Sugukond->Selts->Klass->hõimkond->riik Kahesõnaline Ühesõnaline Alamliikide trinaarne e kolmesõnaline Eluslooduse süsteem 6riiki: prokarüoodid (eeltuumsed) -> bakterid ja arhed eukarüoodid (päristuumsed) -> protistid, taimed, loomad, seened ISELOOMUSTAVAD: 1. Bakterid (nukleoid ehk tuumapiirkond) puuduvad membraansed organellid(pole tsütoplasma võrgustikku, mitokondreid, kloroplaste jne..) pooldumine 2. Arhed(ehk ürgbakterid) erilise ehitusega rakukestad(võimaldab neil elada äärmuslikes tingimustes) 3. Protistid Lihtsa ehitusega algloomad(kingloom, silmviburlane) kuuluvad puna- ja pruunvetikad 4. Taimed fotosüntees, tselloloosist rakukest, sammaltaimed on lihtsa ehitusega(puuduvad juured, lehed on üherakukihilised) sõnajalgtaimed paljunevad eostega paljasseemnetaimed(okaspuud) õietaimed 5
valgu ja RNA sisalduses. 38. Bakteriraku ehitus. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum.+ blabla 39. Bakterite kasv ja paljunemine. Paljunevad pooldudes, suht kiirelt Mõned ka pungumise teel 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. 1)Protistid häähää 2)taimeriik rakukest, plastiidid, suuredvakuoolid 3)seeneriik kõik heterotroofid, kasutavad teiste organismide sünt org ainet. 4)loomariik 41. Algloomade raku ehitus. Vibur! Võivad sisaldada ka kloroplaste. 42. Seeneraku ehitus. Samad organellid, mis loomsesrakus, taimedele omased plastiidid puuduvad, sh vakuoolid. Üherakulised seened on ümarad, kuid hulkraksed, hüüfemoodustavad seened on niitjad, otste kaudu liiguvad organellid ja rakutuumad. 43. Restriktaasid. Paljud bakterid produtseerivad ensüüme, restriktsioonilisi endonukleaase e. klass II restriktaase, mis tunnevad kindlaid 4 8 aluspaari pikkusi DNA järjestusi ning lõikavad DNA d ainult nendest spetsiifilistest kohtadest
Samuti saab nende järgi hinnata õhu puhtust. Samblike lagunemisel tekib õhuke huumusekiht, millega loovad taimedele vajalikud elutingimused. Polaaraladel on samblikud põhjapõtrade toiduks. Mõningaid samblikke, nagu põdrasamblik, kasutatakse ravimite valmistamisel. Samuti eritavad samblikud aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid. 13. VETIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Vetikad sarnanevad taimedega, sest nad sisaldavad kloroplaste ja seetõttu ka fotosünteesivad. Kuid nad erinevad selletõttu, et neil puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Esineb nii üherakulisi kui ka hulkrakseid vorme. Nende hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad elavad enamasti mõne meetri sügavusel või mulla pindmistel kihtidel või samblikes ja teiste loomade küljes. Vetikat toestab ümbritsev vesi
happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele
Soontaimed (kõrgemad taimed): Juured, vars, lehed, hästieristunud koed, sugulise paljunemise elundid paljurakulised ja nende järgi jaotatakse kõrgemad taimed arhegoniaadi ja õistaimedeks. Sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Juhtkimbud vee ja toidu transpordiks. Ainuraksed loomad ehk algloomad: Varem loomadeks peetud ainuraksed loomad. Elavad vabalt või parasiitidena. Heterotroofid, vahel miksotroofid, mobiilsed, pole rakuseina ega kloroplaste, on olemas rakutuum. Sarnased väliselt, mitte geneetiliselt. Läbimõõt 0,005-0,5-2-5mm fosiilsetel vormidel kuni 10cm. Rakus palju erifunktsionaalseid organelle, ainulaadsed rakusuu ja ekstrusoomid. Rakumembraan poolläbipaistev, õhuke, vormi muutev, 1-3-kordne, kui tugevdatud mikrotuublitega siis nimetatakse korteksiks või pelliikuliks, paljudel liikidel koda. Võib olla mitu sama/erineva funktsiooniga tuuma. Kulgevad kulendite, viburite, ripsmete abil. Algloomade paljunemine:
Sisaldavad pigmente. Ülesanne neis toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Jagunevad: 1. Proplastiidid 12 2. Etioplastid 3. Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Fotosünteesi tulemusel moodustub glükoos, mis viiakse taime erinevatesse osadesse. Strooma poolvedel aine, mis täidab kloroplaste. Stroomas on ribosoomid, lipiiditilgakesed, tärkliseterad ja DNA. Veel on seal membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. 4. Kromoplastid sisaldavad karotinoide. Leidub taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügisestes lehtedes. 5. Leukoplastid ei sisalda pigmente. Leidub epidermis. Ülesanne varuainete süntees ja säilitamine. Jagunevad: 1. elaioplastid säilitavad õlisid. 2. amüloplastid säilitavad tärklist. 3. proteinoplastid säilitavad valke.
lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele
Fotosüsteem I- NADPH2 moodustamine(sahhariidi sünteesil vesiniku allikaks) / NADPH2 ja ATP molekulide saadus/ Pimedusstaadium-sahhariidide süntees- tuleb CO2- Calvini tsükkel, vesinikuallikas NADPH2. Lõpptulemus-glükoos Fotosünteesi tähtsus- vee fotooksüdatsioonikäigus eralduv energia on vajalik kõigile organismidele calvini tsükli vaheühendites- lipiidide ja aminohapete süntees. Mitokondrid kasutavad hapniku, mida ealdab kloroplaste Looduses ainuke protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Vee fotooksüdatsioonis eraldub õhku hapniku, mida kasutavad heterotroofid Biosfäär- hapnik, hapnik on osoonikihi püsimise aluseks, muudab valgusenergia keemilise sideme energiaks. PALJUNEMINE JA ARENG ugulisel paljunemisel saavad uued organismid alguse viljastunud munarakust Mittesuguline paljunemine(baerid, protistid, sammal, sõnajalg)- (pärmseened -pungumiseteel)
9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10. Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
on lihtsuhkur glükoos. Selle protsessi toimumiseks on vajalik ühelt poolt valgusenergia, teiselt poolt erilise rohelise värvaine - klorofülli - olemasolu. Kõikides taimedes peale vetikate toimub fotosüntees põhiliselt lehtedes, mis oma lameda ja õhukese kujuga on sobivad maksimaalse hulga valgusenergia kinnipüüdmiseks. Fotosünteesi keemilised reaktsioonid leiavad aset taimerakkude sees väikestes terakestes - kloroplastides, mis sisaldavad kloroplaste ja paljusid ensüüme. Klorofülli ülesandeks on valgusenergia kinnipüüdmine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks vajalikud ained jõuavad kloroplastideni erinevaid teid mööda. Biokeemiline võrdlus kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses.
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...