Toomkapiitel Kirikuelu korraldav kõrgemate vaimulike kogukond, kes muuhulgas valis piiskopid Kirikukihelkond Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel,
Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. 17. Missugust ehitusmaterjali kasutati Eestis kirikute ehitamiseks keskajal? Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi ning Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. 18. Nimeta Tartus XIII saj. Püstitatud kirikud. Jaan kirik 19. Nimeta gooti ajastul Tallinnasse ehitatud kirikud ja kloostrid. Oleviste kirik, Niguliste kirik, Katariina klooster, Pirita klooster 20. Mis hoone on Tallinnas profaanarhitektuuri suurejoonelisemaks näiteks? raekoda 21. Kas Rakvere kirik (pikal tn.) on romaani või gooti stiilis? Gooti stiilis 22. Mis oli skulptuuri ülesandeks gootiajastul? Skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. 23. Mis andis tõuke luua gootiajastul imekauneid naisfiguure? Rüütlilüürikast alguse saanud naiskultus 24
ametivõimalusi, nad olid kaubitse-jad, õpetajad raamatuköit-jad, -illust- reerijad, õmblejad ja arstid. Linnades oli aga suurimaks probleemiks prostitutsioon. Perekonna ja abielu alternatiiv. Nunnakloostrid töötasid ka vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostrid olis väiksemad ja vaesemad, kui mungakloostrid. Mõned kloostrid pidasid ka koole. Nad tegelesid üksi olles lugemise, kirjutamise ja õppimisega. Arvati, et naistel olid suhted maagia, loitsude ja vaimude salapärase maailmaga. Naistel arvati olevat võimed, millega saab nii head kui ka halba korda saata. Usuti, et naised, keda nõiaprotsessides süüdistati, olid kuradi agendid. 15. ja 16. sajandil toimus massiline nõidade tagaikusamine
Arhitektuur Vallutajad rajasid kivilinnuseid enda ja vasallide kaitseks. Põhiliselt oli tegemist kastelllinnuste (olid korrapärase 4-nurkse kujuga) ja tornlinnustega. Põhiosa keskaegsetest ehitusmälestistest on aga sakraalarhitektuur (kirikud ja kloostrid). Põhja Eestis ehitati valdavalt paekivist (Tallinnas, Niguliste, Oleviste kirik ja Toomkirik), Lõuna-Eestis punasest tellisest Tartu Toomkirik (Eesti suurim sakraalehitis), Jaani kirik Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on tsistertslased kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordul (hallid vennad) olid kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad
guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees-
kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. · Horyuji klooster · Todaiji Suure Buddha Saal (Great Buddha Hall) Buddha mõjud ja ilmalik kunst · 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. · Elati suhteliselt väkestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. · Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest
Keskaja alguses oli kristlus pigem linnareligioon, alles aasta 1000 paiku olid enamik Euroopast kristlased. Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui. organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid mungad. Kloostrid olid mitte ainult tähtsad usuelu vaid ka haridus- ning kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega. Tähtsaim kirikureform toimus 11.- 12. Sajandi vahetusel, mille eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest.
köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille poognad on õmmeldud vahetult kaantele nimetatakse primaarkaanestusega raamatuteks. Üheks vanimaiks köitmisviisiks on pikapistelise sidususega köited. Selline köitmisviis oli levinud keskajal ja see oli erinevates maades kasutusel mitmeid sajandeid. Kaanematerjaliks kasutati pärgamenti või nahka. Keskajal tegelesid raamatutega enamasti kloostrid. raamatupoognate voltimine Poognatesse aukude tegemine Paberite marmoreerimine Kaante ettevalmistamine Õmblemine Raamatupoogen on raamatu üks osa, kuhu on pandud teatud arv lehti. Paberite marmoreerimine on paberite õlivärvidega värvimine nii, et segad vee sees õlivärvid tärpentiniga ja siis kastad puhta paberi sinna sisse. Palju paberit Liimi Õlivärve Tärpentini Kääre Niiti Nõela
ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. · Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. · Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näilised lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. · Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. · Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesiselt
vastuhakk,mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Eestlased olid jüriöö ülestõusu ajal väga mässukad.Nad hakkasid tapma neitseid,naisi,sulaseid,teenijatüdrukuid,aadlikke,mitteaadlikke,noori,vanu ja kõiki teisi kes olid sakslased.Nad käisid kirikutes ja kloostrites ja lõud seal surnuks 28 munka ja seejärel põletasid nad kloostrid ja kirikud maha. Samas oli jüriöö ülestõus ka poliitiline üritus,jüriöö ülestõusus väljendus eestlaste teadlik püüdlus omariiklusele.Eestlased valmistusid jüriöö ülestõusuks ette põhjalikult kuid peale esimest tagasilööki ei kuuldud enam eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõttmistest. Kuid teiseltpoolt oli jüriöö ülestõus ka rahvuslik vabadusvõitlus.Eestlased tahtsid saada vabaks,kuigi neil olid tagasilöögid,püüdsid nad ikka aina uuesti saada
[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 – 207 eKr Hiina budism Saabus 1.s. pKr Indiast Mahajaana- Suur sõiduk Bodhisattva - hüvesõber Õnneliku maa koolkond 6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra
Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas. Norralased ründasid Sotimaad. Taanlased 10. saj. taas! Siis jälle anglosaksid. NB! Prantsusmaalt, Normandiast tuli Inglismaale 1066 William Vallutaja ja võitis Hastingsi lahingu( ta on viikingite järeltulija, esialgu prantsuse keele mõjud eriti õukonnas tugevad
Alkoholide ajalugu Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda
Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises • Kantakse armulette ja talismane • Igal majal ,asutusel ,ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Budhha pilt või kuju Sümbolid • Bodhi puu ,ratas, kala ,merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm ja kerjakauss ehk pott Patra. Pühad paigad • Templid • Kloostrid • Buddhaga seotud kohad Põhja-Indias Levik maailmas • Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid • Ka Läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud Budism Eestis • Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra (Karl Tõnisson) • Tallinnas on budistlik tempel • Praegu tegutseb Eestis Eesti Budistlik Kogudus
Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja
eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast,
756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele selle maailma asjad ei lähe korda. Loobuvad maistest lõbudest, ilmalikust elust. 360.a. Püha Martin ehk Turi Martin asutas lääne esimese kloostri. Kloostrid asuvad sellel perioodil reeglina ristikiriku piirialal. Levitavad usku. Munklus saab läänes hoo sisse Briti saarte ristiusustamisel. Briti saared on kirikule katsumus. Britannias puuduvad linnad, kuid kirik on seni tegutsenud peamiselt linnades. BENEDIKTLASED Läänes kujunesid kloostrid püha Benedictuse reeglite alusel. Asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele. Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei Jumala töö.
Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid
ka ülemad astmed osades koolides. Viimaseid nimetati omal ajal ladina kooliks. Talupoegade hulgas oli haridust saanud inimesi väga vähe, praktiliselt üldse mitte. Nemad said oma õpetuse maad mööda ringi rändavate vaimulike käest, kes jutlustasid – koguneti näiteks mingisse kindlasse paika, kuskile avarale platsile enamasti, rahvas vaimuliku ümber, ja kuulati erinevaid tarkusi. Väga tähtsal kohal olid kloostrid. Just tollal Tallinnas silmapaistev dominiiklaste klooster rajas Tallinna linnakooli ja pidas seda mõnda aega. Tegelikult oli dominiiklaste põhimõtteks tunda ka kohaliku rahva keelt, seega oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Tsistertslaste ordu oli pisut suletum organisatsioon ja olemuselt seega elitaarsem, ent ka nemad jätsid endast ajalukku jälje oma suurepäraste saavutustega põlluharimisel ja aianduses.
valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel.
Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei edenenud just kõige täpsemalt, kuid see ei pruukind olla ka taotlus. Initsiaalid eriti suured ja kaunid. Külakirikud ja kiviristid. Viikingite röövretked tagasilöögiks.
jalgrattaga sõitmine ja jooksmine. Puhketurism peaaegu puudub, enamlevinud on kultuuriturism linna ajalooliste vaatamisväärsuste paljususe tõttu. Hea infrastruktuur ja asukoht võimaldavad väiksemal määral ka konverentsturismi. IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Eriti midagi ei huvita, sest olen kaua elanud siin linnas, aga enamasti huvitavad mind nagu ka paljuid lummavad vanalinna kirikud ja kloostrid, samuti suur arv muuseume nagu Tallinna linnamuuseum ja Tallinna meremuuseum.
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine
liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid -
esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest
Kordamisküsimused muusikaloo kontrolltööks Keskaeg Kust on keskaeg saanud oma nime? Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Roomast. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alg...
Kogu elu oli ehitatud usule. Kristlus oli tähtsal kohal. Tekkis ristiusk ja toimusid ristisõjad. Usk mõjutas kultuuri arengut. Kirjutati piibel. Loodi mungaordud. Ehitati uhkeid kloostreid ja kirikuid.Tänu kirikukoolide rajamisega sai alguse hariduse andmine. Ilmalik ja vaimulik võim. Tänu usule arenes ka teadus. 2. Iseloomusta linnakultuuri. Kogu tegevus toimub turuplatsil. Kitsad tänavad, mis ööseks lukustati. Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama. Turul esinesid rändlaulikud, vagandid. Linnas asusid linnakoolid ja esimesed ülikoolid. Roosi- ja rebaseromaan. 3. Mida ühist ja erinevat on keskaja kangelaseepostes? ÜHINE: Loodud enamvähem samal ajal, värsivormis ja sarnane motiivistik. ERINEV: Eeposed olid erineva kultuuriga rahvaste poolt loodud. Seos ajalooga. Hispaanlaste laul Cidist polnud võstlus eesmärk vaid puhas töö. 4. Seleta mõisted.
31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Ristiusk-ühendas ristiusulasi, aitas vaeseid, hoolitses keskhariduse eest. Ristusk aitas inimestel millessegi uskuda nind eluga toime tulla. Paavst suhtus halvasti, kuna see kõik toimus tema kahjuks. Paavsti rikkused kadusid reformatsiooniga ja teda ei peetud enam kõige tähtsamaks ning kloostrid suleti. Saksamaale lõppes reformatsioon minu arvates hästi, kuna seal leidus palju toetajaid ja reformatsiooniga kaasa minejaid keda hakati nimetama protestantideks. Vaimulikud said abielluda. Nt. Martin Luther abiellus endise nunnaga.
· Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas
Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid
majandamist. Nii saadi rohkem raha mida võis kasutada kristlaste ja kiriku heaks.Gregoriusest sai üldtunnustatud juht. 8.Kirjelda elu kloostrites ja sealseid reegleid. Juba vanaaja lõpul asusid mitmed kristlased erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning ettevalmistamisele surmajärgseks eluks. Selliseid mehi ja naisi kutsuti munkadeks ja nunnadeks. Nende ühised elupaigad oli kloostrid. Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan,
Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid
(1491-1547) soovis kangesti messoost pärijat, seepärast tahtis ta lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti. Rooma katoliiklike vaadete järgi polnud see kuidagi võimalik ning viimaks Henry lihtsalt "lõi Roomast lahku" ja lahutas oma naisest ja abiellus uuesti. Võib öelda, et kui inglased ei saanud alguses usupuhastust vedama, siis pärast oli raske saada pidama. Juba Henry VIII ajal suleti kloostrid (tänapäeval võib Inglismaa külastaja näha suurt hulka kauneid, ent nukraid varemeid), radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Üldse, kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Radikaalid, keda nimetati puritaanideks, ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskuste...
Hiina pärast Mao surma · Ümberkorraldused Deng Xiaoping "Pole vahet,mis värvi on kass, peaasi et hiiri püüab! " 1)Turumajandus 2)Kommunistide laiali saatmine 3) Erimajandus tsoonid 4)Palju võltskaupa 5) Väliskapital Praeguseks 1. riik tootmisel Demokraatia · Pole demokraatiat Teisiti mõtlejad kiustakse taga : 1)1989.tulistati üliõpilasi Taevase Rahu väljakul. 2)Tiibeti kloostrid hävitati . 3)Maailma noorim poliitvangGedhun Dhoeleyi Nyima Hiina ja muu maailm · Suur sõjavägi · Suur laevastik(lennuk "Emalaev") · Osales kaudselt Korea sõjas 195053 · Jagatud kaheks : Hiina ja Taiwan · Nõukogude Liiduga hea läbisaamine(1970
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale
Mõis ja talu Aleksandra Popova 10B Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel
tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks. · Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
Mis on arhitektuur ? ehk ehituskunst, põhiline et ehitus vastaks oma ülesandele ja funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras)
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõud...
Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
aevastamise teel. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Tänavatel käisid ringi karjujad, kes hüüdsid: "Kandke surnud välja!" Öösiti laaditi vankrid laipu täis ja viidi matmiseks ära. Must surm levis linnades ülerahvastatuse ja hügieeni puudumise tõttu väga kiiresti. Ka muust maailmast isoleeritud kloostrid ei pääsenud haigusest: katku tõid sinna abi paluvad nakatanud. Tagajärjed Must surm laastas suuri piirkondi: majad jäid tühjaks, külad ja linnad jäeti maha, täielikult surid mõnd konkreetset ametit pidavad inimesed või siis mõne piirkonna kõik inimesed. Bagdad ja Meka jäid tühjaks. Põldudel vedelesid matmata surnukehad, sest arstid, preestrid ja matmisega tegelenud inimesed olid ka ise surnud. Euroopa ühiskond ja majandus hakkasid lagunema.
Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema • Kalvinism levib Prantsusmaale ja Madalmaadesse. Usupuhastus Inglismaal • Kuningas Henry VIII Tudor valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu.
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
