Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline
Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive.
ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus.
Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas.
Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid?
Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13. sajandi keskpaigast tegutsesid Tallinna ja Riia dominiiklaste kloostrid juba järjepidevalt. 1300. aasta paiku jõudsid dominiiklased kloostri rajamiseni ka Tartus.. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja
Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused · Cluny klooster (910) ja reformid o Benedictuse reeglite järgimine o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi
Toomkapiitel- piiskopi kõrval iseseiseb autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad-
Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas
..............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud
Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased
Peatükk 2.4 Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu 1. Mis oli Rooma impeeriumi olulisim pärand keskaegses Euroopas. Põhjendage oma seisukohta. Just rooma kunsti ja arhitektuuri taasavastamine pani aluse renessansile ja seeläbi kogu kaasaja maailmale. 2. Seleta mõistet reconquista. Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. 3. Kuidas soodustasid kloostrid keskajal sisekolonisatsiooni? Asustus tihenes ning loodi uusi põllumaid. Põllumajanduse keskmesse loodi kloostrid. See andis aluse linnade loomisele kohtadesse, kus enne laiusid metsad ja põllumaad. 4. Iseloomustage feodaalühiskonna korraldust. Mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle. Maahärra oli ühiskonna tipus. 5. Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6
Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sealhulgas ka antiikkirjandust. Kõrg- ja hiliskeskajal tekkis üha rohkem haritud inimesi ka ilmalike seas, mille jaoks olid eelduse loonud peamiselt kloostrid, kus säilitati sajandite jooksul hariduse järjepidevust.
moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu
Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
vahendustasu, laokohaõigused jms. Ühiskonnas jäi samaks maksude kogumise traditsioon, aga maksude suurus muutus. Õiguse kaotasid enamus talupoegi, maa jagati mõisate vahel ära. Suur tähtsus oli kirikutel. Linnades jäi samaks et tegeleti käsitöö ja kaubandusega, muutusid linnade õigused ja valitsemine, linnades tegutsesid tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk, pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud. 5. talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta. Maad võis talupojal olla aga ta pidi mõisa põllul tööd tegema ja makse maksma (andamite näol). Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne. 6. Jüriöö ülestõusu põhjuseks peetakse eestlaste viha ja alla surutust, nähti võimalust enda olukorra parandamiseks
seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid 7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582
Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda. Ajapikku tekkisid kirikud ja kloostrid ka maale. Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal. Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma mingil muul viisil kiriku teenistusse. Vaimulike põhiülesanneteks oli oma hinge eest hoolitsemine, pattude andekspalumine ning hauataguseks eluks valmistumine. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast,annetustest või koguduse territooriumilt saadud maksudest.
Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti
.................................................................................. 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal................................................................................................................... 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :......................................................................................
Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse. Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid. Kirikute sisustus, püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann. 1525. aasta jaanuaris tungis tema jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad, kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi
kool), Oxford;Cambridge(matemaatika ja loodusteadused),Salamanca(Hisp. Arstiteadus), Uppsala(rootsi). Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt
2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse
Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine, raamatute ümberkirjutamine kloostrite juurde koolide rajamine · Said elatist kloostri majapidamises · Said elatist kerjamisest töötades · Reeglina kloostritest ei lahkunud · Põhiline tegevus väljaspool kloostrit
Luther eitas indulgentside müüki. Ta vaidlustas paavsti ilmaeksimatu võimu, usulise tõe ainsaks allikaks on piibel, nõudis rahvuskirikute loomist, igal kogudusel peab olema õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest. Inimesed pidid hakkama kandma musta või tumepruuni riietust, ehted keelatud, tantsimine ja laulmine ka, pühapäeviti kõrtsid suletud. Sarnasused: Paavst ei saa andestada ja kõigil on saatus ettenähtud. 4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga?
Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumi...
3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG
Patriarhaat oli tema võimu piirkond. - Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit - Provints jaguneb kihelkondadeks, milles on piiskopi pääratud preester/pastor/presbüter - Kihelkondadest koosnev ühendus on praost. - Hierhia on vajalik probleemide lahendamiseks · Kirikukogu ehk sinod - 2 korda aastas käijakse koos, et arutada probleeme - Õigus teha igasuguseid otsuseid · Kloostrid - Algselt elati eraldi ja eemal kirikust ja erakud hakkasid kokku tulema. Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad. - Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid.
Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule lääne ja ida kirikule. Kõrgkeskaegne kirik oli ilmalikest võimukandjatest üle, kuna paavstil olid täieõiguslikud õigused. Nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII. Paavsti üle ei saa keegi kohtu mõista ja Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Ristiusk ja kirik 2 Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. IX-X saj. killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Cluny kloostrireform nõudis ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, kinnipidamist vaimulike abielukeelust ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö
1924 Augustimäss iseseisvuse taastamine Toidukultuur Põhisöök saslõkk ilma äädika ja küüslauguta Juustu kasutamine väga iseloomulik Hinkaalid nagu pelmeenid, aga suuremad Palju maitsetaimi ja pipraid Levinum maiustus churchella (suitsuvorsti meenutav) päklitest ja viinamarja mahlast Turism Mai, juuni, september Augustis kohati 40 kraadi mägede külastus Juuli, august võivad olla niisked ja palavad Õigeusukirikud, kloostrid Veinitööstused Nüüd vähem külastajad, kui varem konflikt venemaaga
paidesse ja pandi kohtu alla ja tembeldati halbadeks ning tapeti.koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke. kerjusmungaordud-dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu-frantsisklased viljandise,tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine
Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem kõrgtasemelise hariduse omandanud. Kuna haridust anti aga saksa keeles enamjaolt, siis oli vähe põliseid asukaid, kes oleksid selle omandanud. Reformatsioonijärgselt ning esimeste eestikeelsete raamatute ilmumisega on aga üsna ilmne, et hakati õpetama ka kohalikku keelt
-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga
11.-13.SAJAND 14.-15.SAJAND PÄRAST 1560. AASTAT SOE, MÕNUS, HEA VILJA SAJUD, JAHE LUMERIKAS TALV, KÜLM, KASVATAMISEKS SAJUNE N-Ö VÄIKE JÄÄAEG Näljahädu põhjustasid viljaikaldused ja halvad ilmaolud. Pärast katku vähenes inimeste arv Euroopas poole võrra. KESKAJA KIRIKUD JA KLOOSTRID KIRIKUMUUSIKA SÜND JA ARENG Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid GREGORIUSE LAUL Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirja järele. Algul märgiti rütmi ja viisi liikumissuundi teksti kohale. 11. sajandil pani munk Guido Arezzost
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e
Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik Suurim tähelepanu kirikuriistael levis looma stii Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8. sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide dünastia ja selle lõpp Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Viimane karolingide soost pärijateta kuningas suri 987.a. Merovingide dünastia Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi.
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
• Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused • Elanikel (eestlased) puudusid õigused
a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata oli kasutusel kogu keskaja. 4.-5. saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlasedkristusel on vaid inimlik loomus(levis germaanlaste hulgas) * monofüsiidid-Kristusel on vaid jumalik loomus( levis idapoolsetel alades,Egip,Süürias) Kirik varakeskajal- suur osa kirikuõpetusest tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustel.
põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk, kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud. Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed. Raamatus oli selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus. Selle tõttu levisid nakkushaigused hõlpsamini, sest paastumine põhjustas tervisehäireid. Kirjas oli, et esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised.
Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed.
19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem,
Third level Fourth level Fifth level Iseloomulikud jooned Loodi suured kaubateed kaupmeeste marsruutide äärde Teede ehitus ja korrashoid polnud jõukohane Territooriumi tseneerimine Võõraste rändkaupmeeste ettenähtud peatumis paik asus alati asulast eemal Avarus hoonete ümber oli õu, köögiviljaaed ja ruumid kariloomadele Oluline linnas Kuldsed väravad. Koolid, raamatukogud ja kloostrid Kuldsed väravad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus Paul härmson - ,,Linnad läbi aegade"
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium
MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal isese...
Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud. MAALIKUNST: maalikunstis on languse ja tõusuajad ning tänu sellele on seda säilinud katkendlikult. Seda on palju hävitatud, sest islamikunstis ei tohi inimesi kujutada. Bütsantsis oli võitlus kunstipooldajate (ikonoduulid) ja kunstivastaste(ikonoklastid) vahel. 8.saj. alguses saavad võimule ikonoklastid, hakkavad kunsti hävitama. Keiser pooldab, sest kloostrid olid rikastunud ja nii sai nende vastu võidelda.9.saj. keskel saavad taas ikonoduulid võimule, algab pühapiltide tegemine, pildid on au sees. Maalikunsti on vähe säilinud bütsantsi aladel, rohkem on venemaal ja põhja-itaalias(ravenna kirikutes bütsantsi mosaiigid poliitilise ja usulise sõnumiga). Keiser on kultusobjektiks,sest ta juhib riiki ja kirikut. Figuurid on pikad ja saledad, ebaproportsiponaalsed.toretsevad riided, pole keha märgata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
