ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised"
Peale 1468. aastat hakkas keisrivõim nõrgenema. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus kõigest formaalsuseks. Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al- Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos saavutas Etioopia keisrina aga edu moslemite vastu. Kuid just siis jõudsid appi vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid siiski lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste vallutuskatsed ebaõnnestusid samuti. 19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat.Vürst Ras Kassa
Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525.a jooksul kõigis linnades võidule. Preisimaal astus ordu kõrgmeister Brandenburgi Albrecht lutheri usku, kuulutas ennast Preisimaa hertsogiks ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaal ei viiduki reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma või lugema jumala sõna vahetult oma emakeeles. Reformatsiooni järel ilmub esimene
5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni?
Henry VIII armus aga ühte oma õuedaami ning tahtis viia lahutusse sisse, mille vastu seisis aga katoliku kirik 1529. aastal kutsus kuningas kokku parlamendi ja järgnevate aastatega teostati seadusandlike aktide kaudu reformatsioon. 1534 anti välja supremaatiaakt, mis kuulutas, et kuningas on Inglise kirikupea, kuid jäädakse siiski truuks katoliikluse dogmadele. Uut kirikut hakati kutsuma anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Inglismaal suleti kõik kloostrid, võeti ära nende maad, tuli inglisekeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük ja kaotati vaimulike tsölibaat. Henry VIII oli selle kõige juures karm ja halastamatu, kartes rahva vastuseisu, lasi ta teha akti, kus kõik, kes kritiseerivad kuninga abielu või nimetavad teda ketseriks, tuleb hukata. Pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg Edward VI, kes aga noorelt suri. Peale seda päris trooni Henry VIII tütar veendunud katoliiklane Mary I, kes sai kuulsaks kui verine Mary
tekkisid erosioonile soodsamad eeldused, teisal näib kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need kivimid, mida me tänapäeval näeme metèora sammastena. Paljude sammaste otsast avaneb vapustav vaade Peneus`e jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes. Ohtlike kaljusammaste tipus asuvad kloostrid, mida ehitasid 14. ja 15. saj mungad oma kirikuteks ja kodudeks. Koostas Tony Brük TÜG 7B Kasutatud kirjandus: 1. Maailma loodusime autorid: Dr.J.Baxter,Dr.P.Clarkoon,Dr.E.Cruwys, Dr.B.Riffenburgh Tõlge eesti keelde, Korpus 1997. Tõlkkija M.Pukkanan 2. http://www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/Huvitavat/Mete oora/meteoora__tuhat_aastat_ajalugu
5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni?
Tööleht nr. 4 Romaani ja gootika Õpilase nimi:.Kaisa Kotter Rühma nr:.K-10B 1. Võrdle 2 stiili, leia nende erinevused ja sarnasused. ROMAANI GOOTIKA Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad ...
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna
Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine. *Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2. Islam- *tuleb viis korda päevas palvetada *tuleb aastas kuu aega paastu pidada * vaestele tuleb annetada osa oma varast *kord elus parverännakul käima. Budism- õpetlus, kuidas elada, mitte usk. Jumalaks oli Buda, indis polpullaarne. Teooria
1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine
- 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism - ta ütles, et inimene peab hakkama tööle pühenduma, sa võid oma tööga rikastuda, see on justkui jumala soosing ( rikkust ei tohi oma huvides ära kasutada ) ( investeerimine ) * Prants. kutsutakse kalvinismi pooldajaid - hugenotid - Henri IV: Pariis vajab missat - Gallikaani kirik - Prants. rahvuskirik ( katolikukirik, ent iseseisvam )
Samas aitas usk inimesel oma hirmude ja elu probleemidega toime tulla. See kujundas maailmast arusaamise viise ja kogu maailmapilti. Keskajal kirik määras kindlaks töö- ja puhkepäevad. Puhkepäevad olid pühapäevad ja kirikupühad, mida oli aastas ligi 90. Kirikupühade kalender sobis hästi põllutööde rütmiga. Suured pühad olid Kristuse sünnipäev, ülestõusmispüha, Ristija Johannese päev, peaingel Miikaeli päev. Kloostrid 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid
1p Linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes said vabadeks inimesteks. 19. -Millised nõudmised olid raehärraks saamiseks? 3p - Olema sündinud seaduslikust abielust - Omama linna piires kinnisvara - Kuuluma kaupmeeste hulka 20. Mida pidi õpipoiss tegema, et saada tsunfti liikmeks? 3p Pärast tööoskuste omandamist, tuli oma võimet näidata, valmistada meistritöö, maksta käsiraha ja teistele tsunfti meistritele joodud. 21. -Mida uut tõid kloostrid Eestisse? 2p Need tõid uusi taimi (mustsõstra), uued põllumajanduse liigid, rahvas õpetati kala kasvatama ning vesiveskit kasutama. (Kloostrid elasid munkade kogutud annetustest; Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid; Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi ning tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil.) 22. Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul? 2p
püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal (tema ajaks oli inglaste kätte jäänud vaid Calais).) Sündmused: Rooside sõda! 15 saj II pool (1455-1485). Lancasteri dünastia vapil punane, Yorkidel valge roos. Kodusõja lõppedes sa troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas oli Henry VII (valitsusaeg: 1485-1509). Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist. Õpetuse Põhiseisukohad: Parlamendi aktidega suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel. Kaotati vaimulike tsölibaat. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Inimesed, kes ei pooldanud
Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava.
Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks.
räägib maiade keelt Chichen Itza Kukulcani püramiid asutas 514. aastal preester Lakin Chan ohverdati inimesi maiad jätsid selle linna maha 9. sajandil maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis Xcareti Looduspark avati 1990. tutvustatakse piirkonna loodust palju kultuurilisi vaatamisväärsusi tehakse 2 tunniseid showsid saab loomadega tutvust teha Popocatepetli mägi vulkaani kõrgus on 5456 m tugev kihtvulkaan purskas viimati 2012 nõlvadel asuvad Popocatepetli kloostrid Mehhiko suuruselt teine mägi Maiad ja Asteegid maiade kultuurisaavutused number null asteekide tõus võimule toidu kasvatamine rahvas Fakte Mehhikos eelistatakse tsilliga vürtsitatud toite 1. novembril tähistatakse surnutepüha Hispaania keeles on tervitus buenos dias Mehhikos toodetakse 1/5 kogu maailma müüdavast hõbedast 37 % Mehhikost on kõrb Fakte Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak
tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther
lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10.Iseloomustage katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas (2 näite/tunnusega). Misjonitegevus sai alguse Iirimaal. Patric rajas sinna palju kloostreid. VI oli Iirimaa valdavalt kristlik piirkond. Iiri mungad hakkasid misjonit levitama Inglismaal VII saj lõpuks oli Inglismaa suuremalt jaolt ristiusustatud. Frangi riiki ehitati kloostrid. Valitsejad nägid ristiusu levitamises vahendit oma võimu laiendamiseks. Aasttuhandevahetuseks olid ka germaani rahvad ristiusku pööratud.
Aastal 800 krooniti Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi)
Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega
Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele
Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuningas oli siis Henry VIII. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Suleti kõik kloostrid , kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest said töötud. Kirikutegevuses sai tähtsaimaks ingliskeelne jumalateenistus, vähendati kirikupühade arvu. Peale Henry VIII surma astus troonile tema laps Eduard VI, kuid tema suri varakult. Peale tema surma astus troonile Mary I , kes oli veendunud katoliiklane ja kes üritas hakata taastama katoliiklust Inglismaal, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks, ta suri 1558. aastal. Peale teda oli
Uulitsakirik- neid lasksid ehitada bojaarid, kaupmehed arvestusega, et see pakuks kaitset vaenlase eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga. Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija. töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline Moskva) Moskvas 14 15 saj vahetusel. võitluses mongoli vastu oli juhtiv osa Moskva vürstiriigil. Suurimaks ettevõtmiseks oli Kremli ehitamine. 1367. a alustati müüride ja tornide ehitamisega. Moskva ümbruse kloostrid hakkasid oma hooneid ümbritsema kivivallidega. elamuid ehitati endiselt puidust. ehitis altari ees- ikonostaas. algselt oli see madal võre, mis eraldas apsiidi kirikust. aegade jooksul lisati rohkem pühapilte ja ikonostaas kerkib kõrgemale. Rublkov- tema kunst on lüüriline ja tundeküllane. Uspenski katedraal- moskvas. 17.saj kaetakse telkmüüridega Vassili Blazennõi kirik sai eeskujuks paljudele kirikuhoonetele. Arhitektuur muutus keerukaks, lisati treppe, galeriisid, sibulakupleid.
· Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja
kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
· Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles.
· Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles.
maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism.
Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad. Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos. Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid j...
See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust: 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina. Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais viibivad peaaegu kõik 12-15aastased poisid mõned nädalad kloostris. Mungaks võidakse pühitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga ühiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamad punktid. Kolm tunnistust:
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava a...
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Alguse sai laipmatus ja ristiusk, kirikutes olid preestrid ja jutlusi viidi läbi ladina keeles ning algas ka reformatsioon. Viiendaks muutus ka kultuur
kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile meessoost järeltulijat, soovis kuningas abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520
· Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. 1. Pane kronoloogilisse järjekorda: · Sakslased alistavad Saaremaa 5 · Mõõgavendade Ordu asutamine Riias - 2 · Mõõgavendade Ordu hõivab Tallinna -3 · Madisepäeva lahing -4 · Taani kuningas Valdemar II alistab Revala - 6 · Põhja- Eesti läheb taani valdusse - 7 · Luuakse Liivimaa Ordu 1 2. Miks kujunes Eesti kirikuehituses välja mitu erinevat koolkonda? Seda soodustas poliitiline killustatus ning ehitusmaterjal. 3. Täida tabel Piirkond Ehituslik omapära Kirik 1) Lääne-Eesti Oli ühelööviline kirik ja ehituses Ridala kirik. kasutati dolomiiti ning paasi. 2) Saaremaa Kasutati ka dolomiiti ja paasi ja Valjala kirik, Eesti vanim oli ühelööviline kirik. ...
Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine Diaakon(pole vaja teada) -> preester -> piiskop -> peapiiskop -> kardinal -> paavst 10. Kloostrid ja vaimulikud ordud Tsitertslased, dominiiklased, augustiinlased 11. Reformatsiooni sisu ja tegevus Eestis Reformatsioon- usupuhastus
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal.
meistrid. o Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatatud rauaga varustati tervet Eestit ja ka naabermaid. o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad. Kaubandus o 11. sajandist alates toimus üha enam rahvusvahelist kaubandust. Peamiselt vahetuskaubandus. Oli ka vahenduskaubandust (kaupa osteti, et seda edasi müüa). 2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78) Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud – piiskoplik peakirik, mille juures asus toomkapiitel. Jutlustusi pidasid toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli – vaimulike nõukogu kiriku juures. Toomkapiitlitel majandas end ise. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak.
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu asemel minna kloostrisse. Nagu enamus arvab, siis ei olnud kloostrid mitte ainult usulised keskused, vaid need töötasid ka turvakodudena. Enamik nunnakloostreid olid varakeskajal vaesed ja väiksemad, kui need, mis olid munkadele mõeldud. Arvati, et naistel on erilised võimed teha nii halba kui ka head. Levis uskumus, et naised on seotud nõiduse ja kuradiga ning neid hakati süüdistama erinevates halbades asjades. Arvatavaid nõidu hakati taga kiusama. Imikute suure suremuse pärast hakati ka ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu
120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri)
põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi, halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest. Pühendumine Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis. Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda 3 sõnadest sügavamale. Lisaks on nende meditatiivseteks tegevusteks nt vibulaskmine, teetseremoonia ja lilleseadmine
Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale 1517 1523 jutustlased jõudsid Liivimaale ja leidsid kiiresti poolehoiu 1524 pildirüüste Plettenberg jäi oma ordule truuks, Liivimaal ei viidudki reformatsiooni lõpule. Katoliku piiskopid, toomkapiitilid, Saksa ordu ja kloostrid olid keskaja lõpuni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
