korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid
sõidavad üle järve, saadetuna klassikalisest muusikast, mida paadis istuvad muusikud mängivad. Pärast vaatemängu võivad soovijad sõita paadil väikese sõidu. Drachi koopad on saare populaarseim atraktsioon, 5. Mallorca, Menorca ja Ibiza tähtsamad vaatamisväärsused, nende lühiiseloomustused saarte kaupa, kuurordid ja muud olulised sihtkohad). (Näiteks Mallorcalt Valldemossa La Cartuja klooster, Sóller`i kirik, Port de Sóller, Pollença, Aludia, Artà koobas, Bellveri loss, Sa Llotja palee, veepargid, ööklubi SON AMAR, kuurordid: Magalluf, Santa Ponsa, Cala Mayor; Cala Mandia jne) Mallorca: Sierra de Tramuntana mäed, Calvia küla, Romaani-gooti kirik Iglesia Parroquial ja 18. sajandi kindlus Castillo de Bemdinat. Sa Trapakloostri varemed, Alaro kindlus, Albufera rahvuspark, Almudaina palee, Palma Aqualand, Bellveri loss, Cabrera rahvuspark, Can
Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel 1527
Teisel õhtul, mil ta Agnest külastas, jäi ta krahvile vahele ning ta viidi kongi üles poomist ootama. Seal olles ja surma oodates jättis ta mõtteis jumalaga kõigiga, kes talle kallid. Mõned tunnid enne koidu saabumist alustas ta põgenemisplaani haudumist. Plaanis oli sees ka vaimuliku tapmine, kes tuleb teda vaatama enne hukkamist. Kuid kui preester tuli, nägi Goldmund, et too kannab Mariabronni kloostri rüüd, see oli tema klooster. Goldmundi suurimaks üllatuseks osutus see, et vaimulikuks oli Narziss! Too tõi kaasa teate, et Goldmundile on armu antud ja et ta võtab ta kloostrisse tagasi kaasa endaga. Tagasiteel kloostrisse küsis Goldmund Narzissilt palju küsimusi ja vastupidi. Abt Daniel oli surnud, mitmed teised Goldmundi tuttavad samuti, Narziss oli saanud uueks abtiks. Nende jutuajamisest selgus, et Goldmund otsis nii palju lõbu seepärast, et teda ümbritses surm ja
jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike vasallide püüd seda takistada Eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas oma olukorda parandada Eestlaste soov vabaneda ristiusuga seotud koormistest Ülestõusu käik Algas 23.aprillil Jüriööl 1343.a. Harjumaal Vallutati Padise klooster Ülestõusnute vägi piiras ümber Tallinna Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu foogtilt Ülestõus laienes Läänemaale 4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine Juulis väljaastumine Saaremaal, vallutati Pöide linnus Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul Ülestõusu lüüasaamise põhjused Ülestõus ei haaranud kõiki maakondi Loodetud abi Rootsist jäi hiljaks Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse
131.Conifer- okaspuu 132.Connote- vihjama, tähendama 133.Consider- arvestama 134.Consideration - läbivaatamine, arutamine 135.Consummate art- täiuslik, lõpule viidud kunst 136.Contemporary garden- moodne aed 137.Continuity- järjepidevus 138.Contour- samakõrgusjoon, horisontaal 139.Contractor-hanketööde ettevõtja 140.Contribute kaasa aitama 141.Contribution panus, koostöö 142.Convent- nunnaklooster, klooster 143.Conventional traditsiooniline, tavaline 144.Conventional urban landscape- tavapärane linnamaastik 145.Convey a feeling tunne endasi andma 146.Copse- salu, võsa 147.Courtyard-õuemaa 148.Coverage kate 149.covered pipes- kaetud torud 150.Creeper- ronitaim 151.Crucial part oluline osa 152.Crucial to maintaning oluline säilitada 153.Crudely rohmakalt 154.Cultivate- viljelema 155.Cultivated- kasvatatud, istutatud D 156
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus
20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). (http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eesti ) 14.sajandil tõusis tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 10 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrgu, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik
ja tihti kasutati seda tiibaltari kaunistamiseks. Kirikuid, mis on erilised Prantsusmaal: Notr-Dame Pariisis, Chartres`i, Amiens`i ja Reimsi katedraalid; Saksamaal: Kölni, Ulmi ja Freiburgi toomkirikud; Itaalias: Milano katedraal, Veneetsia Doodzide palee; Inglismaal: Canterbury katedraal, kuninglik Westminster Abbey, Salisbbury ja Yorki katedraalid; Soomes: Turu toomkirik, Eestis: Tallinna linnamüür, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toomkirik, Pirita klooster, Tartu Toomkirik ja Jaani kirik oma unikaalsete terrakota skulptuuridega. Põhjamaade vanim säilinud gooti stiilis raekoda asub Tallinnas. Renessanss Arenes Itaalias ja laius üle Euroopa. Kaupmeeste rikkuse edenedes muutus elu Itaalia linnriikides Veneetsias, Genovas, Firenzes. Antiikkultuuri vaimustusega kaasnes inimese igakülgse enesearenduse soov. Õpiti tundma perspektiivi reegleid, inimese anatoomiat. Valdavaks said humanistlikud ideed
kestab kolm kuud. järgida. Vihmapüha aga mõjutab paljusid inimesi näiteks ei abielluta sel ajal. Põhja- Indias, kus Buddha jutlustas, algas vihmaperiood tavaliselt juuni lõpus või juuli Tiibetis on see eriliselt värvikas ja rõõmus sündmus, mida peetakse kesksuvel, kui ilm on alguses. Vesi ujutas mõned linnadevahelised teed üle ning reisimine muutus sel ajal alati ilus. Igas piirkonnas oli oma klooster ja igal kloostril olid oma Buddha kujud ja raskeks ja äärmiselt ebamugavaks. Budismi algusaegadel pidid mungad, kes tavaliselt ksülograafid (pühad kirjad, lõigatud puust kitsastele pikkadele nelinurksetele klotsidele). ringi rändasid, vihmaperioodil jääma paikseks. See komme arenes rangeks Kogu kogukond mehed ja naised, ilmikud ja mungad, kannavad neid ksülograafe ja kloostrireegliks: iga munk peab vihmaperioodiks jääma ühte kohta ning ei tohi sealt
Tln kodanlik arhit: raekoda, raeapteek, Kolm Õde, gildimajad. Lääne-Eesti ja Saaremaa - ehitusmaterjaliks paas /dolomiit. Peamiselt ühelöövilised kirikud. Valjala, Muhu, Ridala, Püha kirikud. Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud. Ambla, Koeru, Pilistvere. Põhja-Eesti + Tallinn paekivi. Tallinn üks unikaalsemaid, kompaktsemaid gooti stiili näiteid Euroopas. Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Toomkirik, Pirita klooster. Lõuna-Eesti + Tartu praktiliselt gooti stiili näited maapiirkondades puuduvad, kuna on olnud palju sõdasid. Kolmelöövilised basiilikad: Urvaste kirik. Tartus Jaani ja Toomkirik. Kujutav kunst: Suuri muudatusi ei olnud, figuurid olid endiselt pikaks venitatud ja riietega kaetud. 1) Varagootika romaani mõjud, kohmakam, rõhutati teemasid, mis mõjutasid tundeelu (Pieta ristilt võetud Kristus+tagaleinajad).
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt. · Ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonikas nimetatakse 4 kuningaks, kuid kes tapeti koos kolme saatjaga Paides. · Orduväed purustasid lahingutega harjulaste maleva Kämbla külas, Kanaveres,
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
1560. Vene kõrvale, teised edasi. Rootsi võim Saare-Lääne pk ja Taanile Saaremaa. 1560ndad- Taani, Rootsi (edukas), Poola kaubandushuvid 1570 Vene sekkub, pakub Saaremaa asevalitsejale hertsog Magnusele Liivimaa kuninga kohta, Põltsamaa temale. Suvel Tallinna esimene piiramine Magnuse ja Vene vägedega, edutu ja katk. 1572. Ivan Julm vägesid juhatama, suurem osa Mandri-Eestist vallutati, jõudsid Saaremaale. 1577- Tallinna teine piiramine, kahju ei tekitatud, hävitati ainult Pirita klooster. Ebaedu tegi lõpu Liivimaa kuningriigile, Magnus Poola teenistusse. 1576- Stefan Batory (Poola kunn) 1578 pealetung venelaste vastu. 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele.
süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Aleksander Nevski katedraal (1900). F) vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. G) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (N: Dorpat > Jurjev 1893). 2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud
3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases
Julius Caesar arrived in Britain in 55 BC and named this island Albion after the chalk cliffs on the southern coast. Britain became the Roman colony. They built roads, villas, public baths and fortifications. Emperor Hadrian built a stone wall to protect England from Scots. Romans left Britain in 400 AD to protect their empire on the continent of Europe from the Germanic tribes. The Anglo-Saxon, Danish and Norman Invasions Raid / red / rünnak Abbey / 'æb / klooster Parish / 'pær / kihelkond Germanic tribes attacked Britain after the Romans had left. The Angles named this island Anglia. In 597 AD St Augustine of Rome brought Christianity to England after which religion became very important. The Vikings settled mainly in Scotland and Ireland, the Danes in the north and east of England. Local Anglo-Saxons lost their power in 1066 to Norman conqueror William the Conqueror. Medieval Britain
meistri poolt. Jõhvi kindluskirik- Eesti suurim ühelööviline maakirik. Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40. Pirita klooster- võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants, mis hävinenud) 15
Poola linnadest nagu Krakow, Katowice, Warsaw, Gliwice, Przemysl, Krosno ja Mielec on otsene bussiühendus Bieszczady'sse. Raudteeühendus jõuab kõige lähemale Zagorzisse, 6 kilomeetri kaugusele Sanokist. (Ibid.) 7. Czestochowa Czestochowa asub Lõuna-Poolas 140 kilomeetri kaugusel Krakowist ja Warta, Konopka ja Stradomka jõgede ääres. See on katoliku usku poolakate jaoks oluline vaimnekeskus, sest seal asub Jasna Gora klooster. Jasna Gora klooster on kaasajal kristlastest palverändurite sihtkohaks. Czestochowa pühamu on silmapaistev monument 15. sajandist. Aastas saabub sinna ligikaudu 5 miljonit palverändurit ja turisti, enamus neist piirduvad kiriku ja kloostri külastamisega, sest ülejäänud osa linnast ei ole nii huvitavad. Kuigi Czestochowas tasuks külastada unikaalset tikumuuseumi, mis asub vanas tehases ja ei ole võrreldav teiste sarnastega Euroopas. (Czestochowa)
Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj.), Vie de saint Alexis (11. saj.) Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, "keskprantsuse" keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj. kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj. Hispaania keel glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) 369 glossi harða muwassaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, "antiikromaanid". Gonzalo de Berceo (surn. u
Elasid kloostris. Kloostrid hakkasid Euroopas tekkima 4.saj. Vaimulikud ordud said oma nime kas vaimuliku ordu rajaja või esimese ordu kloostri asukoha järgi. Rajati ka tütarkloostrid. Benediklaste ordu sai oma nime püha Benedictuse järgi. Tsistertslased said oma nime esimese kloostri asukoha järgi Citeaux. Ordulastele oli omane suletus välismaailma suhtes (mistõttu asusid välismaailmast eraldatud kohas) ja majanduslikult sõltumatud (toodavad ise kõik vajaliku). Mis on klooster? Ehitiste kompleks, kus asub kindlalt kirik, munkade või nunnade elamisruumid, majandushooned, palverändurite öömaja, haigla või apteek (ümbruskonna jaoks). Klooster oli pigem tehnika-, raamatute- ja vaimsusekoht, kuigi teoorias pidi suletud olema. Klooster oli enne linnade teket kultuurikeskus. Need olid ainsad kohad, kus leidus raamatuid, sest seal kirjutati ka raamatuid ümber. Kloostrid olid ainsad kohad, kus jagati haridust kloostrikoolid. Eeskätt
kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd
Kirjaoskus oli tihedalt seotud munga usueluga, kuna kloostrireeglid nägid ette 2-3 tundi vaimuliku 5 kirjanduse lugemist päevas. Kirjaoskus oli ka hädavajalik eeldus meditatsiooniks, mis kujutas endast päheõpitud piiblitekstide suulist kordamist. Kahtlemata sõltus mungakssaamine kutsumusest ja Jumala armust, mis tulenes omakorda Jumala müstilisest tahtest (seda rõhutati eriliselt kloostrijutlustes). Kuid samas oli mungakutsumus ainulaadne väljavalituse vorm ja klooster ainuke koht, kus kujundati üliinimesi , kes omasid ülejäänud surelikele kättesaamatuid intellektuaalseid võimeid ning tõusid seetõttu teistest kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval. 2.2 Vaimuliku naise kasvatus Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka terve hulk naisi. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaeteabi, suremise õpetuse ja toe
Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid
Ning kuna neid ameteid said pidada haritud naised, on tõenäoline, et ka kirjutajate seas leidus naiterahvaid, kuigi oluliselt vähemal määral kui mehi. Tüdrukuid võidi naita ka jumalatega ning nad pidid sellisel juhul asuma kloostritesse, kus nad said tegeleda enese harimisega. Samas oli võimalik ka abielu nii jumala kui ka mehe vahel, kuid sellisel juhul sai klooster osa naise pärandusest ning sissetulekust.Tõenäoliselt oli nunnkloostrite juures ka koole ning koolitusi. On teada ka naisennustajaid, kes olid au sees ning keda peeti jumalate tarkuse edasiandjaiks. (M. Tilk ,,kasvatus eri kultuurides I " 2003: 51-73) Sumeri naine harfi mängimas http://sumerianshakespeare.com/509245/499545.html Kokkuvõte Käesoleva referaadi koostamise käigus sai siinkirjutaja teada, kui tähtis osa oli Vana-
süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: 6 caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest. 57. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Tänu varastele kokkupuudetele on inglise keelel pikem kogemus latinismide integreerimisega oma keelde
Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid
Poliitiline eellugu 1340. a. algusel kuulus maa ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid vasalle ja ta pidas paremaks Eesti maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Taani arutas müügiasju Saksamaaga, kui samal ajal valmistati salaja ette ülestõusu. Ülestõusu algus See algas 23. aprillil. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Padise klooster vallutati ja tapeti 28 munka, niiviisi oli kogu Harju võõrvõimust vabastatud. Siis ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonik nimetab kuningateks. 10000 meest liikus Tallinna poole (võõrvõimu tähtsaim keskus) ja otsustati abi paluda Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsi oli tollal vaenujalal Taaniga, võttis ta eestlaste pakkumise hästi vastu. Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal tapeti ka
Kõige pealt dokumendid kogunesid erinevatesse arhiividesse juba keskajal - valitsejate kantseleid, kelle juures kogunes asjaajamine ja kus erilise hoolega säilitatid privileege, need olid linnade, raadide kantseleid, need olid kloostrid, kuhu ei kogunenud mitte ainult kloostrite enda dokumendid, vaid sinna anti hoiule ka muid, need olid perekonna arhiivid. Ükski keskaegne kiriklik inst 16. sajandit otseselt üle ei elanud, samamoodi Liivimaal keskaegne võim 16. saj üle ei elanud, ükski klooster samuti mitte. Arhiivi vallutamine oluline ka võimu ülevõtmisel, sest arhiiv sisaldas õiguslikke dokumente, mida võidi ära kasutada kas võimu ülevõtja poolt või vallutaja poolt. Pm keskaegsed ürikud ju omal moel lõid õigust, nad olid justnagu kõrgendatud seadusandlikud, aga tegelikkuses hoiti neid pigem salajas ja võeti neid kirstust välja, kui neid dispuudis vaja oli. Sellepärast arhiivide dokum enda kätte saamine oluline.
muistse kombe, et kümnendik kõikidest sissetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujuneski kirikukümnis. Kirik oli jagatud piiskopkondadeks, mida juhtisid vaid piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks piiskopkondadeks eesotsas peapiikoppidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestreid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Paavst- kardinalid kuuria Kedinalid Peapiiskopid Abt- mungad klooster Piiskop- toomhärrad- toomkapiitle - piiskond Preester-ilmikud-kirikukihelkond Diakonid Mission- kiriku usulevitamine paganate hulgas Kirik soodustas kloostrite tekkimist ning algselt oli kloostrite ülesanne: abivajajate aitamine, usulevitamine, hariduse levitamine. Kiriku ülesanne oli võitlus: n-n õigeusu eest, ketserluse vastu (arjaanlus) Tonsuur on murumüts, mida peavad kandma kõik katoliku vaimulikud ja nad on andnud tsölibaadi vande s.t on abielus ainul Jumalaga.
sau. Need sümboliseerivad võimu inimeste hingede üle. 19. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD Vaimulik ordu usuline vennaskond (mungad) või ka usuline õeksond (nunnad), kus kehtisid kindlad reeglid ja mille eesmärk oli jumala teenimine, eeskätt palvetega. Vaimulike ordudte tegevus koondus kloostritesse. Vaimulikud ordud said oma nime rajaja või esimese kloostri paiknemise järgi. Kloostrite tingimus vaimulike ordude puhul: 1. Suletus klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüridega. Elu kulgeski seal müüride vahel. Tavaliselt nad sealt üldjuhul ei lahkunud. 2. Majanduslik sõltumatus Klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüriga. Seal asusid: · Kirik · Dormitoorium magamisruum. Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid
St. Michaeli kirik Hildesheimis (eripäraks- kaks kooriruumi(idas ja läänes), läänes-kolm torni). o Lõuna-Prantsusmaa- St. Serinini kirik Toulouse'is- palverändurite kirik. Nelitistorn. 5- lööviline, põikihoone 3-lööviline. Sealt tuleb kasutusele koori ümberkäik. o Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers's. suurte skulptuuriliste kaunistustega. o Ida-Prantsusmaa- Cluny kloostrikirik- benediktlaste klooster, palverändurite kirik, 5- lööviline peakirik, millele lisandub 3-lööviline eeskirik, kaks transepti(põikihoonet). Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Olnud eeskujuks mitmele Saksa Reini jõe orus paiknenud kirikutele. Citeaux- tsistertslaste keskus- lihtsad, ilma tornideta kirikuehitised. o Põhja-Prantsusmaa- 2-läänetorniga ja 2 nelitistorniga. o Itaalia- bütsantsi mõjul on tavaline- kuppel. Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel.
200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Beauvais' katedraali Sainte- Chapelle Mont- Saint- Micheli välisvaade klooster Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin . Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka
Tema algse geomeetriline baaskujundi töötasid välja juba muistsed kultuurid. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Budism laenas mandala mõiste tantratest. Astroloogilised kaardid on mandala printsiibil koostatud. On olemas ka ruumilised mandalad Templites on tihti mandala mudelid , pühendatud mingile konkreeetsele jumalusele. Samuti on ehitatud templeid ja hooneid mandala printsiibil. Näiteks Samje klooster Tiibetis. Iga mandala on seotud tantrate ikonograafias konkreetse buda või jumalusega(3.). Mandalaid on kolme liiki: 7 · idu- ehk seemne-mandala, · sümbolite või märkidena avalduv · kujudena avalduv joonis 3 mandala Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund(vt joonis 3).
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6.saj. Lõige, 2 korrus. Püha Miikaeli kirik Fuldas 9.saj. St.Galleni klooster Sveitsis 9.saj Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9 saj. Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). 9. ROMAANI ARHITEKTUUR Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loeta...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Saksa ordule. Harju-Viru vasallid kartsid kaotada sellega oma vabadusi. Kauplesid kuningalt lubaduse eestimaad mitte müüa. Sellises olukorras küpses harjulastel kindel plaan oma vabadus tagasi saada. Ülestõusu valmistati salaja ja põhjalikult ette, nii et löök tabaks ootamatult. 1343. 23 aprillil (Jüriööl) tõusis Harjumaa üles nagu üks mees. Kogu Harjumaal põletati maha mõisad ja kirikud, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster. Lühikese ajaga oli kogu Harju, v.a. Tallinn võõrvõimust vabastatud. Ülestõusnute vägi oli 10 000 meest, valiti 4 kuningat, liiguti Tallinna alla. Asuti läbirääkimisi ka Turu foogti juures (Soome asehaldur). Sõlmiti kokkulepe lubati abiväge, vastutasuks lubati Tallinna linn anda Rootsi võimu alla. Vahepeal oli ülestõus haaranud ka Läänemaa. Siin surmati samuti kõik sakslased, kes kätte saadi.
vooruslikud ja ausad ootas paradiis, kurje ja patuseid inimesi aga piinlemine põrgus. Arvati, et erinevalt elust on piinad põrgus ja mõnu paradiisis igavene. Neid, kes küll patustasid, kuid polnud end veel siiski täiesti kurjusele ära andnud, ootas puhastustuli. Seal tuli kannatada, kuni patud lunastatud, et siis puhtana jumala jalge ette ilmuda ja paradiisi pääseda. Pattude lunastamiseks käidi palverännakutel. Põhilised kohad selle jaoks olid Rooma, Sant Jago de Compostella klooster Itaalias, Palestiina ja Jeruusalemm. Palverändur pidi olemavaene, alandlik ning rõhutatult tagasihoidlikus riietuses. Palve rännakule mindi pattude lunastamiseks, kodukohas autoriteedi tõusmiseks, feodaalkoormisdeast vabanemiseks ja tunti huvi Idamaakaupade vastu. Kasu said palverännakutest araablased ja türklasedseldzukid, kelle valduses oli tol ajal Palestiina, lasid kristlasi mõõduka mõõduka tasu eesta Jeruusalemma. Mõisted: Bürgermeisterrae juhatuse liikme nimetus
Paul sinac Claude Monet(1840- 1926) 1863-1935 Londoni Parlamendihoone(rahvusgalerii, london) Paadid Saint tropez sadamas Sinac esindab neoimpressionismi. Neoimpressionistid asetasid värvid lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktudega. seetõttu nad nim. Püantilistideks Turner(1775-1851) Matused merel(tate'i galerii, london) Turner esindab romantismi, kuid ta viimaseid maale võib pidada impressionismi eelkäiaks. Paul gaugin (1848. 1903) Turneri udusse ja pilvedesse uppunud töödes Barbaarsed lood(tahiti naised)(asub MOMA's kaotavad valgus ja vari hoopis oma piirjooned. new york Vaatamata ...
Eestis - Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toompea kirikud. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste Chapelle ehituslik areng on olnud ühesugune. 15. Saj. muudeti nad kõik Mont Saint Micheli klooster Normandias, Roueni linnas. basiilikaks. Niguliste kirikus asub Bern Notke altar ja ,,Surmatants". Püha vaimu kirikus on säilinud kahelööviline pikihoone, mis annab kaupmees Hans Pawelsi, kiriku eestseisja ja Maarja kabeli ehituse talle 14 sajandi ilme algataja genotaafi (tühja hauda).
kihelkonna kirikute pühakute nimed (nt oli Maarja Magdalena kirik oli pühendatud Maarja Magdalenale). Või nt Jaani kirikud olid pühendatud Ristija Johannesele ja sealt edasi kihelkonna nimi Suure-Jaani, Kolga-Jaani. Ristiusu levik tähendas seda, et ka kerjusmunga ja vaimulikud ordud kandisid oma tegevuse siia üle: Eestis tegutsesid DOMINIIKLASED, TSISTERTSLASED, FRANTSISKLASED. Nii nagu ka Lääne-Euroopas olid vaimulike ordude kloostrid maal, siis oli ka tsistertsalste klooster Padises. Dominiiklased ja frantsisklased olid kerjusmunagordud ja need rajati LINNADESSE (Dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Tallinnas, Tartus, Viljandis). Ka kerjusmunagad levitasid jumalasõna ning samuti nad olid suutelised õppima ära eesti keele. Kerjusmunagad olid need, kes oma liikmete arvu siinsete mittesakslaste arvelt täiendasid. 9 16
haridust pakkus toomkool või ülikool. Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
