Nimeta vähemalt kolm lüpsiplatsi tüüpi! Kolmnurk, kalasaba, polügoon Lõaspidamisega lehmalaudas on põhiliseks lüpsitehnoloogiaks platsilüps? Vale Toorkiud on? Raskesti seeduvad süsivesikud Milline on söötadest kõige toorkiurikkam? Nisupõhk Sööda kogu- ehk brutoenergia sisaldus sõltub eelkõige? Orgaanilise aine sisaldusest Veise organismis leidub fosforit kõige rohkem? Luudes Nimeta kolm makroelementi! Kaalium, naatrium, kloor Miks on ternespiim vasikale oluline? Ternespiima valgud sisaldavad valmis antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad ja annab passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on? Üleminek talviselt söötmiselt suvisele Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks? 42 päevaga Mitu kg toodab üks munavutt aastas munamassi koos koorega? 4 kg Kana, muskuspardi ja vuti muna haudumise kestus? 21, 34, 17 päeva Kus peetakse kesikuid? Rühmasulus
piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1
· Tänu oma kõrgele elektronegatiivsusele, väikesele raadiusele ja d-orbitaalide puudumisele on tal rida omapärasid. · Fluori oksüdatsiooniaste on kõigis ühendites -I. · Tänu väikestele mõõtmetele ja suurele elektronegatiivsusele oksüdeerib ta teisi elemente nende kõrgeima võimaliku oksüdatsiooniastmeni. · F- iooni väikeste mõõtmete tõttu on tema kristallid kõrge võreenergiaga ja vähem lahustuvad, erandiks on AgF. · Kloor Cl2 on üks enimtoodetud kemikaale. · Saadakse NaCl elektrolüüsil. · Kloor on kollakasroheline gaas, mis kondenseerub -34 °C juures, reageerib otse paljude elementidega, v.a C, N, O, väärisgaasid. · Kloor on tugev oksüdeerija ja oksüdeerib metalle kõrge oksüdatsiooniastmeni: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) · Kloori kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides: plastmasside, solventide, pestitsiidide tootmiseks; pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses;
plahvatusega. Lahustub vees väg hästi. Mürgine gaas. Suurem osa toodetavast fluorist kasutatakse kergesti lenduva UF6 tootmiseks. Kloor- maakoores levikult 20. kohal, mõnisajandik protsenti maakoore massist, maailmamere soolsusest üle poole mood kloriidioonid. On üks enimtoodetud kemikaale. Tööstuslikult toodetakse peaaegu kogu Cl2 NaCl lause elektrolüüsil: 2NaCl+2H2OCl2+2NaOH+H2. Laboris tänapäeval ei saada eriti. Kloor on kollakasroheline gaas, mis kondenseerub -34 °C juures, reageerib otse paljude elementidega, v.a C, N, O, väärisgaasid. Kloor on tugev oksüdeerija ja oksüdeerib metalle kõrge oksüdatsiooniastmeni: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s). Terav lõhn, mürgine gaas, 2,4 korda tihedam kui õhk, kergesti vedelduv, lahustub paremini vähepolaarsetes vedelikes, halvemini vees. Üks kõige aktiivsemaid keemilisi elemente, reageerib vahetult kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Kloori
Toodud reaktsioonivõrrandid moodustavad vaid tühise osa atmosfääris toimuvatest keerulistest keemilistes protsessidest. Selliste reaktsioonide haprat tasakaalu on inimene oma kontrollimatu saastamisega aga tunduvalt kõigutanud. 1.4.2 Klooriühendid M.Chanini(1993) andmeil on kloori üks looduslikke lähteaineid ookeanide klorometaan. Klooriühendeid satub ka atmosfääri ka vulkaanipursete ajal. Stratosfääri jõuab antropogeense päritoluga kloor põhiliselt klorofluorosüsinike (freoonide) koosseisus. "Freoonid (CCl2F2, CCl3F ja teised ), mida Euroopas lühendatult märgitakse CFC (chlorofluorocarbons) või FCKW (Fluorchlorkohlen Wasserstuffe) avastati 1930 aasta paiku. Thomas Midgley lõi siis General Motors'i laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta kohe avalikkusele demonstreeris. Ta hingas seda sisse ja suunas seda küünlaleegi kohale. Täiesti ohutu ja kahjutu . " (Veismann 1992, lk. 5).
Kasutatakse opieelseks puhastamiseks, lisatakse seepidele, deodorantidele ja hambapastadele Toimib eriti tugevalt G(+) bakteritele · Kloorheksidiin Kasutatakse naha ja limaskestade desinfitseerimiseks, kurguaerosoolides ja tablettides Toimivad plasmamembraanile Spoorid ei hävi Viirustel toimib ainult kestaga viirustele · Halogeenid Jood ja kloor mõjuvad nii puhtal kujul kui seotuna teiste ühenditega I on üks vanimaid antiseptilisi aineid toimib bakteritele, seentele, endospooridele, viirustele Cl on aktiivne gaasina või kombineerituna teiste ainetega Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimisel NaCl kasutatakse majapidamises kui desinfitseerijat ja pleegitajat · Alkoholid
Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Kahjuliku kiirguse hulga suurenemist on märgitud ka osoonikihi aktiivse lagunemise tsoonis. Osooniauk 20.sajandi teisel poolel hävitasid seda kaitsvat osoonikihti stabiilsed kemikaalid, mida nimetatakse freoonideks. Põhisüüdlaseks selles on väidetavalt freoonide koostisse kuuluv kloor (Paist & Mäeküla 2002). Esialgu kasutati freoone külmutusseadmetes, seejärel autode õhukonditsioneerides, survegaasina pihustites, vahtplastist konteinerite valmistamisel ja elektroonika puhastamiseks. Alles 1985. aastal avastas Suurbritannia teadlane Joe Farman suure ,,augu" osoonikihis (tegelikult osoonikihi tugeva õhenemise). 2000. aastal oli selle ,,augu" suurus juba 30 miljonit ruutkilomeetrit, laiudes Antarktika kohal
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas
kaaliumiga: loomsetes toiduainetes, kus ta - osmoregulatsiooniks, esineb tavaliselt koos naatriumi - happe-leelistasakaalu ja kaltsiumiga. Koos keedusoola tagamiseks, ehk NaCl tarbimisega lahendub - membraantranspordi (s.h. ka kloori vajadus. imendumise) ja vedelike Joogivees olev kloor lõhustab E- liikumise verest rakku ning vitamiini ja hävitab seedetraktis vastupidi, terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. ·soolhappe sünteesiks maos. Väävel pea kõigi organismis leiduvate ei ole määratletud Loomsetes toiduainetes on
Mittemetallid 1) Nimetada gaasilisi, tahkeid ja vedelaid mittemetalle. 2) Mittemetallide üldised omadused. 3) Selgitada allotroopia nähtust ja tuua näide. 1) Gaasilised on nt. Cl, N, O, He, Xe jne. Tahked C, Si, P, S, I jne. Vedel mittemetall on Br. 2) Enamik mittemetalle ei juhi elektrit ega soojust (v.a. süsiniku allotroop grafiit ja ka teemant). Paljud mittemetallid on värvitud (v.a. kloor, kollakasroheline ja broom, punakaspruun). Sulamistemperatuurid on väga erinevad, samuti on osad mittemetallid pehmed, teised aga väga kõvad. 3) Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid struktuurilt või molekulis paiknevate aatomite arvult erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Halogeenid 1) Halogeenide iseloomustus, esinemine looduses.
3 terava lõhnaga. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril -7 kraadi Celsiust. Tihedus on 3,1 g/cm3 . Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid. Vee lahustuvus vedelas Br -s on vaid 0,05 massi- %. Vesilahuses toimub (sarnaselt kloorile) osaline hüdrolüüs. Broomi küllastunud vesilahust nimetatakse broomiveeks . Paljude orgaaniliste lahustitega seguneb broom igas vahekorras.
1. Doseering: 25ml/5l kohta.vaja 2l puhastuslahust. Kui palju tuleb lisada puhastusainet? 25ml-5000ml x ml-2000ml x = 25*2000/5000 = 10ml 2. Koristuskulude vähendamine: 3. Ohtlikud jäätmed: inimtegevuse need jäägid mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist ja keskkonda õlijäätmed,värvi ja laki ja liimijäätmned,elektrijuhtmed,päevavalguslambid,puidukaitsevahend,puhastusained ja lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind tal...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
· Rihmad, koormaköied, kuulikindlad vestid jms · Rehvide armeerimine Elastaan (EL, EA) Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Tootmine nõuab täpsust, väga kallis Omadused: · Tähtsaim omadus VENIVUS (taastab oma lähtepikkuse selle venitamisel kohe pärast vabastamist) · Kuumuskindlus ei ole hea · Värvipüsivus ei ole hea · Ei talu päikese ultraviolettkiirgus · Madal kuumuskindlus · Higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus muudavad kiu rabedaks · Ei ole tundlik päikeseõlide, deodorantide ja pesuvahendite suhtes · Parendatakse üht omadust korraga Kasutus: · Kuulsaim kaubamärk Lycra · Kaubamärgid: Dorlastan, Elastan, Enkaswing, Spandex · Spandex vastupidav päikesevalgusele ja õlidele · Enim kasutatakse trikookangastes, millest valmistatakse supelrõivaid, spordirõivaid, soonikuid, sukke ja sokke. · Isegi mõni % elastaani muudab toote elastseks.
Titaani ,,käsnasi" toodab kõigest 7 riiki maailmas ja 19 ettevõtet, kellest suurim tootja on Hiina. Titaani pole lihtne toota, kuna ta reageerib kõrgetel temperatuuridel hapnikuga, seetõttu kasutatakse titaani tootmiseks Krolli meetodit. Krolli meetod on metallide nagu titaan ja tsirkooniumi publriks tootmine, kus elemente taandatakse gaasilise metallkloriidiga, näiteks magneesiumiga. Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4 , kus juhitakse arustunud kloor süsinikuga üle hõõgpunastele mineraalidele. Peale seda TiCl4 kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil, see on destillatsioonimeetod, kus kuumutatakse keemistemperatuuriga elementi, et lahutada vedelik ja kondensatsioon. Reduktsiooni teel saadakse tavaliseda titaani sulamid. Titaani sulameid tehakse tavaliselt vanaadiumi, vase, raua, mangaani, alumiiniumi ja teistegi metallidega.
halvatust ning hingamise ja südame seiskumist. Mürgituse tunnused avalduvad juba 1-2 minuti jooksul 2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas. Nad imenduvad verre ja tekitavad üldise mürgituse, silma sattudes kahjustavad silma kuni nägemise kaotuseni, ja nahale tekkinud haavanditest areneb üldine sepsis 3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvu...
1.Leidumine. Suure keemilise katiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ning ookeanide vees, samuti maakoors soolalademetena. 2.Saamine.. Kloori saadake a) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: elektolüüs 2NaCl+H2O--------------2NaOH+H2+Cl2 b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid)
Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid (S2-) jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. oksüdatsiooni astme muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapn...
taaskasutus, tsemendi tootmine, paberi ja tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3]. Põlemisprotsessides PCDD/F võivad tekkida pea igasuguse orgaanilise materjali põlemisel. ,,Rahvajuttudes" kiputakse Kloori sisaldust üle tähtsustama. Näiteks olmejätmete põlemisel on kloori liig harilikult umbes miljonikordne. Kloor võib seejuures esineda nii sooladena, kui seotuna orgaanilistesse ühenditesse. [2, 6] Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6] Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid
seedimiseks. Vitamiinid- Orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda. Mineraalained- Organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. KÜSIMUSED 1.Millised on levinumad elemendid elusloduses ja elutalooduses? Elutalooduses- süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Eluslooduses- Kaltsium, naatrium, kaalium, magneesimu, kloor, vask, jood, raud, tsink ja fluor. 2. Millistest elemenditidest koosnevad organismid peamiselt? süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. 3. Miks on vesi elu esinemise eelduseks? Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekekskkond tagab nende toimumise, Vesi on väga hea lahusti. Vesi on paljude reaktsioonide lähteiane või lõpp produkt. 4. Vee ülesanded rakkudes ja oranismis?
Doonorlisandid- annavad hea meelega elektrone ära, akseptorlisandid- võtavad elektrine juurde. Doonor+akseptor = pn-siire. Pn-siirde tagajärjel tekib AUKJUHTIVUS. Elektrivool vesilahustes −¿ +¿ Cl¿ Vesi, kuhu on lisatud elektolüüdid. Kõige tuntum . Kui elektron Na¿ antakse ära, siis NaCl laguneb. Kloor läheb +ile ja Naatrium – ele. Elektrivool gaasides Väga halvad juhid, aga erinevad põhjused (kuumutamine, radioaktiivsete- või röntgenkiirte mõju) võivad gaaside juhtivust suurendada. Kuumenemisel või kiirguse toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub (aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks). Mida kõrgem temp. seda rohkem tekib ioone, seda paremini juhib gaas elektrit. (sõltuv gaaslahendus). Fotoionisatsioon Elektron saab energia väljalendamiseks footonilt.
(Robbins,2013). Võib öelda, et see on nii tavaline, et sellega võib kokkupuutuda ka tavaelus. Lihtsast klubiõhtust võib saada väga valuline hommik, kui õhtul on mindud oma piiridega kaugele ja turvamehed on pidanud kasutama korralekutsumiseks pipragaasi. Pipragaas sunnib silmad sulgema ja tekib valulik köha, võib ette tulla ka krampe ja kordinatsioonihäireid (Tosso, 2004). Seda kasutatakse ka suuremate rahvahulkade korralekutsumiseks. Esimese massihävitusrelvana kasutatud kloor (Cl) mõjub halvasti nii silmadele, kui kopsudele, kus ta reageerib ja tekitab hapet (Robbins, 2013). Kloori vastu oli aga lihtsaks kaitseks gaasimask ja see kaotas oma efektiivsuse üpris kiirelt. Peale seda muutus see kasutuks relvaks ja sellega enam ei tegeletud.(Kaup, 2003) Parimaks keemiarelvaks loetakse ipriidi ehk sinepigaasi (inglise keeles ka mustard gas). Peale selle, et kokkupuutel saavad vigastada silmad ja kopsud, tungib see vedelik läbi riiete ja naha,
kangast. Elastaan (lühend: EA) Elastaankiul on väike tugevus ja kuumuskindlus. Kiud muutub kõrgemal temperatuuril kiiresti kollaseks. Tavaliselt kasutatakse elastaani muude kiududega segatuna. Elastaani kasutatakse just selle elastsuse tõttu. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks. HOOLDAMINE: Elastaanist tooteid tuleb pesta sageli, kuna mõnede kiudude higitaluvus on päris madal. Higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus muudavad kiu rabedaks. Pesemistemperatuur oleneb kiu (segu) liigist, kirju- või peenpesutoiminguga saab kiu puhtaks. Madala kuumuskindluse tõttu peaks triikimistemperatuur olema võimalikult madal. Tooteid kuivatada varjus, et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks.
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
AgNO3 annab kahvatukollase sademe. 2.Kloorivesi eraldab broomi. I- 1.AgNO3 annab kollase sademe. Vabajoodi võib avastada tärkliskliistriga(värvub siniseks). HI soola lahusele valada pisut tärkiskliistrit ja lisada tilk HNO3 või veidi kloorvett. Lahus muutub siniseks. ClO- 1.ClO-soolad on püsivad ainult aluselistes lahustes.Hapustamisel eraldub kloor. 2.KI(hapustatud lahus ) värvub pruuniks(joodi eraldumine). 3.Indigo lahus ja teised orgaanilised värvid happelises keskkonnas valastuvad. ClO3- 1.Zn+H2SO4 taanduvad ClO3-Cl-ks.Kui HclO3 soolade lahusele lisada H2SO4 ja AgNO3 lahust ja peale lisada mõned granuoeeritud tsingitükid, siis vedelik sogastub AgCl eraldubmise tõttu. 2
põlemisprotsessid, mettallide tootmine ja taaskasutus, tsemendi tootmine, paberi ja tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3, 5, 6, 7]. Põlemisprotsessid Lähteained PCDD/F võivad tekkida pea igasuguse orgaanilise materjali põlemisel. ,,Rahvajuttudes" kiputakse Kloori sisaldust üle tähtsustama. Näiteks olmejätmete põlemisel on kloori liig harilikult umbes miljonikordne. Kloor võib seejuures esineda nii sooladena, kui seotuna orgaanilistesse ühenditesse [2, 6]. Tempearatuur Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6]. Lendtuhk ja Katalüsaatorid Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib
Elastaankiud ei ole deodorantide, päikeseõlide ja pesuvahendite suhtes tundlik, kuid ei kannata kloori sisaldavaid pleegitusvahendeid ega väga kõrget temperatuuri. Nimelt muutuvad elastaankiud kõrgetel temperatuuridel kiiresti kollaseks. Pärast merevees või kloorises vees ujumist tuleks ujumisriideid hoolikalt loputada. Elastaanist tooteid tuleb pesta sageli, kuna mõnede kiudude higitaluvus on päris madal. Kiu muudavad rabedaks higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus. Tooteid tuleks kuivatada varjus, selleks et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks. KOKKUVÕTE Kiud aitavad kujundada tekstiili kasutusomadusi, seega on nendel meie igapäevaelus väga tähtis roll mängida. Tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks, niiskust imavaid kiude kasutatakse toodete valmistamiseks, mis on vahetus kontaktis inimese nahaga, tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides ning magamisriietes jne. Tekstiilitööstus
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine).
Suhkur (glükoos) maiustustes, kookides jt. tekitab olulisel hulgal vabasid radikaale (Cericello, A 2000; Choia S-W 2008). Seente toksiinid. Leiduvad eesti toidus eriti sajades ja leibades ja teistes teravilja toodetes (näete kuidas nemad lähvad hallitama). Seene mürgid on tihti tugevad vabad radikaalid. Kaer ja Spelta on resistentsemad seente vastu. Seente problem on tänapäev suur põllumajanduses. Klooritud vesi. Kloor tekitab vabu radikaale nii joogivees kui ka sellega valmistatud toidus. Soovitan kasutada efektiivset kloorifiltrit (soovitan Aquaphori, mida isea kasutan, aga mitte Brita filtrit, mis on ebaefektiivne). Sellise veega duss põhjustab veelgi suuremat ohtu manustada kloori nii naha kaudu kui sisse hingates (seda ohtu saab kõrvaldada dussifiltriga mis on ostetav mitmes poes, kaasarvatud Aquaphori poes Tallinnas).
Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest. METALLID koosnevad ainult ühte liiki metalli aatomitest. Näiteks vask Cu, kuld Au, hõbe Ag. MITTEMETALLID koosnevad mittemetallide aatomitest. 5 Näiteks väävel S, süsinik C O2 hapnik , O3 osoon H2 vesinik, N2 lämmastik, VII A rühma mittemetallid: F2 fluor, Cl2 kloor, Br2 broom, J2 jood. Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist. Liitainetes on alati võimalik eristada +ioon ja ioon. Positiivne pool ja negatiivne pool. + - + - NaCl Na2/So4 Oksiid : (Jagunevad : metallid ja mittemetallid) metallioksiid: +1 -2 +2 -2 Näide : naatriumoksiid Na O baariumoksiid BaO +2 -2=0 + -2 liitiumoksiid LiO 2
Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se)) ja makroelemendid (Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl),Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N) ) Kõige rohkem orgaanilistest ainetest on valke (palju erinevaid ülesandeid vaja täita), siis on lipiidid (kaitsta organismi põrutuste eest, rakumembraani koostises) nüüd tulevad sahhariidid (kuuluvad rakustruktuuride koostisse). Kõige vähem on nukleiinhappeid, mis on pärilikkuse edasikandmiseks ja valkude sünteesi protsessides. Vesi on anorgaaniline aine, milleta me hakkama ei saaks, kuna veel on organismis palju
Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang.
Geenide tüübid transkriptsiooni toimumise järgi. 1)geenid, millelt transkriptsioon toimub igas koes igal ajal. 2)geenid, millelt transkriptsioon toimub ainult teatud koes. 3)geenid, mis on aktiivsed teatud ajal. 4)geenid, mis ei tööta ( transkriptsiooni ei toimu ) 4.pilet 1.Elemendid ja ained rakus. Keemilised elemendid rakus : hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, kaalium, väävel, fosfor, kloor, kaltsium, naatrium, magneesium, raud. Ained rakus : vesi, ühendid soolad, valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiidhapped, RNA. 2. DNA replikatsioon, geeni ehitus. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele 5.pilet. 1. Vesi ja ioonid rakus.
· Nukleonid jagunevad : prootonid( +laenguga) ja neutronid (laenguta) · Aatomituuma on koondunud 99% aatomi massist! Tuuma mass võrdub tuumaosakeste arvuga ehk massiarvuga A · Prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks(Z),mis kajastub ka perioodilissüsteemis. 6. 1) alumiinium Al 9) kaalium K 17) raud Fe 25) väävel S 2) elavhõbe Hg 10) kaltsium Ca 18) räni Si 3) fluor F 11) kloor Cl 19) plii Pb 4) fosfor P 12) kuld Au 20) süsinik C 5) hapnik O 13) lämmastik N 21) tina Sn 6) heelium He 14) magneesium Mg 22) tsink Zn 7) hõbe Ag 15) neoon Ne 23) vask Cu 8) jood I 16) naatrium Na 24) vesinik H 7. Perioodilisustabeli koostamise aluseks on kaks põhimõtet: 1) keemilised elemendid reastatakse tuumalaengu kasvu järgi
vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Üldine keemiline koostis CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid. Raud hemoglobiinis. Magneesium, kaalium ja naatrium närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised eelkõige hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid rakumembraani ehituses
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
Seega võib kaaluim muutuda produktiivsust pidurdavaks toitaineks. 13) Mikroelementide roll pinnases ja taimekasvul. Mikrotoitained B, Cl, Cu, Fe, Mn, Mo (lämmastiku sidumiseks) ja Zn on taimedele hädavajalikud. Taimed vajavad neid elemente väikestes kogustes, suured kogused võivad olla taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Raud ning mangaan esinevad mitmetes pinnasemineraalides. Naatrium ning kloor (kloriidina) sisalduvad pinnases ning satuvad sinna merevee pihustamisel tekkinud atmosfääriosakeste ülekandega. Paljud mikroelemendid esinevad esmastes (mitte murenenud) pinnases olevates mineraalides. Mõned taimed akumuleerivad mikroelemente suurtes kogustes (kui sisaldus ületab 1 mg/kg kohta (kuivkaal)) on tegemist hüperakumulatsiooniga. Näiteks Aeolanthus biformifolius DeWild, mis kasvab Sairi vaserikastel pinnastel, sisaldab kuni 1,3% vaske kuiva aine kohta. 14) Pinnase saastumine
Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-. Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel. X võib siin olla üksik aatom, nagu kloor polüvinüülkloriidis, või aatomite rühm, nagu metüülrühm polüpropüleenis. Tulemuseks on rida polümeere üldvalemiga -(CHXCH2)n-. Radikaalpolümeeri- Ahela kasv toimub radikaalse atakina monomeeri kaksiksidemele, mille tulemusena moodustub uus ja väga reageerimisvõimeline radikaal: R-O· + H2C=CHX R-O-CH2-CHX· Ahela initsiaatoriks on tavaliselt väike kogus orgaanilisi peroksiide R-O-O-R. R-O-O-R R-O· + R-O·
omadustega. HF söövitab klaasi, ohtlik nahale sattudes; Säilitatakse plastpudelites (parim tefloon); Fluoriididest kasutatakse (peale CaF2) rohkem Na ja K ühendeid: NaF, KF, KHF2, ka Al ja NH4 soolad. Põhimõtteliselt ainult elektrolüüsiga (siiski ka teisi meetodeid). Kloor: avastas (lihtainena) C. Sch e el e 1774 ; kuid lihtainete (ele m e ntid e ) hulka arvas alles H. Davy 1810 (teatud ajal arvati, et kloor sisaldab hapnikku) . Ajaloo esim e n e gaa sirünnak 22. apr. 1915 Ypre s'is (Belgia) kasutasid saksla s e d Cl 2 . Cl väga tähtis, vajalik, levinud ele m e nt . Leidub loodu s e s ainult ühenditena (või ioonina) . Esineb nii taims et e s kui loom s et e s organis mid e s ; Kloriids e d mineraalid: NaCl (kivisool), KCl MgCl 2 6H 2 O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl KCl (sülviniit) jt., ka
nimetatakse anoodiks ja negatiivsemat elektroodi katoodiks. Vees lahustudes tekivad keedusoola molekulidest naatriumi positiivsed (Na+) ja kloori negatiivsed (Cl-) ioonid. Elektrivälja E' mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (katioonid). Negatiivsed ioonid e. anioonid liiguvad anoodi poole. Naatriumi ioonid saavad katoodile jõudes lisaks elektroni ja katoodile sadestub metalliline naatrium. Anoodil annab kloori ioon ära elektroni ja eraldub gaasiline kloor. Seda efekti kasutatakse metallide tootmiseks nende lahustest (Al) või pinnakatete saamiseks (tsinkimine, kroomimine, hõbetamine ...). Katoodile sadestuva metalli koguse määrab Faraday seadus: (2-18) m=c×q m=c×I×t kuna q = I × t kus: m - sadestunud metalli mass g
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
efektiivne puhastusvõime ja tugeva valgendajaga. Vahendi universaalne, äärmiselt efektiivne koostis eemaldab ka kõige kõvema mustuse koduses majapidamises. Kasutusjuhend: kanda märja lapiga pindadele. Pühkige lihtsalt üle ja loputage. Ärritab silmi ja nahka. Silma sattumisel loputage rohke veega. Suhu sattumisel loputada suud pöörduda arsti juurde. Hoida lastele kätte saamatus kohas. Koostisained: Alla5% mitteioonseid pinadaktiivseid aineid, kloor sisaldav valgendaja, lõhnained. Ajax Multi-Surfaces universalny Ajax Multi-Surfaces universalny eemaldab mustuse ja rasva ning seda kiiresti ja lihtsalt. Seda võib julgesti kasutada kõigil pindadel puhastamiseks nii köögis kui ka kogu majas. Viige pihustiotsa asend ON. Pihustage otse puhastatavale pinnale. Laske mõjuda mõni sekund seejärel loputage. Tugeva lubjasette korral pihustage rohkelt hoidke 10 minutit loputage. Vajadusel korrata. Mitte pihustada näkku
kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsit, mille fookuses on Päike. 2. Planeetide raadiused kujundavad tiirlemisel ümber Päikese võrdsete aegade jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudu suhtuvad nagu nende pooltelgede kuubid. ) 8. Maa atmosfääri koostis ja funktsioonid. 3 mlrd aastat tagasi koosned Maa atmosfäär peamiselt järgmistest gaasidest: ammoniaak NH 3, Kloor Cl2, metaan CH4, vesinik H2. Väiksemal arvul oli seal ka hapnikku O2 ja Lämmastikku N2. Praegu on koostis järgmine: Lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas CO2 0,03%. Vähemalt määral muid gaase. Need muutused on toimunud pikaajalise elutegevuse tulemusena Maa peal. Oluline on seejuures see, et Maa gravitatsioonijõud on piisav atmosfääri hoidmiseks enda ümber. Atmosfääri funktsioonid: · elu alalhoidmine Maa peal · liiga külma ja sooja eest kaitse
Kulud väiksemad. Liitväetise molekuli koostisesse kuulub mitu defitsiitsed taimetoiteelementi.tavaliselt mikroelemendid ja NPK õiges vahekorras. Väetissegud ehk blendväetised saadakse lihtväetiste segamisel. Viimased aianduses. Paljusi asju ei tohi kokku segada. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine- toorsoolast, mereveest, tootmisel kasutatavad mineraalid jagunevad kloriidseteks ja sulfaatseteks. Mitte sobivad lisandid on naatrium ja kloor. Koos sobib mg ja S-iga mllas seob antud kaalium hästi raskema lõimisega mullad suuremas koguses kaaliumi, heinamaadel kaaliumi luksustarbimine. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära- tooraineks fosforiit , apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Jaotus vees lahustuvad ehk kergesti omastatavad liht (väävel) ja tupeltsuperfosfaat (väävlivaba); nõrkades hapetes lahustuv
Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab) Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb) Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel) Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaalumpermangaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metllid, joddidioonid (I-), sulfiidioonid (S2-) Kuna redoksreaktsioonid toimuvad elementide oksüdatsiooniaste muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites 8 Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks: · Ühendit moodustavata aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null
päikesekiirguse spektrist peaaegu kogu UVkiirguse Dobsoni ühik- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrohul (1 atm) temperatuuril 0*C Osooni roll ja moju troposfaaris ning stratosfaaris- ultraviolettkiirguse neelamine ja seeläbi elusorganismide kaitse hävitava kiirguse eest Osooniauk ja selle tekkimise pohjused- osoonikihi horenemine freoonide tottu. Freoonid neelavad uv kiirgust ja lagunevad ning eraldub kloor, mis reageerib osoonimolekulidega vähendades niimoodi nende konts. Maa magnetosfaar,selle ehitus ning tahtsus- Maa-lähedane ruumiosa, mille füsikalised omadused määrab Maa magnetväli ja selle vastastikmoju laetud kosmiliste osakestega on Maa magnetosfäär. Sellel on magnetiline louna ja pohja poolus. van Alleni voond-atmosfääris paiknev neeldumata jäänud antiprootonite kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
