BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C) Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade
õhust 14,5 korda kergem, kõige kergem gaas, hea soojusjuht, ei juhi elektrit, vees väga vähe lahustuv, 253 C keemistemperatuur. Hapniku füüsikalised - gaas, värvusetu, ei juhi elektrit, lõhnata, maitseta, keemtemperatuur 183 C. Lämmastiku füüüsikalised - gaas, värvuset Vesiniku keemilised - väheaktiivne, enamasti redutseerija, puhas H põleb vaevu õhus sinaka leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust. Halogeenid (fluor, kloor, broom, jood) - molekulis 2 aatomit, 7a rühma elemendid, rühmas ülevalt alla aktiivsus väheneb, halogeenide omadused muutuvad aatommassi suurenedes korrapäraselt, aktiivsem halogeen tõrjub soolast välja vähem aktiivsem, mürgised, madal keemistemp, terav lõhn Cl2+2NaBr 2NaCl+Br2 Cl2+NaF ei toimu Halogeniidid - halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid Sublimeeruda - ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut.
Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla...
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroeleme...
Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2 Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02 Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu Sool - NaCl Etanool - C2H5OH Paekivi - CaCO3 Ränihape - H4SiO4 Väävel (kollane ja rabe) - S7 Kloor (kollakasrohelist värvi mürgine kaas) - Cl2 Lihtaineid, mis on tavatingimustel vedelad - Hg, Br2 Liitained, mis on tavatingimustel vedelad - H2O, C2H5OH (etanool)
Erinevalt eelmistest keemikutest, leidis ta, et uus saadud materjal sobiks imehästi duššikardinaks. Tema ja ta ülemused firmast B.F. Goodrich patenteerisid PVC Ameerika Ühendriikides. Vastleiutatud veekindlale materjal saavutas laialdase kasutuse. Valge tahke aine, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel C) eraldub tervisele ohtlik HCl. Polüvinüülkloriidi toodetakse vinüülkloriidi monomeeri polümerisatsiooniga. Umbes 5 % tema massist on kloor. Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused. Samas on PVC väike temperatuurikindlus laguneb üle 1 ºC juures. Polüvinüülkloriid ei ole vastupidav nitrobenseenile, dikloroetaanile, tsükloheksanoonile. Püsiv on vee, hapete, leeliste, soolade vesilahuste ja naftasüsivesinike suhtes. Plastifikaatorite abil saab polüvinüülkloriidist valmistada mitmesuguste omadustega materjale. Vinüülplast, mis
harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga hapniku fluoriide. Halogeenid on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju. Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos. Tarbija peab olema teadlik, kui kõrge on fluori kontsentratsioon
· Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3)
Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg.-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosünteesi lähtaine,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780g. Rakumembraani ehituses,nukleiinihapete koostises,energiarikaste ühendite nt.ATP koostises. (riis,tatar,muna,piim) Väävel S 70 kg kohta umbes 140g. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrim Na 70 kg kohta umbes 100g (leib,sool,sibul) Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium C...
HINGAMISELUNDITE RAVIMID GLÜKOKORT M- METÜÜL- EKSPEKT ANTIHIST LEUKOTRI DEKONGES- I-KOIDID KOLINOB KSANIINI O- A- EE-NIDE TANDID LO- D RANDID MIINIKUM ANTA- NB! Üle 7 päeva kasutamine = KAATORI ja KÖHA ID GONISTID medikamentoosne PÄRSSIJA riniit D FLUTIKASOON- IPRAPROO- TEOFÜL- ATSETÜÜL- KLEMAS- ...
L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No 23 Vanaadium V 63 Euroopium Eu 103 Lavrentsium Er
Aine Klass Mõiste Nimetused, Valem Keemilised Omadused Saamine Kasutamine Oksiid Oksiid on hapniku üldvalem: E2On (O = Lihtaine ühenemisel ja mingi teise hapnik, E = element) happeline oksiid ... hapnikuga keemilise Oksüdatsiooniaste · ... + vesi hape (põlemisel) · Happeline elemendi ühend märgitakse · ... + aluseline oksiid 2Ca + O2 2CaO oksiid hapnikhappele kreekakeelsete sool + vesi · Aluseline oksiid vastav oksiid liidetega Liitaine ühinemisel · ... + alus sool ...
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe ...
2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeeriaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside(hapnik, kloor, vääveldi oksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vms.) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp. Tekib põhisaadusena rauatagi e- Fe3O4, kuumutamises kloori atmosfääris tekib raud(III) kloriid. 4)Elektrokeemiline korrosioon:
Paberi struktuur ja koostis Jaan Lehtaru 1823 ilmus maalehes paberi kohta seitung. 1282 vesimärgi kasutusel võtt. 1640 massollanderi kasutuselevõtt. 1667 Tallinna ametlik paberiveski 1774 avastati Rootsi keemiku poole kloor, pleegitati pabermassi valgendamiseks. Aasia traditsioonid olid teised, tooraine oli teine. Aasia paber oli pikakiulisem ja vastupidavam. Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal. Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest
Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Koolikeemia orgaanika kursusest õppisime selgeks, et halogeenühendid on need orgaanilised ühendid, milles üks või mitu vesinikku aatomeid on asendatud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Õpetaja selgitustest jäi meelde ka see, et need süsivesikuid ei lahustu vees ning nende tihedus on üpriski suur. Aga kas on see kõik, mida tuleb halogeenalkaanidega seoses meeles pidada? Kindlasti mitte! Fakt on see, et need samad ühendid võivad elusorganismidele olla väga mürgised ja mõnikord omavad isegi narkootilist toimet. Kõik halogeenid, etiti aga fluor ja kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organism...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma oma...
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle.
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapet...
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...
ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesandeks on hoida keha struktuuri.Tärklise ja tselluloosi vahe seisneb selles,et tärklist kasutavad taimed varuja energiaallikana.Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe,kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks,näiteks kloor,tsink,magneesiumValgud on aminohapetest elusorganismis moodustunud polümeerid.Valgud jaotatakse kahte rühma: aminorühm (NH2) ja karboksüülrühm (COOH).Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat jätku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi,mis toimub siis,kui lõhustavate tegurite(kuumutamine,happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.Kahe aminohappe
Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis). Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik ja õpetaja A. J. Balard .See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides
seotud halogeeni(Br,Cl,F,I) aatomi või aatomitega. Süsiniku aatomi vesinik on asendatud halogeeni aatomiga. Asendusrühmana nimetame me halogeene fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi os...
ja ehitust uurivate teadusharude kogum. 4. Füsioloogia definitsioon - bioloogias õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest. 5. Biomolekulid - Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Need on nt: 1) Valgud 2) Polüsahhariidid 3) Nukleiinhapped 4) Lipiidid (rasvad) 5) Vitamiinid jt. 6. Nimeta makroelemendid. Kitsamas mõistes arvatakse siia a) kaltsium b) fosfor c) magneesium d) kaalium e) naatrium f) kloor g) väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. 7. Vee tähtsus organismis. 1) Osaleb organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 2) Transpordib aineid. 3) Tagab raku siserõhu, annab rakule kuju ja vastupidavuse. 4) Aitab säilitada keha temperatuuri. 8. Monosahhariidid (2 näidet) Monosahhariidid on energiakandjad ja rakkude ehituskivid. Nad on tavaliselt värvitud, vees
puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Mikroelemendid Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Mikroelementideks loetakse neid aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,10,5 mg. Enamlevinumad mikroelemendid on
vesi, mille kogused ja keemiline iseloom sõltuvad eeskätt kütuseorgaanilise massi koostisest. Eestis kaevandatav põlevkivi kukersiit sisaldab orgaanilist ainet 3040%. 4 Kukersiidi orgaaniline aine Keemiline element Massi % Süsinik (C) 76,99 % Vesinik (H) 9,78 % Väävel (S) 1,70 % Kloor (Cl) 0,72 % Lämmastik (N) 0,36 % Hapnik (O) arvutatud vahest 10,55 % Kokku 100 % Kerogeeni põlemissoojus on 8900 kcal/kg (37,26 MJ/kg). 5 Enefittehnoloogia Enefittehnoloogia ühendab ainulaadselt eri funktsioone täitvad töötlemisseadmed näiteks põlevkivi kuivatamiseks ja pürolüüsiks,
kiiresti suurenevad oma ruumi toatemperatuuril (umbes 18-22 kraadi) ja niimodii naad on väga head pritsid. Tänu sellele funktsioonile freoonid palju aega kasutasid aerosoolide valmistumisel.Sellepärast freoonid suurenesid oma ruumi, nad hästi jahtusid, sellepärast neid tänapäevani kasutatakse jahtuse tööstuses. Kui freoonid tõusevad kõrgemasse atmosfääri kihile, nendest jaguneb üks kloori aatom, mis hakkab pöörduma ühest teisse ja teeb osooni molekulist hapniku. Kloor saab asuda atmosfääris kuni 120a ja selle aja jooksul saab rikkuda kuni 100 tuhandeid molekuli osooni. 80- aastatel maailm hakkas kiiresti vähenema oma freooni loomingu. Septembris 1987 kirjutas konventsioon alla 23. juhtivaid riike maailmas, mille kohaselt 1999. aastaks riigi pidid vähendama friooni tarbimise pooleks. Juba leidud alternatiiv freooni asendusena aerosoolid - propaan-butaani seguga. Ta on peaaegu nagu freoon, vaid üksik teda negatiivne osa - ta on tuleohtlik
· On head oksüdeerijad · Suur elektronegatiivsus · Füüsikalised omadused · Ei juhi elektrit ega soojust · Rabedad(kui tahked) · Ei ole sepistatavad · Ei ole metallilist sära · Toa temperatuuril tahked, · Vedelad ja gaasid. · · Allotroop · Allotroop on aine millel on samasugune koostis aga erinev olek teise ainega võrreldes. · · · · · · · · · · · · · · · · Halogeenid · Halogeenid on VIIA rühma elemendid(fluor, kloor, broom ja jood). Halogeenid on kõige aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid milles nende o.a · on I. Peale fluori võib olla kõigil halogeenidel ka positiivne o.a. Looduses leidub kõige rohkem kloori mis tavaliselt esineb kloriididena(NaCl, KCl, MgCl jt) · Halogeenid lihtainena on madala keemis temperatuuriga. Tahke jood kuumutamisel
tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1880ndal aastal sai Edison patendi uuele kõrge vastupidavusega, süsinik hõõgniidiga vaakumlambile. Kõik hõõglambid töötavad ühel põhimõttel. Elekter juhitakse läbi hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja see põhjustab hõõgniidi soojenemist väga kõrgele temperatuurile. Uus ja vana hõõglamp Halogeenlamp Halogeeni elemendid on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenlampide puhul on pirnis natuke gaasi. Nende probleem on see, et nende kasutegur on väike. Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik valgus kestab terve tema eluea. Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks valida valgusti, mille pirn on kaitstud kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid
siniseks muutudes. Tunni ajaga oli rinne maha jäetud ja Ypres'i kaitsesse tekkinud rohkem kui seitsme kilomeetri laiune auk. Osa gaasist jõudis kanadalaste positsioonideni, kuid nende kaitse jäi püsima ja varsti leiti ka abiväed, kes tõkestasid Saksa jalaväelaste edasiliikumise. Järgmisel päeval otsisid liitlased palavikuliselt vastumeetmeid. Üsna ruttu selgus, millise gaasiga on tegu ning kuna kloor lahustub vees, tehti ettepanek siduda suu ette kaitseks märg riidetükk. Uue gaasirünnaku kanadalaste vastu korraldasid sakslased paari päeva pärast, kuid seekord olid tagajärjed vähem dramaatilised kui esimesel korral ja käepärastoli rohkem abivägesid. Järgnevatel päevadel üritasid nii prantslased kui inglased korraldada vasturünnakuid. 1. mail toimus veel üks gaasirünnak küngaste juures, mis inglaste jaoks kandsid nimesid kõrgendik 60, Prügimägi ja Kapsauss. See ala asub
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihaste...
PÕRANDA SÕNASTIK 1.PVC e. VINÜÜN e. PLASTIKKATE · Rull kui plaatmaterjalina väga levinud. · Vastupivad nii niiskusele kui kulumisele. · Talub hästi kemikaale. · Peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse täiteaineid ja värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud.
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades amin...
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel p...
Teflon- ei ole mürgine, peab vastu ka kõrgetele temperatuuridele, lõhnata, maitseta, ei reageeri hapetega. Kasutatakse teflonpannide, triikraudade, plastiksuuskade valmistamisel. Freoonid- ei ole mürgised, maal on püsivad, aga kui jõuavad atmosfääri ülemistesse kihtidesse, siis muutuvad reaktsiooni võimelisteks ja tekitavad osooniauke. Kasutatakse aerosooltoodes (deodorandid, aerosoolvärvid) KLOOR Terava lõhnaga , roheka värvusega, mürgine , gaasiline Vees lahustub vähesel määral ja annab kloorivee Cl2 + H2O = HClO + HCl Tekkinud hüpokloorishape (HClO) on ebapüsiv hape ja laguneb HClO→O ↓ HCl Tekkinud monohapniku tõttu on klooriveel tugevad oksüdeerivad omadused (pleegitaja, desinfitseerija)
Füüsikalised omadused Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna.Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Levik looduses Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. Kasutamine
Mitu elektroni kloori aatom liidab või loovutab püsiva oleku saavutamiseks. Vastav elektronide arv kirjuta punktiirile. Koosta kloori aatomi elektronskeem. Koosta kloori iooni elektronskeem. Võrdle neid skeeme- tee vastavad järeldused Kas antud aine käitub redutseerijana või oksüdeerijana? Põhjenda. Redutseerijatena käituvad lihtainetest eelkõige metallid. Oksüdeerijatena käituvad lihtainetest peamiselt aktiivsed mittemetallid (hapnik, kloor, väävel jt.) Alljärgneval joonisel(joonis 8) on kujutatud perioodilisustabel, kust me näeme metallide ja mittemetallide paiknemist tabelis. Joonis 8. Perioodilissustabel REDOKSREAKTSIOONIDEST REDOKSREAKTSIOONIDEST VÕTAVAD VÕTAVAD ALATI ALATI OSA OSA NII NII REDUTSEERIJA REDUTSEERIJA KUI KUI KA KA OKS ÜDEERIJA. OKSÜDEERIJA.
Lisaks hangiti kemikaalide doseerimise kontrollseade: Jaapani päritolu automaatlabor alkaliteedi, pH, hägususe, värvuse ja jääkkloori kontrolliks. Labor sai raskemetallide määramiseks Philipsi aatomabsorbtsioonspektrofotomeetri. Joogivee kvaliteedist oli nüüd täielik ülevaade. 1990. aastate keskpaik tõi kaasa palju meeldivat eelkõige asendus vee eelkloorimine osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor. Joogivee kvaliteet tõusis hoopis uuele tasemele. Samal ajal alustas linna veetarbimine, mis 90ndate alguseks oli jõudnud 240 000 m3/ööpäev, kiiret langust ja puhastusseadmete tööparameetrid saavutasid seetõttu normaaltaseme. 2003. aastal asendati koagulant alumiiniumsulfaat alumiiniumpolükloriidiga tulemusena vähenes korrosioon veevõrgus, ehk siis kraanivees oleva raua osa. 80
Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sa...
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad
Need määrused juhinduvad peamiselt inimeste tervislikest kaalutlustest lähtuvalt. Samuti hoiab nt. Tallinna Vesi alla kindla piiri kloriidide sisaldust vees, sest selle maitse võib olla ebameeldiv liigse kloriidide sisaldusega vett loetakse ebakvaliteetseks, ent tervisele ohutuks. Joogiveele lisatavad ained Ülemiste veepuhastusjaamas lisatakse joogiveele, 1. osooniõhu segu tapab kõik vees olevad mikroorganismid. 2. koagulant vt. alla 3. kloor selleks, et vesi säiliks ka linna veesüsteemis liikudes lisatakse sellele nimetatud ainet. Veepuhastusprotsess 1. mehaaniline puhastus kõige esimene etapp, võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse veest suurem sodi, ning see juhitakse kanalisatsiooni. 2. keemiline puhastus kõigepealt lisatakse veele õhuosooni segu, mis parandab vee kvaliteeti, maitset, lõhna ja värvust. Seejärel lisatakse veele koagulanti, mis koondub vees leiduvate osakeste
- kovalentse sideme moodustamisel annab mittemetall elektrone mittemetallile jagavad, Ioonilise sideme moodustamisel annab metalliline element täielikult oma väliskihi elektronid mittemetallile. 8. Miks VIIIA rühma elemendid esinevad lihtainetena ükskikaatomitena?- sest nende aatomitel on püsiv väliselektronkoht 9. Millised mittemetallide lihtained esinevad kaheaatomiliste molekulidena?- Vesinik H2, lämmastik N2, hapnik O2, kloor CL2, väävel S8, jood I2 10. Mis on allotroopia? Mis on allotroop?- Lihtained(mittemetallidel) võivad esineda mitmel erineval kujul. Seda omadust nim allotroopiaks ja vastavaid ained allotroopideks. Nimeta näiteks hapniku või mõne teise mittemetalli allotroope.- Hapnik O2, osoon O3
tingimusi? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas (tööstuses) oleva ainega (oksüdeerijaga). Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside nagu hapnik, kloor ja vääveldioksiid või vedelikega nagu bensiin ja õli. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril (nt metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris ja ahjudes). Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (maapind, looduslik vesi). Enam levinud, kui keemiline. Tavatingimustes võib toimuda küllaltki intensiivselt. Isegi raud on vähese vastupidavusega selle suhtes. Elektrokeemiline reaktsioon
Koristuskemikaalid Ainete omadused pH järgi pH 0 2 tugevalt happeline (vajab neutraliseerimist) pH 3 4 happeline pH 5 6 nõrgalt happeline ( KÕIK HAPPED erinevate setete eemaldamine katlakivi, rooste, kusekivi) pH 6 8 neutraalne kuiv ja lahtine mustus igapäevane koristus, käsitsi nõudepesu, klaaspinnas. pH 8 10 nõrgalt aluseline ( lahtine ja kinnitunud mustus igapäevane koristus. On sobiv mööbli ja värvitud pindade puhul) pH 10 11 aluseline (tööstusruumide koristus, eemaldab rasva ja õlimustuse, kasutatakse vaha eemaldamisel, ihurasvad, ahjud, nõudepesumasinad) pH 12 14 tugevalt aluseline (sama mis eelmine, tundliku pinna puhul võib ka vajada neutraliseerimist happega.) NEUTRALISEERIMINE Neutraliseerimise eesmärk on taastada pinna neutraalne pH tase ja sellega kaitsta pinda edasise kahjustumise eest. Veega loputamine EI OLE neutraliseerimine. HAPET-ALUSEGA . Aluste puhul vajab neutraliseerimist ainult ...
tingimusi? – Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas (tööstuses) oleva ainega (oksüdeerijaga). Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside nagu hapnik, kloor ja vääveldioksiid või vedelikega nagu bensiin ja õli. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril (nt metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris ja ahjudes). Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (maapind, looduslik vesi). Enam levinud, kui keemiline. Tavatingimustes võib toimuda küllaltki intensiivselt. Isegi raud on vähese vastupidavusega selle suhtes. Elektrokeemiline reaktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
