Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"klooga" - 61 õppematerjali

thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Jaak Joala

klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...

Muusikud
21 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

II ms

09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda ­ Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid ­ 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: ­ 2/3 Prantsusmaast okup. ­ Vichy valitsus (Petain) ­ Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik.  JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise.  JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga . Tehisjärved – Rummu, Männiku.  SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate Klindilähedastel õhukestel paepealsetel muldadel - looniidud Gleistunud liigniisketes nõgudes – looniidud...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Juunipööreõhjalik

20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama. Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. 20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

"Ohvrilaev" Gert Helbemäe

Otsustatakse, et targem on Isebellil kohemaid taksoga koju sõita enne ema, et selgitada tema puudumist mille vastu Isebel oli küll morn suhtumine, tahtes ise kasutada parkki jalutamiskäigu tegemise vabandust. PEATÜKK SEITSE Kui Martin ja Isebel järgmisel päeval kokku said garanteeris Isebel, et ta ema ei tea midagi, ja nagu ettearvatud, oli toomas õhtusööki. Paar läheb päevaks Klooga randa kus rongis mängivad nad kaasreisijate peal mängu üritades nende hoiakust ja riietest mõista nende elukutset. Justusel aga tuleb peale mure aineline tuju, räägivad sellest kuidas Isebel näeb häirivalt Martinis isalikku headust ja see on tõsi, sest Martin tunneb, et ta vastutab ning hoida Isebeli suunurkki sirgelt ka pärast kolmekümmet päeva. Isebel kutsub teda egoistiks ja tunnistab, et ta ei saa ju jätkada suhet peale kolmekümnendat päeva...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht...

Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kutselised heliloojad

1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks...

Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Ungru mõis

detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga , Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Artur Alliksaare elust

Nii on kirjutanud Urmas Tõnisson 1998 aastal ilmunud Maalehes. Artur Alliksaar sündis 15.04.1923. Tartus, raudteelase perekonnas. Ta õppis Tartu XV Algkoolis Riia tänaval ja hiljem Treffneri Gümnaasiumis, kust ta tolle aja mõistes lubamatu käitumise tõttu välja visati. Alliksaar võitles II maailmasõjas sakslaste poolel idarindel ning oli Klooga laagris raamatupidajaks. Aastal 1949 arreteeriti ta süüdistatuna riigivara raiskamises ning hilisemad vangilaagrites olemise põhjuseteks oli protest kehtiva riigikorra vastu. Artur siirdus valedokumentidega Saksamaale ning rändas Kesk-Euroopas mõnda aega ringi. Selleks et eelnevast aru saada on ta kirjutanud ühes oma luuletuses järgnevad laused: Ei leia ma teed teie kõvasti lukustatud tukkumisse. Mis siis ikka! Andestage mu kisa!...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

Saksa okupatsiooni eest põgenes umbes 2 000 juuti Nõukogude Liitu, umbes 1 000 siiajäänud juuti arreteeriti ja hukati aasta lõpuks. 1942 – Eesti kuulutati Wannsee konverentsil Saksa võimude poolt ametlikult „juudivabaks“. 1942–1944 – Eestisse toodi hukkamiseks juute Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist, Leedust, Poolast ja Prantsusmaalt 1944 – Punaarmee vabastas Klooga surmalaagri. 1945 – Pärast sõda rändas okupeeritud Eestisse suur hulk Nõukogude Liidus elanud juute. N-ö Eesti juute, kes olid sõja üle elanud, oli vähe järele jäänud. 1948–1953 – Stalini õhutusel laienes Nõukogude Liidus järk-järgult juutide tagakiusamine, mis kulmineerus 1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti....

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Pakri poolsaar

Esialgne tasuvusuuring näitas, et projekt tasub ennast ära kuni 10. aastaga. Maksumuseks on hinnatud umbes 360 miljonit krooni. Veestik 5 Kogu Pakri poolsaare valgla pindala on 34,87 km 2. Pakri poolsaar on mandrist "ära lõigatud" Pakri lahte suubuva Vasalemma jõe, Klooga järvede ja Tuulna ojaga, mis suubub Lahepere lahte. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km 2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat – kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride...

Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

augustil langes sakslaste kätte Tallinn ● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli vahetanud peremeest ● Poliitiline korraldus: ● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile alluv kindralkomissariaat, eesotsas K. Litzmann ● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud ● Loodi Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe ● Rajati koonduslaagrid – Kalevi-Liiva, Klooga , kuhu paigutati nõukogude sõjavangid ja juudid Lääne-Euroopast Majanduspoliitika: ● Peaülesanne - saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine ● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks ● Rõhku pandi põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele ● Jagati abi sõjakahjude likvideerimiseks ● Samas probleemid eesti elanike esmatarbekaupadega varustamisel Põllumajanduses:...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Mats Traat

Õigupoolest on Mats Traat järginud seda eesmärki läbi oma loomingu, alguses läbematu bravuuriga, edaspidi üha süveneva mõtiskluse ja mõtestusega. Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õpetasin lastele 1945, et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962) Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
704
xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936...

Transpordi infosüsteem
5 allalaadimist
thumbnail
31
odt

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

17-18 4. HOLOKAUST JA EESTI...................................................................................19 4.1 Kas tõesti ka eestlased?............................................................................19-20 4.2 Vaivara süsteem.............................................................................................20 4.3 Klooga surmalaager..................................................................................20-21 4.4 Tänapäeva eestlaste arvamused.....................................................................21 KOKKUVÕTE................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................23 LISAD...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim ehk Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (1883­1945) ­ fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei asutaja ja juht (duce ­ juht). Haaras võimu 1922. aastal ja kehtestas fasistliku diktatuuri. 1936. aastal sõlmis sõjalise liidu Saksamaaga. II maailmasõja päevil oli ta Saksamaa poolel. Itaalia vabastamise aegu vangistasid partisanid Mussolini ning ta poodi üles, jalad ülespidi....

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

50. M. Varik Sünnikoht: Harala Amet: Tsirgusilma algkooli juhataja Olemus: ellujääja, kes muutub vastavalt olukorrale: kui riigivõim vahetus, muutus ka tema tundide sisu; Lugu: 1915. aastal õpetas ta lastele, et tsaar on üle kõige ja sakslased on hullemad vaenlased. 1930. aastal rääkis ta, et iseseisvus on suur saavutus ja 19 selle surmavaenlased on enamlased. Pärast Klooga laagrist eluga pääsemist õpetas ta, et fasism on inimkonna suurim vaenlane. Teda peeti heaks õpetajaks. Kui ta sai seitsmekümne viieseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleks ta varasest lapsepõlvest saati tulihingeline kommunist olnud ja lepakoorest pasunal Marseljeesi puhunud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.51. Albert Kotkas Sünnikoht: Harala Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima...

Kirjandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun