15 vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim e. Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt.). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (1883 1945) fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei asutaja ja juht (duce juht). Haaras võimu 1922. a. ja kehtestas fasistliku diktatuuri. 1936. a. sõlmis sõjalise liidu Saksamaaga. II maailmasõja päevil oli ta Saksamaa poolel. Itaalia vabastamise aegu vangistasid partisanid Mussolini ning ta poodi üles, jalad ülespidi.
võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim ehk Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (18831945) fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei asutaja ja juht (duce juht). Haaras võimu 1922. aastal ja kehtestas fasistliku diktatuuri. 1936. aastal sõlmis sõjalise liidu Saksamaaga. II maailmasõja päevil oli ta Saksamaa poolel. Itaalia vabastamise aegu vangistasid partisanid Mussolini ning ta poodi üles, jalad ülespidi.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht.......................................................
käitumist, välimust ja iseloomuomadusi tähelepanelikult jälginud. Peatähelepanu koondub ,,Mäeküla piimamehes" tegelastele, kelle portreede iseloomustamisel ja vahekordade kirjeldamisel on autor suurel määral toetunud elus nähtud algkjudele ning reaalsetele sündmustele. Ulirich von Kremeri algkujuks on Otto von Klugen, kes Karjakülas viibis varakevadest hilissügiseni, talvel elas õdede-vendade juures Klooga mõisas. Aastate kaupa kandnud Klugen ühte ja sama riietust: pikka musta sabakuube, triibulisi pükse ja nokaga mütsi. Täpselt nagu raamatus kirjeldatud. Peale hommikusööki suundus ta igapäevasele jalutuskäigule ja õhtud olid sisustatud jumalasõna ning päevase ajalehega. Kremeri ja Mari armulugu põhineb Suurpalu mõisniku Radecki algkujul, Kulna karjamõisa omaniku Alexander von Gerniti vahekorral talunaisega. Reemeti-isanda ja emanda prototüüpideks on kirjaniku enda vanemad
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
26427 3700081-1Kleemo t 58.80229322.722043 26427 Käina vald 29605 6500182-1Kliima 57.86614127.479615 29605 Orava vald 88200 6500181-1Kliima 57.86612727.479407 88200 Orava vald 25234 7800264-1Kliimaski 58.23303327.349402 25234 Meeksi vald 30192 7800263-1Kliimaski 58.23275627.350182 30192 Meeksi vald 25101 5900248-1Kloodi 59.38521726.280378 25101 Rakvere vald 10767 21776-1 Klooga 59.32046024.258263 10767 Klooga Keila vald 10768 21777-1 Klooga 59.32031024.258983 10768 Klooga Keila vald 10777 21778-1 Klooga aed59.32446924.218268 10777 Klooga-aedKeila vald 10778 21779-1 Klooga aed59.32462724.217239 10778 Klooga-aedKeila vald 10575 21772-1 Klooga rau59.32077624.259417 10575 Klooga Keila vald 10576 21773-1 Klooga rau59.32076524.260435 10576 Klooga Keila vald 10577 21774-1 Klooga side59.32078124
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Siuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd. Võitlus võõras mundris Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse. Balti, peamiselt Est, Lat kodanikud Sks Waffen-SS-i ,,vabatahtlikena" (regulaararmeesse Wehrmachti ei saanud okupeeritud alade inimesi võtta). 3500 eestlast Soome soomepoissideks. 125 000 baltlast Sks (sõja) tööteenistusse
a instruktsioon nägi ette kirjutada eesti pikad vokaalid vene transkriptsioonis ühekordselt, seega nt Saaremaa > , Suure-Jaani > -. Alles 1972. a suudeti Eestis ja Moskvas kehtivad juhised ühtlustada ning üleliiduline instruktsioon hakkas pikki vokaale märkima kahekordsete tähtedega. Surve venekeelsete nimede tekkeks tasapisi siiski kasvas. Sillamäel kui suletud linnas olid tänavanimed venekeelsed (, , ), üksikuid venekeelseid nimesid oli ka Narvas ja isegi näiteks Harju rajooni Klooga alevikus (, ). Siltidele ilmus ametlikest nimedest hoolimata 1980. aastatel ka puht venekeelseid variante (- Narva-Jõesuu kohta, . Tallinnas Velikije Luki tänaval jne), Tallinna täitevkomiteelt nõuti nimede (Võidu väljak) ja (Raekoja plats) ametlikku kinnitamist jne. Uut tekkivat venekeelset kohanimistut hakkas sümboliseerima Tallinna lähedale Muugale rajatav sadam, mille nimeks pandi - (see tõlgiti hiljem eesti keelde kujul Tallinna Uussadam), kuid mis muutus vene
Perekond: mees Karl Eduard Kutta Surmapõhjus: loomulik surm 4.50. M. Varik Sünnikoht: Harala Amet: Tsirgusilma algkooli juhataja Olemus: ellujääja, kes muutub vastavalt olukorrale: kui riigivõim vahetus, muutus ka tema tundide sisu; Lugu: 1915. aastal õpetas ta lastele, et tsaar on üle kõige ja sakslased on hullemad vaenlased. 1930. aastal rääkis ta, et iseseisvus on suur saavutus ja 19 selle surmavaenlased on enamlased. Pärast Klooga laagrist eluga pääsemist õpetas ta, et fasism on inimkonna suurim vaenlane. Teda peeti heaks õpetajaks. Kui ta sai seitsmekümne viieseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleks ta varasest lapsepõlvest saati tulihingeline kommunist olnud ja lepakoorest pasunal Marseljeesi puhunud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.51. Albert Kotkas Sünnikoht: Harala Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima
20 juuniks oli uus valitsus pm omavahel koostatud, ehki osad ei teadnudki, et neid ametisse määratakse. Kuidas riigipööret teha? Otsustati, et 21. juunil esitatakse Pätsile uue valitsuse koosseis ja samal ajal korraldatakse kontrollitud. Massimeeleavaldus. 20.juuni varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
