MAAILMA MULLAD TUNDRAMULDADE KUJUNEMINE. Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb
...... 2. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja
· Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Hiina jõgede peamisteks toiteallikateks on enamasti mäestikud, kus lumesulavesi kevadeti on peamine veeallikas ja ka veel Tiibeti jõest, millest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. · Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast on suhteliselt suur. Kevadeti, tulvavete ajal on veevarustus riigis kriitilisel tasemel-kaasnevad tihtipeale ka traagilised üleujutused ( nt on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest). Seevastu teised aastaajad on küllaltki stabiilsed ning veetaseme kõikumine on siiski stabiilne. · Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Kõige kriitilisem jõgi üleujutuste poolest Hiinas on Huang He
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga.
· Taastuv ehk alternatiivenergia. · Saadakse päikesekiirguse energiast. · Põhiline kasutus: soojuse (sh. vesi) ja elektri tootmine. · Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. · Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenegiat ja soojeneb iseenesest. · Aktiivse kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid, mis koguvad energia soojuse või elektrina. · Efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajst, ööpäevast ja õhu puhtusest. Fotoelemendid · Toodavad alalisvoolu valgusega kokkupuutel. · Kasutus kahekordistub iga kahe aastaga, mis teeb fotoelementidest maailma kõige kiiremini kasvava energiatehnoloogia. Kontsentreeritud päikeseenergia Elektri- ja soojusenergiat toodetakse peeglite abil, mis suunavad ja kontsentreerivad valguse kehale ja tekitavad seetõttu soojust. Passiivse päikeseenergia eelised ja puudused
kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaar ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur -4...5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C.
probleeme lahendatakse vägivallaga. Mõnes paigas ei pilguta keegi silmagi tapetud või vägistatud inimest nähes. Siia tulles ei kujuta nad tegelikult ette, mis neid peale sotsiaalabi ees ootab. Me paneme pagulased elama suurlinnadesse, kus meie arvates toimub nende kiirem integratsioon ühiskonda, kuid selle tõeline tagajärg võib olla hoopis teistsugune. Ka nendel on siin, uues keskkonnas, väga harjumatu ja keeruline, alustades jahedast kliimast ning lõpetades sellega, et tänavatel liiguvad peamiselt valged inimesed. Kõik suured erinevused kodukohaga tekitavad sisserännanus stressi, millega teatud osa kindlasti toime tuleb, kuid alati on meie seas ka nõrgemaid inimesi. Nad ei pruugi omaks võtta meie käitumismaneere ning tavasid, tekitades sellega probleeme. Esiteks muidugi stressi näol, mis suure tõenäosusega avaldub vägivallana, kuid teiseks hakkavad aja jooksul nemad mõjutama ka meie kultuuri, hävitades
Etioopias kasvatatakse peamiselt aniisi, badiani, koriandrit, avokaadot, odra, ube, kapsast ja tsillit Etioopias peetakse tavaliselt eesleid, kaamlid, mesilased, kanad, kitsed, sead, lambad Eesti spetsialiseerub enamasti loomadele, kes kannatavad külma, sest talved on külmad ja loomad võivad ära surra kui nad ei talu külma. Etioopia spetsialiseerub põllukultuuridele, mis peavad hästi vastu palavale kliimale Spetsialiseerumine oleneb tihti kliimast, kui on külm kliima, siis on vaja põllukultuure, mis kannatavad külma. Neid kultuure kasvatatakse sellepärast, et neid müüa ja toiduks tarbida.
vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. 3.Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mull mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed
· sooja tagastamine ventileerimisel · lõunasse orienteeritus · energia passiivne salvestamine · ökoloogilised ehitusmaterjalid Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast. Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata
1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4. KEEMILINE MURENEMINE: Enamasti soojas ja niiskes kliimas, kus toimuvad keerulised protsessid ja muutub kivimite mineraalne koostis. Näited: Vesi reageerib mineraalidega ( Na, ...
Millal mingi toitumine ülekaalus on? Miks? 2. Mis on jõe veereziim? Madalvesi, suurvesi, tulv. Hüdrograaf. Õppimisel kasuta esitlust ,, Jõgede veereziim" Jõe veereziim kajastab jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumisi aasta jooksul. Veereziimis saab eristada korrapäraselt esinevaid vooluhulga ( veehulga) muutusi suurvett ja madalvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri piirkondade jõgedes esineda kliimast sõltuvalt mistahes aastaajal. Tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige sagedamini : lühiajalised tugevad vihmasajud, ilma järsust soojenemisest tingitud liustike või lume intensiivne sulamine. Vesi tõuseb jões väga kiiresti. Ka vee alanemine toimub tavaliselt kiiresti. Sageli kaasnevad inimohvrid, sest tulv on ootamatu.
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või ...
Mõndade suu oli lame nagu pardi nokk , need sõid tõenäoliselt igasuguseid taimi. Kitsalõualised saurused sõid tõenäoliselt ainult teatud taimi. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Suurimad taimetoidulised saurused olid võimelised sööma kuni 1 tonni lehti päevas. Taimetoidulised saurused olid kõigusoojased hiiglased. Nad ei saanud oma kehatemperatuuri reguleerida. See oli tingitud soojast ja niiskest kliimast ning hiiglaslikust kehamassist. 5.Dinosauruste munad meenutasid linnumune ja olid üllatavalt väikesed. Enamik oli umbes kartuli suuruse ja kujuga. Väike suurus tähendab, et pesalane oli samuti väike ja vajas vanematelt palju hoolitsust ja kaitset. Osad saurused munesid oma munad teiste kolooniatesse, et kaitsta neid kiskjate eest. 6. Tyrannosaurus on üks kõige tuntumaid sauruste liike. Ta oli suurim ja hirmsaim maismaakiskja, kes kunagi olemas on olnud.
aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud. Metsad Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Metsad Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad
Tõrva Gümnaasium Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2
C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks. 2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks
Füüsikalised omadused: Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Keemilised omadused: Oksiidi tüüp: tugevaluseline Aatomnumber: 19, Aatommass: 39,098, Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 Elektronskeem: +19|2)8)8)1) Elektronite arv: 19 Neutronite arv: 20 Prootonite arv: 19 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eral...
harimine. 12. Mulla koostis: 1.mineraalsed ained(pärineb lähtekivimist). 2. Orgaanislised aind(loomsestest, taisetest jäänustest ja huumusest) 3. Mullavesi(lahustunud mineraalid(pärineb sademetest ja põhjaveest).4.mulla õhk (on hapniku vaesem ja CO2 rikkam)5. Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske. Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga
(sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis ta juba antiikajal üle Alpide põhja poole ning on nüüdseks naturaliseerunud suures osas Euroopast. Maitsetaimena kasvatatakse teda üle kogu maailma. http://freeextras.com/images/mediterranean_sea_map12019.htm Kasvatamine Kuigi petersell on pärit soojast kliimast, edeneb ta ka Eesti kliimas suurepäraselt. Seemned hakkavad idanema juba +2° kuni +3°. Tõusmed taluvad lühiajalist külma ning täiskasvanud taimed võivad talvituda kasvukohal. Valguse suhtes on petersell nõudlik, samuti niiskuse, eriti
Noorte lahkumine Eestist Noorel inimesel on üldjuhul seiklushimuline hing. Ta tahab kõike näha, teha, kogeda ning kuni pole veel suuri finantskoormaid ega lapsi, ei hoiaks teda justkui miski ühe koha peal kinni. Aastaid on meedias räägitud, kuidas noored lahkuvad Eestist "parematele jahimaadele". Lõviosa neist läheb välismaale õppima, kuid paljud lähevad ka tööle. Väga levinud on pärast keskkooli lõpetamist võtta aastaks aeg maha ja avastada maailma väljaspool kodumaa piire. Kuid kas see ikka on tavaliselt vaid aasta või on oht, et mõneks ajaks välismaale sõitnud noor ei puutugi enam kunagi kodumaa pinda? Välismaal õppimise või lühiajalise elamise kogemus on inimesele asendamatu. See muudab teda julgemaks, iseseisvamaks ja läbi uue kultuuri õpetab teda nägema maailma ka teise nurga alt. Ometi suhtutakse viimasel ajal kodumaalt lahkunud noortesse justkui taunivalt. "Mujal näib ikka muru rohelisem, küll nad varsti saba jalge vahel, tag...
looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO POOLT: Parem toit biotehnoloogia abiga(parandatud toidu kvaliteet, pikendatud viljade säilivusaeg); GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda(võimalik pakkuda uusi sorte, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ja kliimast tingitud stressi); Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam(puudub putukatõrje vajadus säästab loodust ja saame puhtamat toitu); Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
Kolumbias on õpetaja nagu sõber, millega Ave absoluutselt harjunud ei ole. Ta oskab õpetada ainult ühte moodi, seega kavatseb ta olla edaspidi õpilastega karm ning nautida oma kuulsuseminuteid. Ave elukohta kolib veel üks eestlanna, kes läheb teise keskkooli õpetajaks. Koos korraldavad nad oma majakaaslastega pidusid ning lähevad vallutama vulkaani. Nad asetasid sinna ka Eesti lipu. Ta räägib kolumbia kliimast seda, et on kaks aastaaega vihmane ja kuiv. Ave otsustab kolida teise linna Medellini, sest ta on väsinud Manizalesest. Kõik on tema jaoks muutunud tüütuks. Samas talle ei jääkski Manizalesesse midagi, kuna mees, kes teda enda juurde elama võttis tahab minna samal ajal USAsse tagasi ja teine eestlane kavatseb reisima minna. Ave viimased päevad koolis mööduvalt raskelt, sest korraldatakse iga-aastane laager, kus lapsed peavad võimalikult head tööd tegema ja projekte looma
Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna esetunnetus Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“ Enesetapud Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast Viimane tuleneb religioonist – protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel Max Weber (1864 – 1920) Verstehen sotsioloogia Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erinevad Inimtegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele; teised omadused jäetakse kõrvale
osas, seega lammaste kasvatuse ja villa ning nahkade töötlemise alased oskused on seal maailma parimal tasemel. Põllumajandamine eluviisina on Uus-Meremaal väga levinud – Põhjasaarel peamiselt lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo. Heina kasv sõltub palju aastaajast, kohast ja kliimast aga enamasti on piisavalt heina 8-12 kuul aastast. Karju hoitakse koplites, mida ümbritsevad liigutatavad elektrikarjused, nii on lihtne ka karja teise kohta viia. Poegimise aega planeeritakse väga hoolikalt, et kasutada maksimaalselt ära kevadist heina kasvu. Rohumaid hooldatakse pidevalt, paljud farmid on suutnud oma rohumaad arendada nii heaks, et saavad seal kasvatada aasta läbi 25 lammast hektari kohta.
enamuste organismide puhul ka hapnikku. Keskkond, mida inimesed teavad ja hindavad ei saa eksiteerida ilma elusorganismideta. Keskkond, nagu inimesed seda tunnevad, koosneb elusloodusest - taimedest ja loomadest. Inimene ja keskkond on paratamatult seotud. Inimene ei saa elada ilma teda ümbritseva keskkonnata ning keskkond oleks ilma inimesteta praegusest drastiliselt erinev. Ajaloos on keskkond mõjutanud inimesi tugevalt. Sadu ja tuhandeid aastaid tagasi sõltus inimeste elupaik suuresti kliimast ja teistestki keskkonnateguritest, näiteks maa viljakusest ja maatüübist ning kas tegu on kõrbega või veeäärse alaga. Ilma sobiva keskkonnata poleks inimene suutnud ellu jääda. Toidu hankimiseks oli algselt vaid kaks viisi - korilus ja jaht. Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda. Koriluse jaoks oli vaja põlde või metsi, kust korjata taimi, nende lehti, juuri ja vilju. Kui tegu oli ebasobiva keskkonnaga, liiga kuiva ja
Mis on mineraliseerumine? Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. 13.Nimeta passiivsed mullatekketegurid. 1) Lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks?
masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel oleneb, millist teed toodetakse. Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest jne., tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse. Lehed sorditakse suuruse järgi noored ja õrnad on paremad vanadest ja jämedakoelistest. Lisaks nimetatuile on veel mitmeid teisi teesorte: valge tee, kollane tee, punane tee jt. Teepakid jaotuvad: Teekotid Teepadjad Tee siidpüramiidides Teepulgad Purutee Lahustuv
asta läbi suur ja üsna ühtlane. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi Jõgede toitumine ja reziim sõltuvad kõige enam KLIIMAST KLIIMATÜÜP JÕE TOITUMINE SUURVESI NÄITED ekvatoriaalne vihmavesi läbi aasta Amazonas, Kongo lähisekvatoriaalne vihmavesi suvel, kui EkÕM ja sajab troopiline vihmavesi ( vähe) suvel kui sajab kõrbetes
fosforiühenditest; tekib, kui taimejäänused muunduvad mulla mikroobide toimel; sisaldab taimedele vajalike toitaineid ja on toiduks mulla mikroorganismidele; huumuse sisaldusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mullahorisont- erineva paksuse, värvuse, ehituse ja koostisega kiht mulla püstläbilõikes; mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi )
Pildil on orkaan Charle y teekond, mis tabas Floridat 2004. aasta augustis. Tuuled puhusid tol päeval kuni 240 km/h tunnis, tehes palju kahju. Kahjudeks hinnati 16,3 miljardit USA dollarit. Orkaanid Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Lõpetuseks ütlen, et hoolimata Florida väga soojast ning mõnusast kliimast, ei suuda eestlane kui põhjamaalane seal elada ja on väga suur tõenäosus et sa võid leida mõnel päeval enda hoovist krokodilli või mõne suure mao. Tänan kuulamast! Kokkuvõte Pildi lisamiseks klõpsake ikooni 1. http://1.bp.blogspot.com/MJhPUF0oM/UO2zJ8VOtqI/AAAAAAAACMA/WctZhNktexU/s1600/Florida.jpg 2. http://www.cnews24x7.com/wpcontent/uploads/2012/03/usaFloridamap2.jpg 3. http://www.50states.com/flag/image/nunst012.gif
Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Olulisemad on: orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutumine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse; uute ühendite moodustumine; ainevahetus taimede ja mulla vahel.
mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Kuigi arktilised talved on väga karmid, ei maga pollarrebane talveund. Mõned isendid liiguvad sel ajal lõuna poole, mererannikutele või põhjapoolsete metsade servale. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad.
Palju udupäevi (sept-okt) esineb Taliteraviljad vajavad palju päikest Talv- püsivad lumekatte teke Veekogudele tekib jääkate Sulad ja külmad vahelduvad Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp. Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus) Tekiks 2-3 võrset Taimed juurduksid ilusti
Second level Third level Fourth level Fifth level Riiklik park Isalo Riiklik Park Isalo on koduks loomastiku ja taimestiku kohaneda kohaliku kuivast kliimast. Endemitickch Lisaks paljudele linnuliikide elavad siin paljud roomajad. Riiklik Park Isalo sobib väiksemate kogemustega ja Savvy turiste ja armastavad haruldased linnuliigid. Väärib märkimist ka maa-alune koobas Inhosy, lähedal park. Riiklik Park Isalo pakub külastajatele täiesti nõu, kohalikud giidid ja majutuse võimalusi. Click to edit Master text styles Second level
(http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 2. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Kokkuvõte Norra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Traditsioonilised tegevusvaldkonnad on olnud kalapüük ja metsandus. Norra tööstus toetub peamiselt kodumaistele toorainetele ja loodusvaradele nagu nafta, puit, metallid, kala, mets. Elektrienergia toodangult 1 elaniku kohta on Norra maailmas esikohal. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd
Austria territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m), tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademate hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on üks kõige metsaderikkamaid maid Euroopas. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias
liikumisteede sõlmpunkt. Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegetatsioonivormid. Austria territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enimarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademete hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid,
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
Religioon · Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. · Religioon on ühiskonna enesetunnetus · Jumala religioon asendub inimese-religiooniga Enesetapud · Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne · Ei sõltu majanduslike tingimjuste kõikumisest ega rahva tervisest · Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast · Viimane tuleneb religioonist- protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel MAX WEBER · Verstehen(mõistmine) sotsioloogia · Inimtegevuse sletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista Ideaaltüübid · Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima · Ideaaltüüp e puhas tüüp- objekti lihtsustatud mudel PIRN: VAADAKE SELLE NAISE NÄGU, TA ON PIDANUD NELI KORDA KANNATAMA( NAISEL NELI LAST).
kõige rohkem. See keel on hiina keel ja seda kõneleb 300 miljonit inimest. Milline riik toodab kõige rohkem naftat? Peaaegu igal aastal on suurim nafta tootja erinev. See võib olla Venemaa, Ameerika Ühendriigid või siis Saudi-Araabia. Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas. Kus asub kõige suurem liustik? Liustike nimetatakse ka gletseriteks. Need liiguvad mägedes nagu jõed, ainult aeglasemalt. Selle jäämassi suurus ja liikumise kiirus sõltuvad kliimast ja pinnamoest. Kõige suurem liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk. Milline järv asub kõige kõrgemal? Tavaliselt on kõrgel asuvad järved väikesed. Kuid see ei kehti Lõuna-Ameerika suurima järve kohta. Titicaca järv laiub Peruu ja Boliivia piiril Kesk-Andides 3800 meetri kõrgusel. Selle kõige sügavam koht on 280 meetrit. Järve veetemperatuur on nullilähedane. Kus asub maailma kõrgeim juga?
Eriti naeruväärselt mõjuvad tühine ja ülespuhutud õukonnaelu, moemaania ning teadusega eputamine. Noormehed vastandavad seda kõike Idad loomulikkusele. Geograafiline keskkonna teooria Ühiskonna arengut käsitledes esitas Montesquieu geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest - eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm teeb inimese tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks. Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset
poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Soodes on mullastik väga vesine, savannis levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad,poolkõrbes on kui pinnas ja taimkatte on hõre. TAIMKATE looduslikult kasvavad taimed ning võid nimetada ka, milliseid kultuurtaimedena kasvatatakse Argentina taimestik vaheldub sõltuvalt kliimast ja pinnaehitusest. Kirdes levib rikkalik troopiline taimkate selliste puudega nagu palisander, palm, tulbipuu ja kapokipuu. Chacot ilmestavad kuivad metsad, mis lõunapool lähevad üle põõsastikuks. Pampas kohalikke puid ei ole, kuid inimene on sinna istutanud vähenõudlikke liike: eukalüpte, kampripuid, plataane, papleid ja akaatsiaid. Andide nõlvadel kasvab tihe mets. Põhjas on see lähistroopiline- loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Toitlustusettevõtted Juhendaja: Ruth Muru Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 1.Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?..........................................................................3 2.Miks on restoranid toitlustusteenuste turul?........................................................................3 3. Milliseid restorane oskate nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?.............................................................................................................................3 4. Milliseid hotellirestorane oskate nimetada?........................................................................3 5. Kirjeldage üht hotellirestorani............................................................................................3 6. Kes on hotellirestorani kliendid?...
ee õppevara geograafia IV kooliaste - Rannikud Saate selle enda arvutisse ka tõmmata. 1. Milliseid negatiivseid tagajärgi toob endaga kaasa maailmamere veetaseme tõus rannikuvööndi elanikele ja sealsele majandusele?(4)Üleujutatud madalamad saared ja rannikualad 2. Millest sõltub rannikute ilme? ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). 3. Millised tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?(5) lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused,merejää,taimed,inimtegevus. 4. Nimeta lainetuse poolt tekitatud pinnavorme (5)Kulutuspinnavormid,
Samuti aurustumine ületab sademed. 9. Milline seos esineb merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Soolase merevee puhul on liikide arvukus märksa suurem kui madala soolsuse korral. 10. Millised maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Miks? Produktiivsemad maailmamere alad on tavaliselt rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sisse kantud toitaineid. 11. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Jõe veereziim sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. 12. Missugune on jõe voolukiirus ülemjooksul? Missugune on jõesängi põhi? Ülemjooksul on vool kiire ja säng on V-kujuline. 13. Missugune on jõe voolukiirus alamjooksul? Missugune on jõesängi põhi? Voolu kiirus aeglane jaon madal säng, looklev ja setted kuhjuvad kurvide välimisse osasse. 14. Kuidas kujuneb soot?
Rannajoon - see koht, kus vesi ja maismaa kokku puutuvad (pidevas muutumises) Ajurand - kui vesi on kõrgel (üleujutus) Pagurand - kui vesi on madalal Leetseljakud - kõrgendikud vee all Rannanõlv - seal kus vesi läheb järjest sügavamaks Rannik - kogu mereäärne ala, mida mõjutab vesi, mida mõjutab lainetus Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees
(Tallinna lastehaigla, 2000). Vee tarbimine Vesi moodustab suure osa meie kehamassist umbes kaks kolmandiku. Kehas olev vee hulk sõltub ka meie vanusest (vaata joonis 1). Suurem osa inimestest kes on terved täidavad oma päevase vedelikuvajaduse janutunde järgi. Tervetele inimestele on raske määrata päevast veetarbimis hulka, kuna see oleneb inimese füüsilisest aktiivsusest ja kliimast kus inimene paikneb. On palju tegureid mis mõjutavad päevast veetarbimis hulka näiteks vanus, tervislikust seisundist ning töö ja tegevuse iseloomust. Tavaliselt tekib janu kui organism ei saa piisavalt vett, organismi vedelikukadu on suur või toidus on suur hulk soolasid. Janu korral on tasuks eelistada tavalist vett ilma lisanditeta. Mineraalvesi ja puhas vesi ei anna energiat, aga energiat võib anda maitsestatud ja vitaminiseeritud vesi. Tuleb hoiduda
-AT-toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. -O-orgaanilised kõduhorisondid koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. -T-turvas e. vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. *Mullad levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt. Sademete ja auramise vahekorrast sõltub, kas murendmaterjal jääb maapinna lähedale oma tekkekohale või liigub laskuva vee mõjul mullas sügavamale. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt jaotatakse mullad kolme gruppi: -Läbiuhteline veereziim sademed ületavad auramise e. sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, mis tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kadu ning mullaviljakuse langust. See on tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. -Tasakaalustatud veereziim selle korral ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
