Agraarpoliitika mõiste esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks. Agraarpoliitika ei võrdu põllumajanduspoliitikaga. Peale 1991. aastat muutus Nõukogude Liit ja sotsialistlik majanduskorraldus avatud turumajanduseks ning põllumajanduspoliitika agraarpoliitikaks. Peale Euroopa Liiduga liitumist muutusid vabakaubandus leppe ning Eestis pole enam vabakaubandust. Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene tö...
sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid – kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil) . Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid Eri tegurite koosmõjud
Rõhu tõstmine suurendab gaaside lahustumist vees. Hapniku lahustumine vees, küllastuskontsentratsioonid. Hapnik lahustub vees. Küllastuskontsentratsiooniks nimetatakse tasakaalu atmosfääriõhu ja vee vahel. CO2 lahustumine vees ja reaktsioon veega. Õhu saastumisega seotud peamised probleemid. 1. Inimeste tervist ja ökosüsteeme kahjustavad saasteained PM, NO, SO4, PAH, raskmetallid. 2. Osoonikihti kahandavad ained klorofluorosüsinikud ehk freoonid, NOx. 3. Kliimamuutused kasvuhoonegaasid CO2, CH4, fluorosüsivesinikud, N2O jt. Happevihmad (happesademed), tekkepõhjused, peamised saasteained ja nende allikad Eestis, happevihmade mõju keskkonnas. Põhjustajad: SO2 atmosfääris, NOx atmosfääris, (HCl, orgaanilised ühendid). SO2 allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, maanteetransport, teised saasteallikad. NOx allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, mittetööstuslik
Euroopa Liidu laienemine, maailmapoliitikas toimunud arengud ning vajadus paremini seostada erinevaid valdkondlikke poliitikaid tingis ELi säästva arengu strateegia ümbervaatamise. Seega esitles Euroopa Komisjon 2005. aasta kevadel uusi juhtprintsiipe kandvat säästva arengu deklaratsiooni ning 2006 aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks ELi uuendatud “Säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010″. Peamiste väljakutsete osas keskendus strateegia järgmistele teemavaldkondadele: – kliimamuutused ja puhas energia, – säästev transport, – säästev tarbimine ja tootmine, – loodusressursside säilitamine ja haldamine, – rahvatervis, – sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne, – ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed. Euroopa Liidu üheks suurimaks eesmärgiks on olnud ühtse turu (majanduse) loomine. Sellise ühtse turu loomiseks kõrvaldati sadu tehnilisi, õiguslikke ja bürokraatlikke tõkkeid, mis
pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt hapestumine, õhusaaste, rahvastikukasv, loodusressursside kiire vähenemine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis? Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti?
võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
Puidu raiskamine Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) Puudub metsatööstusklaster Väljakujunenud metsatööstusklaster Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid: o metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne o puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Metsade hävimise põhjused: o Röövmajandus, suur kasutus o Alepõllundus o Tulekahjud o Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: o Kliima muutused (troopikaaladel) o Taime- loomaliikide kadumine o Erosioon
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
Keskkond EL on aastakümnete jooksul välja töötanud ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, kuid samas toetavad need ka majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Kliimamuutused. EL töötab selle nimel, et saavutada ülemaailmne kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning on ise julgete meetmete võtmisega teistele eeskujuks. 2008. aasta detsembris vastuvõetud põhjapaneva otsusega kiitsid ELi juhid heaks põhjaliku meetmete paketi heitkoguste vähendamiseks. Kava eesmärk on vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % (võrreldes 1990. aasta tasemega), suurendada taastuvate energiaallikate turuosa
...........................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: • õhu saastamine;
See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt. Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük
Graafikult(Joonis 7) on näha temperatuuri kõikumisi terve fanerosoiukumi eooni ulatuses. Alla on märgitud siniste kastikestega ka jääajad. Graafikul joonistub välja ilus kõver, mis näitab meile nelja suuremat sooja- ja nelja külmaperioodi. Millest üks kestab veel siiamaani. On esinenud praegusest palju soojemaid aegu, kus ka poolustel ulatuvad aastased temperatuurid üle 10°C.[8] Joonis Fanerosoikumi kliimamuutused [7] Praegune Maa keskmine temperatuur on kuskil 14°C. Sellest on olnud külmemaid perioode, aga enamus neist on siiski olnud palju soojem kui praegu. Need jääaega tähistavad kastikesed näitavad perioodi, kui Maal on olnud poolustel liustikud(tegelikkuses on eristatavad mitu erinevat jääaega). Selles mõttes võib meie kliima soojenemine tähistada hoopis algus sellele, et kliima hakkab oma normaalsesse seisu tagasi suunduma.[7]
Liigikaitse Maailmas 10 mljn liiki Hetkel kuues väljasuremislaine - Liigid kaovad - Mõni liik leitakse taas - Leitakse uusi liike Endeem liik, mille levik piirdub väikese maaalaga Punane raamat Suurim loom sinivaal Väikseim nahkhiir 1976-1979 esimene punane ramat Eestis Liikide väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus - Inimtekkelised kliimamuutused 1 kategooria haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht (euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks
Populatsiooni tihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlusest keskkonnategurite suhtes nt 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti seega 40/4 = 10 isendit/ha. 12. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näiteid. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremust, arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse, isendite arvukus väheneb, põhjuseks võib olla kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver. Graafik nõgus enamik isendeid sureb noorelt (kalad, kahepaiksed, putukad) Graafik kumer enamik isendeid elab vanaks Sirge graafik suremus on kõigis vanusastmetes ühtlane 14. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud o teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad teemavaldkonnad: kliimamuutused, välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus, jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire
Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme ultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud. Hilispaleoliitikumis leidsid aset suured kliimamuutused. Kõige vanemal ajal oli tõenäoliselt tegu arktilise tundrataimkattega, mis hakkas välja vahetuma edamööda, kuidas kliima soojenes. Jääaja lõpus kadusid paljud paleoliitikumile iseloomulikud loomad, nagu karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis), mammut ja Megalocerus giganteus, kuid lühikese aja jooksul nad Rootsi alal siiski elasid. Nendel loomalikidel põhines paleoliitikumi majandus ja nende kadumine pani alusemesoliitikumi elulaadile. Tollest ajast peale on
arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Looduskeskkonna jätkusuutlikkuse ohustajana toodi välja eelkõige ressursside üleekspluateerimisest ja raiskamisest tulenev kiire ammendumine, elukeskkonna halvenemine seoses looduse absorbeerimisvõimet ületava saasteainete emissiooniga, inimtegevusest tulenevad kliimamuutused ning loodusliku mitmekesisuse vähenemine taime- ja loomaliikide hävimise tõttu. Maailma jätkusuutlikkuse ökoloogiliste probleemide üldistamisel on rahvusvaheliselt kõige enam tööd tehtud ja konventsioonide sõlmimise näol suuremaid tulemusi saavutatu. Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul seetõttu sisuliselt ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist kestmisvõimet, nende säilitamist järgmistele põlvkondadele
Jõustumise järel kujuneb see leping Euroopa Liidu raamistikuks järgnevate aastate jooksul. Uus leping lisab kehtivatele lepingutele suurema osa varem põhiseaduse lepinguga kokku lepitud muudatustest. Leping annab meile 27 ja enama liikmesriigiga toimimiseks vajaliku institutsionaalse struktuuri selle jõustumise järel peaks pikaks ajaks lõppema debatid ELi sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle ja me saame keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne. Reformileping pole ainult vormilt erinev põhiseaduse lepingust. Eesti jaoks on väga positiivne, et selles on aja vaimule vastavalt käsitletud ka uusi teemasid. Iseäranis oluline on meie jaoks suurema tähelepanu pööramine energia valdkonnale ja liikmesriikide vahelise energiasolidaarsuse selgesõnaline sätestamine juhul kui ühe riigi energiavarustus on häiritud, tulevad teised sellele riigile appi
Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving. Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine. Lahendus: Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine, Uued toitumisharjumused.
W ruutmeetrile. Leida kui kiiresti kasvab kuubi temperatuur 1 kraadi võrra. Vee erisoojus on 2300 J/kg K . Soojuskiirguse mõju 2 · Arvutame näite põhjal sama maakera jaoks, · Lihtsustame, jagades maakera ruutmeetrise pindalaga sammasteks, mille kõrguseks hindame 4 km õhku normaalntingimustel ja aluseks 100m vett · Kui kiiresti soojeneb, kui kiirgusvoog 1 W ruutmeetrile? Kokkuvõte · Soojuse ülekanne on oluline energia ülekande viis · Kliimamuutused on sisuliselt soojuse ülekande toimimine Siseenergia- süsteemi kuuluvate molekulide ja aatomite kulg- ja pöördliikumise ning võnkliikuvuse kineetiline energia+ vastasmõju potentsiaalne energia + elektronide energia aatomis jne. Energia ülekanne Üks keha võib teisele energiat üle kanda kahel viisil- kas töö või soojuse kaudu. Töö on ühelt kehalt teisele makrokoopiliselt kanduv energia. Töö tegemine kujutab endast
Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
looduslik valik Liigilise mitmekesisuse olemus- hõlmab kõike eeltuumsetestja protsidest kuni teimede, seente, loomadeni, mis on elupuu eri harudes. Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus- hõlmab kooslusi ja nende seoseid omavahel ja ökosüsteemiga. Koosluste puhul liigikogumite ühist reaktsiooni keskkonnatingimustele Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid: kasvukohtade/elupaikade häving ja killustumine, kliimamuutused, ületarbimine inimese poolt, väärliigid, suurenenud haiguste levik Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära invasiooni etapid: - Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks, kuid osad hakkavad paljunema ja levima - Naturaliseerimine- taim peab moodustama püsiva popi uues kohas ehk
Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast
Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine 12 Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas,
jutud tuumaenergia renessansist ei tundugi absurdsed Kokkuvõte Inimese elukvaliteeti üle kogu maailma mõjutavad muuhulgas mitmesugused keskkonnatrendid. Suurenev globaalne vajadus erinevate keskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks on üha enam survestamas arenenud riike. Teatud mõttes on kliima nagu haigus tihti ei viitsita arsti juurde minna enne kui tervis juba tugevalt olemist segab. Seega muutub ka kliima puhul teema üha akutaalsemaks, kuna kliimamuutused puudutavad üha suuremat hulka inimesi. Juba lähiaastatel on vajadus märkimisväärselt suurendada investeeringuid heaolu säilitamise ja kasvu tagamiseks. Mitmesugused meetmed ja arengud nii rahvusvaheliselt valitsuste tasandil kui ka eratasandil annavad põhjust oodata, et vastavad kulutused on oluliselt suurenemas. Investeerimisvõimalusi tekib aga alati seal, kuhu liiguvad suured rahavood. Seetõttu on põhjust uskuda, et keskkonnaga seonduvad trendid kujunevad nii lähiaastatel kui
kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud.Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kliima muutus Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind
praeguse +15 asemel. Kogu maakera oleks sel juhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 kraadi. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. (E-õpe, 2012) Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi, näiteks puud, võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind
samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne- Eesti puisniidud. Liikide hävimine 8 Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest 2. JÄÄTMETE KÄITLUS Lisaks tuumakütusetsükli erinevatele etappidele kaevandamisest ja uraani töötlemisest vanade tuumarajatiste dekomisjoneerimiseni tekib radioaktiivseid jäätmeid ka radioaktiivsete materjalide kasutamisel meditsiinis, tööstuses ja teaduses. 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine Toon esile vaid osad Vabastatud jäätmed on radioaktiivsed jäätmed, mille aktiivsus on nii madal, et neid
kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub metsi, harib põlde ja kasvatab loomi. Kui kasvuhooneefekt puuduks ja soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis oleks kogu maakera kaetud jääga ning elu siin oleks võimatu. „Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
1000 10 000 korda suurem kui loodusliku fooni vähenemise kiirus. Selle põhjustatajateks 6 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Vesi. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/28669, Veeseadus, RT I 1994, 40, 655 on peamiselt mäetööstus, uute elupaikade ehitamine, loodusvarade ületarbimine liigse kalastamise ja küttimise näol, reostus ja üleilmsed kliimamuutused. 1994. aastal ratifitseeris Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega. Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskonna alalhoidmiseks. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole tänapäeval peamine probleem mõnede taastumatute
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4.11 Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid Globaalsete keskkonnaprobleemide puhul on üheks keskseks teemaks kliimamuutused, mille tulemusel kannatavad mitmed piirkonnad sagedamini loodusõnnetuste all. Kliima soojenemise üheks põhjuseks on kasvav CO2 tootmine. Arengumaad leiavad aga, et jõudmaks elustandardis arenenud riikidega võrdsemale tasemele, on neil vaja suurendada tootmist. CO2 piirangud aga pidurdaks arengut. Bioloogilise mitmekesisuse kadumine on seotud maailma ebavõrdse arenguga. Ebavõrdne areng võib aga põhjustada teatud ohustatud
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle ühtegi esindajat pole kohatud 50 a jooksul. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine. Kuidas inimtegevus ohustab liike? Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud ulatuslikud geoloogilised protsessid ja suured kliimamuutused (jääajad), siis nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikuga avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Suur osa taime- ja loomaliike eelistab samu tingimusi, mis inimene, seetõttu toob rahvastiku kiire kasv paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise.
Nimetame neiks sündmusi, mis äkiliselt või lühiperioodi jooksul on oluliselt muutnud elustiku koosseisu või/ja struktuuri, pinnavorme, kliimatingimusi vm. Maa ajaloos pole (veel) juhtunud katastroofe mille läbi oleks hävinud kogu elustik. Maa elustikul on imepärane võime katastroofidest välja tulla, taastuda; mitte küll täpselt samasugusena katastroofieelsega võrreldes, kuid sarnasena, analoogse ja homoloogsena. Muidugi mõista on Maa arengus toimunud pöördelised kliimamuutused, mandrite ränne jm. mille tagajärjel on kadunud terved suured fauna- ja floorakompleksid, kuid neid ei tuleks pidada katastroofideks, vaid Maa arengu makroetappideks. 3. Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
uuteks liikideks, sõltub uue organismitüübi arenemisvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. sarnastumine ehk konvergents -eri päritolu organismid sarnastuvad sarnastes tingimustes, ei mõjuta põhitunnuseid. progress ehk täiustumine -uute, keerukamate ja täiuslikemate organismitüüpide teke, kasutatakse paremini keskkonda, sõltutakse vähem kk. mõjudest 19. Mis on liikide väljasuremise peamised põhjused? Kokkupõrked taevakehadega, mandrite triiv, kliimamuutused, hapnikuvaegus ookeanis, meretaseme muutus jne. 20. Mis on homoloogilised ja analoogilised organid. Too nende kohta näiteid. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid – nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib).
Nad tapavad loomi liha ja nahkade, kuid ka muude tarvituskõlblike kehaosade pärast ning korjavad puuvilju, seemneid, ja juurikaid. Säilinud skeletijäänused näitavad, et suured loomad on kukkunud püünisaukudesse või jooksnud kabuhirmus inimeste süüdatud tule eest üle järsakuserva kuristikku. Kliima soojenes, paljud kaduma läinud liikidest olid aga kohastunud eluks väga külmades oludes. Selgroogsed, eriti suuremad nende hulgast, on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud. Kliimamuutused mõjutavad ennekõike taimede kasvu ja elupaika üldse, kuid elupaigad peavad kogukamatel liikidel olema suured. Rohusööjate arvukuse langemine toob paratamatult kaasa kiskjate vähenemise. (George McGavin,2006,lk 34,35) Põllundus Põllusaaduste kasvatamiseks on vaja maad. Raiuti metsi ja hävitati looduslikku taimestikku, et luua oluliselt liigivaesemaid ja märksa ebapüsivamaid põllumajanduslikke ökosüsteeme.
3 maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, taimedele ja loomadele ning populatsioonidele. Ka tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad müra, vibratsioonid, õhusaaste emissioonid, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmetekke mõju, loodusnähtuste või avariide poolt põhjustatud potentsiaalsed riskid, kliimamuutused, piiriülene mõju (Peipsi järve). (EST-FOR Invest 2017a, 14-15) Kuid EKO oli õige selle suhtes, et see hinnang ei anna täpset mõjude loetelu, ning eelmainitud analüüsis oli rõhutatud, et kõik kirjeldatud aspektid väga sõltuvad firma poolt valitud asukohast (Ibid.), mis praegu ei anna terviklikku ja selget pilti puidurafineerimistehase ehitamisega tulenevatest mõjudest ja jätab ainult üldist, aga ebaselget muljet projekti kohta. Ometi, on vaja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Liivi Hiienurm TH2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS Referaat Pärnu 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD.............................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete ...
juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus). On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika
Elluviimiseks Kinnitada uued väljakutsed ja hinnata agenda 21 tegevuskava eesmärkide täitmist keskkonnasõbralik majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis säästva arengu institutsionaalne raamistik EL säästva arengu strateegia Säästva arengu deklaratsioon, Euroopa Komisjon (kevad 2005) EL uuendatud säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010 (juuni 2006) Kliimamuutused ja puhas energia Säästev transport Säästev transport Säästev tarbimine ja tootmine Loodusressursside säilitamine ja haldamine Rahvatervis Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne Ülemaailmne vaesus ja SA alased väljakutsed Säästev areng: Balti regioonis Läänemere regiooni Agenda 21 (algus 1996) Agenda 21 arendamine regionaaltasandil Poliitiline koostöödokument (1998):
MUINASAEG EESTIS Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Jaotatakse 3ks: Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud. Samal ajal Euroopas 13. saj 1)Paleoliitikum-inimesed kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud puudusid,jääeg riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj. Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal ...
10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ? Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis
Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind
10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ? Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis
Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Liikide hävimise peamisteks põhjusteks on liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving, eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine, röövkalapüük ja salakütid, keskkonna reostumine, võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits), kliimamuutused iseenesest. Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Kuna võõrliik on meie loodusele võõras, siis võib ta meie ökosüsteemi tasakaalu nõnda rikkuda, et see enam ei taastugi ja tulemuseks on meie kohalike liikide väljatõrjumine. Selliste liikide vastu võitlemiseks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
