juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101 atmosfääri paiskuv tolm, kliimamuutused kaasneb nälg, epideemiad ja muud hädad, tsunami
Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust. Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Valdav erialane töö toimub sektsioonides. 8. 9. Loetle EU VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad. Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” Esmatähtsad valdkonnad: kliimamuutused bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad jäätmed 10. Loetle keskkonnaõiguse/majanduse rakendatavaid printsiipe. Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis Tuleb vältida looduskaotust, mis võib oluliselt kahjustada loodusliku tasakaalu
sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Eesti looduskaitseseadus riigikogu poolt 2004 a. vastu võetud seadus, mille
III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine
· Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus · Tööstusmelanism Biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Liikide kadumise põhjused: · Elukeskkonna rikkumine, muutumine või häving · Eluslooduse varade piiramatu tarbimine · Keskkonnareostumine · Võõrliikide sissetoomine · Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: · Kaitsta ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi · Hoida geneetilist mitmekesisust · Tagada liikide ja ökosüsteemise säästev kasutus Keskkonnaruum ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet.
Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv. Happelised Ookeanid. Meie Ookeanid on Maa suurim atmosfääri CO2 kogujad. Üritades ökosüsteemid tasakaalule viia, ookeanid muutusid CO2 küllastutud, mis kahjustab korallid. Korallrifid aga on koduks enamikule veealusele elustikule. Põud.
Alates aastast 1933 kuulub Gröönimaa, vastavalt Haagis sõlmitud kokkuleppele, Taani Kuningriigile. Alates sellest ajast on Gröönimaa autonoomsus pidevalt suurenenud. Tegevused/turism http://www.greenland-guide.gl/ice_snow.htm http://www.greenland-guide.gl/outdoor_life.htm http://www.greenland-guide.gl/ Keskkonnaprobleemid Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud kliimamuutuste tagajärjed saavad üha enam ilmsiks ning kliimamuutused saavad ka peamiseks keskkonnapõgenike tekke põhjuseks. Kliima soojenedes kiireneb Gröönimaa ja Antarktika jääväljade ning liustike sulamine, mis kergitab maailmamere taset. Paljud madalad rannikualad ja terved saareriigid hakkavad jääma vee alla ning miljonid inimesed on sunnitud uut elukohta otsima. Samas aga tõstab Gröönimaa jääkatte sulamine merepinda 0,2 mm aastas. Risto Isomäki ökopõnevik "Sarasvati liiv" kirjeldab, kuidas hukkus veeuputuses tegelik
· jäätmetega seotud keskkonnaohtude kompleksne vältimine ja kontroll · taastumatute energeetiliste ressursside kompleksne vältimine ja kontroll · transpordi keskkonnamõju vähendamine · linnakeskkonna kvaliteedi parandamine · tööstusliku saastuse kontroll ja tuumaohutus eesmärgiga tagada elanikonna tervis ja ohutus VI keskkonnaprogramm Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · jäätmed VI keskkonnaprogramm Viis lähenemist · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine · keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse · tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga · tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele 4
kliimatundlikest allikatest nagu kohalik vesi ja toiduvarud. Tervis:Eeldatav kliimamuutus tõenäoliselt mõjutab miljoneid, eriti madala kohanemisvõimega inimesi alatoitumuse ning sellest põhjustatud haiguste kasvuga. Kliimamuutusel on mõju laste kasvule ja arengule. Kuumalainete, üleujutuste, tormide, tulekahjude ja põudade tõttu suurenevad surmad, haigused ja vigastused, tõuseb ka veega seotud haiguste koormus. Kliimamuutused soosivad malaaria levikut erinevates piirkondades. Mõnedes kohtades toob kliimamuutus ka tulu tervisele nagu külmast ilmast põhjustatud surmajuhtumite vähenemine. Mida saad teha sina kliima soojenemise vastu ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI: Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel. ISTUTA TAIMI: Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDID KOGUAEG SISSE LÜLITATUNA:
Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk:Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks
Kyoto protokoll – on üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusakte, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu. See sisaldab arenenud riikide kohustusi vähendada teatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis põhjustavad planeedi soojenemist. Liikide hävimine ja looduskaitse Biodiversiteet – liigiline ja looduslik mitmekesisus Maailma kõige liigirikkam piirkond on Ecuadoris Yasuni rahvuspark. Põhjused:- Elukeskkonna hävitamine - Massiline tarbimine - Võõrliikude sissetoomine - Kliimamuutused Hävimisohus on eelkõige madala arvutuse ja väikese areaaliga riigid. Tagajärg- väheneb biosfääri liigiline koosseis ja vastupidavus muutustele. Abinõud: - Luua kaitsealad - Liikide elupaikade säästev kasutamine - Elupaikade säilitamine Jäätmeprobleem Põhjused: - Rahvastiku arvu kasv - Tarbimise ja tootmise suurenemine - Kasutusel olevad materjalid, mis lagunevad väga aeglaselt Tagajärjed: - Jäätmeid ei ole kusagile panna - Keskkonna saastumine
kasv · Tarbimisstrukt uuri ja elustandardi muutus · Suurenev energiavajadus · Tööstuslik vajadus · Kliimamuutused · Nõudlus 2-kordistub 20 aastaga Säästev põllumajandus Säästev põllumajandus on põllumajandustootmine, mis kindlustab pikaajalise tootlikkuse, millega ei kaasne olulist kahjulikku keskkonnamõju ja mis tagab maaomanikele ning tööjõule teiste majandussektoritega võrreldes samaväärse elukvaliteedi. Sinna alla kuulub maheviljelus. See põhineb tasakaalustatud toitaineringel ning kohalike taastuvate ressursside kasutamisel.
miljonite aastatega, mil Maa kliima üldjoontes on jahenenud. Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla. Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab
- Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool - Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid - Erinevalt varasematest eristumiskatsetest pigem osa kaasaegsest ühiskonnateadustest - Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes - Lai ring uurimisteemasid - Uurimissuunad - Linna- ja rahvastikugeograafia - Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas" - Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema - Mõnikord: kehvemapoolse kliimaga Majanduslik asend ja positsioon: - Euroopa ääremaa
See aga tähendaks, et roheliseks ei oleks võimalik pidada ühtegi töökohta ega majandustegevust. Seega, pragmaatilises käsitluses nähakse rohelist majandust pigem protsessile kui lõpptulemusele orienteerituna. Rohelise majanduse kontseptiooni tekkepõhjustena toob Innove ,,Rohelise majanduse" trükises välja viis üksteisega tihedalt seotud tegurit, mis on osaliselt tingitud praegusest keskkonna suhtes hoolimatust majandusest. Nendeks on ülemaailmsed kliimamuutused, kasvav rahvaarv, tooraine piiratusest tulenev hindade tõus, innovatsioon ning keskkonna üha kõrgem väärtustamine ajaveetmispaigana. Innove prognoosi kohaselt toovad need tegurid kaasa olulisi muutusi oskuste ja teadmiste vajaduses, ametikohtade jaotuses kui ka majandussektorites laiemalt. Tööstus, energeetika, transport ja ehitussektor muutuvad oluliselt keskkonnasõbralikumaks; tekib hulgaliselt uusi ,,rohelisi" töökohti ning
Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB
neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Tööstuste arendamisega, hoonete ehitamine, kivimite kaevandamine ja tehaste töös hoidmisega 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Tormide sagedus, sademete kogus, kõrbestumine või soostumine, toidu/joogivee puudus, Eestit võib mõjutada migratsioon 16
rauamaak. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost. D) Tänu kivisüsile, boksiidile, kullale, vasele ja rauamaagile on Austraalia esimeste hulgas toodede ekspordilt. Keskkonnaprobleemid Austraalias esineb palju põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Suurimad probleemid on põud, vee turvalisus, madal muldadeviljakus, umbrohi, globaalse soojenemise põhjustatud kliimamuutused, bio ohutus, metsa tulekahjud. Enamused keskkonnaprobleemid tulenevad sellest, et Austraalias on vähe sademeid ja on kuiv või tekivad probleemid sellest, et on suured üleujutused. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Australia Eestlased Austraalias kohapeal. ENE http://www.fao.org/index_en.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Didiidii/Austraalia_p%C3%B5llumajandus http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemi Keskkonnaõiguse teemavaldkonnad: Kliimamuutused Välisõhu kaitse Looduskaitse Vesi Merekeskkonna kaitse Mullakaitse Maapõu Metsandus Jäätmed Ohtlikud ained GMO Kiirgus Kalandus Jahindus Keskkonna õigused : Puhas keskkond Looduses peab valitsema tasakaal, seega ei tohi olla liiga plju ulukeid ja ka liiga vähe (nt) V valdkonnaüldsed teemad Keskkonnaseire Keskkonna planeerimine Tasud
Merisiilikud Korallid Primitiivsed imetajad Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega Imetajate areng Kliima hakkas külmenema, aastaaegade tekkimine Hakkasid tekkima uued mandriliustikud Kontinentide kokkupõrgete jätkumine, kõrgete mäeahelikute / Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt / moodustumine Kvaternaar ehk Antropogeen Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/ Jääaegu on olnud 4-6 Perioodilised kliimamuutused Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku kujunemine Mitmete looma- ja taimeliikide väljasuremine Inimese tekkeaeg Viimane jääaeg Mammuti hammas ja rekonstruktsioon
Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius: - laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; - teistel veekogudel 4 meetrit; - suurvee ajal 2 m Vööndid: - veekaitsevöönd - ehituskeeluvöönd - piiranguvöönd Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest, väljasuremislained Väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud.
Atollid Atollid ja korallrifid esinevad soojade ja soolaste troopiliste merede päikesepaistelises madalvees. Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad at...
Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega ei olegi kasvuhoone efekt nii negatiivne tegur nagu seda kirjutatakse ajakirjanduses. Kasvuhooneefekti põhjustavat süsinikdioksiidi ei paiska õhku vaid inimesed, aga ka ookeanid, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Ookeanide tsirkulatsioon hoovustesüsteem. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui kogu maailmamerd hõlmav konveierilaadne hoovuste süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema. Suurimaks kliimamuutuseks peetakse kliima soojenemist, mis on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus
ratsionaalne kasutamine. Euroopa Liidu ehk Maastrichti lepinguga 1992 laiendati tunduvalt Ühenduse KK alaste koohustuste ulatust, ametlikult muutusid kohustuslikuks KK kaitse nõuete järgimine mistahes poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb esmajärjekorras heastada seal kus see tekitati), samuti laiendati KK alase vastutuse ulatust. Valdkonnad millega KKP EL tasandil tänapäeval tegeleb on (6): kliimamuutused, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine
arengukavadest.Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne esti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. [4] Iga viivitus ülesande lahendamisel peatada kliimamuutused, võimaldades samas säästlikku üleilmset arengut ja sotsiaalset õiglust, suurendab dramaatiliselt vaesuses elavate inimeste arvu ja põhjustab migratsiooni rikastesse riikidesse, kuna kliimamuutuse tagajärgede käes kannatavad üha suuremad regioonid. Puuduv poliitiline tahe loovutada mõjuvõimu üleilmses juhtimises suurendab toorainele ja energiale ligipääsu pärast tekkiva konflikti tõenäosust. See õõnestab ka poliitilist koordineerimist regionaalsel tasandil, mille abil
· Tekitab A-vitamiini defitsiiti. · Võib tekitada vähki.[15] · Suurtes kogustes lämmastikoksiidi sissehingamine võib tekitada ka allergiaid, kurguturset ning krampe.[16] Mõju loodusele Nitraatide suurenenud sisaldus joogivees, pinnavee kvaliteedi langus. 1. Vetikate õitsemine nitraat põhjustab eutrofeerumist, mis tekitab hapnikupuudust, mille tõttu kalad surevad. 2. Kasvuhoonegaas lämmastikuga seonduvad kliimamuutused. 3. Lämmastiku küllastumine metsa pinnases. Happevihmade tagajärjeks on mulla hapestumine.[1] Lämmastiksaaste vähendamine Lämmastiksaaste vähendamiseks on EPA kehtestanud nii mootorsõidukitele kui ka tehastele piirnormid, kui palju lämmastikoksiide nad võivad tekitada. Joogivee maksimaalne nitraatide sisaldus on 10 mg/l. Tavainimesed saavad lämmastiksaaste vähendada: · Sõites vähem mootorsõidukitega · Vahetades vanad kütteseadmed uuemate vastu
pinnasest ära kandub. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda 10–40 korda. Erosioon põhjustab kõrbestumist, vähendab põllumaa tootlikkust, veeteede ummistumist liigsete setetega ning toitaineterikaste pindade kadumist. Tuul ja vesi põhjustavad kõige ulatuslikumat erosiooni. Inimtegevustest mõjutavad erosiooni põllumajandus, metsatustumine, teede ehitus, linnastumine ja inimeste tekitatud kliimamuutused. Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni. Kõrbestumine – desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse
Temperatuuri tõstev tegur on ka otsene soojusenergia vool tööstusest ning olmest. Viimase osa on eriti märgatav talvel. Veel üks tegur, mis on põhjustatud inimese poolt, on tehispinnad. Kivipinnad linnas kiirgavad päeval kogutud soojust teatud hilinemisega ümbritsevasse ruumi nagu ahi. Nende tegurite mõjul linnas kujunev kõrgema õhutemperatuuriga piirkond ongi Eesti linnadest kõige paremini teada Tallinn (Jaagus 2008). Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud neelavad inimeste ja loomade poolt väljahingatud süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku, mida inimesed ja loomad sisse hingavad. Metsade hävitamine muudab atmosfääris hapniku ja süsihappegaasi vahekorda. Puude mahavõtmise tagajärjel muutub ka paikkonna albeedo ehk pinna peegeldumisnäitaja. Varem katsid metsad umbes 60% maismaast. Nüüd
Etna on üks maailma aktiivseimaid vulkaane, kuid teda ei peeta eriti ohtilikuks ning inimesed elavad selle läheduses täiesti rahuliku südamega. Nimelt ei kogu Etna endasse energiat kaua aega, et siis suure hooga plahvatada, vaid eraldab seda vahetpidamata. Etna on ka Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Itaalias võib esineda ka maavärinaid. Itaalias on ka palju parke, mis meelitavad ligi turiste. Seal leidub 23 rahvusparki ning sadu muid, väiksemaid parke. Itaalias on suured kliimamuutused, mis on põhjustatud territooriumi pikisuunalisest väljavenitusest. Põhja-Itaalias on sajused suved ja tänu Alpidele külmad talved, Po madalikul valitseb aga parasvöötme mandriline kliima, see tähendab, et seal on kuivad suved, kuid niisked ja jahedad talved, Appenniini poolsaarel ja ka muudel saartel on aga hoopiski lähistroopiline kliima ehk siis seal on pikad ja kuivad suved ning pehmed sademeterikkad talved. Kui on jahedam ilm, võib sada ka lund.
· Märgalade hävimine( sood, rabad) · AIDS-i levik Haigusele puudub ravi. Seda saab vaid kontrolli all hoida. · Maavarade ammendumine Pidev maavarade kaevandamine on viinud meid sinnani, et varsti pole mida kaevandada. Juurde ei tule enam midagi(maavarasid). · Nälg On piirkondi, kus inimesed surevad, kuna ei saa piisavalt süüa. · Vihmametsade pindala vähenemine liigid hävivad ja vihmametsade hävimise korral tulevad kliimamuutused, mis võivad inimkonnale hävitavalt mõjuda. · Mulla vaesumine toitaineid mullas jääb vähemaks ning taimkatte mitmekesisus väheneb. · Põhjavee reostumine Maailma ähvardab puhta joogivee puudus. · Mageveevarude puudus Ei saa põllumaid niisutada, toimub kõrbestumine. · Õhusaaste mõjub halvasti inimeste tervisele. · Happevihmad Mõjub taimkattele halvasti(okaspuud), võib tõsta veekogu happelisust. · Veekogude reostumine liigid surevad.
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavö...
freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3. kliimamuutused maismaal 4. loodusvööndite nihumine 5. haigustekitajatele soodsama keskkonna tekkimine 6. ilmastikuanomaaliate sagenemine HAPPESADEMED: sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Ei esine vaid vee kujul, vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed. Kahjulikkus: kahjustavad loodust, eriti okaspuid kahjustavad ehitisi ja skulptuure RASKMETALLID: elavhõbe Hg
Üks suurimaid probleeme selle hulgas on üleujutused. Üleujutused tavaliselt hävitavad inimeste kodud ja muud nende varad ning hiljem taandub tagasi ja inimesed saavad seal uuesti elama hakata. Ohtlikumad on aga need olud kus veekogu veetase tõuseb aeglaselt ning mitmekümne aasta pärast on suurendanud oma veekogu pindala mitme võrra. 4 Süsiniku saaste Kõik kliimamuutused ei ole looduslikud. Alates 1958. aastast on teadlased jälginud süsinikdioksiidi kontsentratiooni atmosfääris Havai saarel kõrgel mäel, kaugel eemal igasugustest saasteallikatest. Igal aastal on see kontsentratsioon tõusnud. Lisanduv süsinikdioksiidi tekib peamiselt selliste fossiilkütuste põlemisel nagu kivisüsi, maagaas ja naftakütused. Põlemisel vabaneb atmosfääri süsinik, mida on säilitatud paljude miljonite aastate eest elanud organismide kudedes.
Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored
Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal, umbes 24 000 aastat tagasi. Kliima muutumine mõjutas eelajalooliste inimeste populatsiooni suurust. Euraasia teistest osadest olid neandertallased välja surnud, kuid 24 000 aastat tagasi leidus nende populatsioone veel praegusel Ibeeria poolsaarel. Viimasele jääajale eelnenud jääaegadel jäi Homo neanderthalensis ellu väikeste kogukondadena elades. Nende kogukondade väljasuremisele aitas kaasa mitmed järsud kliimamuutused, mille tipp saabus umbes 30 000 aastat tagasi. Viimases neandertallaste asupaigas, Lõuna-Ibeerias, muutus 24 000 aasta tagasi kliima külmemaks. Teadlaste sõnul mõjutas neandertallaste väljasuremist nii külm kui ka toidu- ja veepuudus. (http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194.php) Liustikud Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks( 20 m paksuks),
kraatri ja põhjustas väljasuremise otseselt kokkupõrkest tulnud plahvatusega ja kaudselt kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku. Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi, tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi, dinosauruste väljaheidete uurimine näitab aga, et taimetoidulised saurused sõid enamuses ainult okastaimi. Taimetoidulised saurused hakkasid tasapisi välja surema ja nende järgi
inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saastainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas oma panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Inimtegevuse tagajärgedel on tänapäeval üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas kliimamuutused. Globaalne ilmastik on juba muutumas ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnagul on viimase 50 aasta jooksul toimunud kliimasoojenemine suurest inimtegevuse tagajärjel. Temperatuuritaseme muutused võivad avaldada ülisuurt mõju nii looduslikele ökosüsteemidele kui inimühiskonnale. Tänaseks me teame kliimamuutustest juba piisavalt palju, et hakata tegutsema, mida rutem me tegutseme seda väiksemat kahju kannavad tulevased põlvkonnad. Näiteks Norra tegeleb aktiivselt
Bioloogiline mitmekesisus Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas. Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu. ÜRO määrab bioloogiline mitmekesisus "elusorganismide kõikidest allikatest, muu hulga...
Rohekärnkonn Haruldane Äärmiselt ohustatud Kõre Ohualtid Eriti ohustatud Mudakonn Tähelepanu vajav Ohualtid Harivesilik Haruldased Ohualtid Peale Eestile iseloomulike ohutegurite mõjutab kahepaiksete arvukust maailmas toimuvad kahjulikud muutused nagu keskkonna kasvav reostumine, kliimamuutused, haiguste ja parasiitide kasvav mõju. Kahepaiksete kaitse Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Juttselg-kärnkonna ehk kõre ja harivesiliku jaoks on moodustatud tegevuskavad liigi kaitseks. Elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks on hakatud rannaniite taastama kui kõre elupaigana, karjäärielupaiku hooldama ning väikeveekogusid taastama ja rajama. Asurkondade
kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil). Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid (viirused, kütridiomükoos seenhaigus, mis on põhjustanud paljude kahepaikseliikide lokaalseid väljasuremisi näiteks Austraalias ja Lõuna- Ameerikas) Eri tegurite koosmõjud Roomajate ohutegurid: Elupaikade hävimine kinnikasvamise, metsatööde, kaevandamise, ehitustegevuse ja puhkealade laienemise tagajärjel, samuti häirimist liikluse, tallamise jm tõttu. Samas
keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja. - 20. saj. I poole valitsev sotsioloogiline paradigma: inimühiskonna erisus. Antropotsentrismi võidukäik -arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist. - 1960-70ndate USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliikide mõju. - 1970ndate sotsioloogia, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega: Ressursi puuduse ühiskondlikud mõjud; ebaühtlane ressursi jaotus ühiskondlike kihtide vahel. - 1980ndate tagasilöök keskkonnasotsioloogilises analüüsis: Tööstusmaades
temperatuur -18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. 6 Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Kõrbed ning teised
Vahe-eksam 1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet) Miks üldse EL loodi? Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema ini...
- Merelainete ja hoovuste energia, - Tõusu-mõõna energia. - Geotermaalenergia, Miks kasutada taastuvaid energiaallikaid? - Fossiilsete kütuste varude ammendatavus - Keskkonna saastamine ja inimeste tervise halvenemine - CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja eeldatavad kliimamuutused - Fossiilkütuste hinnatõus - Fossiilkütustega ebakindel (poliitiline) ja riikide lõikes ebaühtlane varustatus - Uus majandussektor - Energeetika jätkusuutlik ja säästev areng Taastuvate energiaallikate teoreetiline potentsiaal on tunduvalt suurem kui kogu maailma energiakasutus 2008, 10. Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass)
, 2011). 6 5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga Tänapäeval Maal valitseb globaalse soojenemise trend, mis ilmnes üldiselt maailma ajaloo jahedama perioodi jooksul. Nii loodusliku kui ka antropogeense päritoluga kasvuhoone gaaside kontsentratsioon hoogsalt suureneb. Inimkonnale on teadmata, milliseid keskonnamuutusi see toob näiteks 100 aasta pärast. Arvatakse, et hetkel toimuvad kliimamuutused on nii järsud, et on raske leida neile mingit sarnast geoloogilist mineviku sündmust. Haywood et al. (2011) pakuvad PETM-i sündmust analoogina tänapäevale. Kuigi nende kahe sündmuste vahel esineb sarnasusi, erinevusi on siiski rohkem. PETM-i sündmus ei olnud nii kiire ja järsk ning süsiniku hulk oli väiksem võrreldes tänapäevaga. Eriti keeruliseks teeb võimalike mudelite loomine see fakt, et Paleotseeni-Eotseeni piiri kontinetide asend ja topograafia on raske oletada (Joonis 7).
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
röövmajandamise tõttu väga järsku lõppeda II - töötlemata puidu, enamasti aga valmis või poolvalmis puidutoodete väljavedu Põhja-Euroopast, Kanadast ja Venemaalt peamiselt USA-sse, Jaapanisse ja Lääne-Euroopasse. Mahuliselt suurem kui väärispuidukaubandus. Kaasaegse metsamajanduse tingimustes võib tulevikus kasvada. 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine
·2015. aastaks kalavarude ohutu ja tasakaalustatud kasutamine ·2020. aastaks kemikaalide ohutu käitlemise skeemid · Säästva tarbimise ja tootmise raamistik · Kyoto protokolli ratifitseerimine 12)Kus ja millal kiideti heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia? See kiideti heaks 2001aasta juunis, Euroopa Liidus. 13)Millistele teemavaldkondadele keskendub EL uuendatud säästva arengu strateegia? Peamiste väljakutsete osas keskendub strateegia järgmistele teemavaldkondadele: Kliimamuutused ja puhas energia, Säästev transport, Säästev tarbimine ja tootmine, Loodusressursside säilitamine ja haldamine, Rahvatervis, Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne, Ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed. 1p-kõik teemavaldkonnad välja toodud 14)Miks on Läänemere Agenda 21 läinud maailma säästva arengu ajalukku? See on esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav jätkusuutliku arengu tegevuskava maailmas. 1p-õige vastus
säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) Looduse mitmekesisus – mullastiku vaesumine, kõrbestumine Põhjused – liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked masinad), metsade taandumine, tööstus, erosioon. Abinõud – metsade istutamine, kaitseribade rajamine, segaviljelusmeetodid, organailised väetised. Metsade hävitamine: Tagajärjed – kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi. Abinõud – troopiliste ja parasvöötme metsade kaitsestamine, lagedate maade taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid 3
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
