Hiigelfarm-Mitmekorruseline farmidesse, mis paikneb turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud loomasööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid. Ekstensiivne teraviljatalu- Teraviljatalu on väga suure pindalaga talu. Seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Talu asub enamasti hõredasti asustatud ning kuiva kliimaga piirkondades (Põhja-Ameerika, Austraalia jm) Rantso-Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Rantsod on levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas jm. Istandus-Suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad) müügiks ja tegeleb nende esmase
KULTUURITAIME PRESENTATSIOON. MAAPÄHKEL. Natalja Korabljova 11.A MAAPÄHKLI ISELOOMUSTUS · Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu.
Asub Euraasia laamal, pigem äärealal. Lähedal on India laama põhjatipp ja ka Araabia laam. Need põhjustavad ka maavärinaid. Pindala: · Kogu pindala: 198,500 km² · Maismaa: 191,300 km² · Vesi: 7,200 km² 2.1 Kliima Kliima varieerub piirkonniti. Edelapoolses Farg'ona orus on subtroopiline kliima ja suvel on äärmiselt palav ning temperatuur võib ulatuda kuni 40ºC. Põhjapoolsed eelmäestikud on mõõduka kliimaga ja Tian Shanis vaheldub kuiv mandriline täiesti vastandliku kliimaga, see sõltub ülangust. Kõige külmematel aladel on temperatuurid alla nulli umbes 40 talvepäeval ning mõningatel kõrbestunud aladel võib sadada lund. Teatud piirkondades võib olla minimaalne temperatuur kuni -50° kandis, muudel aladel maksimaalne umbes 45°. Jaanuari keskmine temeratuur on üldiselt -4 °C kuni -9 °C, juulis + 20 °C kuni +27 °C. Keskmine päikesepaiste hulk aastas on 2500-2700 tundi
rannavallid, barrid. Ühesuunaliste tuulte + mõned teised tegurid mõjul tekib maasäär. Veereziim jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul Madalvesi aasta-aastalt Suurvesi aasta-aastalt Kõrgvesi e. tulvavesi lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus Hüdrograaf Diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu 10. Jõgede jagamine peamiste toitumisallikate järgi Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked aastaringselt, toituvad peamiselt sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine) Vahemerelise kliimaga jõed talvel veerohkemad (parasvöötme õhumassid) Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel ja sügisel HÜDROSFÄÄR
oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga. kõrrelised , piisonid, antiloobid, pinnases, Igal aastal Päevalilli, maisi, haritatud ja tehtud L-Am ampa Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks, sibultaimed, mis osaliselt Maavarade Erosioon, Sageli
Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas.
1. väärispuu d 2. kõvad lehtpuud 3. tarbepuit(oka s m e t s a d ) 4. vähevä ärtuslikud puuliigid 5. erikasutu s e g a liigid (n. Hevekautsiuk; apuu kiinapuu malaaria) Metsatüübid. I para sv ö öt m e okas m et s a d: 1 tööstuslik tähtsu s suur, annavad suure m a osa maailma tarbepuidu d st. 2 kuna asuvad jahed a kliimaga alad el, mis ei konkure eri p õllumajan du s e g a . 3 levinud Ven e m a a Siberis, Põhja Euroop a s , Kanada s II parasv ö öt m e leht ja se g a m e t s a d 1 tööstuslik tähtsu s kesk min e, annavad nii tarbepuitu kui ka väärispuitukõvad e lehtpuud e näol. 2 konkurents põllumajan du s e g a suur 3 levinud ida ,kesk ja lään e euro o p a s , natuke ka aasia s III ekvatoriaals e d vihma m et s a d 1 väärispuidu valikraie
iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg on sängorust sügavam. Sälkorud on väga iseloomulikud lössialadele. Nt Ukrainas, Hiinas ja USA-s. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Eestis on sälkorge üsna vähe. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Kanjonorg Kanjonorg on järskude, peaaegu püstiste veerudega jõeorg, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Kujunevad enamasti kuiva kliimaga aladel. Tavaliselt kujuneb kanjonorg rõhtsa lasumusega kivimikihtide esinemisel, kus erosioonile vastupidavamad kivimid lasuvad vähem vastupidavate peal. Maailma võimsam kanjonorg on Colorado kanjon, mille sügavus on 1800 meetrit ja pikkus 320 kilomeetrit. Eestis esineb kanjonorgu PõhjaEesti jõgede lühikestel lõikudel joa astangute ees. Näiteks Harjumaal Jägala joa juures asub kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Selle pikkus
*Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 3. Miks on Eestis palju järvi?(2) *Niiske kliima *Pinnamood on hästi liigestatud. 4. Miks on Eestis palju soid?(3) *Sest siin on niiske kliima . *Madal ja tasane ala aeglustab äravoolu. *Lääne- Eestis on pinnakattes vettpidavad setted, mis ei lase sademete veel maa sisse imbuda. 5. Miks on Eestis ja mujal Põhja-Euroopas palju järvenõgusid (tuleta meelde milline
Kõik need asjad mis on selles nimekirjas, ei tule kunagi esile Eestiga. Hispaania on Eestist väga erinev ja selles referaadis üritan lühidalt vaadelda Hispaani kultuuri, enda kui eestlase vaatenurgast. Hispaaniat on õnnistatud väga heade klimaatiliste tingimustega. Selle tõttu on see hea turismimagnet aastaringselt inimestele, kes soovivad külmast Eesti talvest välismaale sooja minna. Usun, et inimeste suhtumine on seotud kliimaga, siis hispaanlased on enamasti väga avatud ja soojad inimesed ning neile meeldib suhelda, mis võib eestlastele natukene imelik tunduda, kuid sellega harjutakse kiirelt. Üldiselt on hispaanlased väga religioosne rahvas. Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles vallas siis Euroopa mastaabis on Eesti kõige väiksema protsentuaalse usklike arvuga riik (u 22%, kellest u 3% katoliiklased)
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde...
ÜKSKÜÜRKAAMEL Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad. Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos
meenutavad veidi kastaneid. Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid nn punaseid ube kasutasid preestrid abivahendina ennustamise juures. Seemned olid tuntud kui jõulised kiretekitajad, neist valmistati kurikuulsat naiste joovastust. Piisas vaid 2-3 oast, kui naised kaotasid täielikult kontrolli ja head kombed. Kuke-korallpuu puit on poorne ja kerge, sellest valmistatakse mudelllennukeid, veesõidukeid, mesilastarusid ning amulette. Sobiva kliimaga (troopilistel aladel) piirkondade haljastuses on kuke-korallpuu väga hinnatud nii kaunite õite kui varjuandvuse tõttu. Parasvöötme aladel kasvatatakse teda potitaimena. Argentiinlased on tuntud oma põhjendamatult kõrge enesehinnangu poolest. Sellest annavad tunnistust mõned naljad, mida Argentiinlaste kohta tehakse: K: Kuidas argentiinlane enesetapu sooritab? V: Ta hüppab oma ego otsast alla. K:Kuidas ära tunda Argentiina spiooni?
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks
Antropogeense tegevuse vormid liikide hävitamisel ja ümberkujundamisel - kasutamine ja hävitamine (kalandus ja jahindus); - viljelemine ja kodustamine teiste liikide viimine oma kultuuri ja selle kaudu oma heaolu suurendamine (teravilja kultuurid); - introduktsioon ja aklimatisatsioon ((ladina keelest. ac (ad) juurde + kliima) loomade või taimede kohanemine (või kohandamine) võõra keskkonna oludega, eeskätt kliimaga mingi taime- või loomaliigi toomine aklimatisatsiooniks alale, kus seda varem ei esinenud; - selektsioon bioloogiline valikaretus, mis seisneb olemasolevate taimesortide ja loomatõugude parandamises ja uute arendamises kunstliku valiku teel.
jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine)
kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Lehtmetsad Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus. Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a.
täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna. Töökohale omased stressi allikad on nii füüsikalised (nt.müra, halb valgustus, kehv ventilatsioon), seotud rollide jagunemisega organisatsioonis (nt. rolli ebaselgus, rolli konflikt, vastutus), seotud karjääri edendamise võimalustega (nt. töö ebakindlus), seotud kommunikatsiooniga (nt. halvad suhted ülemuse, alluvate või kolleegidega) aga ka organisatsiooni kultuuri ning üldise kliimaga (nt. otsustamine, delegeerimine). On olemas ka konkreetsete ametitega kaasnevaid stressi allikaid. Näiteks võiks tuua bussijuhid, kes peavad säilitama turvalise sõidustiili ning olema viisakas reisijatega, hoolimata tihedast sõidugraafikust. Teine näide on arstid ning õed, kes oma töös puutuvad sageli kokku kannatuste aga ka surmaga. Need on näited stressi allikatest, millega on kõige raskem tegeleda. STRESSI TAGAJÄRJED
Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuusatamises laskmisega
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Jõgedel eristatakse põhja –ja küljeerosiooni. Kõrbestumine – protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Mulla tähtsus: mulla abil toodetakse toitu, muld filtreerib sademete vett,
Rahaühik: Euro (€) Kõneldav keel: saksa Asend ● Austria asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Kesk-Euroopas ● Alpi mäestiku idaosas ● Puuduvad merepiirid Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits ● Lõunas Itaalia ja Sloveenia ● Idas Ungari ja Slovakkia ● Põhjas Saksamaa ja Tšehhi Kliima ● Parasvöötme mandrilise kliimaga ● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +40.5° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -52.6° C Pinnamood ● Väga mägine riik ● Ainult 32% riigist on kõrgusega alla 500m ● Suurim kõrgus on Grossglockner’i mäel, mille kõrgus on 3797m ● Madalaim kõrgus on 115m, kohaks Neusiedler See ● Suurim jõgi Doonau
*Kõige rohkem põllumaad on Aasias *Suurim osatähtsus Euroopas Vastavalt looduslikele teguritele, eelkõige agroklimaatilistele näitajatele, eristatakse maakeral agrokliimavöötmeid : Arktiline kliima põllumajandus on võimatu Lähisarktiline kliima maapind külmub sügavalt, iseloomulik koldeline põllundus. Kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi. Paarasvööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Enamik põllumaad paikneb niiskema ja soojema kliimaga lehtmetsa- ja rohtlavööndus. Kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja, Lähistroopiline kliimavööde saak sõltub sademete hulgast. Suved on kuivad ja talved sademeterohked. Tegeldakse segapõllundusega. Lasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju. Kuivematel aladel puuvilla. Idaosas mussoonikliimas saadakse 2-3 saaki aastas. Kascatatakse riisi, teepõõsast tsiteusi, õlitaimi, nisu, mais, tubaks. Niiskemates alades
flickr.com/photos/mytripsmypics/2211921371/ Loodus Põhjaosa mägine (Jaya 5030 m), lõunaosa madal ja soostunud. Suuremat osa saarest katab vihmamets. Keskosas on Keskmäestik ja Bismarcki mäed (Wilhelm, 4509 m), idarannikul Owen Stanley ahelik, põhjarannikul katkendlikud http://www.snow-forecast.com/resorts/Carstensz-Pyramid 1000-2000 m kõrgused ahelikud. Kliima See on üks varieeruvama kliimaga riike maailmas. Vihmaperiood on umbes detsembrist märtsini ja kuiv maist oktoobrini. Valitseb niiske lähisekvatoriaalne, põhjarannikul ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 25-28°C ning mägedes on jahedam (üle 4000 m kõrgustel tippudel on ka lund). Rannikul ja madalikel sajab keskmiselt 2000-3000, kõrgmägedes 5000-6000 mm/a. http://www.bartholomewmaps.com/world_country_profile.asp
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
gaasimaardlates Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi, terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel Turvas Mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Oslo MMi meeste 50 km suusavõistlus Põhja suusaalade MM-il Oslos võitis viimase alana kavas olnud meeste 50 km ühistardist vabatehnikasõidu norralane Petter Northug, ajaga 2:08.09,0. Hõbeda sai venelane Maksim Võlegzanin 1,7 ja pronksi Northugi kaasmaalane Tord Asle Gjerdalen 6,3 sekundilise kaotusega võitjale
eluvaldkondadele. (Vikipeedia: ,,feminism". 12.12.2016) 2. Palun lisa üks tsitaat või väike refereering enda uurimistööga seotud allikast ja lisa ka see kasutatud allikate loetellu. Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Puuvill on pärit indiast, sealt on selle kultuuri kasvatamine levinud teistesse samasuguse kliimaga maadesse. Puuvill on üheaastane taim, mis kasvatab oma seemnete kaitseks koheva valge katte, mida kasutataksegi puuvilla kiu saamiseks. Puuvill on tänapäeval kõige enam kasutatav taimne materjal, mis laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Sellest saab valmistada väga palju erinevaid kandaig, olgu näitena nimetatud marlit ja teksariiet. (Tekstiilide hooldus: ,,puuvill". 18.01.2017) 3
Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk sademete reziim ( sademeterikkam aastaaeg ) TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Mandriline kliima-ehk kontinentaalne kliima-iseloomulik õhutemp suhteliselt suur ööpä'evane ja aastane kõikumine, väike sademetehulk, ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga. Mereline kliima -iseloomulik sadeterikkus ning ööpäevase ja aastase õhutemperatuur suhteliselt väike kõikumine võrreldes mandrilise kliimaga. Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaartil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kliimakaardil kujutatakse jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. VEESTIK Maakeral on vett 71%, soolast 97,2 % ja magedat 2, 8 &
saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga, 1,2 km Gibraltariga, 1,214 km Portugaliga, 6,3 km Marokoga (Ceutea) ja 9,6 km Maroko teise osaga (Melilla). 4 Loodus. Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Lõuna osal on palju ühist Põhja-Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Maapinna keskmiselt kõrguselt on Hispaania Euroopas Sveitsi järel teisel kohal. Hispaania põhiosa on Meseta kiltmaa koos seda läbivate ja äärestavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed (3404 m) ja Kantaabria mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp Mulhacén 3478 m
valdkond. Itaalias on valdavalt maheda suve ja jaheda talvega vahemereline kliima. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23 º- 28 º C) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2 º-12 º C) kliima. Sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. 8 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)?
4 4. keskmise külmakindlusega - taluvad -15...-25oC (harilik jugapuu, harilik pöök) 5. külmahellad- taluvad -5...-15oC, Eestis vabas õhus ei kasva. 6. külmapõlgavad- taluvad +5...-5oC, Eestis vabas õhus ei kasva. Eespool toodud andmed näitavad eelkõige külmakindlust-taime vastupidavus madalale temperatuurile mida on vajalik teada taime viimisel põhjapoolsemale alale. Taimede kohanemise võimet uut tüüpi kliimaga näitab talvekindlus, mis arvestab kõiki kliimategureid. Eesti kliima olulisteks iseärasusteks on: · varakevadine külm lumeta maapinnaga · talvine järsk temperatuuride muutus · märtsikuine talvepõud külmunud maapinna, lumikatte ja ereda päikesepaistega · varajase kevade korral hilisem järsk temperatuuri langus ja lumi · maikuised tugevad öökülmad Eluea pikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmisteks rühmadeks: 1
Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik, sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid. Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3
läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle
Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. [3] (mandriline kliima, Madrid) (mereline kliima, La Coruna) 9 10 Pinnamood Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit. Riigi keskkoht asub 300 km kaugusel merest. Kõrgeimad mäed asuvad Püreneedes (põhjaosas) ja
korduvate ,,jääaegade" vaheldumine, mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara hakkas kõrbestuma. Samaaegselt toimusid tektoonilised protsessid, mille käigus tekkis nt Aafrika vulkaaniline vööde, mis muutsid globaalset kliimat ning põhjustasid suuri lokaalseid muudatusi, mis olid tihtipeale väga tähtsad inimese evolutsioonis. Nimelt muutused kliimaga kas soodustasid või töötasid vastu loomade ja taimede levikule, mis on otseses seoses inimese arvukuse ja globaalse paiknemisega. Näiteks temperatuuri langemisega kaasnes lehtmetsade piiri taandumine lõunasse ja tõusmisel liikus tasapisi taas põhjapoole. Tektooniliste protsesside tagajärjel tekkis u 15 miljonit aastat tagasi otsene ühendus Aafrika ja Euroopa vahel, tänu millele sai alguse inimahvide levik Euraasias.
B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas. Vegetatsiooniperiood, algab siis, kui sooja on +5 kraadi. Kuna aasta ringselt on Hispaanias
veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad. Eluviis Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savannides ning niisketes vihmametsades. Röövritsikalised elavad enamasti üksikult, osade liikide isenditel esinevad individuaalterritooriumid, mida sissetungijate eest kaitstakse. Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida elavam ajalugu algab umbes aastast 1850, kuigi esimesed hispaanlastest meresõitjad jõudsid rannikule juba 16.sajandi keskel. Olles Euroopas ja kaugemalgi harjunud vaatamisväärsustega, mis kõik pärinevad sajandeid enne Kristust, tundub Ameerika kultuurikiht eurooplasele väga õhukese ja pindmisena. Kui just mitte ühes maailma metropolis New Yorgis, siis kindlasti oma supelrandade ja päikeselise kliimaga meelitavas Floridas. 7 Hispaania 16.sajandi sõjalaev. Ajalugu Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Floridas on olnud väga palju suuri, laastavaid orkaane. Orkaanide tulekut on tänapäevaste moodsate ilmavaatlusseadmete abil võimalik küllalt pikalt ette ennustada ning tugevate orkaanide tulekul evakueeritakse kohalikud elanikud ohutumatesse paikadesse. Küll aga ei ole võimalik nii kiiresti kaitsta elamuid ning muid
Mali territoorium on üldiselt tasane ning täis piktiud väikesi kõrgendikke. Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise maastiku päralt, mis kujutab endast kõrbe ja savanni vahelist poolkuiva üleminekupiirkonda.Mali on lähistroopilise kuni poolkuiva kliimaga. Maastik on enamasti lame, kerkiv kuni rulluva põhjapoolse tasandikuni kaetud liivaga koos savannidega ümberringi, Nigeri jõega lõunast. Kirdes on Adar des Ifoghas. Suurem osa riigist on kaetud Sahara kõrbega, mis toodab kuuma, tolmurikast harmattanit(Lääne- Aafrika kõrbetuul) udust harilikku kuivade aastaaegade kestel ja juhib kuni korduva põuani. Kliima: Pooltroopiline lõunas ja kuiv(põuane) lõunas. Kliima on palav ja kuiv , mida enam
õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH)2. Gleihorisont on veerikkuse jamorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. Muldade sekundaarne sooldumine on seotud niisutusest tulenevast mulla ülesooldumisest. Ligi 18% haritavast maast vajab niisutamist. Jõgede veega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on samuti suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu, auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Tuulekanne e deflatsioon esineb väikese sademete hulgaga tasastel ja vähese taimkattega aladel, kus tuul kannab ära viljaka pinnakihi. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni, mida väljendatakse pH ühikutena. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on lahus ja seda madalam on pH
Krimmi omadest üpris vähe. Teise aastatuhande alguses kirjutatud ajaloolised kroonikad väidavad, et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid nimetasid ta ,,roheliseks maaks". Seejärel kliima karmistus ja Gröönimaa kattus jääga. Rääkides olulisematest põhjustest, saab välja tuua mitu markantset hüpoteesi. Üks neist ütleb, et põhjuseks on Päikese aktiivsuse kasvamine, kuna kõik kliimaga seonduvad muutused, mis Maal toimuvad, on tingitud suurima valgusallika ümbrise füüsikalise oleku perioodilisest aktiveerumisest. Otsides seost päikese ja maailmamere vahel, leidsin Karl Kristjan Kuiv´i raamatust ,,Keskkond ja Keemia. Ohud ja hüved." järgneva tõsiasja. Osa teadlasi väidab, et kõige ajendiks on ookean, kuna ta on gigantne päikesekiirguse inertsakumulaator ehk energiasalvesti, mis mõjutab
Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega ja jahedate, vihmaste suvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Seal kandub kevadel ja suve alguses Atlandi ookeanilt rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa, samas on sügis soojem, sest vesi jahtub aeglasemalt, kui õhk. Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus ning vihma sajab kevadel ja sügisel, kuid suvi peaaegu et sademetevaba. Seega võib öelda, et õhutemperatuur talvel on keskmiselt 0-10 kraadi ning suvel 15-20 kraadi. Aastane sademetehulk jääb 500-1000 mm vahele. Hea
5.Orkaani tekkimine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad Sissejuhatus Referaat räägib orkaanidest , mis esinevad troopilistel aladel ja laastavad linne ja muid asulaid. Orkaan tekib siis kui vee temperatuur on vähemalt 27 kraadi, kui tuuled on koondunud maapinna lähedusse. Valisin sellise referaadi teema sellepärast, et see on huvitav ja mulle meeldib. Kokkuvõte Orkaanid on troopilised tormid, mis esinevad eriti troopilise kliimaga aladel. See on nii võimas, et üheainsa keeristormi tagajärjel vabanev energia on võrreldav 100 000 Hiroshimale Heidetud aatompommi plahvatamisel.
Ka praeguses ajahetkes, olenemata sellest kas räägime arengu riikidest või arenenud riikidest. Kumbki neist ei saaks eksisteerida ilma teineteiseta. Kui ei oleks nii, et pool maailma on rikkam ja pool vaesem, valitseks üks suur kommunism. Arenguriikidele tuleb kasuks see, et neisse rajatakse palju tööstusi. See toob riiki juurde töökohti ja kehva elu elavatele inimestel antakse võimalusi omale elatist teenida. Arenguriikide on tihti soodsa kliimaga või maavara rikkad. Seega toob neile palju raha sisse erinevate kultuuride kasvatamine ja maavarade kaevandamine. Arengu riikides on palju probleeme nagu vägivald, vaesus, halb haridus, halb meditsiin, toidu ja vee puudus, tööpuudus jne.. Neid probleem esineb ka täiesti arenenud riikides. Ja üleüldse ei saa selliseid hädasid öelda üldistavalt kõigi arengumaade kohta, sest neis elab ka plaju rahvast väga väga õnnelikult kellel ei puudu elust ainsatki asja
Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus.............................................................................................................................................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ........................................................
Ekvatoriaalses vöötmes on eriti soodsad tingimused taimede ja loomade elutegevuseks, inimesele on sealsed elutingimused ebatervislikud. Kokkuvõte Mina tahaks elada ekvatoriaalses kliimas, sest mulle meeldivad soojad ilmad aga mitte liiga kuivas,seega on mõnus, kui on ikka natuke vihma ka. Üks selline koht oleks näiteks Aafrika keskosas asuv Kongo. Seal oleks üpris hea ja soe ning vihma sajab peaaegu igapäev peale lõunat. Paar halba asja siiski oleks veel sellise kliimaga elamise juures ja selleks on näiteks talve puudumine. Kuna seal on kõik neli aastaaega põhimõtteliselt samasugused.Talvel on Eestis küll külm ja peab koguaeg paksult riidesse toppima, aga siiski talvel on siin lumi, jõulud ja muu selline. Ma tahaks küll elada kuskil soojas ja niiskes kohas , aga tuleb leppida sellega ,mis meil on siin Eestis ja seda tuleks nautida täiega.
mangostan, nispero, kiwano ning paljud muud vajavad tutvustamist nii välimuse, lõhna kui ka maitse poolest, et me julgeksime neid tarvitada. 3 VIIGIMARI Maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine. Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse. Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva. Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne
neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga. Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama enam luud ja sarve,hakati valmistama käepärasemaid tööriistu
Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. .Kuidas on seotud kontinentide liikumine, Maa kliima ja evolutsioon? Mandriti vöivad loomad erineda, näiteks kukkurloomi leiab ainult Austraaliast, sest see on eraldi kontinent. Kliima ja ilmastik on kindlasti aidanud kaasa liikide muutumisele, näiteks loomad, kes elavad Antarktises, kannavad tunduvalt paksemat karvkatet kui näiteks loomad kuskil Aafrikas vöi teistsuguse kliimaga kohas. Liigid on muutunud kliimale vastavaks, et ellu jääda, sest näiteks väga öhukese karvkattega loom ei saaks karmis kliimas lihtsalt ellu jääda, sest külmuks surnuks. Selgita, kuidas on massiline liikide hävimine evolutsiooni toimumiseks hädavajalik. See on kiirendanud evolutsiooni protsessi. Näiteks eksisteerisid imetajasarnased loomad ja imetajad kogu dinosauruste valitsemisaja jooksul, kuid nad ei suutnud vöidelda niši eest, mille dinosaurused monopoliseerisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
