Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema.
Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks. Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale parasvöötme õhumasside toovad Vahemere äärsetele aladele sademeid ka läänetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt. Siiski on vahemerelise kliimaga aladel ka talvel päikesepaistelisi päevi rohkem kui vihmaseid. Üldiselt on vahemerelistel aladel sademeid siiski napilt ning seega on seal ka vähe jõgesid. Mandriline valdkond Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, seal on tohutu niiskusepuudus. Looduslikult on seal levinud rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Seega on talvel temperatuurid madalad ning suvel kõrged. Idarannikute niiske valdkond Idarannikute niiske valdkonna alla kuuluvad niisked lähistroopilised metsad
Maailmas on levinud palju erinevaid ilvese liike. Eestis elutseb Euraasia ilvese alamliik Euroopa ilves (lad k Lynx lynx lynx). Euraasia ilves on ilvestest kige suurem: kehtib seadusprasus, et mida phja pool ilves elab, seda suurem ta on. Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi....
Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved
KÕRBESTUMINE ANNI RUUGLA XI KLASS DEFINITSIOON Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ehk teisisõnu toimub muldade hävinemine. Kõrbestumise protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. TEKKEPÕHJUSED Looduslikud tegurid: Põuad
Malis on palju karjamaad, seetõttu keskendutakse loomakasvatusele. Loomi on kergem hooldada kui taimi. Lihatoodangut on ka raske sissetuua. Samuti keskendutakse teravilja toodangule, mis taluvad kõikuvat kliimat, mis on sealsete inimeste põhitoit. Riis on maailmas üks suurima toodanguga teravili. Tema tingimused on nõudlikud, seetõttu on hea kastavata sooja kliimaga piirkonnas. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jne? Mali on keerulise kliimaga, seetõttu seal midagi kasvatada, toota on raske. Kuid kasvatatakse seda, mida kliima lubab. Lõuna pool on palju tasast ala kus saab midagi kasvatada, näiteks mais, riis. Samuti karjatada veiseid. Küll aga põhja osa on valdavalt kõrb või poolkõrb, mille tõttu seal midagi kasvatada on praktiliselt võimatu
.....................................................................2 2. Keskkonnamuutused .......................................................................................................3 3. Põhjused..........................................................................................................................5 4. Hiljutised uuringud..........................................................................................................6 5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga ...........................................................................7 6. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 7. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 1 1. Sissejuhatus Paleotseeni-Eotseeni piir (~ 55
kõik neid ühendab kõrbeliiv ja soe meri. Joonis 2 Araabia Ühendemiraatide linn 6 Põllundus Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Oaaside lähedusse on rajatud niisutussüseemid, mis võimaldavad kuiva kliimaga kõrbes tegeleda põllumajandusega.Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Saharas on suurtel aladel kivikõrbed. Allikate ja kaevude juures ning jõgede ääres asuvad oaasid, kus kasvab enamasti datlipalm. Aastas annab palm kuni 50 kg väga maitsvaid ja toitvaid punakaid vilju. Neid süüakse toorelt, kuivatatult ja keedetult. Palmi tüvesid kasutatakse ehitusmaterjalina, lehti aga majakatuste
põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. 3 Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest väljub mürk, mis võib tappa ka inimese. Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Tema tagakeha on väga liikuv ja seda saab painutada üle selja ettepoole. Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. 3 Toitumine Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest.
Kivimid purunevad neis tingimustes keemilist koostisosa muutmata. Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri.
Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Tekib leet- e väljauhtehorisont. Parasvöötmes. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont.
Portugal Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon. Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel. Kurgid sobivad hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse, sest nendes on suur veesisaldus ja vähe kaloreid. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud kukurbitatsiini sisaldusest ja see on tingitud kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, õhutemperatuuri suurem kõikumine). Mõnedele kurkisortidele on see
6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu? Raske on määrata keele ja murde piiri, eristada elus ja hääbunud keeli. Mõnes maailma paigas on veel avastamata ja väheuuritud keeli. 7. Kas eesti keel on väike või suur keel? Eesti keelt peetakse väikseks keeleks. 8. Kuidas jagunevad maailma keeled planeedil? Millised tegurid soodustavad keelte paljusust, millised mitte? Keeled jagunevad ebaühtlaselt. Keelte paljusust soodustavad soodsa kliimaga alad, mägised piirkonnad, saarestikud ja tihedad metsamassiivid. Väga palju keeli leidub ekvaatori lähedal. 9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad indoeuroopa, uurali ja osaliselt kaukaasia keelkondadesse. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Euroopas on palju väikseid riike ning sellest tulenevalt palju riigikeele staatusega väikseid
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. § Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti
10)Kui sul on riideid mida sa enam ei kanna, siis ära viska neid ära, vaid tee neist midagi uut ja põnevat või anna neid kasutada kellegile teisele. http://www.saartehaal.ee/2007/04/18/ametikoolis-lasti-vanad-riided-uuele-ringile/ 5. Too välja 5 suurimat keskkonnaprobleemi seoses turismiga ja lisa soovitusi, kuidas neid probleeme vähendada. *1)Mida suurem on turism, seda suurem on tavaliselt olmereostus. Probleemi saaks vähendada sellega , et ka turistid sorteeriks ilusti prügi. 2)Kuiva kliimaga piirkonnas, nagu näiteks Vahemere-äärsetes riikides, võib turism põhjustada vee ületarbimist, mistõttu ei pruugi jätkuda piisavas koguses puhast vett kohalikele elanikele. 3)Turism kasvatab kõigi kohalike resursside koormust, kurnates ja kulutades sealhulgas ka kultuuriväärdusi.Probleeme saab vältida sellega, et varem ligipääsetavad vaatamisväärsusi saab vaadata vaid kaugelt. 4)Kui riigi kliima on halb, siis tavaliselt turism ei ole väga suur
Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied väikestes ümarates korvikutes, mis moodustavad suuri liitõisikuid. Koirohi võib mõjuda vermuti jm. temast valmistatavate jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes. Küpsenud vilju koristatakse mõõduka kliimaga paikades märtsis ja oktoobris. Koirohtu tarvitatakse rahvameditsiinis ravimina (tehakse näiteks koirohuteed). Sellega ravitakse seedehäireid ja maovalu, see toimib antiseptiku ja palavikualandajana. Sellega vähendatakse sünnitusvalusid. Kasvukoht: Hõreda taimkattega teeservad, jäätmaad. Mürkputk Kirjeldus:
eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11). Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal
....................................................................... 4 Preeria Loomad ............................................................................................................. 4 Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5 Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri. Taimed Preerias
seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu? V: Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. 12.Iseloomusta savanni taimestikku ja nende kohastumusi kliimaga. V: Taimedel on tugevasti põimunud juurestik. Sajuperioodil kõik mulda imbunud niiskuse kasutab taim ära. 13.Iseloomusta savanni loomastikku ja nende kohastumusi. V: Rohusööijad liiguvad suurte karjadena ringija ja seega on toiduks arvukatele kiskjatele. Rohusööijad toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ja toituvad eri aegade. 14.Millega tegelevad inimesed savannis? V: tegelevad karjakasvatusega põhiliselt kasvatavad veiseid, lambaid ja kitsi
Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge.
SOOVITUSI KARTULI KASVATAMISEKS. Väikekasvataja peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid. Kõige ohtlikum haigus on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaks siiski valida Eestis aretatatud sordid, sest need vastvad meie maitse- eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad. Samuti on rahva hulgas väga populaarseks saanud Läti sort "Varane kollane", mida rahvakeeli kutsutakse "Läti kollaseks". Enne idanema panemist on vaja seemne hulgast välja sorteerida haiged ja ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed: Pikkus on 6400 km. Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km. Valgla 7,18 miljonit km² Vooluhulk 219 000 m³/s
Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 3. Looduslikud tingimused Kliima erinevused põhja- ja lõunaosa vahel on suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°, põhja osas 8°-16°. Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°. Aasta sademete hulk 250-1000 mm.
Elab üle 1 miljardi inimese. Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi, lambaid, kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola. Kõrbestumise peamine põhjus on ülekarjatamine. Kõrbed laienevad lõuna suunas kiirusega 6 km aastas. 7.Mõisted: oaas- ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soolajärv- soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine ületab magevee juurdevoolu. soolak- soolarikka pinnasega ala kõrbes. Kõrbestumine- kõrbete tekkimine ja laienemine, põhjustatud looduslikest teguritest ja inimmõjust. Lähistroopilised loodusvööndid 1. Asend: Lähistroopilises kliimavõõtmes. 30. ja 40. kraadide vahel. 2.Kliima: Vihmane talv ja kuiv suvi. Alla 4 C ei lange temperatuur. Vahel võib saadada lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt.
lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. (leostumine)- vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast (kamardumine)- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. (sooldumine)- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
muutlikkust. Suurbritannia asub parasvöötme merelises kliimas. Mägede piirkonnas sajab aastas 1000-2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. · Antud kaardil näeme päikese intensiivsust piirkonniti. 15. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)? Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga)ning asub veel ja merelises kliimavöötmes, kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui Eestis. Kliima on üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. 16. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?
müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on
Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas
Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu,
1) niiske parasvöötme kliima, seal kasvab sobiv sööt. 2) asub tarbija lähedal, piim vajab kiiret turustamist. 2. Märgi kolm tõest väidet X-ga. 3p X Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Istandus on taimekasvatusmajand, kus kasvatatakse teravilja. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel. Ekstensiivsetes teraviljataludes on suured tootmiskulud ja kõrge saagikus. X Istandusi on palju lähisekvatoriaalses vöötmes. X Rantsodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid. 3. Tabelis on andmed Austraalia ja Argentina kohta. Võrrelge tabelis esitatud näitajate põhjal põllumajanduse tähtsust nii nende riikide majanduses kui ka maailmamajanduses. 4p
Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Kui suurt toitainete kogust me vajame? Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinev sõltuvalt meie tervislikust seisundist. See kehtib energiat andvate toitainete kohta ja ka vitamiinide ja mineraalide kohta. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening ja võistlustegevuse puhul, raseduse ajal, rinnaga toitmise ajal, haiguse puhul ja stressi Tagavad Annavad rakkude ja Reguleerivad Transpordib energiat kudede rakufunktsioone toitaineid
tõusnud 0,5 °C. Kuigi 0,5°C tundub väikese muutusena, on tegemist kõige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tõusuga pärast viimast jääaega 10 000 aastat tagasi. Ennustatavalt lubatakse 2100 aastaks ligikaudu 5 °C tõusu. Siis valitseks Eestis selline kliima nagu 10 000 tuhat aastat tagasi, kui meie esivanemad siia mandrijää taandumisel rändasid. Seda saaks võrrelda präeguse Põja-Ukraina ja Valgevene kliimaga. See muudaks taimsestikku, kuna talv muutuks lühemaks ja soojem periood pikemaks. Nüüdsed kasvatatavad kultuurtaimed asenduks riisi, maisi ja teistega. Rändlinnud jääksid paikseks, hülgetel puuduks jää, kus nad poegivad, sinivetikate vohamine. Sademete suurenemise tõttu väheneb Läänemere soolsus ja soolasema vee lembene tursk liigub uutele aladele. Need puudused löövad rivist välja tasakaalustunud ökosüsteemid ja võivad kaasa tuua suuremaid probleeme, kui alguses arvata võib
Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma
fikseeriti üheks viisaastakuks. Kolonaadi levikut keisririigi algusajal ei ole võimalik kindlaks teha, kuid üldine suundumus on siiski, et nende arv kasvas. Kuigi rendileping kehtis reeglina viis aastat, jäid koloonid tavaliselt maavaldusesse pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga. Ka palgatöölistel oli Rooma põllumajanduses tähtis roll. Neid mainib ka Varro, kelle arvates tuleks töölisi kasutada ebatervisliku kliimaga piirkondades, sest palgatöölise surm toob kaasa vähem kahju kui orja surm ning neid tasub ka rakendada ohtlike tööde puhul. Rooma talupojad moodustasid vägagi mitmekesise kihi maaomanikud, palgatöölised ja rentnikud. Neid kõiki ühendas tõsiasi, et nende elatis sõltus ühel või teisel viisil põllumaade harimisest.
Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest. Käbid ja seemned Enamikul okaspuudel moodustuvad seemned kuivade puitunud soomustega emaskäbide sees
BIOSFÄÄR 2.1 Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes? Füüsikaline murenemine, sest kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur 2.2. otsustage, kas väide on t6ene v6i viäär. pdhjendage oma otsust. Tõene/väär vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine- see on tõene, sest niiske ja kuum kliima soodustab keemilist murenemist 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele. Temperatuuri mõju- Keemiline murenemine on intensiivsem soojas ja niiskes kliimas, sest kõrgete temperatuuridega on keemilised protsessid intensiivsemad. Sademete hulga mõju- sademed mõjutavad mulla taimestikku ja mullaelustikku 2'4 Millised järgmistest viädetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks tõest väidet tähistage X-ga. Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. X ulatuslikud ööpävased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi. Protsessi ...
Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid, väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused ühiskonnas, majanduslikud võimalused.21. Saj alguses erineb keskmine laste arvu näitaja naise ko...
Lõunaosas moodustavad liitunud kõrglavamaad sisemaise kiltmaa Puna. Selle serval, Boliivia piiril, paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu suurimad jõed kuuluvad Amazonase jõestikku, seal asuvad ka Amazonase lähtejõed Maranon ja Ucayali. Loodusvarade poolest on Peruu rikas: leidub naftat, maagaasi, vase-, tsingi-, plii-, raua-, vismuti-, hõbeda-, jmt. metallide maaki ning energiarikkaid jõgesid. Peruus on 5 rahvusparki: Cutervo, Manu, Cerros de Amotape, Tingo Maria ja Huascaran.
Rannamõnude nautimine Gran Canarial Euroopa turistide seas on populaarsed kõik sooja kliimaga maad, kuhu minnakse talviti puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid,
· Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad parasvöötme õhumassid, õhumassid 4 aastaaega · Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. mandriline Sademete hulk on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused.
3) Miks autor just sellise raamatu kirjutas? 5. 4 olulist sõna, mis iseloomustavad just seda teost. Lahing, vibukütt, sõdalane, armee 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. R. L. Stevenson sündis 12, novembril 1850. aastal Edinburgis. Kogu tema elule on vajutanud oma pitseri tema nõrk tervis. Tegutsemise asemel, millest ta unistas, tuli kirjanukul põdeda; oma armastatud kodumaal, niiskes ja uduses Sotis elamise asemel pidi Stevenson otsima tervislikuma kliimaga paiku, kus ta tundis ennast tugevama ja reipamana. Unelmad vaprusest, julgusest ja seiklustest võis ta teoks teha ainult oma teostes. Ta haigestus üsna varakult tuberkoloosi, millest ta ei paranenudki. Talle meeldis palju reisida ja reiside ajal kirjutas ta novelle ja esseid, mis ilmusid ajakirjanduses. Ta jääb elama Samoa saartele, kus ta veedab viimased 4 aastat. Teose ,,Must nool" (,,The Black arrow") kirjutas Stevenson aastal 1887. 7. Loovülesanne
fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas Siberist Tiibeti mägismaani ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks
Kui see nii ongi, võib šaakalist olla maaspesitsevatele lindudele ja jänestele isegi kasu. KAS OMA?? Tema võime püsima jääda ja sigida meie kliimas on olnud üllatus NING ELADA ÜLE ka 2009/2010 ja 2011/2012 rasked talved, mil isegi meie põlisliikide isendeid hukkus massiliselt. Selline kohastumus tekib reeglina põlvkondade jooksul. See aga tähendaks, et kusagil meie lähialadel nt Venemaal on juba varem olemas siinse kliimaga kohastunud lokaalasurkond, millest me midagi ei tea. Šaakalite levikut Eestisse ei saa välistada kuna ka skandinaaviasse on hundid juba jõudnud. Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali looduslik levik Eestisse on seetõttu ebatõenäoline. Euroopa šaakaliuurijad oletavad, et looduslik levik võis toimuda Venemaalt. Kuidas sai ta aga Venemaale,
Suurem osa rahvastikust elab Norra lõunarannikul. Rahvastikutihedus on kõige väiksem riigi põhjapoolsematel aladel. Lõunarannik on tihedamini asustatud, kuna kaubanduse jaoks on see piirkond soodsam, sest Euroopa on lõunarannikule tunduvalt lähemal. Veel on lõunarannik parem elukoht kliima tõttu, kuna Norra põhjaosa asub arktilises ja lähisarktilises kliimavöötmes, mis muudab ilma karmimaks. Norra lõunaosa on aga maheda kliimaga ja asub parasvöötmes. Norra soolis-vanuseline koosseis 2011 Mehed Naised 200000 100000 0 100000 200000 Rahvaarv Lapsed moodustavad riigi rahvastikust 17%, tööealiste osakaal on 68% ning vanemaealisi on 15%. Selle riigi rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga
lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood · Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 3- 5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem · Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) · Eristatakse: 1) parasniiske valdkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
