ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Kõrbestumine nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm looduskomponentide
39 000 km2 on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km2 500-1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300m). Jäätumine ja teised jõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted. Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km). Kliima Niiske kliimaga rannikuala läänes ja kontinentaalse kliimaga ala idas Lahutab Skandinaavia mäestik Kesk-Norras. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojad, talved märgatavalt külmemad. Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks
sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven). Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid. Et Läänemeri on riimveeline, võimaldavad siinsed madala soolsusega piirkonnad elada näiteks heeringatel. Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes). Tundra Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru, nurmkana, lumekakk ning paljud putukad. Enamik tundraloomi magab talvel talveund. Islandi saare loomastik on suhteliselt liigivaene, põlisasukana võib siin ära märkida vaid rebast. See-eest on Islandit ümbritsev ookeanipiirkond äärmiselt kalarikas. Metsad
luksusmaksumäär 12,5%, sellest odavamad kõrgklassi majutusasutused on maksumääraga 10%. Protsendid on olnud ka madalamad varasematel aastatel, kuid hetkel on nad nii, nagu nad on. Mõeldes India hotellide peale, kus on tohutult igasuguste nikerduste ja eripäradega lukshotelle, on antud maks täiesti mõistetav, sest enamusel rahvast on väga madalad sissetulekud võrreldes Euroopa keskmisega ja riigi suur võimalus tulu teenida on just turistidelt. Kuna tegu on sooja kliimaga, siis on sellele riigile nõudlus suurem kui Eestile. Turistid, kes lähevad Indiasse, ja turistid, kes tulevad Eestisse, on erinevate ootuste ja plaanidega. Sellistes riikides, nagu on India, minnakse rohkem päikse alla vedelema ja külastajad võtavad üldiselt kõik- hinnas paketi, aga Eesti puhul tullakse rohkem kultuurilisi väärtusi otsima. Sellest tulenevalt Eestisse tulev välisriigi kodanik ei võtaks ilmselt seda maksustatud hotelli oma reisieesmärgi tõttu
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks ettenähtud mereandide (austrid, kalad) kaudu Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse peiteperiood on 24-48 tundi Kõigepealt satub tekitaja mao
Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma kalapüügi, vaalapüügi ja laevastiku poolest, seevastu Island on oma jõud suunanud heeringa- ja tursapüügile. Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu, mida neil alati rikkalikult leidunud on. Viimane suurendas ka rauamaagi kaevandamist juba eelmise sajandi lõpus. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. Kõik need harud on säilinud suures osas ka tänapäeval, kuigi lisandunud on ka palju uusi ja tulusamaid. Praeguseks ongi kõik Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud, Taani, Norra ja Rootsi elatustase on üks kõrgeimaid kogu maailmas (vaata joon. 1). Nii Rootsi kui ka Soome
Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu . Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt oli tähtis mangaanimaak ning mõne masinatööstusharu toodang, näiteks valmistati Gruusias ligi 30% NSV Liidus toodetavaist elektrivedureist . Pärast Veebruarirevolutsiooni haarasid võimu mensevikud . 1920 asutati Gruusias Kommunistlik Partei . Järgmisel aastal kukutas bolsevike juhitud rahvaülestõus mensevistliku
Lähistroopiline kliimavööde Mina tahaksin elada lähistroopilises kliimavöötmes , kuna siin on hästi soojad suvekuud ning siin on imeilusad loomad , mida meie kliimas ei näe . Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega . Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme...
Hollandi ja Hispaania põllumajandus 11b klass. Shapurina Tanja Kazakova Vlada Bondartsjuk Sergej Naumov Nikita Varblane Erik Hollandi Põllumajandus Põllumajandus Madalmaades on väga intensiivne ja oluline majandussektor, kuigi aastal 2005 oli see viibida ainult umbes 1,0% elanikkonnast ja toodeti vähem kui 1,6% SKPst. Kogu riigi territooriumil on parasvöötme kliimaga lehtmetsad. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad Põllumajanduse maa Maa põllumajandusmaa kulub umbes 65% kogu riigi. Umbes 27% põllumajandusmaast hõlmatud põllumaa, 32% - 9% karjamaad ja metsa. Mõnes valdkonnas riigi domineerivad lillekasvatus. Kasvanud kartul, suhkrupeet ja teravilja loomakasvatust Kõige tavalisem karjatamine, karjatamine, kus rohkem kui 4,5 miljonit karilooma
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega.
Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 5. ÄMBLIKULAADSED Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. a. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Puugid levitavad inimesele
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud s...
järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus asub ka Tärivere mägi Kurtna mõhnastik – suurim järvede koondumine (30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv Kuremäe otsamoreen Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle
kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. -Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbes on palju taimi näiteks: Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes.
Trichinella spiralis, nagu kõik nematoodid, on lahksuguline. Trichinella spiralis on lihatoiduliste imetajate parasiit, kuid nematoodid - kõikide suurte süstemaatilisi rühmade loomade parasiidid (sealhulgas ka algloomad). Keeritsusside levik on globaalne, leidusid on kirjeldatud kõigil kontinentidel, ainult Antarktika kohta puudub teave. Igal keeritsussiliigil on temale omane leviala, samuti oma arengutsükkel, esinemine kas kodu- või metsloomadel. T.spiralis on levinud mõõduka kliimaga piirkondades. Tema kandjad on kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja hobused), samuti ka neid ümbritsevad loomad, nagu rotid, kassid ja inimesed, nakatumine. T.spiralis on külmatundlik. Trichinella spiralis sattub inimese organismile termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Nematoodid aga sattuvad inimese organismi isikliku hügieeni reeglite mitte järgimisega, reostatude vee ja toiduga, putukate pistega.
Tais on umbes 61,8 milonit inimest. Tais Elavad inimesed on väga erinevat rahvuslikku päritolu. Enamuse rahvastikust moodustavad etnilised taid, peale kelle on suurimateks rahvusgruppideks hiinlased, indialased, mongolid, khmeerid, malaid, pärslased ja hindud. Pindala on 513 115 km2. Tai on jagatud naljaks piirkonnaks – mägine põhjaosa, viljakas keskosa, kaunite randade ja arvukate saartega ääristatud poolsaar lõunas ning kuivema kliimaga platoo põhjaks. See on Tai lipp. See on Tai vapp. Kehtiv rahaühik on tai baht, mis jaguneb 100 satangiks. Tai baht on seotud USA dollariga. 1 EUR = ca 38 THB; ! USD = ca 30 THB. Kehtivad kõik rahvusvahelised krediitkaardis nagu Visa, EuroMaster, American Express, Diners jne. Nii krediit- kui ka deebetkaartidega saab sularaha peaaegu kõigist kohalike pankade sularahaautomaatidest ning kontoritest. Sularaha ATM-st välja võttes läheb summa
Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende kõigivarssadest. Enamasti sebra toitub rohust, vahel puukoorest ja lehtedest. Maiuspalana puuviljadest ja pungadest. Tal kulub söömiseks aega suur osa päevast samal ajal jälgides, ega pole mõnd kiskjat läheduses. Sebra on suutnud kuiva ja palava kliimaga kohaneda, kuna ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama
Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi. Lähistroopilise Kliimaga aladel on kõrgvesi jõgedel talvel, mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on
Levivad Vahemere ääres Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv,pistaatsia),lehed hõbedased eukalüptid Loomastik on vähene Inimesed kasutavad oliiviõli,kasvatavad vilju,korki,turism. Keskkonnaprobleemid.... Mõisted: Oaas: ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal Soolajärv: soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine õletab magevee juurdevoolu Soolak: soolarikka pinnasega ala kõrbevööndis Kõrbestumine: kõrbete tekkimine ja laienemine Vahemereline kliima: lähistroopilised kliimavöötmes mandrite lääneosas kujunev kliima,päikseline suvi,vihmane talv Mangroovtihnikud: troopiliste merede varjatud lahtedes kasvavate puude tihnik.
Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (tekib turbakiht). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel, kus sajab rohkem kui aurab. Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele. Leostunud kihti ei ole, mullad lihtsalt pestakse läbi
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust.
1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta Keskmine maksimaalne 5.2 6.1 9.6 12.9 17.6 19.8 22.1 22.3 18.7 14.2 9.1 6.4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaalne - 0.0 2.0 3.5 7.5 10.2 12.5 12.0 9.6 6.5 3.2 1.3 5.7 temperatuur (°C) 0.1 Keskmine temperatuur 2.8 3.0 5.8 8.3 12.7 15.2 17.4 17.2 14.2 10.3 6
Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need vägagi iseloomulikud Hiigelfarm ehk spetsialiseeritud suurtalu- moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv suureneb ka Jaapanis, arengumaades leidub neid vähe. Ekstensiivne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja- Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks produktiks on nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu tööle kulub paar nädalat, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad
mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele)
Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid.
vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel kuni 12kraadini. Jaheda vee mõjul on õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasajud. Ja sellepärast ongi Aafrika edelarannikul kuiv ja jahe kliima, mistõttu kohtame seal poolkõrbe- ja kõrbemaastikku. Aga külma vee tõttu on hoovus kalarikas. Mandriline ehk kontinentaalne kliima Mandrilist kliimat iseloomustab kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega ilm. Mandrilise kliimaga piirkondades võib täheldada suuri temperatuuri kõikumisi (kuum suvi ja külm talv). Maakera kõrgeim õhutemperatuur (58° C) on mõõdetud Sahara kõrbes ning madalaim, (-70° C) Siberis Verhojanskis. Mereline ehk maritiimne kliima Merelist kliimat iseloomustab õhutemperatuuri suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk, õhuniiskus, suur pilvisus ja tugevad tuuled. Mereline kliima on suvel jahedam ja talvel soojem. Pikk jahe kevad ja pikk soe sügis.
Eestlaste sallivus on viimasel kümnendil kasvanud kiiresti. Eestlaste ja mitte-eestlaste elu- ja mõttelaad on muutunud sarnasemaks. Pooled mitte- eestlastest ja viiendik eestlastest hindavad oma elu- ja mõttelaadi vastastikku sarnasteks.Siiski oleks ennatlik väita, et muulasprobleem on Eestis edukalt lahendatud. Venemaa kodanike arv kasvab jõudsalt ja pole märke, et juurdekasv kahaneks. Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse. Eestlaste sallivus lõpeb kiiresti kui tekib küsimus muulastest kui konkurentidest tööturu...
Suurimad saared Viti Levu ja Vanua Levu on tekkelt vulkaanilised (kõrgeim tipp Viti Levul paiknev Tomaniivi, 1322 m), väiksemaist on enamik korallsaared. Fidzi saartel valitseb niiske troopiline passaatkliima, keskmine temperatuur on 25-38 ºC. Tuulepealseil kagunõlvul sajab 2500-3000 mm aastas ning seal kasvab vihmamets. Tuulealuseid loodenõlvu (1700-2500 mm sademeid aastas) katab savannitaimestik. Fidzi meelitab oma ilu ja sooja kliimaga igal aastal sadu tuhandeid turiste Fidzi on põllumajanduslik maa, mis sõltub tugevasti välismaa, eelkõige Austraalia kapitalist. Üle 40% tööhõivelisest rahvastikust töötab maaviljeluses. Väljaveo tarvis kasvatatakse peamiselt suhruroogu ja kookospalmi, oma tarbeks riisi, maisi, köögi- ja puuvilja. Fidzi on tähtis Põhja-Ameerikast Uus-Meremaale ja Austraaliasse kulgevate lennuliinide sõlmpunkt. 2003
Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14. Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? 15. Muldade kaitse, muldade hävimine (erosioon,deflatsioon, kõrbestumine, sooldumine,keemiline reostus, ehitusdegradatsioon, bioloogiline degradatsioon) kirjeldus,põhjendus
lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks
aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist madalatel temperatuuridel o Neil on stabiilsemad sidemed valgu eri osade vahel, mis teeb nende
Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele
säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Juuli kuus, kui saabusin, sõimasin end hingepõhjani, et just sellise aja olen valinud endale reisimiseks, nüüd olen sooja kliimaga harjunud ja olen shokolaadipruun. Oktoobris aga oli kõige mõnusam, seda just sellepärast, et ei olnud niii palav ja siis sain hästi ringi vaadata, käia ekskursioonidel ja muud põnevat teha. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid
3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist
järglasi sigitada ning seega populatsiooni tihendada. Milles seisneb loodusliku valiku toime? Populatsiooni tugevamad isendid jäävad ellu; organismid, mis paiknevad geograafiliselt soodsas kohas jäävad ellu. Milline seos on loodusliku valiku eri Need, kes ei suuda näiteks kliimaga harjuda vormidel kohastumisega? kas surevad välja või peavad võimaluse korral leidma omale geograafiliselt soodsama paiknemiskoha, vastasel juhul teeb looduslik valik ,,oma töö". Selgitage kohastumise suhtelisust ühe Eestis Nt. pruunkaru elava loomaliigi näitel
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tag...
KÕRB Juhendaja:Urmas Lekk Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma
Referaat: Ujumine läbi aegade. Ujumine on organismide (sealhulgas inimese) kulgemine vees substraadile toetumata. Ujumine võib olla passiivne (hõljujad, kellel kulgemiselundeid pole) või aktiivne (keha painutades, jäsemetega sõudes jne). Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte
1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves Homo erectus kasutas kindlasti tuld Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval
Ida-Lapimaa jääb Venemaale, mis jaguneb kaheks haldusüksuseks, Murmanski oblastiks, kuhu alla kuulub ka Koola poolsaar ja Karjala Vabariigiks (Kagu-Lapimaa). Karjala aladele jäävad Pääjärvi, Kierettijärvi, Tiiksijärvi, Knjazegubskoje veehoidla. Murmanski oblasti aladele jäävad Ülem-Tuloma, Serebrjanskoje veehoidla, Imandra järv, Umbjärvi ja Lujärvi. 6. KLIIMA JA ILMASTIK Geograafilisest asendist tulenevalt on Lapimaa lääne ja põhja rannik merelise kliimaga, üle jäänud ala on mandrilise kliimaga. Ka Läänemere Põhjalahe äärne ranniku ala Lapimaast on rohkem kontinentaalne kui mereline. See on on tingitud Põhjalahe suhteliselt madalast sügvusest ja vähesest soolsusest, mis tõttu laht talviti külmub kiiresti ega soojenda enam rannikut. Ja vastupidi kevadel soojeneb kiiremini kui ülejäänud meri. (Suur Maailma Atlas) Norra meri sooja Põhja-Atlandi hoovusega mõjutab kitsast riba lääne poolsest Lapimaast.
Traditsiooniliselt laagerdatakse Rioja veini ameerika valgest tammest vaatides, mis on eriti vanillised, tänapäeval kasutatakse üha rõhkem ka prantsuse ja kõiksugu muid tammesid. Garnacha (sama mis Grenache Lõuna- Prantsusmaal) on vürtsikas mari, mis annab veinile tulisust ja alkohoolsust. Graciano ja Mazuelo ( neid on veinis õige vähe) toodavad nüansse. Rioja jaotatakse kolmeks osaks- Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Baja. Väidetavasti on Riojas üsna mitmesuguse kliimaga, nii jaheda kui kuuma asukohaga veinipõlde . Ebro jõest põhja poole, Baskimaale jääv Rioja Alavesa toodab väga nõtket ja aromaatset veini. Veinid valmistatakse 70-80 % ulatuses Temapranillost, mõni bodega, nagu näiteks Campillo, muud marja ei kasutagi. Rioja Alta vein on ehk tugevam ja täidlasem. Rioja Baja on kuumema ja kontinentaalse kliimaga piirkond, aga moodne tehnoloogia ja üldine trend tugevamate ja kangemate veinide poole on andnud sellelgi piirkonnale võimaluse, sealt tuleb
Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Selles erakordses kasvukohas kasvab kuut liiki baobabe. Puud on kohanenud spetsiaalselt Madagaskari kliimaga: nad imevad vihmaperioodil end vett täis, elades sellest varust ülejäänud 8 kuud kuni uute vihmadeni. Nagu teisigi Madagaskari piirkondi, ohustab inimasustuse laienemine ka baobabimetsa. Seda protsessi on aga eriti raske peatada. Puud elavad sadu aastaid ega vilju mitte igal aastal. Põuaperioodi pikenemine võib hävitada kogu aastase järelkasvu. Probleeme tekitavad ka loomad: näiteks elab suur hüppurrott väga väikesel alal Lääne-Madagaskaril, toitudes baobabi noortest taimedest
Tundrahunt Tundrahunt on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda koerlased ning perekond ja liik on Canis lupus tundrorum. Tundrahunt tegutseb karmi kliimaga polaarkliimas, mis on 5 kuud aastas pimeduses. Et tundrahunt saaks seal elada, peab ta jahti kõikidele seal elutsevatele loomadele. See loom võib elada nädalaid söömata. Ta elutseb sellises maakera piirkonnas, kus inimene teda ei ohusta. Ja selliseid piirkondi on vähe. Polaarkliimas, kus tundrahunt elab, tõuseb aprillis kliima harva üle 30 miinuskraadi. Maa on seal pidevalt külmunud ning suvi on väga lühike. Selle aja jooksul jõuab pinnas väga vähe sulada
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia
majandustegevu puudub. mustatäpiline Meeskonnad st. Kõige merileopard. vahetuvad. karmima kliimaga maailmas 2.Tundrad ja Tundrad asuvad Lähispolaarne Igikelts(samuti Lõuna pool Põhjapõder, Kasvatatakse Tudra loodusele metsatundrad põhjapoolkeral vööde polügonaalpinna kanarbik, muskusveis, põhjapõtru, tekitavad kahju Põhja-Jäämerd s
Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel Välimuselt väga massiivne, pea on lühike Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin Tõug pärit Prantsusmaalt
Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
