kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c. erosioon 11. Maailmamere tähtsus? a
Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline nimi.
aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektarist toituvad endeemsed nestelindlased. Väljaveoks kasvatatakse ananassi ja suhkrurooga, oma tarbeks riisi, troopilisi puuvilju ja köögivilja. Kauni looduse ja tervisliku kliimaga Havai on tähtis turismi- ja kuurortpiirkond (eriti Oahu) ning laeva- ja lennuliinide sõlmpunkt. Huvitavat Havai põliselanikud olid polüneeslased. Eurooplastest jõudsid esimestena Havaile 1527.a. hispaania meresõitjad. Teistkordselt avastas Havai J. Cook 1773- ndal aastal. 1810 aastal ühendas Kamehameha 1. (u.1737-1819) väikeriigid üheks kuningriigiks. USA vahelesegamisel kukutati 1893.a. kuninganna ning riik muudeti USA-st sõltuvaks vabariigiks. Hisaania-Ameerika
· Kasv saab toimuda perioodil, mil vähk on heitnud oma kesta, kuni uue kesta moodustumiseni · Kesta moodustumine on kiirem suurema kaltsiumisisaldusega järvedes · Seega ei saa olla jõevähi kasv igal pool samasugune Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni · Kõige peale kallatakse kiht oliiviõli või mõnda muud taimeõli
Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaaralad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Loomad Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad.
Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele
kääritada etanooliks. · Pealseid on võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. · Suhkrupeedist võib aastas toota 240 GJ/ha energiat. · Eestis kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. VIINAMARJAKSVATUS · Viinapuu on üks vanemaid kultuurtaimi, pärineb Süüriast, Mesopotaamiast ja Kesk-Aasiast · Kasvutingimused: vajab ~ 1300tundi päikest aastas, temperatuur kõrgem kui 9C, aastas vajab sademeid ~500mm. · Kasvab peaaegu igas kliimavöötmes, põhiliselt vahemerelise kliimaga alal. · Suuremad kasvatajad: Itaalia, Venemaa, Prantsusmaa, Hispaania, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Argetiina, Portugal, LAV. · Eestis on võimalik kasvatada viinamarju söögiks. · 5% saagist kuivatatakse rosinateks. · 85% toodangust läheb veini ja mahla valmistamiseks. · Mitmel pool maailmas, näit süüakse ka viinapuulehti. · Viinapuuliikidel on38 kromosoomi. · Üksteisele lähedased puud võivad moodustada viljakaid hübriide.
Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas. * Okasmetsad kasvavad toitainevaestel leetmuldadel. Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene. * Okasmetsad on hõredalt asustatud. LEHTMETSAD: *Lehtmetsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas, Euroopas ja Kaug-Idas. * Levivad parasvöötme merelises kliimas, kus talv on mõõdukalt külm, suvi soe ja sajab 500mm aastas.
Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole. Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi. Need on kõige levinumad. Sinna suubub 1 või mitu jõge. 6. Järved tekivad : rannajärv, tehisjärv, soot ja lammijärv, mandrijää liikumine, vulkaani koonusesse. 7. Tehisveekogusid rajatakse : elektrienergia tootmiseks, põldude niisutamiseks, üleujutuste reguleerimiseks.
on seal rasked. Taimestik ja loomastik on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem kui sisemaal. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Loomad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on kaetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur üle nulli. Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. Veel elavad külmakõrbes hülged, jääkaru, küürvaal ja keiser pingviin. Elavad ka mõned linnud. Küürvaal KEISERPINGVIIN Hülged Elanike põhitegevusalad Taimi seal kasvatada ei saa. Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe) ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega. Kütitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid.
· Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberriigid on Portugal, Prantsusmaa, Andorra. · Hispaania asub EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. · Hispaania pinnamoodi iseloomustavad kõrgplatood ja mäestikud. · Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000
4) Kultuurtaimed SAVANN Oliivid, viinamarjad, maapähklid 1) Taimestiku eripära Puid on hõredalt, taimestikus valitsevalt kõrrelised ROHTLA 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigirikas, palju on rohu- 1) Taimestiku eripära sööjaid imetajaid, termiidid Taimed on kuuma kliimaga hästi 3) Traditsioonilised tegevusalad kohanenud, põua ajal tõmbuvad kerra, Turism, vee otsimine, küttimine enamlevinud kõrrelised 4) Kultuurtaimed 2) Loomastiku eripära Mais, tee, kohv Enamus loomastiku moodustavad pisiimetajad ja närilised, elavad urgude, toituvad taimedest
kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas
Raha kulub palju tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Lehmalt peab saama vähemalt 5 tonni aastas et töö ära tasuks. Esineb Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas ning Uus-Meremaa. Viimasel ajal tekib lõunapoolsematesse piirkondadesse suurlinnade lähedusse kus on palju tarbijaid. Suur tööjõuvajadus, kvalifitseeritud. Niisket kliimat, piisavalt sooja. Ekstensiivsed teraviljatalud, levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerkas, Austraalias, Venemaa ja Kasashtani steppides jm rohtaladel. Suure pindalaga kasvatatakse peamiselt nisu. Töö tehakse ära paari nädalaga. Ranto, intensiivne, peetakse lihaveise- või lambakarju, söödetakse aastaringselt karjamaadel. Lammaste pügamiseks palgatakse üle riigi rändavaid hooajatöölisi. Suuremad kulutused lähevad tõuaretusele ja veterinaariteenustele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas
HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega Lõunaosa kliima sarnaneb PõhjaAafrika kliimaga ja põhjaja looderannik sarnaneb KeskEuroopaga Kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline, vahemereline ja sisekliima Mitmekesise kliima Hispaanias põhjustavad: mäestikud, meri ja mandrid NIISKE ATLANTILINE Põhjaja LoodeHispaanias Suved jahedamad ja talved pehmemad kui tiestes Hispaania kliimavööndites Väga palju sademeid, sest valdavateks tuulteks on edela tuuled, mis saavad alguse Atlandi ookeanilt, need tuuled on vaga niisked
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksatsirroos, maksavähk).
Portugal 1. Portugali pealinn on Lissabon Liss 2. Portugali rahvaarv on 10 735 765 3. Kirjelda Portugali loodust. · Portugal on okeanilise kliimaga, üks kõige soojemaid euroopa riike. · Keksmine temperatuur jaanuaris, on Portugalis u. 8 °C ja juulis 24-32°C. · Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2)
Asukoht Linnad Loodus Inimtegevus Riigisümbolid Kasutatud allikad Hispaaniast üldiselt Kuningriik Pealinn on Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel on hispaania keel Rahvaarv 46 120 000 (2011) Kasutatakse eurot Majandus Hispaanias on majanduslangus kestnud juba poolteist aastat Eelmise aastaga võrreldes on Hispaania majandus langenud 2% Majanduslangus on tingitud oluliselt vähenenud sisetarbimisest Põllumajandus, tööstus, teenindus Kliima Hispaania on Vahemeremaa Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhjas on keskmine temperatuur jaanuaris 810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad Hispaania suurimad linnad:
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri
......................................................................................................................... .............................................................................................................................. .................................................................................... Nimeta tähtsamad kalapüügipiirkonnad (konspekt) 1. 2. 3. 4. Selgita, milliseid tagajärgi looduskeskkonnale võib tekitada kunstlik niisutamine kuiva kliimaga piirkondades? (ex lk 57) 1. ..................................................................................................................... ....................................... 2. ..................................................................................................................... ....................................... Märgi 3 tõest väidet X-ga (ex lk 58) o Spetsialireetitud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad
Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas.
Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on aasta ringi pehme kliimaga. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab 10 % kogu maa pindalast. · Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher
Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi. Sihvaka kehaehitusega, kohanesid karmi kliimaga, k�ige l�hedam liik t�nap�eva inimestele. Viljakas poolkuuala - seal kujuesid esimesed tsivilisatsioonid. Sealt m�gedel sai meile teadaolevalt alguse p�llumajandus. Nimetuse sai sellest, et see meenutab kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam-Egiptus �hendati kokku. Tsivilisatsiooni tunnused: 1. Viljelusmajandus - mindi �le viljelusmajandusele ning hakati ka metalli
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
- Suurtalude teke - Talude spetsialiseerimine ATK On majanduskompleks, mis ühendab toiduainetetööstuse ning neid abistavad tootmis- ja teenindusharud, näitkes kuivatid, külmhooned, teadusnõustamine 4. Väheneb talus kasvatavate kultuuride või peetavate loomade arv 5. Lõpuks talud spetsialiseeruvad Teisi põllumajandusliku tootmise vorme Ekstensiivsed teraviljatalud 1. Hõredasti asustatud, kuivema kliimaga aladel eelkõige Põhja-Ameerikas ja Austraalias 2. On enamasti nisutalud 3. Omanik talus ei ela vaid saabub sinna külvi- ja lõikumisajaks (nn kohvrifarmerid) 4. Võtab tööle sulased ja töö tehakse ära lühikese ajaga (nii kiiresti kui saab) 5. Hektari saak tavaliselt madal 6. Toodang odav Rantšod 1. On suured loomakasvatustalud 2. On levinud kuivades piirkondades, eelkõige Austraalias; USA-s; Lõuna-Ameerikas 3. Lihaveiseid ja lambaid 4
saadust Levinud Euroopas, P-Am., Jaapanis (arengumaades vähe) 1) Piimakarjatalud 2) Ekstensiivsed teraviljatalud Valge viinamarja istandus PIIMAKARJATALUD Piimatootmine, silokultuuride ja loomasööda kasvatamine Suurem osa maast põldheina ja kultuurkarjamaade all Vajab võrgustikettevõtete toimimist Enim Põhja-Eu., USA ja Kanada kirde -ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus- Meremaal EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga P-Am.ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides Suure pindalaga Kasvatakse peamiselt nisu (farmid) Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud Riisi kasvatamine Riis on põhitoiduaine 1/3 inimestele Paremini kasvab Lõuna-Aasias Saadakse 2-3 saaki aastas Aasia annab 90% kogu maailma toodangust Aasias on riisitalud suurus 0,2-0,5 ha Vajab kasvuperioodil üle 19°C, aastas üle 1000 mm sademeid, kuiva koristusperioodi, tasast pinnast, toiteainerikast mulda
Vähe parkimiskohti linnas Ühistranspordi võrgustik on puudulik Liialt kõrge on süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi tase õhus Aromaatset süsivesinikku on õhus palju rohkem kui teistel sarnase suurusega maailma linnadel Õhus on palju pliid ning hõljuvaid tahkeid osakesi Päevas toodab linn 10 000 t prügi, millest 4000 t jääb koristamata Kanalisatsioon ei ole tänapäevane ja ajab vahel isegi üle Liialt kõrge elavhõbeda tase vees Kairo asub kõrbelise kliimaga alal ning sademeid on väga vähe Linna majad mõjuvad kausina, hoides kahjulikke aineid endas Linnas on üle 2 000 000 auto 60% autodest on üle 10 aasta vanad Palju illegaalseid plii ja vase sulatajaid Aegunud tehnoloogiad ja tehnika Rohealasid on linnas 1,65m2, aga soovituslik on 20m2 ühe inimese kohta Pidev vine linna kohal Aastas sureb 10 000-25 000 inimest õhusaastatusest tekkinud haigustesse Tänavad on prügised Satelliitlinnad, mis meelitaks inimesi kesklinnast
Itaalia Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks.
7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi . Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu.
pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala Küdoonia kodumaa on KeskAasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga *Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla *Suuremad viljad võivad kaaluda kuni 1 kg *Intensiivne meeldiv aroom *Seemnekambrites on 816 õhukest punakaspruuni seemet *Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi
külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus
loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga
uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening- ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid
Globaalne soojenemine Paljudel tekib küsimusi, et mis kliima soojenemisest me räägime? Väljas on ju talv ning maad katab lumi. See ongi üks põhiviga, mida inimesed teevad. Ei tohi segamini ajada ilma ja kliimat. Kliima kõige tähtsamad mõjutavad tegurid on päikesekiirgus, Maa kaugus päikesest, Maa telje kalle. Nende kõrval on ka arvukalt teisi tegureid, näiteks atmosfääri koostis ja muud. Miks siiski nimetame praegust kliima olukorda golbaalseks soojenemiseks? Kliima on ju alati muutunud. On olnud praegusest tunduvalt kuumemaid kui ka külmemaid perioode. Probleem seisneb tegelikult selles, et meie teadmise kohaselt peaksime praegu elama jäävaheajal ja kliima peaks järgmisele jääajale lähendes aeglaselt jahenema, kuid ta hoopis soojeneb. Aga on see siis tõesti nii suur probleem? Jah, on. Me oleme harjunud sellise kliimaga, nagu meil on viimased aastatuhanded olnud, ja ehitanud oma ühisko...
Minu reisimist mõjutavad tegurid Reisimine on tänapäeva elus praktiliselt lahutamatu osa. Inimesed käivad näiteks töö, puhkuse ning ravi eesmärgil reisimas. Paljud inimesed aga ei saa seda endale lubada või peavad hoolega oma reisimist mõjutavaid tegureid järgima. Millised on aga minu reisismist mõjutavad tegurid? Minu reisimist mõjutab arvatavasti kõige rohkem kool, sest reisile tahaks minna just külmadel ning pimedatel sügis-, ja talvepäevadel puhkuse eesmärgil, kui on vaja koolis käia ning vaheajad jäävad selleks paraku aga liiga lühikeseks. Kui puhkama minna kooli ajal, on pärast vaja kõik asjad järgi teha ning see on tüütu, kurnav ning samuti ei pruugi reisimisest sel juhul mõnu tunda, kui puhkuse ajal mõtled, kui palju tööd on vaja pärast teha. Kuna talvel on külm ning päevad lühemad, kui suvel, siis sooviks minna puhkama kuskile soojale maale, mis pakub vaheldust igapäevasele elule. Suvel, kui on palj...
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikese...
E: Parasvöötme mullad on head põllumajanduseks. Lisaks viljakatele muldadele on Eestis ka tasane pinnamood, mis annab eelise põldude rajamiseks. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus. Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Ka suurem osa teravilja läheb loomadele söögiks. Seepärast on peamisteks põllukultuurideks Eestis heintaimed, oder ja nisu. P: Eesti põhjamaise asendi tõttu tuleb arvestada siinse jaheda kliimaga. Suuremate saakide saamiseks tuleb põlde pidevalt väetada, liigniiskeid muldi ka kuivendada. Jaheda, niiske ja lühikese suve jooksul Eestis suuremat viljasaaki ei kasva. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust, kuid vilja valmimiseks napib suvel soojust. Lisaks sellele on Eestil põllumajandusturul raske konkureerida lõunapoolsete maade puuviljakasvandustega.
Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas maksimaalselt 18 tundi ja 41minutit, talvel aga lühima päeva pikkus ainult 6 tundi ja 3 minutit. Astronoomiliselt valged ööd algavad 25. aprillil ning lõpevad 18.augustil. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on kogu Põhja-Euroopa ja sealhulgas ka Eesti märgatavalt soojema kliimaga ja elamiseks paremate tingimustega kui näiteks Põhja- Ameerika samad laiuskaardid. Eesti nimi tuleneb sõnast AISTI, millega rooma ajaloolane Tacitus 1.sajandil peale kristust tähistas Visla jõest kirdes elavaid mittegermaani rahvaid. Muistsed skandinaavlased nimetasid Eestit Eistland. Tänapäeval on germaani ja skandinaavia keeltes Estland ja muudes keeltes Estonia.
kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemerel. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni, sest nemad on harjunud sellise kliimaga nagu praegu on, kuigi seegi hakkab juba muutuma. Ühesõnaga võib öelda et on palju vajante, mis võib tulevikus Läänemerega juhtuda ning kindlalt ei saa teada enne 2100 aastat, praegu võib ainult oletada ning proovida vältida igasuguseid võimalusi. Võib olla juhub üldse midagi meie planeet Maaga terviklikult.
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda,
mägironijate hulgas on populaarsemad Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash. Pinnavormi teke ja selle mõju inimtegevusele Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla. Andides leidub hulganisti maavarasid (nt vaske, tina, hõbedat, kulda) ja mäestiku orgudes saab kasvatada põllukultuure (nt pärineb kartul sealt). Kliima Kuna Andid hõlmavad väga ulatusliku ala, varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, Atacama kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Veel Andidest… Tšiili piki rannikuserva kulgev territoorium on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad. Andides võib kohata ka indiaanlasi, kes liiguvad lambakarjadega ühest kohast teise.
saadused (toit). vett. Lubjarikas aga lubjarikast kui huumuseline muld). setetena mitmesuguseid vett. Mullaorganismid aineid. toodavad CO KLIIMA Kivimite murenemise kiirus, Karmi kliimaga aladel Maailmamere vee Taimkate (vööndiline Inimeste riietuse tuule tekitatud luited ja lained. muldkatet ei teki. Igikelts. temperatuur ja jääolud. paiknemine jälgib kliima valik, põllumajandus, Temperatuuri kõikumine, Mulla niiskus, temperatuur, Merevee soolsus, iseärasusi)
maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300
sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6
seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kliima o Aastakeskmine sademete hulk varieerub suures ulatuses. Riigi põhjaosas on piirkondi, kus sademeid on aastas vähem kui 100 mm. Samas on Kanada idarannikul alasid, kus aastas sajab enam kui 1500 mm ja läänerannikul piirkondi, kus sajab enam kui 2000 mm aastas. o Oma tohutu suure pindala tõttu on Kanadas väga eriilmelise kliimaga piirkondi. Maavarad o Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Majandus o Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
