Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kliimaga" - 501 õppematerjali

kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas.
thumbnail
19
odt

Suurbritannia majandus

Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid:...

Geograafia
272 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hispaania

Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga, 1,2 km Gibraltariga, 1,214 km Portugaliga, 6,3 km Marokoga (Ceutea) ja 9,6 km Maroko teise osaga (Melilla). 4 Loodus. Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Lõuna osal on palju ühist Põhja-Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Maapinna keskmiselt kõrguselt on Hispaania Euroopas Sveitsi järel teisel kohal. Hispaania põhiosa on Meseta kiltmaa koos seda läbivate ja äärestavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed (3404 m) ja Kantaabria mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp Mulhacén 3478 m...

Geograafia
194 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Erosioon - maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Kõrbestumine - protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. 10. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele;...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Vahemere maad

· Hispaania asub EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. · Hispaania pinnamoodi iseloomustavad kõrgplatood ja mäestikud. · Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga . · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Kõigepealt kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes. Lisaks sellele kasvatatakse ka silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Et talupidamine oleks tasuv, peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjaAmeerikas ja Austraalias jt rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ning seal kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhadepealisi lihaveisi või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peam olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri...

Geograafia
109 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus

· Spetsialiseeritud suurtalu ­ moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu ­ Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte ­ omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso ­ väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas....

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
7
doc

India

India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Rootsi

Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid. 10 Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org http://et.wikipedia.org http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/sweden/index_et...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

Probleemid: sooldumine, väetamine, mürkkemikaalid, rasked masinad, mis rikuvad maapinda. Segatalud Segatoodang, müüakse suurem osa toodangust, arengumaad Spetsiaalsed suurtalud segatalude ühinemine, müügiks toodetakse vaid mõnda saadust; Euroopa ja Põhja-Ameerika Ekstensiivne teraviljatalu väga suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, esinevad kuiva kliimaga piirkondades(rohtlad) Rantso Loomakasvatusmajand, lihaveise-või lambakarjad, aastaringselt looduslikel karjamaadel, saab väga odavat toodangut Istandus Taimekasvatusmajand, toodab müügiks, tegeleb esmatöötlusega, suur rõhk agrotehnikal, odav tööjõud, levinud eelkõige arengumaades Transpordi mõju teistele majandusharudele....

Geograafia
664 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hispaania kuningriik

Tekstiil ja tekstiiltooted 115,5 10,7 Valmistoidukaubad; karastusjoogid; alkohoolsed joogid; 110,3 10,3 tubakas Loodus Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga . Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd...

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga . kõrrelised , piisonid, antiloobid, pinnases, Igal aastal Päevalilli, maisi, haritatud ja tehtud L-Am ampa Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks, sibultaimed, mis osaliselt Maavarade Erosioon, Sageli...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia riigieksami mõisted

Kamardumine ­ mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon ­ protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Kõrbestumine ­ nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm looduskomponentide...

Geograafia
256 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed ­ Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed ­ toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed ­ toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed ­ toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo 5)Liustike sulavetest toituvad jõed ­ suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia Mõisted: 1. Tootmisviis ­ majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ja töökorraldus. 2. Sõltuvindustrialiseerimine ­ (koloniseerimine) üleminek uuele tootmisviisile surutakse teise maa poolt peale ja on viimase huvides 3...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Prantsusmaa

6 1.2 Kliima Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. 1.3 Vetevõrk...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

Spetsialiseeritud suurtalu ­ moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle...

Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine ­ esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõrb

KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. kakandid 39. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid...

Bioloogia
213 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun