Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kliima" - 501 õppematerjali

Õppeained

Kliimaseadmed -Kutsekool
Kliimav??tmed -Kutsekool
Kliima ja kliimamuutus -Kutsekool
Kliimavööndid -Kutsekool
thumbnail
14
pdf

Teraviljapõld (monokultuur, tavakasutus)

Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis ­ kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis ­ 5,0...6,5 Nisu ­ 6,0...7,5 Oder ­ 6,8...7,5 Kaer ­ 5,0...6,0 Slide 8 Muud tingimused Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniisked, ajutiselt liigniisked ja liigniisked mullad Toimub orgaanilise aine ja toitainetevaru vähenemine mullas Ebaühtlane mullasoolsus Slide 9 Koosluse püsima jäämiseks peaks... ...säilima mullastiku tingimused ...jääma tegutsema inimfaktor ...kliima jääma samaks ...kasvatama samu taimi Slide 10...

Ökoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvastik

Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus: Aasias ­ Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orgudes ja deltades, Jaava saarel, Jaapani rannikualadel Lääne-Euroopas ­ Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani...

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jaapan

Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimav öötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat ? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? ­ Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? ­ Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rohtlad-kliima-taimestik

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 ­ 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bulgaaria referaat

Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. (argotours) Riigis ei esine maavärinaid ega vulkaane. Kliima Klimaatiliste tundemärkide järgi võib riigi jagada kolme tsooni. Põhja-Bulgaarias on mõõdukas ­ kontinentaalne kliima . Traakia tasandikul valiseb stepikliima, aga Musta mere ranniku kliima läheneb kõigi tundemärkide järgi vahemere kliimale. Puhkus Bulgaarias on tähendusrikas selle poolest, et päevitada saab siin maist oktoobrini: tänu kergele merebriisile ei ole suvel kurnavat kuumust. Juulis ja augustis on keskmine õhutemperatuur 30-32 kraadi, vee temperatuur ­ 24 kraadi. Talvel muutub Bulgaaria populaarseks mäesuusakuurordiks.(aretetravel)...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
41
odt

Uurimustöö: Soome

Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti ­ 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on Soome kliima üsna pehme. Enamus Soomest asub niiske parasvöötmelise kliimaga alal, kuid Lapimaal Soome põhjaosas esineb lähisarktiline kliima. Lapimaal esineb polaaröö ja ­päev ning talviti on suur tõenäosus näha taevas virmalisi. Soomes leidub kroomimaaki ja fosforiiti. Soome on suures osas kaetud okasmetsaga, kasvatatakse teravilja (üle 3 miljoni tonni aastas) ning veiseid (üle 3 miljoni olendi). Soomes eksisteerivas metsa-, tselluloosi-, paberi- ja metallitööstus....

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale , sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue,...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat Lõuna-Korea

03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Gobi kõrb

Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima , temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat - Kõrb

Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Tromso reisiplaan

Tromso Reisiplaan Üldinfo Tromso on linn Norras Tromso pindala on 2403km2 Elanikke 54 100 Koordinaadid: 69°40 N, 18°55 E Ajavahe Eestiga +2 tundi Asub Eestist ligikaudu 1150km kaugusel Valuutaks Norra kroon(NOK), 100 ööri 1,9 Eesti krooni=1 Norra kroon Kliima Ilmastik on seal muutlik Tänu Põhja-Atlandi hoovusele ei ole kliima nii külm kui sellel laiuskraadil tavaliselt. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on ­4°C. Madalaim registreeritud õhutemperatuur oli ­18,4°C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Keskmine õhutemperatuur augustis on 10°C. Reis Tromsosse Tromsosse tasuks reisima minna talvisel ajal, kuid mõnusa perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto, bussi või rongiga või Eestist otse lennukiga Tromsole...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndide tabel

LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70)...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Vereinigte staaten von amerika

Florida Jacksonville KaroliineIreene Bugajev Keidi Kütt Vereinigte Staaten von Amerika · Staatsform Präsidiale Bundesrepublik · Fläche 9 629 091 km² · Einwohnerzahl 311 484 627 · Hauptstadt Washington · Präsident Barack Obama Jacksonville · Einwohner 834 789 · Fläche 2 264 5 km² Klima · halbtropikales Klima · zwei Jahreszeiten · NovemberApril 20 °C · MaiOktober 32 °C · Regentage 108 · Gastfamilie · Vater · Mutter · Tochter · zwei Sohn · Schule ...

Saksa keel
4 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Chişinău - Moldova pealinn Powerpoint

· Linna hakati taastama 20. sajandi keskel arhitekt Alexey Shchusev'i kavandite järgi. Rahvas ja kultuur · Rahvaarv - 2004. aasta seisuga 647,513 · Moldovlased moodustavad rahvaarvust 67% · Suurem osa Moldova meediatööstusest asub Chiþinu's. · Chiþinu's asub ka 4 professionaalset jalgpalliklubi. Geograafiline asend · Chiþinu asub Bîc jõe ääres. · Linn asetseb Moldova keskosas. · Maastik on üsna tasane. Kliima · Mandriline kliima. · Suved on kuumad ja kuivad. · Talved on tuulised. · Talvel langevad temperatuurid tihti alla 0°C. · Suve keskmine temperatuur on 25°C. · Kevade ja sügisel on keskmiselt 20 °C. Arhitektuur · Paljud 19. sajandi hooned on säilinud tänapäevani. · 1991. aastal ehitati linna mitmed modernsed ehitised. · Modernsed kontori- ja poekompleksid. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Chi%C5%9Fin %C4%83u · http://en.wikipedia...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa Liitvabariigi ülevaade

Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO Euroopa Liidu, NATO ja G8 liimesriik. Mõõdukas kliima Saksamaa kliima on piirkonniti üsna ühesugune .Alpides valitsevad suhteliselt karmid talved ning pehmed ja vihmased suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske; Põhja- Saksa madalrannikul valitseb niiske mereline kliima-taevas on sagedasti pilves. Talvel kõigub temperatuur 1 kuni ­6 kraadi vahel. Kõige mõnusam aeg Saksamaad külastada on juulikuus, sest siis püsib temperatuur 16 kuni 20 kraadi piires. Saksamaa jaguned pinnamoelt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandik maast...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Lääne-Eesti Madalik

Soontagana põhjapiiriks on LääneEesti paekalda mandril paiknev läänepoolne lõik Kurese, Mihkli Salumäe (suurim ja kõrgeim ­ 38 m. üle merepinna) ja Aru pangaga. LääneEestis ei esine mägesid . Ja pinnamood on suhteliselt tasane. Kliimaolud Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui SiseEestis. Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks ....

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrbed ja savannid

Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem ­ pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 ­ 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa geograafiline ülevaade

Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel: Suvel: Islandi miinimum (10o) Asoori maksimum( 20o) Lõuna- Aasia miinimum (30o) Talvel: Islandi miinimum (0o) Asoori maksimum( 10o)...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Sakala kõrgustiku esitlus

Sakala kõrgustik Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik...

Geograafia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun