ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Chopini loomingule on mõju avaldanud tema isa ja õpetaja, kes rääkisid, et ta võib oma kunstiga kodumaale kasulikuks saada vaid siis, kui ta täiendab end välismaal. Sealt ka tema suundumine algul Viini ja sealt Pariisi. Samuti jättis tema loomingule sügava jälje revolutsioon ja ülestõus Varssavis Vene võimu vastu, mille mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot. Tema klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi. FERENC LISZT 1811-1886 Elu Liszt sündis saksa keelt kõnelevas perekonnas. Tema isa, Adam Liszt, oli vürst Esterhazy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma ungari päritolu
Muusikaajalugu Romantism Romantism on 19 saj. Kunsti kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 saj, valitsenud klassitsismi seadus ja mõistuspärasusele. Romantismi sünnile andsid tõuke Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Miks tekkis uus suund? Klassitsistlik jäikus ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega hakkas vastuseisu tekitama kunstnikes, heliloojates, kes tahtsid eelkõige väljendada oma tundeid. Tänu sellele kujuneski romantism. Romantismi kunsti tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix (Prantsuse kunstnik). Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid er...
saavutustega. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl-Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Mitmes prelüüdid on mõne teise helilooja (Skrjabin, Rahmaninov, Debussy) konkreetse teose variatsioonid. Rahvuslikus stiilis on kirjutatud kolm Eesti süiti, Fantaasia eesti teemadele. Rahvuslikus stiilis on tihti ka originaalteemalised palad ("Hetk", "Laul männile").
· Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. · Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. · 20. H.Elleri looming: Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid.Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Bee...
moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937) Peamised zanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane-ema" (hiljem selle põhjal ballett), ,,Nooblid" ja ,,Sentimentaalsed valsid" (hiljem ballett ,,Adelaide"); *ooperid: ,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm"; *balletimuusika: ,,Daphnis Chloe", ,,Boolero" (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid: ,,Couperini haud", ,,Öine Caspard", 2) 2 klaverikontserti, millest teine on kirjutatud vasakule käele;
valguse ja varjude mäng. Saare soololaulud kuuluvad eesti heliloomingu kõige väärtuslikumate saavutuste hulka. Ta on kirjutanud umbes 180 soololaulu. Näiteid soololauludest: · 1905.a Ennemuiste (L. Gross) · 1912.a Minu halba ilma pääl (Rahvaluule) · 1922.a Lapsukene nüüd heida sa (L. Koidula) · 1937.a Tipa-tapa hällilaul (E. Enno) · 1947a. Tuljak (K. Karlson) · 1954.a Sa kõige armsam (A. Haava) Mart Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusika helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverlooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. 1913.aastal hakkas Saare klaverimuusikale lisanduma ka lihtsam külg. Klaveripalasid on ta kirja pannud umbes 120. Näiteid teostest klaverile: · 1907.a Prelüüd · 1922.a Leinamarss · 1924.a Rõõmus pala · 1930.a Kuupaistel · 1954.a Ratsanik Kahekümnendatest aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on päris suurem
muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega. Kammermuusikas ja sümfoonilistes anrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni. Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ja tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti (1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilislüürilise miniatüüri. Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism ja tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, võimas kantaat "Mirjami võidulaul", helge ja värvikas klaveritrio B-duur ja palju teisi. 1828. a. Schubert projekteeris rida uusi suuri töid. Teda tiivustas mõte, et tema elus saabub lõpuks
Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest on programmpealkirjad. (klaveripalade tsükkel "Rännuaastad", "Fausti sümfoonia", "Dante sümfoonia") On ka kodumaale pühendatud teoseid nagu sümf. poeem "Ungari", "Ungari rapsoodiad") Frederyk Chopin (1810-1849) Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal.
Tekstidena on Saar kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (,,Tantsulaul", ,,Pulmalaul", ,,Kui mina laulan"). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid)
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
84, 1809-1810 · Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 · Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 · Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 · Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 · Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 · Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804 Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr
kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil. tõsi küll, adorno ei aimanud, et modernistlikku atonaalset muusikat hakatakse kasutama õudusfilmides, kuhu see tõesti väga sobib. näiteks kui jack nicholoson ajab kedagi kirvega taga, mängitakse pendereckit. arnold : [vaata järgi]
9 ühendada muusika ja kirjandus või kujutav kunst. Programmilise muusika äge vastane oli Viini kriitik ja esteetikaprofessor Eduard Hanslick, kes leidis, et muusika peaks koosnema ,,puhastest vormidest" (ta peateos on raamat ,,Muusika ilust"). Hanslick hindas väga Brahmsi ja tõstis ta omamoodi näidisheliloojaks. Hanslicki vaated vastandusid Liszti ja ta pooldajate omadele (nn uus-saksa koolkond). Teema 11. Kammermuusika, laul, klaverimuusika. Lisaks sellele, mis loengus räägitud: Kvartetid, triod jms olid endiselt olulised kodu- või salongimusitseerimisel ning erakontsertidel, ja seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades). Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma
džäss või mitte, vaid (seda), kas see meeldib sulle” (Levine 1998: 443). Nagu väidab Berendt, pole üheski teises kunstiliigis viiekümne aasta jooksul välja kujunenud niivõrd kontrastseid, kuid siiski omavahel tihedalt seotud stiilivoole kui džässis (Berendt 1999: 16). Viimasel ajal on hakatud üha sagedamini rääkima sellest, kas ei peaks džässi käsitlema hoopis folk- 11 19. saj. lõpul USA-s tekkinud komponeeritud, peamiselt klaverimuusika. Puudus üks džässi põhikomponente – improvisatsioon. Rägtaim siiski svingib, vähemalt sõna algses tähenduses, ja seepärast arvatakse ta džässi hulka. 12 Edward Kennedy “Duke” Ellington (1899–1974), helilooja, orkestrijuht, pianist, üks džässi arengut enim mõjutanud muusikuid. Olles džässi eesliinil enam kui pool sajandit ja läbides koos teistega kõik arengu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
