Ta vallutas kiiresti Pariisi publiku,kuigi talle meeldis esineda mitte avalikes kohtades vaid pigem oma sõpradele. Paljudes kohtades hakati kirjastama Chopini loomingut. Tema peamiseks elatusallikaks oli aga siiski klaveritundide andmine. Chopinist sai Pariisis üks hinnatumaid klaveripedagooge. Chopin oli Liszti kõrval teine 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ja komponist. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi ,tema käsikirjad on täis parandusi ja uuendusi. Chopini klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüanisirikas ja täis kaunistusi. Tema klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,ballaadid ja ekspromptid. Chopin on kirjutanud ka kaks klaverikontsertit ja umbes kakskümmend soololaulu. Ta oli üks 19.sajandi suurimaid ja tuntumaid klaverimuusikuid.
Schumannid. R.Schumann töötas ka mõnda aega Düsseldorfi linna muusikajuhina. Saatis abikaasat kontsert reisidel. 1844.a. kolm kontserti Tartus. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid veetis ta viimased aastad oma elust vaimuhaiglas (pärilik vaimuhaigus), kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: "Kevadsümfoonia" "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad" "Karneval" "Kreisleriana" "Lastestseenid" "Novelletid"
saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade stiilide juurde. I.Stravinski- kõige kuulsam Vene helilooja
oma vanusele ülimalt hästi. Kuna see oli koolikontsert ja kestis ainult 45 minutit, siis ei mahtunud sinna sisse väga palju esinejaid ja oma esitusega jäid mulle meelde ainult need muusikud, keda ma juba eespool kirjeldasin. Minu arvates on see väga tore nähtus, et kool teeb ise kevadkontserdi, mis on tasuta, sest see on väga tore, et õpilased saavad teada, kui hästi nende musikaalsemad koolikaaslased mängivad. Kuid kahjuks pean ma tõdema, et kuna klaverimuusika ei ole just mu lemmikmuusika, siis mulle see kontsert meeldis, kuid väga sügavat muljet ta ei jätnud. Samas oli ta piisavalt kaasakiskuv, et kui järgmine kord on koolis tasuta klaverikontsert, siis ma arvatavasti läheks ikka uuesti koolikaaslaste muusikat nautima.
muusikaarvustajana. Koorimuusika, Soololaulud. Riho Päts - helilooja, koorijuht ja pedagoog. Muusikalised lavateosed, vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika Eduard Tubin helilooja,dirigent, üks eesti suurimaid sümfoniste. Teosed eelkõige instrumentaalsed. Mitmekesine ja meisterlik vormikäsitlus, omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus. Tähtsus: eesti esimene ballett(`Kratt'). Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika, viiulimuusika, soololaulud, koori-ja lastelaulud, ooperid. Reekviem langenud sõduritele. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine, rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia...
Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat.
Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu. 2. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. Keelpillikvartett nr 2. 3.Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. Klaverimuusika Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat "Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema). Ekspressionism Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid. Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga.
püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat. Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks "Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal. Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga. Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks programmilised orkestriteosed "Mets" ja "Meri", kus väljendub helilooja armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel
● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast ● Esimene kuulsaim teos “Põrgulik tants” balletile “Tulilind” ● Suri 88-aastasena New Yorgis Looming ● Korrektne, ratsionaalne, elegantne, irooniline ● Eitas romantismi- “Mind huvtavad kõlaefektid, mitte ilu” ● 7 ooperit, 13 balletti, orkestriteosed, koori- ja klaverimuusika ● Tuntumad teosed: ballett “Pulcinella” ja “Les Noces”, ooper “Kuningas Oidipus” ja “Ööbik” Igor Stravinski - avamäng balletile 'Kevadpühitsus' Igor Stravinski - 'Põrgulik tants', balletist 'Tulilind' Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/JelenaK41/4-neoklassitsism-muusikas https://prezi.com/uygd9tsverwk/neoklassitsism/ http://www.wikiwand.com/en/Neoclassicism_(music) https://kunstiabi.weebly.com/kubism.html https://www.slideshare.net/jpg12b/naivism
● Huvi tunti vanamuusika ja rahvamuusika vastu ● Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus ● Täiustati sümfooniaorkestri pille ● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu
Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H. Berlioz muusikalukku läinud lisaks sellele, et ta oli tuntud helilooja? Uuendaja 19. saj orkestrimuusikas, nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanija. Anis välja orkestratsiooniõpiku. Suurendas sümfooniaorkestri koosseisu: võttis kasutusele ohtralt löökpille 6. Nimeta suurim viiulivirtuoos 19. sajandil. Niccolo Paganii 7. Nimeta 2 kuulsamat pianisti ja klaverimuusika loojat 19. sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8. Mida tähendab mõiste ,,programmiline muusika"? Programmiline muusika muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja
Tema tuntuimad õpilased Tartust, kus ta õpetas 1920-1940, on Eduard Tubin ja Eduard Oja. Heino Eller kirjutas tolle aja kohta moodsat muusikat ning põimis sinna eesti rahvusliku muusikat. Eller ei käinud rahvaviise kogumas, vaid need jõudsid tema teostesse vaistlikult, alateadvusse talletanud lapsepõlvemuljete põhjal. Sammuti on tema looming mõjutatud loodusest, kus talle meeldis viibida. Arvukama osa tema teostest moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Muusika on rahulik, vaoshoitud ja lüüriline. Ta oli väga idealistlik ning tema teosed on väga viimistletud ta võis päevade kaupa ühe takti kallal töötada kuni see ideaalne oli. Elleri üks kõige tähtsamaid põhimõtteid oli kõrge kunstiväärtuslikkuse nõue, mille eelduseks on laitmatu professionaalne meisterlikkus. Artur Kapp
luulebassion, Johannese bassion, 3 Oratooriumid: Messias , israel Egiptuses, dokartat,passacaglia, 6 pranderburgi Juudas Maccabaus, Simson(piiblitegelasest kontserdit, 4 avamängu, ilmalikud fantaadid, kelle juustes oli võim ning teda üritati tappa) Ave Maria, Fuga Orkestiteosed- consertogrosso ,veemuusika,tulevärgimuusika, kammermuusika, klaverimuusika. 18 inglise keelsest oratoorium moodustavad tema kuningliku tipu Kuulasime: Fuga, Ave Maria, Tocata, Kuulasime: Veemuusikat, tulevärgimuusikat,Largo Ooperist Xerxes, Halleluuuja koori orat. Messias
Sammsammult vabastab ta akordid ettemääratusest. Tema loomingus omandasid need nagu kaaluta oleku ja olid küllastatud helilaikudest. Väga kuulsad on ,,Meri", ,,Fausti pärastlõuna" ,,Meri". Tema tuntud lavateos on ,,Pelleas ja Melisande". Tuntud oin ballett ,,Märg", muusika W.Shakespeare tragöödiale ,,Kuningas Leare", kantaat ,, Kadunud poeg" jne. Hulgaliselt on kirjutanud kammermuusikat.Teine hinnatud loomuingu tahk on klaverimuusika. See koosneb tsüklitest ja üksikutest paladest. ,,Laste nurk" , ,,Kujundid" , ,,Bergamon"jne. Igas tüklis on tuntud klaveripala. ,,jalutuskäik" ,,Aiad vihmas" ,,Peegeldused vees". Maurice Ravel 1875-1937 Ravelli peetakse Debussy traditsioonide jätkajaks. Sündis ta Prantsuse väikelinnas. Et ema oli baski rahvusest oli selge miksa ta oli kiindunud Hispaania muusikasse. Ravelli noorusaeg meenutab Debussy oma. 12-a. Asub õppima Pariisi konsevatoorimuisse
Ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, s.t. kõik temad lähtuvad ühest peateemast. Ta on loonud palju kalveriteoseid. Tõi sümfoonilisse muusikasse üheosalise sümf poeemi. ,,Tasso" ja ,,Dante". 7.Fryderyk Chopin- (1810-1849) Sündis Poolas Varssavi lähistel. Temast sai Pariisi üks hinnatumaid klaveripedagooge. Suri tuberkuloosi. Suuruselt teine klaverivirtuoos ja -komponist. Põimis muusikasse rahvaviise. Peamisel kohal klaverimuusika. Eelistatuteks zanrideks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad. Tõi esimesena instr-l muusikasse ballaadi. "Vihmapiiskade prelüüd" ja "Leinamarss" 8.Johannes Brahms- (1833-1897) Lapsepõlv möödus Hamburgis. Elu viimased 20 aastat oli ta Viini muusikaelu juhtfiguur. Ta oli 15 lapse ristiisa. Brahmsi peetakse 19.saj väljapaistvamaks heliloojaksja laululoojaks. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikaslised vormid. Oli mitteprog. muusika pooldaja
Romantism muusikas SISSEJUHATUS Romantism oli 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund, mis kujunes välja järk-järgult sellele eelnenud klassitsismi rüpes. Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789–1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis. Romantism algusaastaks kirjanduses võib nimetada 1795. aastat, mis muutus 1820. - 1830. aastatel kõigis kunstivaldkondades domineerivaks ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. KAMMERLAUL 19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt h...
täielik tehniline valdamine (virtuoosikultus). Muusikaline romantism jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. 3. Sooloalul ja F.Schuberti tähtsus. F.Schubert oli esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täitis romantilise sisuga. Tema muusika on siiras ja südamlik, kauni laululiste meloodiatega. Tõi uue zanri lied ehk laul ning oli oluline klaverimuusika looja. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, hakkas laule kirjutama tsüklitena, instrumentaal-loomingus oli esikohal programmiline muusika, väga tähtsal kohal olid lühipalad (,mis väljendasid hetkemeeleolu). 4. Ooper ja G.Verdi. G.Verdi oli 19.saj. üks tuntumaid Itaalia heliloojaid, keda nimetatakse ka ooperikuningaks ja ta on kirjutanud 26 ooperit
Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov. Pianisti kirg teoseid mängides oli nii võimas, et see viis kuulajad täielikult teose sisse ja nende heliloojate maailma. Kiiremad kohad ei pannud ainult pianisti hingeldama vaid ka mind ning aeglasemad/hõljuvad osad viisid unustuse maailma. Schuberti teost mängides esines väga palju äärmuslikke kõikumisi, rahulikkusest agressiivseks. Need üleminekud panid nii mõndagi võpatama ja mitte ainult üks kord
48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele".
Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt.
värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine.
novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne
Teemad KT II BAROKK · Millal ja miks toimus Kolmekümneaastane sõda? · Võrdle muusika rolli barokkajastul ja renessansiajastul-täielikud vastandid olid, sest barokk ajastul hakati rohekem muusika kuulamine ja nautimine edenema. · pillirühm basso contiuo- · Milline roll oli instrumentaalmuusikal barokkajastul?suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, · Milline keelpill sai tähtsaks nende ...
1940 sai Ellerist tallinlane. Kuni surmani andis ta sealses Tallinna konservatooriumis kompositsioonitunde. Tema klassis õppisid Pärt, Lepo Sumera, Uno Naissoo, Valter Ojakäät jpt. Elleri oli oma pedagoogitöös väga põhjalik. Teosed pidid olema lõpuni viimistletud. Range oli ta ka komponistide ja muusikateadlaste kui ka interpreetide kasvatamisel. Looming Enamik Elleri loomingust on instrumentaalmuusika. Suurema osa moodustab klaverimuusika. Ligi 200 teost. „Kellad“, „Liblikas“ jt. Viiulile kirjutas miniatuure „Männid“ , „Avarused“. Kaks sonaati viiulile ja klaverile ning viiulikontserdi h-moll. Väärtteoste hulka kuuluvad Elleri viis keelpillikvartetti. Elleri loomingus on olulised kohal sümfooniline muusika (2 lõpetatud sümfooniat, lühivormid). Tuntuimad neist on sümfoonilised poeemid „Koit“, „Viirastused“ , „Ööhüüded“ ning sümfoonilised pildid.
Külastab Viini kus annab palju kontserte, saadab suur publiku menu. Kirjutab variatsioonid Mozarti teemale. 1831 sõitis Pariisi, kuhu jäi elulõpuni. Nii Liszti, Mendelssoni, Paganini jt. Lisztiga head sõbrad, kuigi üheala esindajad, innustavad teineteist, ei ole konkurendid. Väikevormide meister. Peamine elatusallikas klaveritundide andmine, Pariisi hinnatuim klaveri pedagoog. Sureb tuberkuloosi. Looming Puhtalt klaveri spetsiifika. Parandas pidevalt käsikirju, täiendas. Klaverimuusika tundlik, nõtke, nüansirikas, täis kaunistusi. Eelkõige oli väikevormide meister etüüdid, tehnilised palad, prelüüdid, nooturnid, valsid, poloneese', masurkad, ballaadid, ekspromptid, 2klaverikontserti, u 20 soololaulu. Richard Wagner Elu sündis Leipzigis, juba varakult huvitus kirjanduse ja teatri vastu ja proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 asus ta muusikat õppima Leipzigi ülikool. Sellel perioodil loomingus on tunda Beethoveni ja Mozarti mõjusid. 1832 kirjutas
Ferenc Liszt (1811-1886) 19. saj. Silmapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeeltkõnelevas Ungari piirkonnas. Isa=harrastusmuusik. Juba 9-aastaselt esines esimest korda klaveril publiku ees. Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suur...
1. Koorikontsert 2. Glinka tähtsus vene muusikas 3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus
kohtuma Weimari. Ning peale seda sai ta ka reisistipendiumi. 1870 kohtus ta Lisztiga Roomas, kus too kiitis tema loominugut ja julgustas ka edasi kirjutama. 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmusikaga ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkesti musikajuht. 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub tema majamuuseum. 1903 mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusika 9-le grammafoniplaadile. Samauti mängis muusikat Welte-Mignon isemängivasse klaverisse ning kõik lindistatud helipalad on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatavad. Suri 4.september 1907 Bergenis südameatakki. LOOMING Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad 140 soololaulu ning klaveri-ja orkestripalad (klaverisonaadid ja -kontserdid ning kammermuusika).
Itaalia, Prantsuse ja Vene koolkond. Vene klassikaline ballet on oluliselt mõjutatud Prantsuse traditsioonidest. Marius Petipa- Prantsuse balletmeister ja koregraaf Petipad peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks. Koregraafilisi lahendusi kasutas ka Pjotr Tšaikovski. Pjotr Tšaikovski oli vene rahvusliku balletimuusika rajaja “Luikede järv”- enim lavastatud balletietendus üldse. “Uinuv kaunitar” “Pähklipureja” Orkestri- ja klaverimuusika Vene rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajajaks oli Mihhail Glinka. Tema orkestratsioonid olid professionaalsed ja maitsekad ning orkestrifaktuur läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane.
I. Bonn (1770-1792): kujunemisaastad. · sündis 1770. aasta detsembris Bonnis · isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ja viiuliõpetaja · Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe - õpetaja (tänu temale sai ta 1783. a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha) · 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, d...
Balakirev 11. Pjotr Tsaikovski a. Õigusteadus, ametnik, harmooniaõppejõud b. 6 sümfooniat - avamäng fantaasia "Romeo ja Julia" c. 10 ooperit - "Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" d. 3 balletti - ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja" e. Viiulikontsert; 3 klaverikontserti 12. S. Rahmaninov a. Helilooja, dirigent, piantist, 25 viimast eluaastat USAs(Oktoobirevolutsioon) b. Klaverimuusika 4 klaverikontserti, klaveriprelüüd, etüüdid. c. 3 Sümfooniat ,,Sümfoonilised tantsud" 13. Hilisromantism a. 20.saj alguse muusika, mis järgib 19.sajandi romantismi traditsioone. Levis Saksamaal ja Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a. Sümfooniad programmilised, väga pikad, esituskoosseisud suured b. Orkestrisaatega laulutsüklid c
vabadusele. 5. sümfoonia ("Saatusesümfoonia) on kirjutatud perioodil, mil hakkas kurdistuma, seda läbib võitluse teema saatusega. 9. sümfoonia on Beethoveni elutöö kokkuvõte. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid, tekst põhineb Schilleri teosel "Ood rõõmule". Sümfoonia kestab 70 minutit, mis on peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud tema sümfooniad. 2) Klaverimuusika omane on tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni-vormi kasutamine ja c-moll helistik. Ta püüdleb orkestraalse kõlakäsitluse poole. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, nt "Kuupaiste sonaat", "Pateetiline sonaat" ja "Appassionata", 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3) Ooper "Fidelio", mis ei olnud aga eriti menukas. Missa Solemnis on tuntuim vokaalsümfooniline teos, mida Beethoven ise pidas tähtsamaiks tööks
õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Muss pole väga emotsionaalne. 3 sümfooniat (Sünfoonilised tantsud), ooperid (Aleko, Francesca da Rimin, Ihnus Rüütel, etüüdid, 4 klaverikontserti (Rapsoodia Paganini teemale)
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana"
Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 5. Schuberti looming umbes 600 soololaulu (tuntuimad ,,Metshaldjas", "Forell" ,"Muusikale") 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile klaveripalad neljale käele 19 ooperit kirikumuusikat Tuntud on ka 8
11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 ...
Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine segab teda ning ta lahkus. Ta tunnistas sõbrale: „Muidugi, kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.“ Abiõpetaja kohast loobumine tõi talle kaasa tüli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lõpetas ka tema rahalise toetamise Üleminekuperiood „Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Schuberti näljasurmast tema sõbrad. Hiline elu Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult, näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist „Talvine teekond“.Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see
Impressionism- miste 19.saj maalikunstist.1874 Pariis kunstinitus, Monet, Deglas, Pissarro, olid omaaaegse kunsti mistega vastuollu linud. Monet maal "Impressioon. Tusev pike". Muusikas thelepanud instrumentidel ja orkestri klavrvidel. Meloodia liikuv, voolav, akordika, eelistatakse peenenid nansse, vrvivarjundeid, valguse vrvimngu. Vrvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika- Jaapani mjud, muusikas tekivad koosklad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses smbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest kige mjukam, mjutas kiki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. S...
6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''. 9. Võrdle klassitsismi ja romantismiajastu instrumentaalkontserti. Millised on olulisemad erinevused? romantismiajastu muusika võrsus klassistsismi traditsioonide pinnalt.. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati
Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Te...
aprillil 2017. aastal Vaba Laval.1 Grandbrothers’i duosse kuuluvad šveitslane Erol Sharp ja sakslane Lukas Vogel.2 Nad kohtusid Dusseldorfi ülikoolis3 ning asusid ühendama erinevaid muusikalisi taustu ja lähenemisi.4 Grandbrothers’i duos mängib Erol Sarp klaverit ning Lukas Vogel tegeleb elektroonikaga. 5 Nende esimene ühine avaldatud pala “Ezra Was Right” pälvis tunnustatud jazzispetsialisti Gilles Petersoni tähelepanu ning EP “Firm” kinnitas dueti kuulsust klassikalise klaverimuusika ja elektrooniliste kõlade uutesse kõrgustesse viijatena. Grandbrothers’il ilmus 2016. aastal debüütalbun “Dilation”.6 Kontserdil esitati kokku üksteist lugu, millest vaid neljal olid pealkirjad. Need lood on: “esimesena esitatud lugu”, “Wuppertal”, “Naive Rider”, “Rotor”, “viiendana esitatud lugu”, “Honey, thank you so much”, “seitsmendana esitatud lugu”, “kaheksandana
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, M...
Varustus laaditi maha, seisime rahulikult vesteldes auto juures, kui äkki nägime kampa sõdureid lähenevat, kandes pianiinot sama, mille olin leidnud oma esimesel luuresõidul. Et veenda Luigat instrumendi kõlblikkuses, otsiti kuskilt välja ka pianist, kes klaverile hääled sisse pani. Kõik hõiskasid kaasa laulda, kusjuures pianist pingutas end, et mehi üle mängida. Lõpuks mängiti ja lauldi Eesti hümni " Mu isamaa, mu õnn ja rõõm " ja klaverimuusika kaikus Pärlijõe kallaste vahel. Hümni laulmine rindel kuuvalgel ööl jättis minusse kurb lõbusa mulje. Laul tundus kuidagi toorena ja karedana, kuid ettekandes peegeldus ka teatav nauding võidurõõmsate eestlaste juures ja uhkus selle üle, et nende kunagised rõhujuad balti parunid ja värskemad vaenlased punavenelased bolsevikud on välja aetud eestlaste vabalt ja demokraatlikult maalt. Olen
väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6. Schumanni muusikuteed ja loomingut on mõjutanud tema ema, kes tahtis, et Schumann läheks juurat õppima. F. Wieck, kelle käe all õppis ta meisterlikku klaverimängu. N. Paganini, kes innustas noort muusikut virtuooslikkusele. 7. Robert Schumann (1810-1856) Looming: peamiselt kaks valdkonda: klaverimuusika ja laulud. Inimtunded, psühholoogia. Uuendused: Novaatorlike ideede pooldaja. Tähtsus muusikaajaloos: hakkas avaldama muusika ajakirja. Schuberti senitundmatute käsikirjade esitamine. 8. N. Paganini (1782-1840) oli 19.saj viiuli- ja klaverivirtuoos. Ta mõjutas oma virtuossuusega paljuid romantismi heliloojaid, nt. Chopin ja Liszt. 9. Fryderyk Chopin (1810-1849) Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga.
arenguvõimeline, olulisimad teosed pärinevad Debussylt endalt, paljud nõrgemad jäljendajad pole pääsenud vormituse ja sisutuse ohust. Maurice Ravel (1875 1937), prantsuse impressionistlik helilooja. Erinevalt teistest impressionistidest on ta vorm teravajoonelisem ja harmooniates ei kasuta ta kogu heliskaalat. Nagu teisigi mõjutas teda sümbolistlik luule. Hästi tuntud on Raveli "Boolero." Kõrvuti intstrumentaalmuusikaga kirjutas hulgaliselt klaveripalu ja kaks ooperit. Tema klaverimuusika on peenekoeline ja erakordselt värvikas. Manuel de Falla (1876 1946) oli hispaania helilooja, kelle loomingut iseloomustab värvikus ja karm kirglikkus. On kirjutanud oopereid ("Lühike elu"), muusikat ballettidele ("Kolmnurkne kübar") ja palu klaverile ning orkestrile ("Ööd Hispaania aedades") Kõigis ta teostes väljendub armastus kodumaise rahvusliku muusika vastu, mistõttu teda loetakse ka mõnikord rahvusliku suuna viljelejaks.
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
84, 18091810 Balletid "Musik zu einem Ritterballett" 17901791 "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 18001801 Laulumängud "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 "König Stephan" op. 117, 1811 Avamäng "Coriolanus" cmoll op. 62, 1807 Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 18031804 Missad Missa CDur op. 86, 1807 Missa solemnis Dduur op. 123, 18191823 Klaverimuusika 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" cmoll op. 13, 17971798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cismoll op. 27 nr. 2, 1801 Nr. 21 "Waldsteinsonate" CDuur op. 53, 18031804 Nr. 23 "Appassionata" fmoll op. 57, 18041805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) EsDuur op. 81a, 18091810 Nr
arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad tema õpilased. Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides zanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Helilooja 1930. Aastate loomingus ekspressionism kaob. Hindemithi klaverimuusika tippteos on on 1942.aastal kijrutatud ,,Ludus tonalis". Carl Orff tema teoseid iseloomustab stiilimääratlus neobarokk.tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Ta töötas välja kantaadi solistidelem koorile, orkestrile ja tantsijatele.Helilooja töötas välja veel ainulaadse muusikaõpetuse meetoodika, mida kasutatakse ka praegu meie koolides. Benjamin Britten Inglise muusikas on Benjamin Britten 17
Kui 1870.a puhkes Prantsuse-Preisi sõda, pani ka Bizet end kirja rahvuskaarti, ehkki Rooma preemia võitjana oli sõjaväest vabastatud. Ta tunnetas sõjakoledusi teravamalt kui paljud tema kaasmaalased ja see realistlik elutunnetus avaldus ka tema loomingus. 1875.a esietendunud ooperit ,,Carmen" tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni. Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel. LOOMING. Bizet on kirjutanud muusikat mitmes zanris(orkestriteosed, klaverimuusika, laulud), kuid tema pärusmaaks sai siiski ooper(ligi 30). Kahjuks ei olnud ooperid tema eluajal kuigi edukad. Tema eeskujudeks olid tol ajal populaarsed Prantsuse ooperiloojad C. Gounod, Leo Delibes, C. Saint-Saens, J.Massenet,kuid nende teosed olid lüürilisemad või siis koomilised. Bizet muusika kandis endas küll Prantsuse ooperi traditsioone, kuid oli mõjutatud ka Itaalia ja Saksa eeskujudest, eriti Verdist ja Wagnerist, olles seega jõulisem ja realistlikum,
unustatud Püsima on jäänud: - Ooper "Deemon" (prantsuse mõjutustega) - Romansid "Öö" ja "Pärsia laulud" - Klaveriteosed, eriti "Meloodia" SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) Vene helilooja, pianist ja dirigent 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu 1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
