polükroomsete taimedisaini kudumite tootmist - jardiničre velvet. Edasi arenes vaibakunst, eriti moes olid nn verduur-vaibad ( verduur pr.k – rohelus), millele oli tüüpiline lopsakate taimemotiivide, metsamaastike kujutamine, lisandusid ka heraldilised kompositsioonid ning loomamotiivid. Interjööri uhkuseks olid suguvõsade vapid. Interjööris kasutatud värvid, dekoor ja muud kaunistused said olulist lisa barokiajastu mööblist. Klassitsistliku joonega baroki sisekujunduses kasutati ka Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 2 eelpoolnimetatud võtteid, tervikuna jäi aga Hollandi, Inglise, Skandinaavia 17.-18. sajandi (barokiajastu) sisekujundus suhteliselt rahulikuks ja kaineks võrreldes baroki maalilis-dünaamilise suunaga. Hollandis kasutati seinte katmiseks palju tüüpilisi sini-valgeid kahhelkivisid, Inglismaal eelistati seinte puiduga tahveldamist
hobuse kellest sai meil kõige paremaks osutunud tori hobusetõu esiisa ja rajas praeguseks kõige liigirikkama pargi Eestis. Peahoone projekteeris arh. O.P. Hippius 1874, ehitus kestis 187981 ehit.meister F. Maag. Pärast sõda oli lossis pioneerilaager. Hiljem kuulus Tartu plastmasstoodete Katsetehasele. 1994. aastal anti mõis rendile firmale Realreisid. Hetkel on mõis riigile kuuluv. (EA; arh. mälestise pass, 1982) "Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavideta
a.j. tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Etruski kunst Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute
Ta tervis halvenes iga aastaga ning pikka aega põetud maksahaigused olid kahtlemata seotud isalt päritud nõrkusega Beethoven jõi üsna ohtralt. "Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomeen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise, tihti alles siis, kui ollakse eemaldunud aktiivsest muusikaelust. Beethoveni hilises loomingus nähakse tihti klassitsistliku ja romantilise stiili üleminekufaasi, tegelikult on Beethoveni hilistel teostel väga vähe pistmist vararomantilise väljenduslaadiga. Romantilistena võiks käsitleda küll hilise ajajärgu esimesi tähelepanuväärseid töid kuuest laulust koosnevat tsüklit "Kaugele armastatule". Üldiselt aga on tema hilistele teostele omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus.
mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud
Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof-...
vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo ,,Rahvaste sõprus" (tempera, 1987), autoriks Evald Okas. Loss ühendati galerii kaudu 19. sajandi esimesest poolest pärineva klassitsistliku kõrvalhoonega, kuhu ehitati tööruumid. 1987. aasta lõpus avati Revolutsioonimuuseumi nime saanud lossis püsiekspositsioon, mis tutvustas Eesti ajalugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. See oli viimane Eestis avatud püsiväljapanek, kus veel oldi sunnitud jälgima tolleaegse EKPKeskkomitee ideoloogide otseseid korraldusi. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel uuendati kiirkorras kogu endine püsiekspositsioon.
H. Wessel, Joh. Ewald ja J. Baggesen. Hohan Herman Wessel (1742-85) norralane jätkas kõige selgemini valgustusaja ja ühtlasi ka Holbergi joont. Olles Kopenhaagenis norra kirjandusliku üliõpilasringi rajajaid (1772) ja juhtivamaid isikuid, avaldas ta oma kuulsa teravmeelse paroodia Taanis laialt moes olevate prantsuse klassitsistlike tragöödiate järelaimamise pihta. Tema paroodia kannab pealkirja ,,Kaerlighed uden Strömper" (,,Armastus sukkadeta" 1772). Osalt langes paroodia aga ka kogu klassitsistliku kirjandusliigi pihta üldse, mille läbi töö omandas veelgi kaugemale ulatuva, tervet kunstivoolu ümberhindava aktsioomi tähtsuse. Wessel on kirjutanud veel teisigi näidendeid: ,,Õnn on parem kui mõistus" 1776, ,,Anno 7603" 1785, kuid nende koomiline teravus ei seisa enam tema esikteose tasemel. See-eest on wessellikult vaimukad tema mitmesugused epigrammid, juhuluuletised ja seotud kõnes kirjutatud koomilised lühijutud, millel on jäädav koht taani kirjanduses. Esiromantika
Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Prantsuse pargi iseloomustus Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole.
Venelased viivad Soome pealinna Turust Helsingisse. C. Rossi tõstab portikuse ja sambad teisele korrusele, nt Mihhaili loss (pildil) e. Praegune Vene muuseum. Ta on ka maavägede peastaabi hoone autoriks. B. Kastrelli tuntuim teos on Paleeväljak e. Ermitaaz A. ZAHHAROVi tuntuim teos on admiraliteedihoone (sõjalaevastiku peakorter), mille fassaadi kogupikkus on üle 700m. C. L. ENGEL kutsutakse Helsingi arhitektiks, kujundas terve klassitsistliku südalinna, nt Helsingi suurkirik (pildil), Senatihoone. Baltikumi jõudis klassitsism juba 1770ndatel. Selle keskuseks oli Tartu, mis 1775 baroksena maha põles. Sümboliks on Tartu Ülikooli peahoone. Baltikumis ehitatakse ka palju kivist klassitsistlikke mõisaid. Eestis on näha ka Inglise palladionismi tunnuseid (risaliit jms), nt Riisipere mõisahoone Harjumaal klassitsistlik, aga säilinud risaliidid. Sel ajal on ka mõisnikud ise oma mõisaid projekterinud. 4
vormilt väga erineva teose kallal. Sel ajal otsis ta veel oma stiili. 1924. aasta lõpus algas periood, mil Dali töödes ilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Dali modellina oma õde Ana-Mariat, kes kunstnik maail kõikvõimalikes vaadetes, kõige meelsamini aga selja tagant. Neid töid iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe koloriit ja plastiline modelleering tundemärgid, mis on tüüpilised ka klassitsistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsismile. Umbes 1926. Aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muude stiilidega. Dali tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda.
sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828-1839 Professorite Instituut, kus õpetati välja õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele ning rida seltse. Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele: 1) Kuidas on Tartu ülikooli taasavamine 1802 seotud sündmustega Euroopas? ............................
Komöödiale kui kergemale žanrile, võrreldes tragöödiaga, vaadati leebemalt, seal olid vabadused suuremad. Komöödia võis peegeldada igapäevaolu. Tegelased võisid koguni olla kodanlikust keskklassist või päris alamklassist. Komöödia üks tunnustest oli tegelaste tüpiseerimine, mis pidi tagama moraalsete üldistuste taotluse. Inimesi ei kujutatud enam niivõrd individuaalsetena, vaid pandi nad kehastama mingit kindlat karakterid ehk iseloomujoont või ideed. Moliére Moliére on klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Ta kirjutas proosas ning kaldus moraalsuse poole pealt kõrvale. Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. Näiteks „Don Juanis“ ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. Enne kui komöödiaid ainult kirjutama hakkas, õppis ta juurat, millest ta teatrihuvi tõttu loobus. Ta oli nii lavastaja, näitleja kui ka komödiograaf
¤ Valgustussajandi suurim kirjanduslik saavutus on valgustuslik romaan. Kuigi tihti öeldakse, et see periood ei ole eriti kirjandusega seotud, siis see ei ole 100% tõsi. Valgustussajand on see sajand, kui romaan muutub massiliseks zanriks. ¤ Valgustussajand on sajand, mis paneb rõhku rahvustele. Hakatakse mõtisklema selle üle, mis on rahvus. Olulisem filosoof John Locke. ¤ Valgustuses on ka omad esteetilised kriteeriumid. Esteetilised kriteeriumid on paljudes teostes suunatud klassitsistliku kontseptsiooni vastu. Kui valgustusperioodil autorid esteetikast rääkisid, siis nende arusaamad olid klassitsismi vaadetega võrreldes vastuolus. Ühiskondlik hoiak valgustuses on äärmiselt oluline, ka kirjaniku/filosoofi rolli nähakse aktiivsena. Üks õige kirjanik peabki tegelema ühiskonda puudutavate küsimustega. Kui nad ei ole valitsusega mestis, siis üldiselt on nad ühiskondliku korra vastu. ¤ 18. sajandi ühiskonna vaimuliikumised olid võimsad. Kunstnikud,
XVII sajandi lõpus arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis eeskujud antiikkunstist. Seda hakati nimetama klassitsismiks. Maalikunstis antiikajast eeskujusid polnud, seega hakati jäljendama antiikskulptuuri piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskuju andvad. Peamine klassitsistliku maali meister oli prantslane Jacques Louis David, kelle tuntuim teos on "Horatiuse vanne". Jean Auguste Dominique Ingres lõi kauneid portreid ja naisakte. Klassitsism oli endas algusest peale kandnud eluvõõrast joont. Liiga rangete ettekirjutistega ja külma kaalutletusega hakkas ta vastuseisu tekitama kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada tundeid, elamusi ja meeleolusid. ROMANTISM
elu lõpuni mõõdukat abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja
Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780-1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 16. Klassitsismiajastu muusika üldine iseloomustus Klassitsismiajastul muutus muusika sihtgrupp ehk kui varem olid tellijateks peamiselt õukond ja kirik siis nüüd aga hakati muusikat looma peamiselt kodanlastest kuulajatele. Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asendusid lihtsate ja korrapäraselt
Königsbergist. Tallinna nikerduskunstis on Ackermanni tööd klassikalise baroki heaks näiteks. Suurepäraste sammastega altar teostati Nicodemus Tessini jooniste järgi ja see esindab rooma stiiliideaali, mida Tessin sel ajal soovitas. Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr
sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 7 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828- 1839 Professorite Instituut, kus õpetati välja õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele ning rida seltse. Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele: 1) Kuidas on Tartu ülikooli taasavamine 1802 seotud sündmustega Euroopas? .................
..................................................... 12 1. Sissejuhatus Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410. aastast. Kuigi toonase mõisahoone kohta ei ole midagi teada, võib eeldada, et tegemist oli tagasihoidliku puitehitisega, mis mitmete sõdade käigus kannatada sai või isegi
Barokkarhitekruut aga oli Berliini ilmet määranud juba 17. sajandi lõpul. Sellest annavad tunnistust A. Schlüteri ( 1634-1717 ) loodud mitmed fassaadid Berliini lossile. Schülteri peamiseks innustajaks on olnud Rooma barokkarhitektuur, millele ta on andnud monumentaalse , pisut raskepärase vormi. 18. sajandil kujunes Berliini juhtivaks arhitektiks W. von Knobelsdorff ( 1699-1753 ), keda on juhtinud põhiliselt Prantsusmaalt saadud impulsid - lihtsa, klassitsistliku põhikoega välisarhitektuurile vastandub elegantne rokokoolik sisekujundus. Knobelsdorffi projekteeritud Sanssouci loss ( 1745-47 ) Potsdamis Berliini külje all on Saksa 18. sajandi lossiehituse suurepärane näide. Pikaks venitatud ühekordne lossikorpus on tema ees asuvate terrassidega arhitektooniliselt hästi seotud, nii et suhteliselt madal fassaad avaneb järkjärgult treppe mööda üles astudes. Fassaaditagasihoidliku
Bidder, jt. Õppetööd ei toimunud Vanas Anatoomikumis enam aastast 1999. Nüüd toimuvad need ülikoolile kuuluvale Biomeedikumi hones. alates Aastal 2014 valmis Vana Anatoomikumi ühes tiivas Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus. Selles toimuvad õpetajakoolituse seminarid ja praktikumid, täiendusõpe ning kohalikud ja rahvusvahelised seminarid. Anatoomikum valmis Johann Wilhelm Krause projekteerituna aastal 1805 Toomemäe lõunanõlvale rootsiaegse Karl Gustavi bastioni asukohale. Algselt klassitsistliku rotundina valminud hoonele ehitati aastatel 18251827 Krause projekti järgi juurde poolkaarjad tiibhooned. Tänapäevase kuju omandas anatoomikum aastail 1856 1860 toimunud viimase suure juurdeehituse valmimise järel arhitekt Karl Rathausi projekteeritud juurdeehitused muutsid hoone põhiplaanilt hobuserauakujuliseks. Nüüdse nime Vana Anatoomikum sai hoone 1888. aastal seoses nn uue anatoomikumi valmimisega. Vanas anatoomikumis on olnud tegevad paljud kuulsad arstid-teadlased
saj. pärit baldahhiini, mis tähistab apostel Pauluse viimset matmispaika (algselt maeti ta Rooma katakombidesse). San Paolo fuori le Mura kirik Roomas tänapäeval. Londoni Püha Pauluse katedraal tänapäeval. Püha Pauluse auks on rajatud väga palju ülemaailmselt tuntud kirikuid ja kabeleid. Neist kuulsaim on ehk Püha Pauluse katedraal Londonis. Selle pühamu arhitekt on Christopher Wren (16321723), kes püüdis ühendada itaalia baroki monumentaalsust prantsuse klassitsistliku rangusega. Üldmuljelt meenutab hoone Peetri kirikut Roomas. Puuduseks võiks pidada kaht barokset kellatorni ning nende vahel liiga kõrgele kerkivat frontooni2, mis varjab vaadet õnnestunud kuplile. Nimetatud frontoonil näeme ilmekat reljeefi, mis kujutab Pauluse usulise ümberpööramise stseeni Damaskuse teel. Sama temaatikat on käsitlenud väga paljud maalikunstnikud. Vatikanis lossis on Pauluse kabel ,
jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut nad on tegelikkuses pettunud. · Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi ,,Deemon" peategelane on paradiisist välja aetud ingel, keda Lermontov kujutab tüüpilise romantilise mässaja ja kannatajana.
toimus revolutsioon. Prantsusmaal- Kreeka ehitiste matkimine-- Madeleini kirik (lk203), Triumfi kaar-ehitusmonument, kopeeritud (Pariisis) Brandenburgi väravad (Berliinis) Sakraalarhitektuur Kirikud-sambad, kuplid, sümmeetria, harmoonia. Nt. Pantheon Pariisis, Tartu Ülikooli peahoone, Valge maja Nelinurkse põhiplaaniga kauplused, nt. Peterburis Gostinõi Dvor Peterburis Admiraliteedihoone Linnadest oli näiteks Tartu kesklinn enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Mõisaarhitektuur- Eesti parim näide Riisipere Skulptuuris pöördutakse tagasi antiiki. Antonio Canova(1757-1822)Töötas põhiliselt valge marmoriga."Amor ja Psyche"(lk203), "Kolm graatsiat", "Paolina Bonaparte" Bertel Thorvaldsen(1768-1844) "Kolm graatsiat", "Tulge minu juurde"(Kristus), "Lõvi" Maalikunsti eeskujuks skulptuur, sest Kreeka maalikunsti ei olnud säilinud.
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja, ainukese Inglise eheda barokkooperi ,,Dido ja Aeneas" autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat Saksamaa
Siit lähtuvad mitmed vastandid, opositsioonid: ratsionaalus/irratsionaaluses, illusioon/tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik. 24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku Eesmärk kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu, eeskujuks suursugune õukondlik Raffael, kujutati tähtsaid inimesi suuri tegeusid tegemas, töö seotud otseselt poliitilise võimu keskusega, kunsnik tõi kuulsust valitsejale, kunstnikul kõrge ühiskondlik positsioon. 25. Klassitsistliku kunsti tunnused 16- 19 saj kunstisuund, lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid, taotelti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust, õitseng nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia (Louis XIV ajal, Venemaal Katartinna II ja Aleksander I ajal). 26. Valgustuse olulisemad ideed Valgustusajastu 18.19 saj alguseni, vähenes usk kirikusse, seisulikkusesse,
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu.................................................................................
Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. [ibid] Joonis 28. Versailles`i loss. [ibid] 20 Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks
vähetähtis tegelane. 100 aastat hiljem tulid romantikud. Louis XIV õukonnas oli näitlejale jäetud väga vähetähtis koht. Võis loota vaid nii suurele mänguruumile kui talle jätta suvatseti. Kuna vaataja ihkas olla näitlejale võimalikult lähedal, teda katsuda, ka dramaturgile, et tema sõna ei saaks kaduda, siis tegelikult see ruum oli ikka väga väga napp. Sümboolne tihtipeale. See tihtipeale mõjutas klassitsistliku näitekunsti esteetikat. Kui näitleja oleks kätega vehkima hakanud, siis oleks ohtu sattunud vaatajate kübarad, parukad jne. Ülivaoshoitud zestid, ähvardavad zestid ei tulnud kõne allagi. Põhiliseks väljendusvahendiks tema deklamatsioon (kõne). See langes ühte klassitsistliku teatri esteetikale. Racine'il ei olnud vaja valida, kõik oli väga loomulik, loomulik keskkond, sest ta oli suurepärane deklameerija. Tegeles ise näitlejatega, õpetas neile deklameerimismaneeri, mida
Klassitsismi jõudis ka esimene maailmanimega naiskunstnik Elisabeth Louise Vigee- Lebrun. Esimesed tööd olid rokokoolikud Autoportree tütrega Jean-Auguste Dominique Ingres(1780-1867). Sai kuulsaks eduka portretistina. Autoportree Hinnatud kõrgelt ka tema aktimaalid. Türgisaun Valpinconi supleja Klassitsistlik skulptuur Skulptuuris kujutati peamiselt inimest, kes oli hästi arenenud ja harmooniline. Eelistati alastifiguure. Antonio Casanova andis suure tõuke klassitsistliku skulptuuri kujunemisele. Rõhutas rahu, tasakaalu ajastu ideaale vormiselgust ja ilu. Amor ja Psyche Vesta neitsi Magav nümf Etienne Maurice Falconet(1716-1791). Töö: "Vaskratsanik." Jean Antoine Houdon(1741-1828). Voltaire Tüdruku portree Bertel Thorvaldsen(1768-1844) Ganymedes 3 graatsiat ja Amor Kolm graatsiat 18. ptk. Romantilised ideed ja meeleolud Romantism tekkis 19. saj. alguses. 1
kinnistud ja Drentelnide suvemõis. 18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinud hoonetest on ühed vanemad aadressil Poska tänav 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil Poska tänav 33 ja ülevenemaalise klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud Lk 7/20 TALLINN TURISTIDELE ühekorruseline hoone aadressil Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Lossialevi piirkonna üheks omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga õigeusu preestri elamu aadressil Poska 41 Poska ja Koidula tänava nurgamaja.
ilminguna. Baltisaksa kunstis kestis biidermeierlik vaimulaad Euroopa äärealal asumisest ja Balti erikorrast tuleneva endassesulgumise tingimustes iseäranis kaua, üle 19. sajandi keskpaigagi. Kujutavas kunstis väljendasid seda rakursid justkui jumalikust kõrgusest, avarad panoraamid, samas teatav sissepoole koduseinte vahele tõmbumine ja eskapism: ,,Imeliselt täpne looduse ilme taasesitus kujuneb universumi tervikliku pildi avaldumisvor-miks, klassitsistliku maalikunsti ideaalide kaudu võimendunud filosoofiliseks mõtiskluseks. See on punkt, kus baltisakslaste võimu põhjendavale ajaloole osutavas varemetepoeetikas kohtusid ideoloogia, tunded ja loominguline käsitöö [...]" (T. Abel, Balti biidermeierist mõeldes. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 (6), 2011, lk 14. Vt ka: A. Allikvee, Estica baltisaksa kunstis, 18001860. Neli baltisaksa kunstnikku, lk 1527.)
Mõlemad surid Viinis Ei konkureerinud omavahel mitte millegagi Ühine sõber Haydni vend Michael Haydn Mängisid koos Mõlemad on maailmakuulsad heliloojad Mõlemad käisid Inglismaal Mõlemal võib näha aastatel 1773-1774 loomingutes sisulist murrangut, mis seostub „tormi ja tungi” liikumisega Haydn Elas aastatel 1732-1809 Austria helilooja Klassitsistliku muusika esimene suurmeister Teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid Sümfoonia ja keelpillikvarteti looja Isa oli tõllasepp Esimese sümfoonia teose kirjutas 27 aastaselt Elas Viinis Suri Viinis Kirjutas sümfooniaid, kontserte(viiul, tšello, metsasarv, trompet, klahvpillid), oopereid, missasid Keelpillikvartetid ja klaveritriod Töötas Ungaris Esterházy õukonnas
Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus
Kunstnik tõi kuulsust valitsejale. Pildid sidusid valitseja linna või riigi traditsioonilise dünastiaga, andsid tunnistust tema usust ja pühadusest. Selline kunstniku ja võimu suhte mudel töötati välja renessansiaegsetes õukondades, kus arhitekt, skulptor, maalikunstnik mitte ainult ei ehitanud ruume, milles teostati võimu ja elati õukonnaelu, vaid väljendasid oma teostes ka valitseja armulikkust. 25. Klassitsistliku kunsti tunnused 1650-1770, 18 saj. Classicus- lad. K eeskujulik, jäädvustamist vääriv. Keskne idee seisneb arhitektuuri jäljendamises. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Tähtis absolutism, kuningavõim, suundutakse tagasi antiiki. Pöördutakse tagasiratsionaalse, tasakaaluka esteetika juurde. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mida kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratust
Teemasid laenati ka kangelaslauludelt. Osa romansse on lüürilise tooniga prantsuse rüütlikirjanduse mõju. Romanss on 8-silbiline värssidest koosnev assonantsriimiga luuletus. Värsside arv pole ette määratud on pikki ja lühikesi romansse. Romansid kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti. Romanss keskendub dramaatilisele olukorrale. Romansis on palju metafoore, vähe tegelasi, tabav kõne. Hispaanias võeti romanss klassitsistliku draama üheks põhivärsivormiks, tänu millele olid romansid nii elujõulised. Antiigilembelises ja klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule 200 aastaks. Romansid said Euroopa romantismis populaarseks. Keskaegne draama ja teater olid antiigiga võrreldes algelisemad. Keskaja algul olid väiksed näidendid, mis said alguse jumalateenistustest ehk kirikuliturgiast, mistõttu nimetatakse varajast keskaegset draamat liturgiliseks. 12.saj laienes
Lüürilise proosa all mõeldakse poeetilist intonatsiooni ja luuleteksti võtete kasutamist proosas. Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis. Aja, koha ja tegevuse ühtsus (klassitsistlik draama). Tegevus ei tohiks olla keeruline. On üks põhisüzee, mida saadavad sekundaarsed süzeekäigud. Klassitsistliku draama nõue on see, et see ei tohi vaatajat väsitada. Kogu tegevus kontsentreerub põhikonfliktile. Absurditeater protesteerib klassitsistliku draama reeglite vastu. Eesmärgiks on vaataja väsitamine, monolooge on palju. Kirjandusteaduses räägitakse zanri dominandist (mõiste võttis kasutusele Roman Jakobson, välja mõtles J. Tõnjanov). Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted. Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
Kui Pariisi operetti iseloomustavad satiirilised tekstid, siis Viini operetis oli esiplaanil laul ja valss ( F. Suppe "Ilus Galathea", J. Strauss "Nahkhiir", "Öö Veneetsias", "Mustlasparun"). Hilisromantikud 15 Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833-1897) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega. Hilisromantismi iseloomustab erinevate suundumuste ja stiilide põimumine : historitsism, naturalism, cecilianism, rahvuslike koolkondade teke. Sümfoonia romantismi ajal 19. saj. tekkis teatud vormikonflikt sümfoonia kui absoluutse muusika zanri ja romantilise väljenduslaadi vahel, mis sageli kaldus programmilisusesse. Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle
.. kukkus vette. Kas see oli enesetapp või õnnetus, seda ei tea keegi. NB! Suurenda pilti! Medeia kuldvillakuga oma sünnimaal Batumis (linn Gruusias) Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel (Pompeji seinamaalid). Uuema aja kunstnikest saab Louvre'is näha suure prantsuse romantiku Eugène Delacroix' (1798-1863) väga õnnestunud õlimaali "Raevunud Medeia". Kui te aga juhtude Kopenhaagenisse, siis käige ära taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768-1822) muuseumis, kus võib näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. Kuju loomisel on skulptor lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Kindlasti olid talle eeskujuks kas Pheidias, Myron, Lysippos või Praxiteles. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Miks ei saanud Iason üles kasvada oma sünnikodus? Kes oli tema õpetaja? 2
süüdistada. Draama ajaloo rikkalik tüübigalerii on tänapäevalgi tüüptegelaste loomise ammendamatu varamu. Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted (vt. Théâtre. Modes d'approche 1980:182). Teatriajaloolised tüübid (maskid) on näiteks antiikkomöödiast pärinev miles gloriosus (hooplev sõdur), commedia dell' arte Arlekiin ja Pierrot, klassitsistliku komöödia teener jne. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral (näiteks eesti sõjajärgse draama (A. Jakobson, J. Semper jt.) kulakud-keskmikud-kehvikud, keda paraku küll karakteritena välja pakuti). Mask Karakter on individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Üldise ja paljudele ühise üle prevaleerib indiviidile eriomane. Karakteri loomuomadustest
on temakord surra. Horatio soovib samuti end meeleheitest tappa, kuid Hamlet ei luba. Ta käsib Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. Seejärel Hamlet sureb.Fortinbras (Norramaa prints) saabub lossi ja teatab, et sõjakäik Poola oli edukas. Nähes seda veretööd mis oli toimunud nõuab ta seletust. Saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. Horatio soovib kõik ära rääkida. 14) Klassitsismi üldiseloomustus. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted, tähtsamad esindajad. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse
Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV-14 tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN- MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad.
L.van Beethovenit innustasid ka Suure Prantsuse rev-i ideed. Viini klassikute loomingus kujunesid instrumentaalmuusika tsüklilised suurvormid: sümfoonia (ka sümfooniaorkestri nn. klassikaline koosseis), sonaat, kontsert, trio, keelpillikvartett jms. Viini klassikute eelkäijaks peetakse ooperireformijat C.W.von Glucki. · Joseph Haydn ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas
· Viiul I (esimene viiul, violino primo) · Viiul II (teine viiul, violino secundo) · Alt (vioola, viola) · Tsello (violoncello) Instrumentaalkontsert - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Heliloojad: F. J. Haydn (1732-1809) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761.
mulje. Prantsusmaa Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Venemaa Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. · Klassitsism. Sisekujundus. Akademism. Klassitsism Eestis (mõisad) Sisekujundus
Horatio soovib samuti end meeleheitest tappa, kuid Hamlet ei luba. Ta käsib Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. Seejärel Hamlet sureb.Fortinbras (Norramaa prints) saabub lossi ja teatab, et sõjakäik Poola oli edukas. Nähes seda veretööd mis oli toimunud nõuab ta seletust. Saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. Horatio soovib kõik ära rääkida . 15. Klassitsismi üldiseloomustus. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted, tähtsamad esindajad. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
