Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis (olles vabakuulaja, koole lõpetamata). Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. 1873-1890 elas Itaalias. See oli tema loominguline õitseaeg, kujunes välja tema loomelaad. Weizenberg polnud päris kõrval ka rahvuslikust liikumisest ta oli näiteks kirjavahetuses Fr. R. Kreutzwaldiga, C. R. Jakobsoniga. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus (mis tol ajal oli küll tegelikult baltisakslaste kunstielu) ta esines siinsetel kunstinäitustel. 1890-1914 elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas.
Mõisa päris Anna Wilhelmine (1737- 1800), kes abiellus Saaremaa Tumala mõisa Stackelbergide soost vabahärra ja Prantsuse armee brigaadikindrali Karl Georgiga (1725- 1804). Nende poeg, major vabahärra Peter Gustav von Stackelberg (1762- 1826) sai mõisa endale perekonna omandi jaotamisel 1791. aastal. Tema kui Stackelbergide Riisipere haru esiisa viis mõisakeskuse Vilumäele, mida hakati kutsuma Uue- Riisipereks. 1820. aastal valmis seal paleetaoline härrastemaja, mis kuulub klassitsistliku ehitusstiili tippude hulka Eestis. Hoone keskosas paiknevas kuppelsaalis oli Stackelbergide aegu esivanemate portreegalerii, saali seinakarniisides olevat varem asetsenud raudrüütli kujud. Riisipere mõisast jutustasid 19. sajandil paljud balti aadlike reisikirjeldused. Siinsed härrased olid tihedalt sugulussidemete kaudu seotud Hiiumaa Suuremõisaga- Peter Gustav oli abielus kuulsa ,,mereröövli" vabahärra
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riik...
Üxküll'i maja, praeguse rahaministeeriumi hoone autoriks. Rusca plaanide järele on ehitatud aa. 1825-1827 kreeka-katoliku usu Nikolause kirik Vene tänaval13. Silmapaistvamad klassitsistlikus stiilis hooned Tallinnas peale mainitute oleksid: "Peterburi" võõrastemaja Rataskaevu tänaval, "Kuld Lõvi" võõrastemaja Harju t., majad Laial t. No.No. 5, 43, 45, Pikal t 19, 28, Niguliste t. 12, Kuninga t. 6, Toomkooli t. 9, Kohtu t. 2, rahukogu hoone Toompeal j. t. Suurepäralise klassitsistliku tervikuna esines Tallinnas kuni 19. sajandi lõpuni Lossiplats, mis oli kõigist külgedest ümbritsetud klassitsistlikus stiilis ehitistega; vene peakiriku ehitusega ja sellest tingitud Lossi platsi ning Kaarli t. nurgal oleva maja mahalõhkumisega hävitati see ainulaadiline kavatis. 5 Klassitsismi areng oli Tallinnas suletud paiguti kaunis kitsastesse raamidesse selle tõttu, et siin vana linn oli säilitanud tol ajal (18
Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN-MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18
kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse , maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme
väljendavaid pilte. abikaasa Saskia ja lähedast surmad, tellijate tüdinemine ja vaesumine. Kadunud poja tagasitulek. Kasutas sooje tumepruune, kuldseid ning sügavpunaseid toone ning vahel ja tuhmi sinist. Maalide poolhämarusest toob valgusvoog esile imeliselt kiirgava ilme ja maheda pilguga näod. Prantsusmaal: pääses mõjule klassitsistlik suund mis sai tõuget renessansist ja antiikkunstist. Poussin oli klassitsistliku stiili! peaesindaja, kes kujutab sündmusi antiikmütoloogiast või ajaloost; saledaid heledapäiseid naisi antiikaegsetes rüüdes; täisvalguses. Lõi heroilise maaistikumaali!, kus kirjanik ei jälgi otseselt maastiku, vaid loob enda ideaalmaastiku võttes tegelased antiikajaloost või antiikkirjandusest.Tuntuimaks maastikumaalijaks oli Lorrain, kelle ideaalmaastikes on kaugeleulatuvad valgusesse uppuvad vaated, esiplaanil tumedad puudegrupid, sambad või varemed. Le Nain oli kolmanda e
Sel ajal ehitati väga palju, loodi hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Sellegipoolest pani Rooma riigi rüppes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku laadi harrastajad hiljemgi. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4
katusega hooned. Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus. Klassitsistliku kuppelehitiste kuulsaimaks näiteks on Pantheon ja Iisaku kirik. Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt
silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki eelnimetatud põhimõtteid kinnitades üldistas klassitsism senist kogemust ajastu autoriteetseim kirjanduskriitik Nicolas Boileau oma värsstraktaadis „Luulekunst“. Toetudes antiigi kogemusele, peab Boileau kunstiteoses hädavajalikuks ratsionaalset korrastatust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl ja kindlasti ka kõlbeline eesmärk. Klassitsistliku esteetika mõjud ulatusid kaugele XVIII sajandisse. Mõnegi noorema rahvuskirjanduse kujunemises oli klassitsismil suuna andev roll.
Peterburg oli õitsev pealinn. Klassitsismi maaletoojaks oli Katariina II. Ta kutsus sinna väljamaa arhitekte. Kunstide akadeemia hoone, Smolnõi instituut, Admiraliteedi hoone Peterburis, Kaasani peakirik, paleeväljak. Tuntuimaks autoriks oli Carlo Rossi. Klassitsism Saksamaal Brandenburgi värav, Berliini teater Eesti klassitsism Klassitsism pole esinduslik, väga tagasihoidlik. Palju selliseid mõisahooneid. Riisipere mõis. Saku mõis, Raikküla mõis. Tartu kesklinn oli kunagi klassitsistliku ilmega. Tartu ülikooli peahoone, Johann Wilhelm Krause. Karl Ludwig Engel kavandas Kohtu tn 8 maja. Klassitsism Helsingis Soome oli saanud autonoomia. Pealinn nõudis uut arhitektuuri. Karl Ludwig Engel kavandas suure osa Helsingi toomkiriku ümbrusest. Klassitsistlik kujutav kunst Sõltus antiikeeskujudest, eriti skulptuur. Nii vormikäsitlus kui süzee. Lemmikmaterjal marmor. Kaasaegsed inimesed tehti kreeka poosides ja kreeka riietes. Inimkeha kujutati arenenuna ja harmoonilisena
KÄINA GÜMNAASIUM Maria Paat 10. klass Rooma kunst Referaat Juhendaja: Ingrid Rüütelmaa Käina, 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ROOMA KUNST........................................................................................................ 4 ARHITEKTUUR.........................................................................................................5 ROOMA MAALIKUNST...........................................................................................6 ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ.......................................................................................7 ROOMA SKULPTUUR.............................
Ehituskunst Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause. Kultuuripilt 19.sajandi I poolel Endiselt võis eristada baltisaksa kõrgkultuuri ja eestlaste talupojakultuuri. Baltisaksa kultuur oli tugevalt seotud Saksamaaga. Baltisaksa kultuur avaldas omakorda tugevat mõju eestlaste kultuurile. 19.sajand on aeg mil eesti tänapäevakultuur alguse sai. Tartu Ülikool 18
Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 2. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad.
,,Elu on unenägu. Oli viljakas kirjanik oma elu lõpuni. Klassitsism. Saavutas oma suurima õitsengu prantsusmaal, mis tõusis 17. sajandil võimsamaiks riigiks Euroopa mandril. 1624- 1642 aastal valitsenud kindral Richelieu teostas kirjanduse alal väga sihikindlat poliitikat, ning toetas juba varem juurdunud klassitsistlikku suunda. Kõikidel aladel kerkis esile rahvuslikke suurmehi: hakkasid ilmuma esimesed ajakirjad ja ajalehed ja esimene teaduslik ajakiri. Klassitsistliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus ehk nagu ütles Rene Descartus ,,Mõtlen- järelikult olen olemas." Mõistusepärasus, selgus , loogilisus muutuvad kirjanduse põhivormiks. Ei kujutata enam karaktereid nende keerulisuses vais vaadeltakse üksikuid iseloomujooni, millest tulenes , et tegelaskujud olid ühekülgsed ja skemaatilised. Ranged reeglid ei mõunud lüürikale hästi, seega on parimad saavutused just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid
tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Kunstiteadlane Leo Gens on öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist
Tema tuntuim portree kujutab muidugi kuningas Louis XIV-t. Skulptuur. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam Pierre Puget (1620- 1694), kes oma väga omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse. Õukonna juures töötas Antoine Coysevox (1640- 1720), kelle parimates teostes, eriti portreebüstides võime näha niihästi barokilikke, klassitsistlikke kui ka puhtrealistlikke jooni. Põhiliselt klassitsistliku stiili esindaja oli Francois Girardon (1628- 1715). Tema teoste sümmeetria, tasakaalukus ja objektide idealiseerimine meenutavad antiikkunsti. Louis XIV isikut jäädvustati juba eluajal mitme monumendiga.
Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775). Haydni loomingust kuulsime: 3-osalist Trompetikontserti Es-duuris, Hob Vlle/1 (1796) ning
-Josephi kalmistule, kuigi kirik seda keelas. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus, silmakirjalikkus) ja sotsiaalseid pahesid. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis
kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 Vene Teater ja kino „Sõprus“ võrdlus:
jm vajalikuga. · Suurt püramiidi ümbritsevad purskkaevud ja kolm väiksemat püramiidi. · Püramiidi kõrgus on 20,6 meetrit, nelinurkse aluse külje pikkus 35 meetrit. · Püramiid koosneb 603 rombikujulisest ja 70 kolmnurksest klaaspaneelist, mille paksus on 21 millimeetrit. Huvitav! · Püramiidi rajamine tekitas Prantsusmaal märgatavat vastumeelsust. · Kardeti, et selline futuristlik ehitis ei sobi Louvre'i klassitsistliku stiiliga. · Irvhambad rääkisid Mitterrandi "vaarao kompleksist", teised kiitsid kahe stiili - vana ja uue - õnnestunud liitmist. 7 July 22, 2012 Footer text here Huvitav! · 2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest, · 2006. aastal 8,3 miljonit, · 2009. aastal 8,5 miljonit, · 2010.aastal 8,5 miljonit · 2011.aastal 8,8 miljonit inimest. Versailles' loss · Versailles' oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on
Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt
oli mitu teost korraga käsil, tihe seltsielu, ta oli prantsuse kirjanike ühingu esimees. Matuse kõne pidas Hygo. Omaaegsest prantsuse ühiskonnast annab täpse pildi. Stendhal: 1783-1842 Kodaniku nimi oli marie hensi beyle.. pärit kõrgklassist, teenis napoleoni sõjaväes.kogu euroopa oli läbi rännatud. Olulisemad muljed venemaalt, itaaliast. Kirjutamisega alustas Itaalias.alustas esseede ja reisikirjadega varjunimede all. Kriitiline klassitsistliku kirjanduse suhtes. Teravad sõnavõtud reaktrioonilises romantismis. Leiab ,et kirjandus on ajale jalgu jäänud. Suur kunsti huviline ilmunud kunstiprobleeme käsitlevaid esseesid. Kogus vanu itaalia käsikirju, kirjutas need ümber novellideks. (16-17. saj itaalia) . ,,itaalia kroonikad" suur huvi ajalool sündmuste vastu. ,,parma kroonika" räägib vabadusvõitlusest itaalia ja austria vahel. Armastus liin käib ka läbi. ,,punane ja must" tuntuim romaan, moto- tõtt, karmi tõtt
meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult
mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja žanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu. Süvenetakse hingeliigutustesse, põgenetakse olevikust mälestustesse ja minevikku. Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulanduvad ühte.
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
.......................................................................16 Portreed...............................................................................................................17 Pildid....................................................................................................................18 Kokkuvõtteks......................................................................................................21 Sissejuhatus Klassitsistliku ajastu kuulsaim ja mõjukaim maalikunstnik oli Jacques Louis David (1748-1825). David oli ühest küljest kõige järjekindlam klassitsist, kuid tema loomingus on külgi, mis viivad hoopis välja klassitsismi rangetest raamidest ja mida võib vaadelda realismi varasema väljendusena prantsuse kunstis. Davidi õpetajaks oli omal ajal väga hinnatud rokokoo-klassitsistliku suuna meister Joseph Maria Comte Vien (1716-1809). Davidi elu ja looming seostuvad kõige otsesemalt
lasi ennast mõjutada inimeste arvamusest ning hakkas teesklema kedagi teist. Erinevalt Sganarelle'ist, kes don Juani eemalolekul rääkis tast halba, kuid hiljem rääkis don Juanile hoopis teistsugust juttu. 9. Aita õpetajat Miks Sganarelle ei tahtnud, et don Juan läheks komtuuri hauakambrisse? 10. Autorist Mõnda eluloost Moliere (kodanikunimega JeanBaptiste Poquelin) oli Mõnda eluloost klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Tema asutatud teatritrupp Kuulus Teater (Illustre Theatre) lahkus Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi.
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Milliseid ehitisi võtsid klassitsismi ajastu arhitektid eeskujuks? Antiikehitised 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd üha kasvas? Kuidas nim temast lähtunud arhitektuuristiili? Andrea Palladio - 3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib olla klassitsistlikus stiilis? Lihtsuse sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati ümarkaari ja kuppelehitisi, kolossalorder, sammasportikus. 4. Mida ütled klassitsistliku sisekujunduse kohta? Milliseid kaunistusmotiive kasutati? Range ja tagasihoidlik kujundus, motiivide puhul taotleti sümmeetriat, ornamentika sõltus kreeka ja rooma eeskujudest (hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt), rippuva rätiku, riide motiiv, trofeekimbud, levis 2 stiili direktooriumi ja ampiirstiil 5. Loetle esimesi USA klassitsistlikus stiilis ühiskondlikke hooneid. Milline osa oli nende püstitamisel Jeffersonil
Admiraliteedihoone Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Madeleine kirik Pariisis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal.
MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti...
näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja
Prantsusmaa ja jõudes Sveitsi. Kuue nädala pärast sai neil raha otsa ja nad naasid Inglismaale. Keats - (1795-1821) ,Ta oli Inglise romantismi poeet, Ta reputatsioon kasvas pärast surma ning ta kasvas juba 19. sajandi lõpuks üheks armastatumatumaks Inglise poeediks. Moliere`i looming, tähtsus. - "Tartuffe" Moliere kirjutas elulähedasi ja vaba vormiga komöödiaid. Lõi farsse ja farsskomöödiaid (whatever the fuck they are) piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Klassitsistliku draama suurim esindaja. Goethe looming. ,,Faust" I-II - Värssdraama I osa ilmus täielikul kujul 1808. Ja II osa 1832. Aastal. Kokku kestis "Fausti" loomine üle 60 aasta. Teost lõpetades tõdes Goethe: "Oma edaspidisele elule võin ma nüüdsest peale vaadata kui kingitusele ja õigupoolest polegi nüüd enam tähtis, kas ja mida ma veel teeksin." Nii mahu kui ka keeruka ülesehituse tõttu ei sobi "Faust" tegelikult draama traditsioonilistesse zanripiiridesse,
tegelased ja olukorrad. Corneille kujutab kangelasi, Racine inimesi. Asetab tegelased julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseendaga. Tegelaste hingeelu kujutamine muutub peenemaks. Klassitsistlik komöödia – suurem vabadus, kergem žanr. Peegeldas kaasaegset igapäevaelu. Kaasaegse Prantsusmaa päevaprobleemide kujutamine avaram, otsesem. Tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus, tegelaste tüpiseerimine. Kalduvus karakterikomöödia poole. Moliere: kirjanikunimi. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Julge satiir, „Tartuffe“ pärast kritiseeriti, rünnati, laimati. „Misantroop“. Peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid värvikamalt ja laiemalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Vahe satiir. Lahkas inimloomust koos selle vooruste ja nõrkustega. Komöödiad kannavad humaanset moraali ja filosoofiat: ta on inimlikkuse, inimliku lihtsuse pooldaja. Satiiri märklauaks on peenutsejad, teadmistega eputajad, silmakirjalik vabadus
Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa. Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on "Te Deur" Jean Philippe Rameau- Hilisbaroki esindaja Prantsusmaal, organist, muusikaõpetaja. Muusikateoreetikuna lõi 1722.aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum). See rajab klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. On ka klassitsistliku stiili aluseks. Tema loodud on ballettooper "Galantne India" ja lühiballett " Pygmalion" Fuuga- polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. 1 TEEMA, PALJU HÄÄLI. Võib olla ka 2-3 teemat, sel juhul on tegu topeltfuugaga. Sissejuhatus Ekspositsioon- Töötlus Repriis-kokkuvõte Coda/Kooda teema kõikides helistik muutub nagu Kokkuvõtte
keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. 3 Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus ladina keeles `esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Rooma on Itaalia pealinn ja üks ilusamaid linnu maailmas. Tema vanaaegsed mälestussambad ja kaunid kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Roomlaste uuendused Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu,
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks ol...
a.j. tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Lubjamörti saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segamisel. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada
Cheopsi, Chephreni ja Mykerinos-ainukesed säilinud vana-aja maailmaimed. 5)Obelisk kreeka keeles obeliskos ,,piik, praevarras"; neljatahuline ülalt ahenev ja püramidaalselt lõppev (harilikult monoliitne) sammas. Vana-Egiptuses oli obelisk päikesejumala kultuse sümbol. Harilikult asetsesid obeliskid paarikaupa templi sissekäigu ees. Obeliske on püstitatud ka Babüloonias, Assüürias, renessansiajal (ehitistesse, eriti kaunistustena), klassitsistliku stiili ajal ja hiljemgi- peamiselt hauamärgina. 6) Sfinks egiptuse kunstis vaaraod või päikesejumalat sümboliseeriv inimese pea ja lõvi kehaga kuju. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool Chephreni püramiidi kõrval. Sfinkside allee, kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300
18. saj. esimese poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 22) Tooge näiteid 18. sajandi klassitsistlikust kunstist Eestis. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause.
Klassitsismiajastu Wolfgang Amadeus Mozart Referaat 10B 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Klassitsismiajastu muusika.........................................................................................................3 Wolfgang Amadeus Mozart........................................................................................................4 ,,Võluflööt"..................................................................................................................................6 Kokkuvõte..........................................................................................................................
mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat ehk si...
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. ...
abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja pannakse alus uuele kunstivoolule
lapsi ega vara, nagu poleks maja ega teenreid, et juhul, kui tuleks nad kaotada, poleks meile uudiseks olla neist ilma. Meil on sissepöördumisvõimeline hing; ta on, mida anda ja kuidas võtta: ärgem kartkem känguda ses üksinduses igavesse jõudeolekusse.“ Montaigne (1984: lk nr 335) Samas ei püüa Montaige lugejale sugugi peale suruda oma mõtteviisi. Inimesed on erinevad, igaüks peab ise leidma oma tee õnnele. Molière (1622–1673) on klassitsistliku draama suurim esindaja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi „Arutu“ („L'Étourdi ou les Contretemps“) lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu.
veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Usuti mõistuspärastesse loodasseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. 36. Kas romantism oli stiil või pigem ellusuhtumine? Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis ühesuguse sisu väljandaiseks võib kasutada erinevaid stiile. 37. Nimeta klassitsistliku arhitektuuri tähtsamaid ehitisi Venemaal, Ameerikas, Pariisis, Eestis. Tähe võidukaar Pariisis Ameerika Ühendriikides, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
