Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül
kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on
Kuursaal: Asub kunagise linna surnuaia kohal ja oma arhitektuuris rõhutab see hoone puitkonstruktsioone. Valisin selle, kuna inimestel olekshuvitav teada,et see hoone rajati 19.sajandil just sellepärast,et mudaravi võeti üha tõsisemalt kasutusele ja selleks oli vaja ka paremaid puhketingimusi.Selleks siis see objekt. Kuressaare Linnateater: Olenemata sellest,et hoonet on korduvalt ümber ehitatud,on ta säilitanud oma klassitsistliku üldilme. Seda hoonet tuleb kindlasti tutvustada just sellepärast,et sellel on suur kultuuriajalooline väärtus. Hoones on paiknenud erinevad seltsid ja muud ühingud nagu näiteks Kuressaare Eesti Selts või nõukogude ajal ohvitseride klubi. See hoone ja selle ajalugu peaks kindlasti huvi pakkuma paljudele inimestele. Ekesparre residents: Valisin selle objekti sellepärast,et sellel on samuti väga kirju ajalugu
Eelistatuim materjal oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Eelistatud alastifiguurid. Detailidest hoiduti, seetõttu tunduvad kujud idealiseeritutena. Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks.
välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi. Hoone on Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri tähelepanuväärsemaid näiteid. Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005. Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar Altar asub Tallinnas Niguliste kirikus. Altar on valminud meister Adriaen Isendbrant´i töökojas umbes 1510-1515 aastatel, kuid Niguliste kirikus on ta alates 1525 aastast. Tempera puupaneelist altarile on maalitud õlivärvidega. Kolmeosaline retaabel kujutab
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogo...
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja.*aforism-), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.*robinsonaad-õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. 6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid
20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. 21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Kaks plaani esimene, kuhu on koondunud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Vähenes huvi elava looduse vastu ja eriti valguse vastu. Klassitsistlik maal oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 23. Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. 1. David, ,,Tapetud Marat" 2. Ingres, ,,Allikal" 24. Nimeta ka üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast? Mille poolest on tema
kultuurile tervikuna. Suuri teeneid oli saksa nn Jena vararomantikute ringil...Euroopa kultuuripärandi uueks filosoofiliseks ümberhindluseks andsid tugevaima tõuke Herderi jälgedes vennad SHLEGELid, NOVALAIS ja TIECK. Shakespeare kuulutati ülimaks kehastuseks. Kuulsaks sai ka "Don Quijote". Need mehed algatasid Euroopas filosoofilise kallakuga kirjanduskriitika ja kirjandusloo, mis mõjutas tugevasti järgnevat kirjndusprotsessi. Esteetikas pidas romantism lahinguid klassitsistliku maitsega. Tauniti vormilisi, zanrilisi ja tematilisi piiranguid. Kirjanduse ja kunsti objektiks pidi saama elu oma kõiksuses ja vastuolulisuses. Oma "Fragmentides" (1798) defineeris Shlegel romantilist luulet kui "progressiivset universaalpoeesiat", mis on katse kokku sulatada kõiki zanre. Kõrvuti paatosega hindasid romantikud samas ka irooniat, ka eneseirooniat ja huumorimeelt.
· Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid) · pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde · hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas
mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria
nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Suurejoonelisi ehitisi loodi ka Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme
Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika. Tuntuim looja – Francois Couperini. Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo. S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid. H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel.
Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643
Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades
Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17
autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Oma mahuka loomingu ainestiku on ta sageli laenanud ajaloost ja kirjandusest. Faraday - Inglise teadlane kelle avastused panid 19. sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale.
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreek...
Viimaseid leidub ka mujal üle terve lossi; iseäranis teise korruse ruumides. Teisel korrusel asuvad veel kunagise krahvi poja pere magamistoad ning kunagine piljardisaal. Kolmandal korrusel asusid vanasti teenijate ruumid. Kõrvaltiivas ehk peatornitiivas asuvad magamistoad külalistele. Hoone ühes servas on talveaed, kuid paraku pole see algsel kujul säilinud. Kunstiteadlane Leo Gens on lossi kohta öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historitsismi musternäide." Kasutatud kirjandus Hein, Ants Eesti mõisaarhitektuur historismist juugendini. - Tallinn, 2003 www.wikipedia.org/wiki
Saksa kuulsaim klassitsist oli Jakob Asmus Carstens (1754-1798). Kindlasti tuleb ära nimetada Anton Raphael Mengs. Tema, J. J. Winckelmann ja itaallane G. B. Piranesi on klassitsismi teoreetilise aluse rajajad. Kõrgklassitsism maalikunstis Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment.
Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Baltisaksa arhitektuuris valitses XIX sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus just mõisaarhitektuuris. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku
Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal. Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga (Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde.
Tartu Toomemägi Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile - seda lagedat ala olid linnakodanikud kasutanud lehmade ja kitsede karjamaana. 19. sajandil otsustati, et Toome muudetakse avalikuks pargiks, kus paikneksid ka mõned ülikooli teadusasutuste hooned. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna ra...
Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades
RENESSANSS JA KLASSITSISM: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT. LÄHTEKOHAD Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Saanud alguse Itaaliast 14. saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15. saj. II poolel. Renessanss jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks: ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on...
Petrarca ,,Laulude raamat''; Cervantes rüütliromaan ,,Don Quijote'' BAROKK JA KLASSITSIM Kus? Millal? barokk: Hispaania ja Itaalia, 16.sajandi lõpp/ *klassitsism: Prantsusmaa, 17.sajand Barokile iseloomulik. korrapäratu; ebatavaline; rõhutatud sümbolisus; maise elu tühisus; vastandite rõhutamine(ilus-inetu) Klassitsismile iseloomulik. lahutas vastandeid; tasakaalukus; korrastatus; mõistuspärasus Baroki ja klassitsistliku draama võrdlus. klassitsistlik oli kas komöödia või tragöödia, kuid barokis need segunesid; barokis olid tegelased keerukamad; barokis olid uhkemad dekoratsioonid „Tartuffe“ Moliére VALGUSTUSKIRJANDUS Aeg, tekkeriik. 1680.-1780. aastad; Inglismaa Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus
klassitsism oli mõeldud tavainimesele. 3) Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad, aga klassitsismis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. 13. Millised zanrid olid valdavaks nii baroki - kui klassitsismiajastul? Draamakirjandus (komöödiad, tragöödiad, luule) 14. Millised on klassitsistliku teatri peamised erijooned(väh. 3), kes olid kuulsamad klassitsismiajastu autorid(mitte ainult näitekirjandust silmas pidades) Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias? 1) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 2) Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida pidid järgima
Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund. Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja
(tähetorn, vana anatoomikum) sobivad enam nüüdisaegsel tasemel õppe- ja teadustööks. Seega on ülikool liiga tihti pidanud vanu hooneid hooldama oma põhitegevuse ja eriti teaduse arengu kindlustamise arvelt. Sel moel seavad üldkultuuriliselt väärtuslikud hooned TÜ ebavõrdsesse olukorda ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis. 3 Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziemorowice) 10
levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis.Peterburis: Admiraliteedihoone, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat ´st.Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule
Sisekujun dus: Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi ja
o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab kokku prantsuse teadlasee Rene Rescartes'i tõdemus: Cogito, ergo sum. (Mõtlen, järelikult olen olemas). Inimese mõtlemine seatakse kõige aluseks. Klassitsim põhineb ratsionalismil. Tõeallikaks mõistus. Suurima täiuse saavutas klassitsim 17.saj. Prantsusmaal ühtse monarhiaga, vormidistsipliin. 1635. asutati prantsuse akadeemia. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas Nicolas Boileau, 1674 ,,Luulekunst" värsstraktaat. Pani kirja kolme ühtsuse reegli (aja-, koha- ja tegevusühtsus). Kunstikõlbeline eesmärk oli oluline, kuid pahatihti võis see viia kuiva moraliseerimiseni. Oluliseks said riigiga seotud teemad. Kõige kõrgemale jõudis klassitsim draamakirjanduses. Klassitsimi aluse panijad on Picrre Corneille (1606-1684) ja Jean Racino (1639-1699). Corneille ,,Sid", Racine ,,Phaidra" kuulsaimad teosed.
sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. AUGUST WEIZENBERG 1837-1921 SKULPTOR Eesti esimene proffensionaalne skulptor Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis. Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. Hiljem kolis Itaaliasse. Seal oli tema loominguline õitseaeg. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen
1. Peeglisaal 2. Tohutult suur ja väga uhke 3. Piiratud müüriga 40 km 4. Õukonnamuuseum 5. Pargis asusid väikesed lossid Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta hoidis ära pankroti, arendas kaubandust(mis tähendas rohkem tulu). Teda peetakse ka prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Uhked rõivad Baroki kujunemine Loodus muutus maalimisobjektiks Klassitsistliku suuna kujunemine Millega on ajalukku läinud Moliere? Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Ta oli parim prantsuse komöödiakirjanik. Kuna ta pälvis oma etendustega Louis XIV huvi siis hakkas ta esinema kuningalossis. Millega on läinud ajalukku Descartes? Rene Descartes oli prantsuse filosoof. Ta avaldas raamatu "Meditatsioonid esimesest filosoofiast", mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. Samuti on kuulus üks
Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat, see oligi tema töödele iseloomulik. 15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark, mis kuulub versaille´i lossiansamblisse 16.) Claude Lorraine ta oli üks juhtivaid ideaalmastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindaja.Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks 17.) rokokoole iseloomulik Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. põhjustas seda et euroopas oli Hiilgav õitseaeg 18
Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kullijalga kujutavad mööblijalad
pahede vastu. Klassitsism muutub populaarseks 1670ndatel, Prantsusmaast saab selle peakeskus, Pariis tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt Rooma. Klassitsismiga konkureerib 19. saj. alguseks romantism, 19. saj. keskpaigaks realism & impressionism, lõplikult suudab klassitsismi välja juurida 19. saj. moodne kunst. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Leningradi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Smolnõi instituut ja Admiraliteedihoone.
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...
Inglismaal. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega.Venemaal. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi.Venemaal. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Oma mahuka loomingu ainestiku on ta sageli laenanud ajaloost ja kirjandusest. Faraday - Inglise teadlane kelleavastused panid 19. sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale.
1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul Õitsengu ja populaarsuse tõus Graafika muutus jälle iseseisvaks kunstiliigiks Asju hakati kujutama eri tehnikates Aitas levitada kujutatavat kunsti laiadesse rahvakihtidesse Realism skulptuuris Lõi vähem läbi, kui maalikunst või graafika Realism suutis ainult osaliselt muuta klassitsistliku skulptuurikunsti Constantin Meunier Constantin Meunier 1831-1905 Skulptor Kujutas tööstustöölisi ja kaevureid 2 reljeefi on jõudnud ka Tallinna Laevalastija 1885 Tallinnas Mere puiesteel asuv reljeef Info saadud: Jaan Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele" ENE- Eesti Nõukogude Entsüklopeedia www.paideyg.ee/kunstiajalugu en.wikipedia.org
varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta loomingusse. · Delacroix tegeles palju maali tehniliste probleemidega. Ta nõudis, et maal oleks silmade peoks ja pakuks · ema uuenduseks oli varje rõhuv punakas kuma, mis ümbritseb keha piirjooni. E. Delacroix. Dante ja Vergilius põrgus E. Delacroix. Alziiri naised E. Delacroix.Lõvijaht Marokos. C. Corot · Peamiselt maalis maastikku · Ta hülgas klassitsistliku kullissidesüsteemi ja antiiksed motiivid, hakkas lähtuma elavast lähiümbruse loodusest · Esialgu kasutas oma suurtes lüürilise meeloluga, sumeda ja õrna koloriidiga maalides mõnikord mütoloogilist stafaazi Camille Corot. Farnese aedade vaade. Camille Corot. Naine sinises, Hispaania romantism. F. Goya · vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks. Ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale isegid lubada
Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Sangaste vald. (3) Kunstiteadlase Leo Gensi kirjeldus Sangaste lossi arhitektuuri kohta: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide..." (3) 6 Kokkuvõte Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje Arhitektuur Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid Kui võrrelda juugendi arhitektuuri klassitsiliku arhitektuuriga, mille põhijooned olid lihtsus, rangus ja reeglipärasus siis juugend erineb päris palju sellest Kuid klassitsistliku arhitektuuri ja juugendi arhitektuuri ühendab suurejoonelised ehitised Ehitustehnika, tehnilised uuendused Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendi kunstnikud kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas) Riigid, kus domineeris
Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik. Hakatakse rohkem huvi tundma mineviku arhitektuuri vastu (gootika ja barokk). Kõik stiilid saavad neo nimetuse. 1820.aastal hakkavad levima üle Euroopa. Neogootika peamiseks tellijaks monarhid, aristokraadid ja kirikud. Linnakodanik eelistab pigem neobarokk ja –renessaanssi. 1836-1860 Charles Barry poolt Londonis parlamendi hoone. Gootika: erineva kõrgusega tornid, rõhutatakse vertikaalsust. Gootika on ühendatud klassitsistliku korrapäraga. Prantsusmaal historitsism viib selleni, et hakatakse vanu kirikuid restaureerima. Saksamaal ehitatakse valmis Goni katedraal, mida ehitati alates 12/13.saj. Alatskivi ja Sangaste losside eeskujuks oli Inglismaa. Tekkisid probleemid siseruumida ja fassaadi vahel. Tihti olid ruumid ebapraktilised ja pimedad. Neobarokk: uusrikaste lemmik stiil. Pariisist pidi sama uhke pealinn. Charles Garnie- ooperimaja. *Brüsseli justiitspalee *Vitoro Emauel II monument //19
Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse
kogemus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia kokku sobitatud korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja kontrollisid, et teater vastaks absolutistliku riigi huvidele. Tragöödias olid väga ranged reeglid- ,,kolme ühtsuse" nõudest ei tohtinud kõrvale kalduda, tragöödia võis olla üksnes värssteos, keelatud olid ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused
Christ in the Carpenter's Shop, 1645 ● Philippe de Champaigne (1602- 1674) Silmapaistev portreemaalija. Philippe de Champaigne. Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism. Ebatäiuslikule tegelikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming tähistab prantsuse maalikunsti lõplikku vabanemist välismaa mõjude alt, selles on esmakordselt barokiajastul selge väljenduse leidnud prantsuse kunstivaimu iseärasused: püüd ülevaatliku selguse ja ühtsuse poole, vormikäsitluse julge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
