Tölpus, Olga Kontsajev, Raine Karp Pärnu sanatooriumi Tervis vanem osa (19661071) K. Vanaselja, Ell Väärtnõu Tallinna hotell Viru (19641072) H. Sepmann, Mart Port Tallinna hotell Olümpia (19741080) Toivo Kallas, R. Kersten Tallinna Linnahall (19751080) Raine Karp, R. Altmäe Nõukogude arhitektuur See periood lisas Tallinna arhitektuurile kaks algupärast stiili 1940.1950. aastate stalinlik klassitsism ja 1950.1980. aastate nõukogude modernism. Tallinna nõukogude arhitektuuri eripära võrreldes teiste liiduvabariikidega seisneb selle kodanlikkuses, mis on ka põhjus, miks Tallinn oli populaarne võttekoht filmitegijatele, kes filmisid siin n-ö läänelikku elu. Arhitektuur aastatel 19451961 Pärast sõda Eestisse jäänud arhitektid ehitasid sõjaeelses stiilis. Selles on märgata Saksamaa mõju kõrged kivikatused, 1930. aastatele omane hall või pruun krohv. 1
Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli ...
Prantsusmaal taas traagiline anr. Erinevalt hispaania ja inglise tragöödiast, prantsuse tragöödia pöördub tagasi antiikaja juurde, õpides humanistide akadeemilistest kogemustest, ,,Plejaadi" darmaturgidest ja Itaalia barokkist. Kuid elutu ja formaalne tragöödia, mida püüdsid luua õpetatud vanaaja armastajad täitub uue sisuga ja tõuseb kõrge kunsti tasemele, millel on oluline idee pagas. Klassitsistlik tragöödia Erinevalt barokkist klassitsism püüdis lahutada vastandid. Antiikse ehk klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju veel renessansis. Juba Ariosto ja Tasso järgisid oma näidendites kolme ühtsuse printsiibi. Laialdaselt kommenteerisid Aristotelese esteetilisi vaateid renessansi õpetlased. Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal koku ajaga, kui võimu tipul oli väga väljapaistev ajalooline isiksus Armand Jean du Plessis, kardinal Richelieu, Prantsuse
arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused. Hakati juurdlema maailma korralduse ning nähtuste põhjuste üle ning sellist probleemide üle juurdlemist hakati nimetama ,,filosoofiaks" (tuleneb kahest sõnast ,,Filo"- armastus & ,,Sophos" Tarkus)
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja ...
baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse. Luulekunstis on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.
kutsuma klassitsistlikuks sajandiks. Klassikalised autorid imiteerivad ja imetlevad antiikautoreid. Klassitsistid ei pannud endale ise seda nime ega tundnud ka mingit ühtse grupi ega koolkonnana. Neil ei olnud manifesti, milles nad oleksid väljendanud oma tõekspidamisi ja kuulutanud ühtsust. Enamik võttis eeskuju antiiksest traditsioonist, nähes antiikkirjanduses ja -kunstis täiuslikkust, igavest mudelit ja ülimat ideaali. Klassitsism sündis mitmete suundade ühinemisest. 1635-1685 on klassitsismi kõrgaeg. Ilmuvad entsüklopeediad, kokkuvõte kõikidest teadustest, kõigest maailmas olemas olevast. Õukond asub sellel ajal elama Versailes'sse. Sümboliseerib ka monarhia tippaega. Klassitsism oli pidev liikumine millegi poole, millega kaasnes ka uue publiku liitumine. Kõrgstiiliks saavad eeposed ja tragöödiad, keskmiseks kõrgkomöödiad, oraatorikunst, epistolaarne zanr. Madalaks stiiliks on rahvalik komöödia,
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele
Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: *rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, *viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja
Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Skulptuur. Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust
sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prantsusmaal oli klassitsistlik kunst seotud revolutsiooniga. Oma ainestiku leidis klassitsistlik kunst sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Klassitsism arhitektuuris Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad. Väheste kaunistustega ja siledad seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad
Kohtla-Järve 2013 1. SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest see huvitas mind kõige rohkem. Mind on alati kunst huvitanud ja ma teadsin, et selle teema koha pealt ma pettuma ei pea. Kui tunnis sellest lähemalt kuulsin siis oli tahtmine selle kohta kohe uurida. Koju tulles tõesti otsisin juba selle kohta internetist informatsiooni. Peamine allikas oli internet kust ma informatsiooni otsisin. Peamine internetiallikas oli vikipeedia. 2. KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19, sajandi kunstisuund, mis lähtus renesassnsiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil
Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul Sonaaditsükkel Mitmeosaline teos, kus I osa on sonaadivormis Plaksutamine Ei tohi teha mitmeosalise teose osade vahel Klassikud Haydn, Mozart, Beethoven Klassitsism Kunstistiil 1750 – 1830 Klassitsism Sai alguse Prantsusmaal Arhitektuuriansambel Mitmest hoonest koosnev kompleks ETK Ekspositsioon, töötlus, repriis – sonaadivormi osad! Klassikaline Kunst, mis kestab üle ajastu Classicus Ladina keeles: eeskujulik, korrapärane Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile
Klassitsism* ja romantism Jean Antoine Gros "Bonaparte Visiting the Plague Victims of Jaffa" klassitsism Jean Antoine Gros "The battle of Abikur" klassitsism Anne-Louis Girodet de Roussy-Trioson "Girodet Pygmalion" klassitsism Maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses.
armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Klassitsism Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskuju võtta antiikehitistest. Selleks mõõdiststi ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Palju hakkas ilmuma selleteemalisi käsiraamatuid. Arhitektide eesmärk ei ole luua ainult ilusat ehitist, vaid ka ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Renessanss arhitekti stiili hakatakse jäljednama- Andrea Paladio. Tema mõjul armastab klassitsismi kolossaalorderit ja sammasportikust. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on omased jooned
Demut Malinovski tegi Barclay de Tolley monumendi KLASSITSISTLIK MAAL- Mõnevõrra kasutati eeskujuks skulptuuri. Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned). Koloniidi vastu huvi ei tuntud, valitseb skulpturaalne käsitlemisviis. Teema antiik. Prantsusmaa - David- järjekindlaim klassitsist, Esimene klas teos oli Horatiuste vanne, tuntumad tapetud Maraa, Napoleoni keisriks kroonimine,, tippsavutusex portreemaal (Madame Riecamier, Serizat pere). Ingres- eluajal vaheldus klassitsism romantismiga, romantism realismiga. Peamiselt portreekunst (madame Tournon'i portree), teinud aktimaale (Suur Odalisk). Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch, Carstens, von Kügelgen. ROMANTISM- 19 saj 30/40ndad, lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud,
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
uhkemalt.Kleitide materjaliks võeti siidi õrnades pastelltoonides, ning neid kaunistasid lindid, lilled ja lehvid.Ehtedeks võeti rohkesti pärle ja kalliskive. Piltidel rokokoo aja ruumid ja nasterõvastus. 10. Klassitsism Klassitsism valitses Euroopas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Klassitsism on kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Taotleti selgust ja lihtsust, lihtsat rütmi ning puhtaid riime. Klassistism sai alguse Prantsusmaal.Levis aga nendesse maadesse, kus valitses absoluutne monarhia.Näiteks klassistism oli veel Venemaal.
Romantism Romantismi kujunemise alus? Isiksuse vabadus, ellu suhtumine, mõttelaad leiab väljendust maalikunstis. Esmakordselt väljedavad kunstnikud, enda tundeid. Milline oli maalimislaad? Armastati paksult värvi kanda paberile, vähe detailne. Kujutati fantastikat,ülevaid maastikke kuuvalgel, meremaalid, kaovad piirid ja contrast. Romantismi eelkäija? Saksa ja Ing. maastikumaal(eelkäija) kujutletakse metsikut loodust ja üksikut inimest. Esikteos? Meduse´I parv: süzee on reaalne sündmus kaasajast- merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Nimeta tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Iseloomusta neid. Theodore Gericault, kompositsioonis loobus Gericault figuuride paigutusest kihtidena ja kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile. Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendusid dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega. Tema teose Meduse´I iseloom. Eugene Delacroix hülgas lineaarse ilu maalilise ilu kasuks. Peamiseks vahendiks said uuesti ...
docstxt/1291990329113625.txt
Klassitsism: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Klassitsism tähendab ladina keeles esmaklassilist, parimat. Prantsuse klassitsism jaotatakse: 1. Louis XVI stiil 2. Direktooriumi stiil 3. Ampiirstiil Arhitektuur Pääses maksvusele stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsismi ajastus kasvas Palladio mõju. Klassitsismi toodi üle palju sambaid, oli huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Märksõnadeks võiksid olla lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2
Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Kös t e r & Rõugupoe g I s e l oomul i kud j oone d Kas ut at i r ohke s t i s ümme e t r i a t , s a mba i d, kupl e i d, kol mnur ks e i d vi i l e , s uur i s i l e da i d s e i na pi nda s i d. Soodne as e nd l i nnapi l di s . Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Eur oopas Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur USAs Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Ve ne maal Kl as s i t s i s t l i k ar hi t e kt uur Ee s t i s Kas ut at ud al l i kad http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/madel1.jpg http:// www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/arhitektuur/pilt/04_trium http:// www.destination360.com/europe/france/images/s/france-pantheon.jpg http:// www.destination360.com/north-america/us/washington-dc/images/s/washingt http:// img1.worldpoi.info/upload/pics/thumb/fs520x520px-16669927874db138c0405 http:// www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilu...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti
Naised – naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. Ka loodus on eriline. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Klassitsism- Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Th...
BAROKK Barokk oli üks esimesi kunstisuundi, mis erines piirkonniti väga palju. Baroki kunst jaotati nende piirkondade järgi kolme liiki. 1. Itaalias, Hispaanias ja Austrias olid tugevad katoliiklikud kuningad, ehk usk valitses kunsti. Seda mõistetakse põhiliselt õigeks barokiks. 2. Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal (enne revoluts.) määras kunsti õukonna maitse. Seda võib lugeda ka klassitsismiks, vana-klassitsism. 3. Hollandis, Skandinaavias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal (peale revoluts) oli kunsti tellijaks kodanlus. Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism. Mõiste barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut pärli. Sealt on tulnud ka tähendus iseäralik, korrapäratu. See iseloomustabki barokkkunsti. Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas...
fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. 7. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. 8. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti
Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned
Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone. Klassitsistlikuks kujunes kogu Tartu südalinn. Maale rajati arvukalt kauneid mõisahäärbereid - nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku. Sajandi keskel hakkas klassitsismi hoog raugema, arhitektuuris ilmnesid nn.
koomiliselt, mitte omaette balaadilised, luulelised. ,,The Rise of Antint Mariner" (viimane härra) . Lord Byron imago poolest kõige tuntum väjaspool Inglismaal dändi tema loomingus hinnatakse lüürilisest luulest rohkem ,,Don Juan". Shelly abikaasa kirjutas Frankensteini ise on hinnatud müstilise luuletajana pikad poeemid. John Keats suri noorelt Bright Star film temast . Geenius ja inspiratsioon romantismis kesksed väljendid. 19.saj oli tähtis vastand klassitsism vs romantism. Loojad luuletajad kui meediumid vahendajad, hääletorud. Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine
Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Kadi Hõim 10. kl Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Oli prantsuse skulptor. 1754 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1780 sai ta Kuningliku Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia rektoriks. E.M.Falconeti looming Falconet' loomingu põhiosa moodustasid rokokoo-stiilis tundeküllased allegoorilised ja mütoloogilised kujud ja kujukesed. Laiema tunnustuse pälvis ta 1754.a. loodud skulptuuriga "Kroton Milon". Samas oli ta töödes tärkava klassitsismi tunnuseid: nende joon oli selge ja vorm puhas. Selline on näiteks "Supleja" (1757). E. M. Falconet "Krotoni Milon" 1754, marmor. Skulptuur kujutab hetke, mil Kroton ...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland,
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega
ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
Skulptuur: · Iseloomulikuks oli kergus, graatsia. · Kasutusele võeti portselanist nipsasjakesed. Jean Antonie Huodon (1741-1828) · jõudis ka klassitsismini, tööd on loomutruud "Voltaire" Gullame Couston (1677-1746) · skluptor · lemmikmaterjaliks valge marmor · Hobusetaltsutaja 16. peatükk Klassitsism · Euroopas 18 saj. lõpp 19. saj. algus · Jaguneb varaklassitsismiks (1780-1800) ja kõrgklassitsismiks (1800-1830) · Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks 1760-1790 Louis16-nda stiil 1790-1800 direktooriumistiil 1800-1820 ampiirstiil Klassitsismi arhidektuuri tunnused: · läbi kahe korruse ulatuvad sambad · kolmnurkne frontoon · rangus · lihtsus · sümmeetrilisus Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Panteon Pariisis Pierre Vignon (1763-1828) Madeleine kirik Pariisis James Hoban Valge maja Washingtonis Johann Wilhem Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone
Selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739. a algas üldine usuline ärkamine. Tlp rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Kuna liikumine ähvardas nii mõisa kui kiriku kontrolli alt väljuda, andis keisrinna Elisabet 1743.a ukaasi, millega vennastekogudused keelati. Katariina II ajal keeld kaotati ja liikumine elas üle uue tõusuaja. Paiguti on vennastekogudused alles tänini. Barokk ja klassitsism (lk 148) Eestisse hakkas ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt N.Michetti projekteeris Eesti kauneima barokkehitise,Kadrioru lossi,mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhke aed. Kauniks barokknäiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned e häärberid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal).
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus
Renessanss 16.saj Püha Peetruse basiilika ja väljak Roomas. Basiilika- hilisrenessanss, autor Bramante, Kupli autor Michelangelo Väljak- barokk, autor Bernini L.Bernini "Püha Teresa ekstaas"barokk Caravaggio"Püha Peetruse ristilöömine"barokk 17saj D.Velazquez "õuedaamid" barokk Vermeer van Delft "kunstniku ateljee"barokk 17.saj Rembrant "Öine vahtkond" barokk 17.saj Rubens "Leukippose tütarde röövimine"barokk David "Horatiuse vanne" klassitsism 18.saj Ingres "Suur odalisk" klassitsism 19saj A. Weizenberg "hämarik" klassitsism/realism 19saj Goya "3. mai 1808" romantism 19saj Millet "Järelnoppijad" realism 19saj Köler "kunstniku sünnikoht" realism 19saj William Turner "orjalaev" romantism 19saj Eduard Manet "Eine murul" impressionism 19saj Claude Monet "Impressioon.
Barokk- korrapäratu ja ümmargune pärl(Barocco). Eriskummaline, tujukas ja veider (Itaaliast) 17. sajandil(natukene 18. sajandi algul), Eestisse jõudis Barokk 1640. aastatel Puudus ühtne kunstivool, kuna igal maal oli Barokk'il erinev stiil ja jõudis erinevatel aegadel. Euroopa maade kolm rühma; Absolutism-kiriku maad(Lõ.-Sa,Poola, Leedu,Hispaania,Itaalia,Austria)-kunst vastab Barokk'i tunnustele. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim on omad huvid kirikule määranud(Pr., osaliselt - Saksamaa, Inglismaa(enne 1640) sealset kunsti iseloomustab Barokklik-Klassitsism (rohkem Klassitsism). Protestantlikud maad-Põlatakse uhkust ja rikkust. Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid ...
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
