Avatäited: aknad & uksed Aken Aknatüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratakse sõltuvalt vajalikustvalgustatusest ja insolatsioonist, insolatsioonist, nähtavusest (vaade), fassaadi lahendusest, energiatõhususe nõuetest, helipidavuse nõuetest, puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest, ilmastikukindluse nõuetest 2 1 Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi •nõrgestab puitu ja plasti •kahjustab viimistlust, Mehaanilised mõjurid kittimist •kasutuskoormus, Õhusaaste •omakaal •kahjustab viimistlust Lumi ja jää ...
Kõrgklass ja alamklass on võrdselt enam-vähem võrdselt jaotunud, kuid ülekaalus on keskklass. Iseloomustab Põhjamaid ja Lääne-Euroopa riike. Suurima osa moodustavad keskklass, vähemuses on kõrg- ja alamklass. Majandusliku heaolu kasvu mõju sotsiaalsete klasside propotsioonidele- Majandusliku heaolu kasv ei taga automaatselt elanikele paremat elujärge, see sõltub prioriteetidest riigi poliitikas, ebavõrdusest ühiskonnas. Varandusliku jõukuse muutudes on võimalik liikuda ühest klassist teise Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus- poja või tütre ühiskondliku positsiooni erinevus vanemate või vanavanemate omast. Seisuslik ühiskond- eksisteeris ajaloos, positsioon pandi paika sünnipäraga ning liikumine klasside vahel oli väga raske. Sündisid talupojana, jäid talupojaks. Sotsiaalne mobiilsus Eestis 19. sajandil:
kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa õpilastest tarvitab energiajooke ning kas nad on informeeritud nende toimest inimekehale. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 8 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 3
Tallinna tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Kodutöö aines Komposiitmaterjalid .................. ............ Tallinn 2008 Kodutöö 1 1.Arvutage maksimaalne võimalik teoreetiline maht Q. Ringi raadius- r Keskmise ristküliku serv- 2r Suure ristküliku serv- a Leiame suure ruudu pindala: a = 16r 2 S km = a 2 = ( 16r 2 ) 2 = 16r 2 Leiame armatuuri pindala: S ruut = 2r × 2r = 4r 2 S ring = 2 r 2 S A = 4r 2 + 2 r 2 S A 4r 2 + 2 r 2 Arvutame maksimaalse võimaliku teoreetilise mahu Q = = = 0,64 S km 16r 2 2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%) Mahuga Q=0,64 on R/r= ~0 0,5 ...
Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Ville. Sven- Allanit ahistati niimodi , et ta autoportree lõigati puruks , ta kappile kirjutati '' Sa pead surema'',Sven-Allani uus jakk lõhutakse ,Tiina leiab kunsti klassist Ville noa ja Tiina arvab et seda kõike tegi Ville.Õpilased kutsuti kokku kiuid süüdlast ei leitud.Tegelikult Sven-Allan tegi hoops kõike ise ja ta tunnistab selle ka lõpuks üles.Tiina näeb ükskord kojuminnes Cillat ja Ralfi suudlemas(Ralf poiss kes Tiinale meeldis).Tiina ja Ville saavad tänu sellele lähemaks.Tiina räägib Vilega ja Tiina saab teada oma vanemate tülidest ja isa suhtest õpetajaga.peegel uruneb vannitoas ja Tiina saa kõvasti pahandada.Cilla arvas , et ta otab last
Vabakirjutis: 1970-1980 hariduse iseloomustus 1970.aastate keskpaigast hakati laiemalt rakendama kabinetisüsteemi, õppetöö toimus õppeainele kohandatud ruumis. 1970.a. muudeti algkool 3-klaasiliseks ning alustati aineõpetust IV klassist. Üldine keskharidus oli pikemat aega NLKP koolialaste vastu võetud partei programmis oli see koos noorsoo kommunistliku kasvatamise ja isiksuse harmoonilise arendamisega haridusalaseks põhiülesandeks. Üldist keskharidust püüti tegelikkusesse rakendada eriti 1970.aastatel NLKP KK vastava otsuse alusel. NLKP XXVI kongressil (1981) kuulutati üleminek üldisele keskharidusele lõpetatuks, selle täielik teostamine osutus siiski ebareaalseks. 1976/77.õ.-a. õppis 71 algkoolis, 272 8-kl
7-aastaselt saadeti koos poistega kooli ka tüdrukud. Kreeka linnriigis Spartas pandi laste harimise peale suuremat rõhku ning tüdrukud tegelesid kehaliste harjutustega, mujal toimus tüdrukute kasvatus enamasti perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Rohkem vaeva nähti poiste harimise ja õpetamisega, sest naistel ei läinud haridust kuigi palju vaja. Tavalistest kreeklannadest kõrgemast klassist olid hetäärid - kõrgelt haritud seltsidaamid, mitte prostituudid, nagu tihti arvatakse. Roomas hetääre ei olnud. Hetäärid õppisid spetsiaalsetes koolides kirjandust, muusikat ning tantsimist. Peamiselt olid nad endised orjad teistest linnadest, kes pidid kandma erilisi kleite ja maksma makse. Erinevalt teistest kreeklannadest said hetäärid oma rahaasjade üle ise otsustada. Tuntuim hetäär oli Thargelia, kes levitas meeste kaudu edukalt Pärsia poliitikat
järgi. Mida tugevam on aine, seda täpsemini peab doseerima. ÜLEDOSEERINGU KAHJULIKKUS puhastus omaduste kahjulikkus tekib liigne vaht nõuab loputust pinnale jäävad jäägid pinnad saavad kahju töötaja nahk saab kahjustada lisakulud kahjustatud keskkond KLASSIS PRAKTILISELT LÄBI TEGEMINE Kõigepealt pidime arvutama palju on vaja võtta puhastusainet ja vett. Kui olime selle välja arvutanud, siis otsisime klassist kõik vajalikud asjad doseerimiseks. Seejärel mõõtsime vajalikud kogused ja tegime valmis lahuse. PÕRANDATE PUHASTAMINE PUHASTUS MEETODID Kuiv: · Pühkimine · Harjamine Märg: · Kergelt niisutatud pühkimine · Niiske pühkimine · Pesemine · Küürimine KLASSIS PRAKTILISELT PÕRANDATE PUHASTAMINE Põranda pühkimine: Pühkisime põranda harjaga ja ka mopiga.
Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Väljaränne mõjutab Eesti arengud majanduslikult, kuna toimub niiöelda ajude väljavool. Majanduskriis mõjutas ning mõjutab siiani oluliselt Eesti arengut. Lisaks sellele lahkuvad Eestit just 20- 39 aastased inimesed, kes oleksid just peamised Eesti Vabariigi arendajad. Positiivsed mõjud oleks mobiilsus ehk ühest klassist teise liikumine või parema koha saavutamine. Toimub inimkapitali parandamine. Õpirände puhul on positiivne seegi, et väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja töötada. Lisaks vähendab väljaränne koormust Eesti sotsiaalsüsteemile. Negatiivsed mõjud on haritud ja heade oskustega töötajate lahkumine Eestist. Sellega kaasnevad tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemine. Lisaks süveneb ka regionaalne ebavõrdsus Eestis
lehti kus midagi sellist teha. Alustuseks oli vaja skripti mille põhjal üldse loovtöö teha. Internetis otsides leitsin ma palju huvitavaid näidendeid mis võiksid olla minu loovtöö lühifilmi teemaks. Paljude vahel valisin ma välja ,,Isevärki koolitund". Ma valisin selle, sest seda oli üsna lihtne esitada videona ja loovtöö on seotud kooliga siis on ka näidend nimega ,,Isevärki koolitund" seotud kooliga, sest see räägib klassist kus ei ole just kõige eeskujulikumad õpilased. Edasi oli vaja panna mul video kokku mis ei olnud kõige lihtsam kuna paljud interneti lehed pakkusid seda mida mul vaja ei läinud. Paljud neist olid ka tasulised ja siis leitsin ühe õige interneti lehe nimega goanimate.com. Selle valisin ma sellepärast, et filmi oli lihtne teha, kõik karakterid olid juba olemas ja hea oli ka see, et ühte karakterit oli mitmes asendis. Sinna sai ka
kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis koosnes see ,,vaimueliit" kolmest naisest: Philaminte(Laura Kukk), tema tütar Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega liialdamine. Näiteks vallandas Philaminte köögitüdruku Martine'i(Jane Napp) sellepärast, et ta rääkis nagu oleks madalamast klassist neiu, mida ta oligi. Teiste tegelaste arvates on olulisem inimeste teod kui see, mida nad mõtlevad ja mil viisil kõnelevad. Pereisa(Markus Truup) soovis teenijanna tagasi tööle võtta, sest tema tublidus ületas kõikide nende oma, kelle ülesannete täitmine oli vajaka jäänud luule kirjutamise või mõne muusikalise instrumendi harjutamise tõttu. Pereisa vastandub nimetatud naistele ka sellepärast, et kui noorem tütar Henriette(Teele Pärn) soovib
Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Rahal on suur mõju meie üle, oleme muutnud selle tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka perekondlikud koosviibimised on tänapäeval suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida raha. Seega on väga vähe aega, et olla koos perega või sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Mulle õpetati juba esimesest klassist, mis vahe on soovil ja vajadusel, soov on see, mida kiputakse esimesena tahtma ja väärtustama kõige rohkem, aga vajadus on tegelikult kõik see mida inimene vajab ja peaks oluliseks pidama, näiteks perekonna turvalisus, söök ning kindel katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud paraku kõige tähtsamaks väärtuseks.
4 õpilast; 12) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast. (2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. (3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe
Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need
Keenia päritolu. Peale oma vanemate lahutust kui poiss oli alles kahene, läks Obama isa tagasi Keeniasse ja poeg nägi teda veel ainult korra enne oma isa surma. Ann Dunham abiellus Indoneeslase Lolo Soetoroga, kellest sai Obama kasuisa. Kuuendal eluaastal kolis Obama oma perega Jakartasse, Indoneesiasse. Seal käis ta kohalikes koolides kuni sai kümne aastaseks ja kolis tagasi Honolulule. Seal elas ta koos oma emapoolsete vanavanematega. Alates viiendast klassist kuni keskooli lõpuni õppis ta Punahou koolis. Peale keskkooli kolis Obama Los Angelesse kus ta õppis kaks aastat Occidental Kolledzis. Ta läks edasi Columbia ülikooli, kus õppis peamiselt politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid. Obama lõpetas ülikooli bakalaureuse kraadiga 1983. aastal. Obama ema töötas Indoneesias põllutöölisena ja tuli sealt tagasi Hawaiile 1994. aastal. 1995. aastal suri ta vähki.
Millest kõneleb Wimbergi luule? Äsjalõppenud lugemisaasta eesmärk oli ärgitada inimesi kätte haarama ka muid kirjutisi peale restoranimenüüde ning televiisorikavade. Siinsamas Eestiski on viimasel kümnendil ilmunud palju luulet ja proosat uute ning väga huvitavate kirjanikuhakatiste sulest. Üks mulle isiklikult enim silma jäänud luuletaja on Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet. Luulekarjääri algul kirjutas Wimberg (kes seda pseudonüümi juba seitsmendast-kaheksandast klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk Vaher, on arvamusel, et Wimberg on liialt naiivne ning ,,täiskasvanute luule" kirjutamise asemel oleks pidanud jääma lasteluule...
kenad neiud, kes käivad samas koolis, ning klassis. Nende nimed on Maria, Rebeca ja Lucy. Maria ja Rebeca on parimad sõbrad, nad on koolis populaarsed, kuid sellele vastavalt ka piisavalt nipsakad ja vahete vahel pahatahtlikud. Nad tulevad rikastest peredest, ning on väga ära hellitatud. Lisaks sellele saavad nad alati kõike mida tahavad. Erinevalt neist, on Lucy hästi vaikne ja tagasihoidlik tüdruk. Hinded on tal küll korras, kuid tal ei ole meeldiv koolis olla. Ta ei suhtle klassist ega ka koolist eriti kellegiga, ning tihtipeale sunnitakse teda teiste koduseid ülesandeid lahendama. Algas uus kooliveerand ja nende klassi tuli uus poiss, nimega Tom. Tom oli hästi sõbralik, ning hakkas juba algusest peale kõigiga hästi läbi saama ning üsna pea oli ta juba päris populaarne. See tõmbas Maria ja Rebeca tähelepanu. Sammuti ka Lucy, sest poiss oli üsnagi kena. Maria’le ja Rebeca’le see loomulikult ei meeldinud, ning nad otsustasid korraldada peo, kuhu nad
pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime gartsat oma asjad, ning läksime bussi peale. Istusime kõige taha. Meie klassis käib nimelt üks ilus poiss, nimega Chris. Me pidime bussis kõrvuti istuma. Tal polnud tüdrukut, ning me rääkisime bussis koguaeg. Lõpuks suudles ta mind huultele. See oli kohutavalt hea. ,,Kas sa hakkasid mu tüdrukuks?" Küsis ta veidi aja pärast. Ma noogutasin, me jõudsime kohale
Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad. Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga. Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist. Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fasistlik diktatuur
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin lahuse ära. Keeduklaasi jäänud liiva jääkidele panin juurde 50 cm3 destilleeritud vett, segasin
* Kui palju teavad noored Eesti Õpilasesinduste Liidust? * Kas noored on rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega? * Kas pooldad Tartu Õpilasesinduste Liidu loomist? * Millistest noortele suunatud üritustest võtaksid noored hea meelega osa? * Kas õpilas aktiivsus on rohkem levinud noormeeste või neidude seas? Metoodika Valim: uurimisküsimustele vastasid 15- 17 aastased õpilased Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 10a klassist. Vastanute seas oli 13 neidu ning 3 noormeest. Uurimus küsimuste loomiseks kasutasin Google docs programmi. Vastuste käsitlemiseks kasutasin google drive arvutustabel vormingut. Küsitluses oli 4 valikvastustega küsimust ning 7 vabavastustega küsimust. Osalus oma kooli ÕE tööst 18,8% vastanud naissoost õpilastest ehk 3 õpilast on ÕE liikmed. 18.8% vastanud meessoost õpilastest ehk kõik kolm õpilast kes vastasid, ei ole ÕE liikmed. 62.5% vastanud
Elizabeth Kivi 10B Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha...
3 Alustuseks valisime teema. Järgmisena arutasime töö käiku. Siis mõtlesime uurimistöö küsimused. Need kirjutasime üles raamatukogus. Peale seda oli meil pikk paus. Edasi jätkasime tööga pärast jõule. Kõigepealt koostasime töölehe. Juhendaja kontrollis meie töölehte ja konsulteeris meid töölehe suhtes. Otsustasime, et viime küsitluse läbi kõikides 6. klassides (6.A, 6.B, 6.C, 6.D, 6.K). Igast klassist valisime 3 poissi ja 3 tüdrukut. 6. klasse küsitledes oli probleemiks, et mõned kuuenda klassi õpilased ei tahtnud täita töölehte. Asendasime nad teiste vastajatega. Peale küsitlemist analüüsisime vastuseid. Töö käigus ei muutnud me midagi. Töö pealkiri tuli loovtöö pärinevalt teemalt. Motivatsiooni, et tööd teha oli vähe, sellega jäime raskustesse. UURIMUSLIK OSA 4
12.Mille üle Mathilda koolis uhkust tundis? 13.Kuhu oli kadunud mateõpetaja? 14.Miks Kribu koolivaheajal Mathildat Salenisse suusatama ei kutsunud? Vastused 1.Nad müüsid vanakraamilaadal asju ja tegid õpetajate toa jaoks küpsetisi. Tommy ema andis ära vanaema serviisi, et see maha müüa. 2.Lõunavahetund kestab 45 minutit ja poisid mängivad kaarte. 3.Tal ei olnudki seda plaani, aga ta väljus tuletõrjehäire ajal klassist viimasena ja märkas, et õpetaja Annika oli rahaümbriku lauale jätnud. Ta lihtsalt pistis selle endale põue. 4.Lasila on rattahoidla. 5.Isal on uus naine Ulrika ja isal on temaga kaks poega. Tommyl pole seal õiget kohta, kus olla. Ulrika on tema vastu ükskõikne ja kasuvennad kaebavad tema peale ilmaasjata. 6.Tommyle meeldib tüdruk, aga too pole temast huvitatud. Kribu küsis seda tüdruku käest järele. Tommy kahtleb, et Kribu on Emelie uus peika, aga Kribule meeldib hoopis Mathilda.
Kuidas teie aegne rebasteristimine erines tänavusest ristimisest? Peremees 1: Meie ristimine kestis ühe päeva, aga see aasta kolm päeva. Meil oli vähem tegevust, sellel aastal oli pidevalt actonit, kuid nii meie kui ka tänavune rebasteristimine lõppes ilusa tseremooniaga:) . Peremees 2: Erines eelkõige sellepoolest, et meie tegime esimest korda kolm päeva. Rets oli üldiselt samanagu tavaliselt, aga me tegime seda suuremates kogustes. Finaali osas võtsime malli meile teinud 12-ndalt klassist, kes korraldas meie vandeandmise sealsamas keldris. Mis teil endal on meeles enda ristimisest? Peremees 1: Eelnevalt mainitu ja puuviljakorv:). Peremees 2:Kestis ühe päeva. Samuti müüdi meid ka oksjonil. Ma täpselt ei mäleta, kes ma olin, mäletan vaid seda, et ostsin Eili ära, kes oli massazirebane ning siis tegi ta mulle seljamuljumist, nii et hiljem selg hullupööra valutas. Lõpuks andsime rebastepreestritele vande samamoodi nagu tänavused rebased andsid hõimule.
koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha. Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise
Maailmas juba kord on asjad nii seatud, et mõned inimesed on teistest ettevõtlikumad. Kõige lihtsam on mul seda teile tõestada kooli näite põhjal. Kui mõtleme oma kaasõpilaste peale, inimestele, kes on päevast päeva meie ümber, siis usun, et igaüks märkab, et mõned õpilased annavad endast kooli jaoks ja kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele
emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi talutuvus sõltubki paljustki inimese kesknärvisüsteemi tundlikkusest ja paljudest muudest faktoritest. Noortele ja naistele mõjub alkohol eriti tugevalt. Tegime küsitluse 39 õpilasele 8-9. klassist alkoholi tarbimise kohta. Küsimusele ''Kas oled alkoholi proovinud?'' vastasid kõik õpilased jaatavalt. Peame tõdema, et praegused noored vanuses 14-18 on kõik proovinud alkohoolset jooki. Kuid just selles vanuses mõjub alkohol kõige rängemalt tervisele ja psüühikale. Peamiselt on noored proovinud 'vägijooki' sõpradega või vanematega, harva ka üksinda. Esimestel kordadel tekitab alkohol tavaliselt pea pööritust, taju- ja tasakaaluhäireid. Paljudel
füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat. Koole, mis pööraksid suurt tähelepanu keeltele , on Brasiilias vähe. Hindamissüsteem on 0-10ni, mis tähendab seda, et kõik sooritused, mis jäävad alla 5-6 palli, tuleb parandada. Päevas on kolm kohustuslikku tundi ja ülejäänud tundides peavad käima need, kellel on vaja tegeleda õpiabiga või järeleaitamisega mõnes õppeaines. Tunnid kestavad 50 minutit ja vahetund kestab nii kaua, kuni õpetaja on eelmisest klassist järgmisesse jõudnud. Maapiirkondades kuulub õppetöö alla ka saagikoristus ja külvamine, vastavalt aastaajale. Suhted õpilaste ja õpetajate vahel on väga familiaarsed, õpilased kutsuvad õpetajaid eesnime pidi ja üldiselt valitseb tundides ka väga vabameelne õhkkond, milles jagub aega ka niisama muljetamiseks. Õpetajaga võib alati vabameelselt juttu rääkida, ei peeta imelikuks ka seda kui õpetajat kallistada ja musitada. Väärtused, väärtushinnangud :
kellele piisab 12 aastast. Eesti on määranud selle, et meil on üheksanda klassini kooliskäimine kohustuslik. Sel ajal tuleb kindlasti tegeleda õppimisega. Ei tohi lösutada koolis mitmeid aastaid tühja, sest tarkused, mida õpitakse põhikoolis on eluks vajalikud. Kindlasti kasutame pidevalt arvutusoskust, õigekirja, hindame asju füüsika abil ning püüame aru saada ajaloost. Ehk sellepärast alustasimegi esimesest klassist lihtsamate teadmistega ning seejärel liigume edasi keerulisemate asjade mõistmiseks. Õppimata jätmine võib tihti ette tulla siis, kui võrreldakse kaht või enamat tegevust, millega saaks hetkel tegeleda. Tõenäoliselt valib laps pigem arvutis jalgpalli- või tulistamismängu, kui et õpib pähe luuletuse inglise või jutu vene keeles, mida ta ei pruugi mõista. Eriti võib juhtuda see soojal kevadel, kui linnud laulavad, õues on soe ning loodus on muutunud juba roheliseks
teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea võimalus näiteks õpetaja lahkub klassist. Nüüd aga spikerdamise hea külje juurde. Arvan, et spikerdamine aitab inimesel tulevases elus hakkama saada, sest spikerdades õpivad õpilased abivahendeid kasutama. Tuleviku ei valva ju keegi, et sa seda ei teeks. Spikerdades õpitakse olulisema info välja selekteerimist. Tihti on õppematerjali väga palju, kuid sealt läheb vaja vaid mõnd fakti. Spikerdamisse suhtutakse tavaliselt mõistvalt. Enamus õpilasi saab spikri kasutamise põhjustest aru ja nad kasutavad seda ka ise
Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid. Eestikeelest sai kultuurkeel, sest vaid
Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11. Üldlaulupeod aastatel 1947,1950,1955,1960,1965,1969,1975,1980,1985 ja 1990 olid tähtsad ,kuna olid ühed suurimad sündmused mis ühedasid eestlasi. 12. Jossif Stalin suurima Nõukogude Liidu massimõrvari surm (1953 5. märts), sseoses stalini surmaga muutub nii mõndagi. Vägivallamasina seiskumine, vabastamine vangilaagritest jne. Olukord pole enam nii karm , kui varem. 13/14. Alates teisest klassist ,kuni neljanda klassini olid lapsed oktoobri lapsed. Alates 10-dast elusaast pidid lapsed astuma pioneeriks. 20. Eesti Televisioon alustab tööd(1955). 21. Pildil on Karl Vaino. Ta saab 1978 EKP I sekretäriks astub Ivan Käbini asemele. Tähtis kuna tema alustab Moskva näpunäitel intensiivset venestamist. 17. Esimest korda peetakse Eestimaa aladel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt(Tallinnas). 18 . Ärkamisaeg
Tootsi õpihimu Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes.
Napoleon ja Etienne Clary. Napoleon, sest ta suutis lava peal olla nii kuri ja rollis sees aga lava taga tegi nalja ja hüppas ringi. Ja mulle väga meeldib ta hääl. Etienne kuna ta suutis väga hästi oma rolli täita. Võibolla jäi mõni asi segaseks millest teised aru ei saanud näiteks: giljotiini osa. Mina sain väga hästi aru, et seal hukati inimesi ja need kes treppist üles läksid tapeti ära aga minu selja taga istusid ühed poisid kes küsisid "aga mis nüüd juhtus?" paljud meie klassist ei saanud ka sellest kohast aru aga kuna ma ise käisin Kaari Sillamaa kaunite kunstide koolis siis ma saan Kaari loogikast aru ja mina mõistan neid kohti. Teine natuke segane koht oli see kui Rootsi kuningas tahtis Karli lapsendada, sest paljudele jäi mulje et kuningas tahab Desiree ja Karli last Oskarit lapsendada. Aga minu meelest oli väga lahe etendus eriti kuna see oli ajalooline ja inimesed õppisid läbi selle ajalugu.
tohi ropendada, aga ausaltöeldes oli see antud situatsioonis täiesti õigustatult öeldud ning ma leian, et normaalse inimese kohta suutis ta end sellises olukorras olles liialtki hästi tagasi hoida. Enamus inimesi seda ei suudaks, mina isiklikult oleksin küll endast palju rohkem välja läinud. Välja oli toodud ka teiste õpetajate omavahelist suhtlemist, suhtumist samadesse antud õpilastesse ning ninde käitumist antud olukordades. Õpetajate nägemus sellest klassist oli üldjuhul sarnane, kuid paljudel õpilastel oli klassi seas isiklikke lemmikuid keda nad kiitsid. Mõni õpetaja läks klassi halva käitumise pärast niivõrd närvi, et pani isennastki kahtlema oma õpetamisvõimetesse. Vaevalt, et see normaalne on, kui oled inimesi terve aasta õpetanud, nende õpetamiseks ränka vaeva näinud ning aasta lõpuks selgub, et nad pole siiani siiski suurt midagi õppinud, kuna neid on lihtsalt võimatu ennast kuulama panna. See pani mindki
Ometigi jäin ma selle tagajärjel kolmandat klassi kordama ja ma ei unusta seda kunagi, sest lapsepõlve mälestused jäävad kogu eluks meelde. Pealtvaatajana osalevad koolivägivallas väga paljud inimesed, kes lihtsalt ei julge midagi teha või siis kardavad vahele astuda, sest järsku on need inimesed ka siis tema vastu. Ise olin just eelmisel aastal pealtvaataja kuidas ühte tüdrukut kiusati ja mõnitati. Algas see kõik lihtsalt tema nime kaudu. Keegi klassist ütles talle midagi ja kogu klass läheb sellega kaasa. Osad lihtsalt naeravad ja vaikselt hakkavad kõik talle midagi ebameeldivat ütlema, et kaasa minna nende klassi kõige ülbematega. Täpselt sama tegin ka mina. Ma ütlesin seda mida ma pärast hakkasin kahetsema. Hiljem kodus mõtlesin ma järgi, et miks ma üldse midagi pidin ütlema ta ei ole ju mulle mitte midagi halba teinud. Ma saan ju temaga hästi läbi ja ta on mind ka palju aidanud kooliasjades.
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja ko...
meeskonnale. Ühel õhtul läksid aga viienda klassi poisid Kirp, Kaarel, Sander ja Guido diskoõhtule kuid siis tulid seitsmenda klassi poisid tüli norima ning, Roman pandi vägeva dzuudovõttega pikali ja siis majandi esimees otsustas ka oma poja dzuudoringi viia ja kinkis ringile 20 uut matti. Ringiga liitusid nüüd paljud uued õpilased. Ühel päeval ilmus Vilgumäele võttegrupp et teha film Eesti ajaloo kohta. Viiendast klassist valiti filmi Sander, Kirp ehk Marek ja Eneln. Teised olid nende peale väga kadedad, kuna filmis osalejad ei pidanud kolm päeva koolis käima.Talvel tuli klassi uus poiss Tallinnast kelle nimi oli Viktor.Viktoril olid kopsud haiged ning arst soovitas talle maaõhku.Viktor tegeles ka mustkunstiga. Ta võlus kõiki õpilasi enda vägevate trikkidega ning klass valis ta Nääriõhtul saali ees tüdrukute poolt tehtud luuletust lugema. Viktoril läks
Ta mõistis, et keegi on talle midagi joogi sisse pannud. Ta uuris peol välja, et nende klassi poisid tegelevad narkootikumidega ning Sten oli selle kõige esiotsas. Sten pakkus talle tabletti, kuid Liis läks koridori ja sülitas tabletti välja. Ta kohtas väljas Sethi, kes viis ta ka koju ning nad lubasid hakata igapäev õhtul kokku saama. Tasapisi ta hakkas aru saama, et Seth varjas ta eest palju asju ja valetas. Ükspäev tuli kooli politsei koos narkokoertega. Keegi klassist vahele ei jäänud kuni jõuti Sethini, tema juures hakkas koer haukuma ja ta kotist leiti tabletid. Ta viidi politseisse. Õhtul läks Liis lastekodusse teda otsima ja leidis ta. Ta sai aru, et Seth valetab talle näkku ning tuli ära. Ta märkas, et teda hakkas jälitama üks must Mercedes. Ta arvas, et Seth on talle mingid narkoärikad järgi saatnud. Ta tegi kõik selleks, et nad teda kätte ei saaks. Sõitis rattaga eest ära ja enne välja ei läinud, kui nad olid lahkunud
Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem. 1891 - 1893 toimus valdade reorganiseerimine. Hariduse ümberkorraldamine 1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel 1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega. 1893. a Tartu ( Jurjevi) ülikoolis õppetöö vene keeles. Langes eestlaste huvi hariduse vastu, kirjaoskus.
Õpetaja: Uudishimulik õpetaja, kellel oli raske aksepteerida Triibiku erinevusi võrreldes teiste õpilastega. Samas oli õpetaja murelik Triibiku ja tema heaolu pärast. Raamatu lõpus näitas õpetaja välja ka seiklushimu ja abivalmidust. Bert ja Birgit: Katre ja Andrese lapsed. Tavalised lapsed, kellele meeldib väga Triibik, kahjuks Triibiku arvates on nad väga tüütud. Raamat sobib lugemiseks alates 3. klassist kuna on üsna mahukas ja võib väiksematele lugejatele jääda arusamatuks. TLÜ Haapsalu Kolledž Tiina Laurand
Viimases korraldatud uuringus vaadeldi esmakordselt 12 veebilehe kasutamise infot mõlemas sihtrühmas kokkuvõetuna. (Emor) Ülekaalukalt on Eesti populaarseim veebileht Neti, mida külastab iga päev keskmiselt 40% ehk ca 262 000 6-74-aastast internetikasutajat. Netile järgnevad Delfi ja Hot. (Emor) 3 Küsitluse tulemused Küsitlusest võtsid osa 20 õpilast Kehra Gümnaasiumi 9. A klassist 10 poissi ning 10 tüdrukut. Kui palju aega veedavad 9A klassi õplased Internetis? Järgnevast tabelist näeme, et poisid kasutavad Internetti veidi rohkem, kui tüdrukud. Vaid kolm tüdrukut veedavad päevas Internetis 1 tund ja vähem aega. Pooled õpilastest kasutavad Internetti 2 tundi päevas. Viis poissi ja kaks tüdrukut kasutavad veebi kolm ja rohkem tunde. Sellest tabelist saame järeldada, et meie klass on väga suur Interneti sõber.
ja kommetelt HARIDUS • Tasuta haridus lasteaiast ülikoolini. • Kohustuslik aine on religioon. • Kokku Iraagis on 6 ülikooli. (19 tehnilisi instituute) • Rohkem õpetatakse humanitaar aineid. • Kohustuslik haridus on kuuest aastast. • Algkoolis on 6 aastat, pärast sooritatakse eksamit ja veel 6 aastat, mille käigul valmistatakse õpilasi ülikooliks. • Haridus on araabia keeles. Põhja Iraagis kurdi keeles. • Viiendast klassist õpivad lapsed inglise keelt. • 1998 aastal 80% inimestest Iraagis oskasid lugeda ja kirjutada. • Kõrgharidus sarnaneb Lääne-Euroopa kõrgharidusega. • Tudengidel Iraagis on head tingimused õppimiseks. (ühiselamud, stipendiumid) WEST KES TEEB OTSUSEID? • Aastatel 1979–2003 oli Iraagis diktatuur: kogu võim oli repressiivse Ba'athi partei käes, mida juhtis president Saddam Hussein. • Ba'ath kukutati aprillis 2003 USA ja teiste riikide
Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on igaühe ainulaadsuse aluseks, mis tõestab seda, et see, kes me oleme ei ole vaid pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite tulemus. Inimeste teadvustamata põhieesmärgiks on oma vaimse potensiaali kasutamine, teostamine ja enese arendamine. 1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele. Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale. Alles tunduvalt hiljem võeti üht-teist sellest üle ka tavakooli. Näiteks see, et pole ainult tüdrukute või poiste klasse, tütarlastekoole jms. Erinevalt paljudest tavakoolidest ei ole waldorfkoolis kasutusel tavapärased valmiskujul
Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma emme, vanaema või õe juurde minna. Kellel täna siis kedagi ei ole, tulgu abiõpetaja Riina juurde. Nõndaks, alustame. Viieks loe. ( Jagan rühmadesse ka lapsed, kellel peol kaaslast ei ole). Number ühed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kahed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kolmed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku
Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16). Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform tutvustab mõningaid muudatusi aine struktuuris ja organisatsioonis esimesest klassist kuni 10. klassini. Üks peamine eesmärk teadmiste edendamisest on aidata kõiki õpilasi arendada oma põhioskusi, mis võimaldavad nendele aktiivselt osaleda teadmiste põhises ühiskonnas. Norra kooli süsteem on kõikehõlmav; seal peab olema ruumi kõigile. Igaüks annab samad võimalused arendada oma võimeid. Teadmiste edendamise eesmärk on aidata ja tagada kõikidele õpilastelle, et nad saavad adapteeritud haridust.2 Õpilased üldse ei saa hindeid algklassides
mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ametikooli õppima tulla. Minu sugulane juba käis siin koolis, ta alustas aasta ennem mind ja temalt sain ma palju infot selle kooli kohta. Kõik see oli positiivne ja ma otsustasingi selle kooli poolt. Tänu temale sain ma palju paremini kooli sisse elatud kui keegi teine minu klassist kuna mul oli palju tutvusi ennem kooli tulekut juba tekkinud ja ma olin aasta varem samal ajal kui sugulane siia koli tuli seda kooli vaatamas käinud ja tutvunud ringkonnaga. Mul on hea suhtlemise ja ära kuulamise oskus. Mulle meeldib ja ma oskan joonistada ja maalida. Olen hea äri vaistuga. Meeldib kõike teha kiiresti ja hästi. Kuigi vahel jään aja rappa. Mulle meeldib hea koostöö klapp ja teen kõike et oma töökaaslastega(hetkel klassikaaslastega) hästi läbi saada
inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga kiiresti. Kuid ma tunnen ka inimesi, kes ei suhtle teistega eriti. Kuid esmamulje inimestest, kellega sa ei räägi võib olla väga vale. Kui mina kooli vahetasin ei tundnud ma alguses klassist mitte kedagi. Ma ei suhelnud eriti kellegiga ja mul jäi nii mõnest inimesest väga vale mulje. Nendega hiljem rääkides mõistsin ma, et ma olin eksinud ning leidsin endale palju uusi sõpru. On teada, et loomad ei saa ilma liigikaaslastega suhtlemata hakkama. Neil on vaja liigikaaslaste abi ja toetust näiteks toidu leidmisel ja kogumisel ning ka elukoha leidmisel või vahetamisel. Inimestega on samamoodi. Et elus hakkama saada on inimesel vaja
oleme ülekohtuselt süüdistanud täiesti süütut inimest. Paljudel aga puudub võime asetada end kellegi teise olukorda ning on ka selliseid, kes ei ürita ega tahagi mõista mitte kedagi peale iseenda- sündinud egoistid. Egoist on isekas inimene, kes mõtleb ainult iseenda heaolule. Kas polnud ka mitte Virgu Andres omamoodi egoist? Oli ju tema peas pidevalt mõte, mida küll teised arvavad. Näiteks ei lubanud Andrese uhkus, et tema tütar alamast klassist pärit mehega sehkendab, sest avalikkuses poleks see just kuigi head muljet jätnud. Aga ka tollest karmikäelisest mehest tuleb aru saada. Kui panna end Andrese olukorda, leian, et ta käitumine on mingil määral õigustatud. Ega tolleaegne ühiskond poleks samuti sallinud erinevate seisuste vahelist abielu ning Andresele oli kirikuõpetajana maine väga tähtsal kohal. Samuti pidi ta ka oma vara eest hoolt kandma: kuidas saabki siis sulaseks tööle võtta puruvaest meest, kui kogu aeg peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
