Mina ja loodus Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Normaalsete inimeste keeles lilled, puud, põõsad, ookeanid, mäeahelikud ja paljud muud asjad, mida oled ilmselt õppinud esimesest klassist saatik. Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda? Minu jaoks on loodus eelkõige inimese poolt puutumata mets, sest seal on loodus ise rajanud teed ja saab ise hakkama. Olen lapsest saati olnud looduslaps, sest olen
elustiili. Keskklass- kuulub keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Alamklass- kuuluvate inimeste sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neist elab juba täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Sotsiaalne mobiilsus- Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand. Seisuslikud ühiskonnad- Feodaalühiskond (positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnast teise liikumine oli väga raske). Eliit- Mõjukus ühiskonnaelus (seostab ka lugupeetavusega)
Birkenfeldt ja volkov linna ehitusosakonna mehed (olid) Aino pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune
kokkupuudet, hiljaks jäädes (kui viirus jõuab närvisüsteemi) pole enam ravi. Oluliselt vähendab nakkuse ohtu ka haava pesemine vee ja seebiga ning töötlemine joodipiiritusega. (Marutõbi) 8 5. TEADLIKKUS VIIRUSHAIGUSTEST JA KOKKUPUUDE NENDEGA TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS Viisin läbi küsitluse Tallinna Õismäe Gümnaasiumis 9. ja 11. klasside seas. Küsitlus koosnes seitsmest küsimusest. Kokku vastasid 58 õpilast, neist 22 oli 11. klassist ja 36 oli 9. klassist. 11. klassi õpilased olid viiruste teemat alles hiljuti käsitlenud bioloogia tundides. Küsimus 1 : Millised nimetatutest on viirushaigused? Selles nimekirjas on 3 haigust, mis ei ole viirushaigused: süüfilis, katk ja tuberkuloos. Süüfilist pakkus 11. klassis 41% ja 9. klassis 25%, katku pakkus 11. Klassis 50% ja 9. klassis 75% ning tuberkuloosi pakkus 11. klassis 60% ja 9. klassis 17% vastanutest. 11. klassis teadsid kõik, et gripp ja tuulerõuged on viirushaigused, aga 9
Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (nt India, Prantsusmaa) pole liikumine ühest kihist või klassist teise nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (nt Ida- ja Kesk-Euroopa). Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutati enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole ainumäärav enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda
riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes vägivalda ning hukkas kristlike, levis ka märtrite ehk ristiusu nimel hukkunute kultus. Kui aga 313. aastal keiser Constantanius ristiusu legaliseeris, kasvas kristlaste arv tormiliselt ja nende seas oli igast ühiskonna klassist inimesi. Paljud vahetasid usku ka oma kasu silmas pidades).Jõukatelt inimestelt saadud rikkuste valitsemiseks valiti tekkinud kogudustes ametiisikud: piiskopid, toomhärrad jt. Rooma riigi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtse ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Rooma keisririigi ajal elasid Kesk- ja Ida-Euroopas ka erinevad germaani rahvad. Usutavasti levis ristiusk ka nende seas. Üldiselt vaadates oli Rooma riik
) A: ? ? (Milline kool see on? Kus see asub?) B: 187, ? ?(see asub mustamäel Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aastat tagasi Gustav Adolfi Gümnaasiumisse ja seal on pisut raske, kuid siiski läheb hästi. Muidu, kui kaua sa oled juba Tallinna Tehnikagümnaasiumis käinud?) B: (mina olen siin käinud esimesest klassist alates.) A: , ?(vau, millal sa põhikooli lõpetad ja kuidas sa õpid?) B: , ? (neljadele viitele õpin ja põhikooli lõpetan sellel kevadel, sina vist ka jah?) A: , . . . ?(jah, mina lõpetan samuti sellel kevadel ja loodetavasti lõpetan samamoodi neljade-viitega. Praegu mõtlen juba mida edasi teha kas jääda sinna, või vahetada kooli. Millised on sinu tulevikuplaanid? Kas tahad omandada kõrghariduse?) B: , , , ,
Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suur. On olemas mitmesuguseid laule ja tantse. Klassikalistest lauludest "hard rock"ini välja . Sama on ka tantsudega. Noored peavad tantsuks diskomuusika saatel kargamist ja poseerimist. Jah, tõesti ka see on tants, kuid hoopis teisest klassist on võistlustantsud. Nende hulka võib lugeda valssi, rumbat, sambat, salsat, mambot jpt. Veel on olemas mitmesugused hip-hop-, kõhu-, rahva- ja seltskonnatansud, samuti ka ballett. Inimesed, kes on need enda jaoks avastanud naudivad seda. Neil on suur kirg seda teha ning enamjaolt on nii, et kui proovida ükskõik mistahes tantsu , on see meeldiv kogemus ning soovitakse seda veel teha. Aga mida me teeksime siis ilma muusika ja tantsuta? Vist mitte midagi. Kõik
Austatud kuulajad! Mina olen ......., ..... klassist. Ma räägin teemal "Koolivägivald tabab nõrku- vägivalla all kannatavat õpilast tuleb vaimselt aidata". Küsimused esitaga palun peale esitlust ! Aitäh! Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse ja, nagu hiljem selgub - lihtsalt niisama? Mis tunne on vaadata kannatanu hirmunud ja pisaraid täis silmadesse? Miljonid lapsed veedavad enamus aega haridusasutuste hoole all . Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb on see, et kuigi koolidel on oluline roll laste kaitsmisel, puutuvad paljud lapsed koolis kokku vägivallaga ja see takistab omada kvaliteetset haridust, kuna vägivald põhjustab hirmu ja depressiooni. Olgu see vägivald vaimne või siis füüsiline, kõik jätab hinge sügavad armid.Enamasti on sellistel õpilastel raskusi eneseväljendusega, õpp...
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema
02.2012 Ta r t u 2 0 1 2 Tutvustus Selle küsitluse kirjutasin selle pärast, et teada saada kuidas arvavad õpilased koolist ja selle õpetajatest ning kuidas neil läheb ja kuidas saaks kooli muuta õpilasele mugavamaks nende enda arust. Eeldasin, et kooli ei armastata ega ka vihata vaid on lihtsalt üks igapäevane rutiinne kohustus. Küsitlus toimus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 8. D klassis 16-l veebruaril, umbes kella 12.00 ajal. Klassist küsitleti 10 õpilast, kellele igale ühele anti ette 5 valikvastustega küsimust ja 1 vaba vastusega küsimus. Küsimused 1. Kas teile meeldib koolis käia? a) Üldse mitte x x x x b) Natukene x x x x x x c) Täiega 2. Mis on teie keskmine hinne? a) Ainult 5ed x x x b) 4ad, 5ed x x x c) 4ad, 3ed x x d) 2ed, 3ed x x 3. Kuidas teile meeldivad õpetajad? a) Nõmedad x
Kõne Abort Tere! Mina olen Maris Raig, kaheksandast b klassist ja räägin teemal abort. Esiteks- mis on abort? Abort on loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Kui palju tehakse aborte? Hinnanguliselt tehakse maailmas iga kuu 1 202 000 aborti. Kokku on maailmas aastatel 1920-2006 tehtud hinnanguliselt 929 000 000 aborti. Eesti on abordiga lõppevate raseduste tabelis neljandal kohal-ehk 47% ja see protsent kasvab iga aastaga. Eestis tehakse iga päev keskmisel 50 aborti. Pole siis
23 inimest väitsid, et nad xxx. Minule üllatuseks oli nende hulgas ainult üks 6.- 7. klassi õpilane. 18 õpilast vastasid, et nad veedavad umbes ühe päeva antud keskkonnas, 9 last kaks päeva ja 8 last kolm päeva. Ülejäänud 15 noort on nädalas neli või rohkem päevi. SLAID 7 Küsisin noortelt, kas nad xxx. 44 õpilast tunnistab, et nad ei tee selleks midagi. Nende hulgas oli enamus 8.- 9. klassist. 29 õpilast väidavad vastupidist. Üldiselt toodi vastuseks, et xxx, Kusjuures ükski õpilane ei vastanud, et ta xxx. Arvatavasti,xxx + Kuna xxx on aina rohkem hakatud tõsiselt võtma, küsisin lisaks õpilastelt, kas nende arvates on xx. Enamus õpilasi arvas, et xxx. SLAID 8 Uurimistöö alguses püstitatud uurimisküsimusele sain töö käigus vastuse. Enamus xxx. Hüpotees, et xxx, leidis täielikku kinnitust, kuna xxx. Uurimistööd tehes sain uue kogemuse
Mul on hea meel Teile teatada, et … TERVITUS, DIALOOGI ALUSTAMINE: Oodake natukene, ma pean uurima! Küsija: Tere! Vabandage, kas tohib Teid tülitada? Ma olen Leena Vabandage, kuid ma ei saa praegu sellele küsimusele Ivanova kahendast klassist. vastata! Ma helistan kuulutuse peale. Ma ei eksi, kui ütlen, et …….. Kas see on reisibüroo Ümbermaailmareis? / Kas olete reisibüroo Vastan meeleldi teie küsimusele …… sekretär (juhataja, administraator)? Vastaja: Tere! Jah, Teil on õige ühendus. Ma olen reisibüroo …… HÜVASTIJÄTT, DIALOOGI LÕPETAMINE: sekretär (juhataja, administraator)
Lähte Ühisgümnaasium Frank Conrad referaat Erely Kutter 12.t Lähte 2015 Nimi: Frank Conrad Sünniaeg: 04.05.1874 – 11.12.1941 (vana kalendri järgi) Sünnikoht: Pittsburgh, Pennsylvania Amet: Leiutaja, insener Frank Conrad lahkus 16aastasena koolist 7.klassist ja ei naasnud kunagi enam tagasi ametlikku kooli. Ta alustas tööd tööpingi abilisena Westinghouse’s. Kui ta 23.aastaseks sai edutati teda Westinghouse’i testimis osakonda, kus arendati ja testiti selliseid asju nagu vatt- tundmeeter. Hiljem edutati ta peainseneri abiks. Kokku sai ta lõpuks üle 200 patendi. Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas t...
ajaviide vihmasel päeval.Minu meelest läks esinejatel väga hästi ja mingeid probleeme ei olnud seoses esinemisega.Lauljate hääl oli ilus ja selge ja kõik oli ilusti kuulda.Kõik laulud õnnestusid väga hästi ja midagi halvasti ei läinud. Kõige erilisemaks tegi kontserdi see , et seal esines oma kool VKLG.Lisaks sain teada , et seal kontserdil esinesid ka mu vanema venna klassi kaaslased.Üks nendest oli kindlalt Ott Raa.Aga ma ei tea kas seal kontserdil esines kedagi meie klassist.Aga ma arvan, et ma nägin oma klassist ühte tüdrukut kelle nimi on Carmen Oroperg.MA ei tea kull kas tema perekonnanimi on õigesti kirjutatud. Selliseid kontserte võiks olla veel rohkem.Vähemalt paar korda kuus kuid see vist väsitaks nad ärä.Ettepanekud nii esinejatele kui ka korraldajatele oleks järgmine: TEHKE ROHKEM VKLG KONTSERTE!!! .Ühe kontserdi võiks teha meie linna Kubja lauluväljakul suve ajal. Kokkuvõtteks võin õelad,et Kontsert oli huvita ja meeldejääv
Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. 30. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik 31. Isand Sooba nägi välja nagu vana indiaanlane, ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) 32. Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel 33. Aabel 7. a, Tooderi poeg 34. Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu 35. Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut
seda otsima. Niipea kui ema pea taastub, läheb Clara tööle. Aastate jooksul on Ferula ja Clara loonud sügava sõpruse. Ferula tunded Clara vastu piirnevad kirgliku armastusega ning tema ja Estebani vahel areneb Clara kiindumuste üle võistlus. Ühel hommikul tuleb Esteban ootamatult koju ja leiab Ferula Clara voodist. Esteban lööb Ferula majast välja. Lahkudes neelab Ferula Estebani igavesse üksindusse. KLASSIDEVAHELINE VÕITLUS Vaimude maja peategelased on pärit kahest vastandlikust klassist: maa- aristokraatia ja talupojad. Enamik Ladina-Ameerika elanikkonnast, nagu ka kõik romaani tegelased, kuuluvad ühte neist kahest klassist. Põhimõtteliselt on ainus erinevus klassi vahel see, mida kasutavad riigiteenistujad. Talupojad võivad liituda politseijõudude või armeega ning saada juurdepääsu haridusele ja kõrgema klassi staatusele, nagu Esteban Garcia puhul. Perekonnad del Valle ja Trueba esindavad maad omavaid kõrgema klassi criollosid (criollo on inimene,
hälbe tavakoolis õpilaste arvamusel. Uuring (küsimustik) oli jagatud 4 grupiks/blokiks. Küsimustikus oli 16 valikvastust (jah/ei) ja 7 vabavastusega küsimust. Küsitud oli lapse vanus ja sugu ning olid esitatud sellised küsimused, nagu: Millised probleemid valmistavad teile muret koolis, milliste probleemsete lastega olete koolis kokku puutunud,mis mõjutab teie valikut ja käitumist,kas teie või teie sõbrad käivad suitsetamas tunni vaheajal jne. Vastasid tuttavad 11. klassist Valga Vene Gümnaasiumist. Vastanutest oli kokku 27 inimest, nendest 11 tüdrukut ja 16 poissi. Niisiis, tulemustest: 1.) Küsimus ,,millised probleemid valmistavad teile muret koolis"? Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud probleemid, suur õppekoormus ja pinged, palju kodutööd; tüdrukud: eesti keele tase (kartus mitte saada tööd tulevikus), õppekoormus ning kiusajad) 2
tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines. 1934.a. kui haridusministriks sai N. Kannu gümnaasiumile lisandi üks klass,
Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium. · Õpetaja kokkulepitud piirides autonoomne. Waldorfkooli Struktuur · 7-aastane rütm 1. Lasteaed ehk eelkool (4-6a. lapsed) 2. Kooli keskaste klassid 1-8 (6-13 a. noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised
1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal. Eesti 20. sajandil
väärkohtlemisest siis on ta ka täna õhtul siin.Mõte on selles,et läbi kogemuste nii heade kui halbade oleme koos kasvanud ja muutunud.Selliseid muutusi meis kirjeldatakse isegi filmides näiteks Harry Potter ja tarkade kivi. Kui olla täiesti aus siis mul ei olnud õrna aimugi millest ma täna räägin ja mulle tundub,et Mari oskab mõtteid lugeda kuna ilma ,et ma oleks pidanud isegi küsima ütles ta mulle millest ma peaksin rääkima. Ta ütles,et peaksin rääkima jutte oma klassist ja alustangi ühest mis mul on alati meeles kuna see räägib minust.Minu esimene koolipäev oli jube.Ma ei usu ,et ma ühe sõna ka oleks vahetanud kellegagi terve esimese perioodi peale küsimise mis ruumis tund hakkab.Ja usun ,et teistelgi oli nii välja arvatud Maril kelle vend kais 11 s klassis ja,kes oli ise väga avatud ja jutukas. Kui me täna siin istume tuleb mulle meelde kuulsa Aristotelese ütlus:hariduse juured on kibedad aga viljad magusad
suurt numbrit kuna sai müüjaga hästi läbi ning ütles talle, et ei ole vaja muretseda. Siiski mu sõber läks poodi ja pani raha letile ja tunnistas oma süüd. Kuigi sedapuhku karistust ei järginud on see hea näide kuidas süümepiinad mõjutavad käitumist. Teoses ,,Kuritöö ja karistus" on peaosaline noor üliõpilane Raskolnikov, kes on vaene, tark, ent naiivne. Ta tundis üht liigkasuvõtjat, kes oli Raskolnikovi silmis selle teoga madalamast klassist, ning otsustas tolle tappa, lootes seeläbi maailma parandada ning ka enda elu paremaks muuta, varastades raha. Tapmine aga muutis tema elu hoopis halvemaks. Tundes iga päev kohutavaid süümepiinu, mis kasvasid järjest suuremaks, hakkas ta endasse ja ka teistesse ükskõiksemalt suhtuma, kuigi siiski usaldas Sonjat. Ta ei mõelnud, et võiks veel oma elus rõõmu tunda. Kõige suuremasse masendusse sattumise eest kaitses teda Sonja, kes
Armastus kui ka viha on pimedad Esimesest klassist alates istusid väike tüdruk ja poiss koos ühes kooli pingis. Said lähemalt tuttavaks ning mängisid õues hiliste õhtu tundideni. Teismelise eas muutus sõprus enamaks. Nende vahel tekkis armastus, mis pimestas mõlemaid. See oli suurepärane ning tundus nagu sellel õnnel ei tulegi lõppu. Kuid ühel päeval hakkasid vaidlused tekkima ja erimeelsused. Nendest arenesid edasi tülid, mis viis lahkuminekuni. See oli mõlemale valus ja tekitas südamesse armastuse asemel viha
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!! (Poiss haarab koolikoti ja üritab lahkuda, kuid tüdrukud takistavad tema teed.) Laura: Õuu rahune maha, kuhu sa jooksed? Liis: Me küsisime ...
Teose kulminatsioon on haiglas, kui Paul saab teada, et peab rindele naasma. Seda selle tõttu, et siis on aimatav juba, et keegi neist rindele minejatest enam elusana tagasi ei tulnud. Teos lõpeb peategelase langemisega lahingus. Lõpplahendus mõjutas tegelaste elu jäädavalt nad kõik surid. Ma arvan, et lõpplahendus oli igati sobilik sellise kurva ilmega raamatu lõpetamiseks. Tegelased. Teose tegelasteks on 7 noormeest, kes ühest klassist koos läksid vabatahtlikult sõtta. Nendeks on: peategelane Paul Bäumer, Müller V, Leer, Tjaden, Detering, Haie Westhaus,Albert Kropp. Lisaks neile on üks tegelane ka Stanislaus Katczinsky. Tegelased saavad omavahel hästi läbi, kuna on klassikaaslased. Tegelased on täiesti usutavad, sest igaühel neist on oma lugu, nad ei samastu muul moel, kui sedasi, et nad on klassikaaslased. Ma arvan, et tegelased on hästi erinevate ellusuhtumistega. See on hea, sest lugedes saad
klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud eesmärki ja kindlat kohta gümnaasiumis. Põhikooli lõpuklass on paljudele õpilastele koht, kus tuleb otsustada, mida oma eluga peale hakata, kelleks saada või mille poole püüelda. Alates 9-ndast klassist tuleks teada, millistele õppeainetele rohkem tähelepanu pöörata ning kus rohkem pingutada. Enda soovide ja valikute kindlakstegemine on tähtis, kuna see otsus mõjutab järgnevat vähemalt kolme aastat õpilase elus. Valiku tegemisel tuleb kasuks muidugi teadmine enda tulevikuplaanidest, soovidest ja selleks vaja minevatest oskustest. Üheksanda klassi kolmanda veerandi lõpus toimuvad gümnaasiumi sisseastumiskatsed, kus
6. Erinevad intressidega % ülesanded ja leia nende liigtus Osa leidmine terviku järgi. 420 küpsist oli kausis, lapsed sõid 42 protsenti ära. Mitu küpsist jäi alles? 420-100% 420x 42 x-42% = 100 =176,4(176) 420-176=244 Vastus: 176 küpsist jäi alles Terviku leidmine osa järgi Klassis oli 18 õpilast, kuid see oli 68 protsenti tervest klassist. Mitu õpilast on puudu? 18-100% 18 x 68 x-68% = 100 = 12,2(12) Vastus: 12 õpilast on puudu. Suhte väljendamine protsentides. Arvutilaos oli 164509 arvutit, kuid neist oli 68092 lahtistes pakkides. Mitu protsenti arvuteid on lahtistes pakkides? 164509-100% 68092 x 100 68092-x% = 164509 =41,3%(41%)
olnud nõus osalema selles ürituses. II. Võistkonnad, kes võtavad osa on 1-5 klassini segavõistkonnad ning 6-9 klassi õpilastest koosnevad segavõistkonnad. III.Võistkondadesse ei tohi kuuluda need õpilased, kellel see on keelatud õpetaja poolt antud põhjusega. VÕISTKONNAD I. Võistkonnad luuakse vastavalt õpilaste arvule, kes soovivad ja tohivad mängida jalgpalli. II. Võistkonnad hakkavad olema 1-5 klass sega tiimid, võetakse igast klassist õpilasi ning pannakse kokku võimalikult võrdsed tiimid koos juhendaja abiga. Teine grupp võistkondadest koosneb 6-9 klassi õpilastest. III.Igal võistkonnal on kohustuslik mõelda välja oma võistkonnale omapärane nimi. IV. Võistkonna nime annab võistkonna kapten samal päeval, kui üritus toimub korraldajate kätte. NB! Võistkonna nimi ei tohi olla mõni selline nimi mis juba eksisteerib. VÕISTLUSTE SÜSTEEM I
Sport Eestis 1945 – 1991 Jelizaveta Šmeljova 11.A Kehakultuur ja sport – valdkond, mis väljendas riiklikku rahvus-, kultuuri- ja ka spordipoliitikat Nõukogude riigis. Võimu lähtealuseks oli seisukoht, et kehaline kasvatus on kommunistliku kasvatuse lahutamatu koosteosa. Suur tähtsus oli juhtlausetel – "Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist. Nõukogude võimu poolt arendatud totalitaarsport põhines riikliku...
lootes, et ükski vaenlane ei leia teda. Paul mängis surnut, kui kuulis saame tema poole tulemas. Sõdur hüppas lehtrisse, see oli prantslane. Paul pussitas teda kõhtu. Paul istus lehtris pikka aega sureva prantslasega. Lõpuks lubas ta prantslasele, et otsib tema lapsed ja naise üles ja annab valuraha kaotuse puhul. Lõpuks Paul leidis oma klassivenna ning ta ütles paljud arvavad, et varsti tuleb vaherahu. Rindele naastes olid Pauli klassist 3 surnud, 4 kadunud ning 1 hullumajas. Paul nägi rindel olles väljaspool oma kraavi lindu, mille peale võttis ta taskust märkmiku ning hakkas teda joonistama ta tõusis püsti, et näha lindu paremini, kuid ta oli siis juba liiga nähtaval, teda tulistati ja Paul suri vaenlase lasu peale. Paul langes 1918. a oktoobris, ühel vaiksel ja rahulikul rinde päeval, millal sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta.
Sefiirist loss Ketlin Priilinn Selles raamatus tutvume reaalsusega, millised on inimesed. Ma mõtlen seda sellega, et see pole tavaline raamat, vaid see on üks mu lemmikuid rammatuid TEGELASED: INGA-KERSTIN- 16-17 aastane tüdruk. Väga tore ja arusaaja inimene. Ta läheb uude kooli. Hakkab käima 10. klassis. Loodab leida oma klassist oma armastust aga seda ta sealt kindlasti ei leidnud. Lõpuks armus ja oma ajaloo õpetajasse ja raamatu lõpus oli öeldud et tal oli normees nimega Kristjan. JAKOB- 16 aastane tagasihoidlik blondi peaga poiss. Varjab oma suur saladust, et ta tegelikkuses gei on sellest saavad teada ka teised ja ta on siis ka kiusamisohver DARJA JA ANDREAS- Nad olid parimad sõbrad said geipaaris tuttavaks ka Jakobi, Inga ja Kailaga. Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud
pommitati tänu sellele. Järgmises külas olles saavad Paul ja Albert pihta, peagi pandi nad rongi peale ja seal on ka Franz kes seal ka suri, Alberti jalg amputeeritakse. Paul oli jälle kodus puhkusel kus ema oli veel rohkem haigemaks jäänud, kuid Paul pidi naasema rindele mida ema ei soovinud kuid Paul siiski läks tagasi. Lahingus hukub enamus mehi ning 1918 aasta suvi oli kõige raskem ning ohvriterohkeim. Pauli klassist on elus veel vaid tema ja temagi sureb peagi 1918 aasta oktoobris.
11 Peeter Tammeorg TJ-17 1.Iseloomustada parempoolsest tähisposti? Vastus: Tähispost teepeenrale paigaldatud valgustpeegeldava elemendiga post, mis koos teiste postidega peavad juhile looma selge ettekujutuse tee kulgemisest.Paremal teepoolel peab olema üks ristkülikukujuline helkur. 2.Iseloomustada vasakpoolsest tähisposti? Vastus:Vasakul teepoolel kaks ringikujulist helkurit. 3.Bussipeatuste tüübid (skeemid)? Vastus: Bussipeatusetüüp tuleb valida sõltuvalt maantee klassist. I ja II klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga. I klassi maanteel tuleb eelistada kiirteega analoogilisilahendusi. III ja IV klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema minimaalselt II tüüptabelist V ja VI klassi maanteel, sõltuvalt liiklussagedusest, võib bussipeatus ollakavandatud osaliselt kindlustatud peenrale või vahetult sõidurajale. 4.Nõuded bussipeatuste ooteplatvormidele?
Lisame sinna uue paketi ja paketi sisse ühe uue klassi. Nõnda loome aluse lihtsa ühe klassiga programmi kirjutamiseks. Paketile ja klassile tuleb anda nimi. Anname paketile nimeks näiteks ,,paki" ja klassile ,,Program". Paketi loomine: Klassi loomine: Nüüd, kui klass pole veel avanenud, teeme kataloogipuus sellele topelt klõpsu, meile avaneb selline pilt: Et meie ühe klassiga programm töötaks, peame me tegema sellest klassist Main klassi, sest nagu eelnevalt öeldud, iga programm peab sisaldama Main klassi. Kirjutame main juurde järgneva funktsiooni. Funktsioonidest konkreetsemalt teeme juttu pärast poole. Seega näeb asi peale muutmist välja nii: II. Lihtsa programmi kirjutamine, muutujad. 1. Nagu igas teiseski keeles, on programmi lahutamatu osa informatsiooni väljastamine. Javas, kui me tahame midagi väljastada, on olemas lause System.out.println(), kus
mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga. Ühiskonnas oli sel ajal nägemus, et kellegil ei sobi liiga tõsiselt suhelda oma klassist madalamatega ja kuna Katku talu oli palju väiksem ja väärtusetum, kui Kõrboja, oli Anna ka klassi poolest Villust ülem. Samuti oli Annal linnas omandatud haridus, kuid Villu oli vaid maakas. Vihavaenu tõttu ei soositud Villu Kõrbojale peremeheks minekut, kartes, et kui ta saab ka Katku talu, siis ta ühendab mõlemad üheks uhkeks Kõrbojaks. Eelnimetatud vastuseis kahe talu vahel ja Villu suutmatus otsustada kummagi kasuks jällegi tekitasid talle probleeme tema enda perega
sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Selline on siis ametlik kokkuvõte ühest üsnagi vahvast noortekast (ka see raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased just nii teevad ja/või käituvad nagu nad seda parasjagu teevad. Kindlasti võiks raamat vägagi huvitav lugemine olla neile noortele, kes ise bänditegemist on just alustanud siis on võimalik ju ka väike võrdlusmoment. Kerli Altmart toob lugejani põneva loo viiest kutist, kes hakkavad koolibändi tegema ja lisab sinna vürtsi tüüpide argipäevaelust
Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli. Väga paljusid on kooli, kus hakatakse võõrkeeli õpetama hiljemalt kui 1. klassist. Kool võtab võimaluse meilt keeleõppeks. Käime iga päev koolis ning paljud õpilased tunnevad, et kool piirab nende vabadust. Me ei saa öelda, et kool raiskab meie vaba aega, vaid võtab võimaluse puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Noortele võib tunduda, et kool piirab meie vabadust, aga kui õpilased koolis ei käi, ei omanda nad ka haridust ja tulevikus on neil raskem, sest tööd on raskem leida. Kooli suhtes meil
Rembrandt Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Ta sündis 1606 Leidenis. Isa oli veskiomanik, ema pagari tütar, nende perekond oli heal järjel. Rembrandt õppis maalikunsti mitme maalija juures. Pärast õpinguid läks ta tagasi kodulinna Leidenisse ning avas seal koos ühe sõbraga oma stuudio. Tuntumaks sai ta kui 1627. aastal saabus Leidenisse tuntud mees nimega Huygens. Tema kiidusõnad tõid Rembrandtile kuulsust ja töödele palju tellimusi. Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid tema maalimisstiili, nii et isegi tänapäeval on ajaloolastel kohati raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti või mõne tema õpilase tööga. 1631 kolis Rembrandt Amsterdami, oli seal edukas portreekunstnik. Ta abiellus kõrgemast klassist naise Saskiaga. Tänu sellele abielule pääses Rembrandit kõrgemasse...
Saladuslik kiri Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist, kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter, pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav ,,Me oleme ütlemata rikkad", armastas rääkida vanaisa. ,,Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled see on rikkus, teadmised see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest
eelisseisusesse. Pluralistlikkus riigis peab olema valitsus olema eraldatud riigi aparaadist ehk valitsus loob poliitikat ning riigimehhanismid viivad neid ellu.Lisaks peab valitsus arvestama, siis avaliku arvamusega ja kujundama poliitikat vastavalt. Neopluralistlik vaated ütlevad, et kõik ühiskonna grupid ei ole võrdsed, vaid majandus on eelis seisus. Kapitalistlik riik on ühiskonna klasside põhine riik, kus riik sõltub suuresti valitsevast klassist. Nendeks siis on tavalisemalt rikamad inimesed- pankurid, ettevõtete omanikud ning ka riigitöölised, kes siis moodustavad kapitaistliku ühiskonna klassi. Kapitalistliku riigi eesmärgiks saab pidada kapitalistliku klassi pikaajaliste huvide edendamise ning jättes kõrvale sotsiaalsed huvid. Leviaatalne riiki iseloomustab soov sekkuda ühiskonna tegemistesse ja teenida riigi huve. Sellisel riigil on 2 poolt-nõutav ja pakutav pool. Nõutav pool toimiks läbi valimiste, kus
See-eest oli neil aga usuõpetus, kus nad õppisid kõike oma usu kohta ja lugesid piiblit, tund oli kõigile õpilastele kohustuslik. Mina arvan, et tänapäeva noortele on antud liiga palju vabadust. Näiteks meie klassis valitseb täielik segadus ja meie muusikaõpetuse õpetaja arvates oleme me kooli kõige lärmakam klass. Vahel olen ka mina üks nendest, kes lärmab, aga seda juhtub vaid siis kui ma kellegagi ühes pingis istun. Vanasti sai selline asi toimuda vaid siis kui õpetaja oli klassist väljas või vahetundide ajal. Tundide ajal oli vaikus ja kord. Vanasti kirjutasid lapsed krihvliga tahvlile ja kui tahvel täis oli pidid lapsed kõik ära kustutama. Paberit oli vaid rikkamatel. Praegu on pabervihikud kõigile kättesaadavad ja kui lehekülg täis saab, siis keerame lihtsalt uue lehekülje. Veel saab tekste arvutisse trükkida ja printerist välja printida. Lisaks on tänapäeval e- raamatud ja e-õpikud, mida õppetöös kasutada saab. See võimalus pole veel
nagu toitlustus, ajaveetmisvõimalused jms. Maal asuvate ettevõtete puhul mängivad lisateenused lisaks asukohale sageli võtmerolli- kuna maapiirkondades on teenusepakkujaid üldjuhul vähe, kannab majutusettevõte tihtipeale vastutust pakkuda oma klientidele lisateenustena toitlustust, mugavat liikumisvõimalust ja sisukat vaba aja veetmist. Ilmselgelt sõltuvad kliendi ootused lisateenuste valikule ja hulgale ka majutusettevõtte tüübist ja klassist: hostelite ja puhkekülade sageli olematuid või kasinaid lisateenuseid ei pane keegi pahaks, keskklassi hotellide teenustele esitatakse juba oluliselt kõrgemaid nõudmisi ning viie- ja enamatärnilised hotellid peavad suutma oma klientide lisateenuste ootusi täielikult katta ja ennetada. Majutusettevõtte oskuslikus lisateenuste juhtimises seisneb kahtlemata suur osa ettevõtte edust, mis kajastub eelkõige klientide rahulolus, kõrgemates reitingutes ning seeläbi suuremas
enamuses noored, kuid kes ise eesti keelt korrektselt kõneleda ei suuda. See näitab seda, et huvi tuntakse rohkem välismaiste filmide, raamatute ja mängude vastu. Need sõnad tulevad nii loomulikult, et seda ei panda enam tähelegi. See seletab ka seda, miks inimesed lahkuvad Eestist-neile on jäänud mulje, et mujal on ilusam ja parem elu. Arvan, et koolides võiks panna rohkem rõhku emakeele tunnile, olenemata klassist, vanusest ja õppesuunast. Võiks välja tuua rohkem oma kultuurile iseloomulikke jooni. Näiteks need inimesed, kes loovad pere välismaalasega, võiks siiski õpetada ka oma emakeelt lapsele, see oleks suureks abiks enda kultuuri elus hoidmisele. Veel on näiteks toidukultuur Eestis väga mitmekesistunud. Itaaliast on tulnud meile pitsa, Tai, Hiina jms köök on meil väga tuntud. Samas on suutnud veel jääda tähtsale kohale eestlaste rahvustoidud, näiteks verivorst ja hapukapsas.
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks.
suurimat vara Eesti keelelist ja kultuurilist pärandit, kanda põlvest põlve. Nüüd on teie kord kanda seda pärandit edasi ja anda see üle järgmisele põlvkonnale. See on suur vastutus, edu selleks! Kallis sõber, mida siis sulle kaasa soovida! Soovin visadust ja tahet. Pea meeles- kes tahab, saab alati! Soovin õnne, sest õnne pole kunagi ülearu. Tahaksin teile pühendada ühe oma kalli sõbra luuletuse: On kitsaks jäänud klassiruum, Uks klassist viib, seal maailm suur. Vaid mõnda aega nukrust põed, Saad selgeks mõned elutõed. Saad teada mis võlts, mis eht. Saab leitud oma ristikheina õnneleht. Mis muud kui õnn kaasa, 2008 see on sinu lennuaasta. TUULT TIIBADESSE!
Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Õpingud Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku
seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai
Avatäited: aknad & uksed Aken Aknatüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratakse sõltuvalt vajalikustvalgustatusest ja insolatsioonist, insolatsioonist, nähtavusest (vaade), fassaadi lahendusest, energiatõhususe nõuetest, helipidavuse nõuetest, puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest, ilmastikukindluse nõuetest 2 1 Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi •nõrgestab puitu ja plasti •kahjustab viimistlust, Mehaanilised mõjurid kittimist •kasutuskoormus, Õhusaaste •omakaal •kahjustab viimistlust Lumi ja jää ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
