No nii mis ma nen. Siin realklassiga on tegu, kuid siiski matas palju vigu. Kuid kll me sellega harjume, ja varsti hoopis Kreegi peale karjume. Meil fsika ja keemia pris head, aga nendeski mned vead, Klassikaaslased on toredad, ja tdrukud pole ka ju koledad. Vaid hoopis nad meie kullatkid, kaitseme neid nagu rauast suurtkid. Klassijuhataja titsa vinge, vahest tema tunnis kerin lesse pinge. Loodan et see jb ka varsti ra, ning siis teeme tunnis vhem kra. Poiste kehka nagu venemaa hoki, Johannes siiski kik korvid ra blokib. Ise olen klassiga titsa rahul, ainult vahest Holgeri ego klassi ei mahu.
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
Elu pole puhkus vaid tegutsemine Huvitav, mida küll teie arvate sellest lausest, et elu pole puhkus vaid tegutsemine? Eks igal inimesel on selle kohta oma arvamus, sealhulgas ka minul. Enda arvamusega ma proovin tõestada, et elu on tegutsemine. Alustame sellest east, kus inimene tuleb siia maailma. Juba väikese lapsena ta peab õppima, kuidas siin hakkama saada, ta õpib rääkima, sest ilma selleta on elada päris raske, kõndima, samuti on see eluks vajalik, kuigi ilma kõndimiseta saab ka elada, kuid siis poleks see täisväärtuslik elu, ja inimene ei saaks teha asju, mida ta arvab, et tal oleks vaja teha. Teame ka seda, et väikestel lastel meeldib väga midagi oma kätega valmistada. Näiteks meeldib lastele joonistada, kindlasti meeldib voolida midagi, teha kujundeid, laps proovib midagi endas kätega luua. Juba see on tegutsemine. Kui laps kasvab suuremaks, lähevad nad kooli. Koolis õpivad lapsed tavaliselt seitsm...
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
Muusika Kuidas kirjutada retsensiooni 1. Kirjuta nagu ajalehe artiklit 2. Millal, kus ja mis see oli (kuupäev, koht ja üritus) 3. Mis see on? (kirjelda seda üritust või festivali põgusalt) a. Kirjelda üritust põgusalt 4. Enda põhjendatud arvamus a. Kuidas publik selle vastu võttis b. Repertuaar c. Kas ole hea või mitte d. Millised koosseisud Ludvig van Beethoven (1770-1827) Läks noore mehena viini, tahtis et mozart hakkaks tema õpetajaks. 1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse r...
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime. Ime, mis on teistele inimestele salajane. Igaüks tahaks seda imet mõista, aga see on võimatu. Võimatu, sest ühelt poolt nii lihtsat mehhanismi nagu toosi on raske avada ilma õige inimeseta. See õige inimene ongi võti, millega võib avada tikutoosi, mis on imesi täis. Üks otsib seda võtit kaua, teine aga lei...
Ich, meine Schule und meine Klasse Ich gehe zur Schule. Ich besuche das Gymnasium Antsla. Das Schulhaus ist ganz groß . Das Schulhaus hat vier Stöcke. Die Schule hat viele Klassen. Meine Klasse ist klein. In der Klasse sind zwei Fensters und ein Tür. Der Fußboden ist grau, die Wände sind gelb und die Decke ist weiß. In der Klasse sind neunzehn Stuhle und neunzehn Tische. Auf dem Lehrerin Tisch steht ein Blumentopf. In meiner Klasse sind acht Mädchens und zehn Jungen. Sie alle sind lustig und freundlich. Unsere Klasslehrerin ist Frau Kukk. Sie ist auch freundlich und lustig. Meine Nachbarin heißt Liisi und sie ist fleißig und lustig. Ich habe sechs und dreizig Stunden in der Woche. Am Montag und am Dienstag habe ich acht Stunden, am Mittwoch und am Donnerstag habe ich sieben Stunden und am Freitag habe ich sechs Stunden. Mein Schultag beginnt um acht Uhr. Mein liebling Fach ist Deutsch. Ich finde dass Deutsch ist interessant und wichti...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Kas Toomas Nipernaadi on hea vi halb inimene? Tnaseks olen ma lugenud teose Toomas Nipernaadist ja vaadanud ka filmi temast ja tema seiklustest. Teoses ja filmis Toomas Nipernaadi luiskas palju ja luiskas ka oma ametitest. Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt. Toomas Nipernaadi oli pakkunud naistele temaga kaasa tulla, kuid alati juhtus selline sndmus, mis ei vimaldanud naistel temaga kaasa tulla. Ja kui Toomas Nipernaadi lahkus ksi, siis murdis see lahkumine naiste sdameid. ldiselt vin ma elda, et Toomas Nipernaadi oli hea ja samas ka halb inimene. Kuid rohkem ma kaldun arvama, et ta oli hea inimene.
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel ...
,,Läänerindel muutusteta" ( I-rühm küsimused) 1. Kelle vahel toimus sõjategevus? 2. Kes olid Pauli 3 kaaslast, kellega ta oli koos rindele läinud ja sattunud ka ühte Jakku? Kui vanad nad olid? 3. Mitmekesi poisid klassist rindele läksid ja kelle õhutusel? 4. Kes soovis endale Kemmerichi saapaid? Miks? Kuidas suhtus sellesse Paul? Kelle jalas olid need teose lõpus? 5. Kaua kestis sõjaväeline väljaõpe enne lahingusse minekut? 6. Kes oli Himmelstrosch? Millised olid tema suhted Pauliga? Millised võtteid kasutas ta noorsõdurite kiusamiseks? 7. Kes ja miks raevutseb haavatud hobuste kisa kuuldes? 8. Albert Kropp ütleb : ,, Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud"
Referaat Päikesesüsteem 10.05.07 Sissejuhatus:...........................................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM......................................................................................................................................... 4 .......................................................................................................................4 ..............................................................................................4 PÄIKE............................................................................................................................................................5 MERKUUR.......................................................................................
DJ ALIEN THE FIGHT LYRICS Send "The Fight" Ringtone to your Cell Black nights I see the shadows light Can't fight in my mind Remember when you made me hide And I was broken deep inside Imprisoned by your jealous heart But now the walls you built will fall Before today I would of cry But I said myself not tonight Because the darkside is with me Because tonight I'm breaking free Black nights I see the shadows light Can't fight in my mind Remember when you made me hide And I was broken deep inside Imprisoned by your jealous heart But now the walls you...
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
(traditsiooniline külaelu kadus, piirkondlikud eripärad hakkasid vähenema), uus leibkonna mudel (suurpere asemel tuli väikepere, varem elas koos mitu põlvkonda, elasid vanemad oma alaealiste lastega. Probleemiks tekkisid vanurid ning tähelepanuta lapsed), tekkis klassiühiskond (olulisel kohal oli varandus, selle järgi määrati klassidesse. Räägiti kõrgklassist, keskklassist ja alamklassist.), sotsiaalne mobiilsus muutus (sotsiaalne liikuvus, sai võimalikuks liikumine ühest klassist teise.), töölisliikumise teke (töölised võitlesid oma õiguste eest organiseeriti ametiühinguid. Ametiühingud organiseerisid kindlustuskassa vanaduse, puhkuse jne jaoks. Tööline maksis sellesse summa ja siis kui vaja sai sealt tagasi teenida. Esimesed tekkisid 18. sajandi lõpus Inglismaal ja Prantsusmaal, algselt illegaalsed.), erinevate poliitiliste õpetuste teke (liberalism, konservatism, sotsialism.), imperialismi teke (suurriikide konkurents mõjuvõimu ja territooriumide pärast
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest
noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks
Õpetajate amet on väga raske. Neil on palju probleeme õpilastega, kes on üle käte läinud. Osad neist teevad isegi õpetajate üle nalja ja see pole üldsegi tore. Õpetajad võivad küll neid klassist välja visata või tunnirahuklassi saata, kuid see ajab paneb tavaliselt õpilased õpetajate vastu vimma pidama. Mina õpetajana oleksin väga karm eriti nende vastu, kes mõtlevad et võivad koolis kõike teha. Ma annaksin neile lisatööd, kirjutaksin märkuse või viskaks klassist välja. Kehalise õpetajana paneksin ma ülbitsejad iga tunni alguses kätekõverdusi tegema. Õpetajana oleks mul oleks mul võimu laste üle, sest ma ei laseks tunnis kellelgi rääkida enne kui ma olen lubanud. Kontrolltööde ajal oleksin ma eriti range, kuna teaksin oma kooli ajast, kuidas spikerdatakse ja üksteise käest vastuseid küsitakse. Õpetaja ametiga saaksin ma kuidagi ikka hakkama, sest teadmisi koguneb veel ja ma saan koolis oma hinnetega alati kõik korda
Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. Neil on tütar Anna-Mariita. Koolid, kus Alo õppis: Jõgeva Laste Muusikakooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" Ka praegu korraldatakse Alo Mattiiseni auks muusikapäevi, konkursse, Jõgeva piirkonnas. Alo Matiiseni õpingud Alo Matiisen käis alates teisest klassist Jõgeva Laste Muuskiakoolis ema suunamisel kuid teda ennast huvitas ka muusika. Ta kirjutas oma esimese loo Muusikakooli kolmandas klassis, mis oli viisiks lasteluuletusele. Alates 5. klassist hakkas Alo Matiisen tegelema palju spordiga. Teda võlusid kõige rohkem korvpall ja kergejõustik. Talle meeldis eriti ansambel "The Beatles" ning ise alustas ta ansamblis osalemisega keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale
TOOMAS: Aga sa ise? ANDRUS: Ma ei jõudnud! GUIDO: Tomma! Kui küsib, ütle, et kaotasid ära. Kui ei küsi, ütleme, et õps ise kaotas! Kõik nägid, et Vissi kirjutas. Vaheaeg veedetakse juba keemia klassis. GUIDO: Mis kemmis oli? TOOMAS: Happed. ANDRUS (tuustib oma portfellis.) GUIDO: Need on need, mis sööbivad või? VILLU (tuleb joostes, Guidole): Mis sa arvad, mis mul on? GUIDO: Kolm rutsi või? VILLU: No vaata, vaata! „Lp dr Noormann! Olen 13-aastane...“ GUIDO: Meie klassist või? ANDRUS: Ei ole meie klassist. TOOMAS: Anna siia! „Mulle meeldib hirmsasti üks tüdruk meie klassist, ta on väga ilus ja aktiivne.“ (Naer.) „Ma hakkan tema pärast sambo trennis käima.“ VILLU: See on Guits! (Naer.) GUIDO: Kuulge, see ei ole minu käekiri. TOOMAS: Kuulge... (Andrusele) Mis sa trügid? Kelle käekiri? GUIDO (võtab Toomase vihiku): Need on küll minu meelest sarnased käekirjad! TOOMAS: Õudselt sarnane on jah?! Õudselt sarnane!... VILLU: Anna ma loen edasi
proovisaalis aega veetsid, siis aiman kui raske võis olla igaks prooviks tervet seltskonda kokku saada. Süvenedes oma silmaga detailidesse, siis esimese asjana märkan, et ajastus on kõigil erinev. Alustatakse erinevatel aegadel ühe ja sama elemendi tegemist. Oli näha, et nad on palju vaeva näinud ning iseenesest on rohketest proovidest palju kasu olnud. Mulle väga meeldis nende massiivne püramiid, kuhu olid kaasa haaratud kõik kavas olijad. Üldmulje on jäänud minu jaoks nende klassist väga hea. Nad on kokkuhoidvad ja ühtsed ning seda oli ka nende kavas näha. See on kindlasti üks nendest gümnaasiumiklassidest, kelle koolitegemistega võiks kursis olla, sest mul on tunne, et nende pagasist on veel nii mõndagi tulemas. Väga sümpaatne klass. Teiseks kõnealuseks klassiks võtaksin enda 11.a klassi. Nägin nende kava esimest korda tervikuna päev enne võistlust ning ma olin tagasihoidlikult õeldes vaimustunud. Teades seda
37 N 12b 14 Jah 3 2 4 38 N 12b 14 Jah 3 3 4 39 M 12b 13 Jah 4 1 3,85 40 N 12c 11 Jah 5 1 3,5 Küsimustele vastanute võrdlus: Diagramm 1 Esimesel diagrammil on näha, et vastanuid on peaaegu võrdelt. Mehi vastas: 18 Naisi vastas: 22 Kokku oli vastanuid: 40. Diagramm 2 Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas. 12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist. 12a klassist oli vastanuid: 14 12b klassist oli vastanuid: 14 12c klassist oli vastanuid: 12 Diagramm 3 Kolmandalt diagrammilt võib näha, kui paljud küsitletud noortest tarbivad pidudel alkoholi. Mitte tarbivate noorte hulk on muret tekitavalt väike.
kirjeldatud, kuid nad on vastavuses Euroopa kooli eesmärkide ja põhimõtetega. 5.1. Õppeainete ja tundide mahtude vastavus Esimene erinevus seisneb selles, et Euroopa kooli noorema astme esimeses kahes klassis on õppetunni pikkuseks 30 minutit. Edaspidi on õppetundide pikkuseks 45 minutit. Eesti kooli igas astmes on õppetunni pikkus 45 minutit. 5.2. Teised erinevused: - alates vanema astme 1. klassist (6. klass Eestis) on Euroopa koolis võrreldes Eesti kooliga suhteliselt suur arv valikaineid, mille hulgas on aineid, mille sisu kattub Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas nimetatud inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainetega; - ka Euroopa koolis õpitakse teist (B-) võõrkeelt, kuid valikainena ning selle õppimine algab vanema astme 4. klassist (Eesti kooli mõistes 9. klassist);
HUVIALADE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE Vinni-Pajusti Gümnaasium 11. klass Karina Trofimov Katre Mäekivi Uurimustöö eesmärgid ● Millega tegelevad küsitletud õpilased vabal ajal? ● Kas nende huvialad takistavad või soodustavad õppetööd? ● Kui takistavad/soodustavad, siis miks? ● Kas õpilased on oma õppeedukusega rahul? Sissejuhatus ● Küsitlesime 12. klassi ja 7. klassi õpilasi. ● 12. klassist saime arvestatavaid ankeete 8 (õpilased vanuses 18-19). ● 7. klassist saime arvestatavaid ankeete 13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12. klass tüdrukud 12. klass 2.Millega te vabal ajal tegelete ? 12. klassi vabaaja tegevusalad 7
Joonis 2. Kõige meelepärasem telesaadete zanr Küsitlusest selgus, et kõik klassid eelistavad kõige rohkem vaadata telekanalit TV3, populaarsuselt teine on Kanal 2. ETV on Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas kõige vähem vaadatud. 7.a klassi õpilased ei soosi üldse telekanalit ETV. Nende seas on kõige vaadatum telekanal TV3, mida vaatab 14 õpilast ning seejärel eelistatakse Kanal 2, mida jälgib 1 õpilane. 2 õpilast antud klassist vastas, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 7.b klassis vaatab 4 õpilast enim telekanalit Kanal 2, telekanalit TV3 vaatab 9 õpilast ning 5 õpilast on vastanud, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 8.a klassis on samuti kõige soositum telekanal TV3, seda vaatab 6 õpilast. 5 õpilast jälgib telekanalit Kanal 2 ning 1 õpilane on küsimusele vastamata jätnud. 8.b õpilaste seas on samuti kõige populaarsem telekanal TV3, seda jälgib 16 õpilast. Kanal 2 on
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid
On püütud reguleerida hästi täpselt iga tegu ja sellele järgnevat karistust. Äärmiselt rangelt on reguleeritud karistusseadused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon- silm silma ja hammas hamba vastu- rohkesti oli ette nähtud ka surmanuhtlust 6. Siin kohal tehti vahet erinevatel klassidel. Hammurapi koodeksis eristatakse kolme ühiskonna kihti- täieõiguslik, poolõiguslik ehk paleesõltlane, ori. Koodeks näeb ette taliooni kasutamise siis kui süüdistaja ja süüdistatav on samast klassist ja kannatanu peab olema vaba mees. Kui vigastajaks osutus kõrgemast klassist isik ja vigastatuks madalamast klassist isik, siis tihti piirduti vaid rahatrahviga. Ja mida madalamast klassist oli niinimetatud ohver seda väiksema karistuse või trahvi sai süüdlane. Samuti eristati üsnagi konkreetselt, kas kahjutekitaja oli oma kuriteos süüdi - kas tegu oli tahtlik või siis osaliselt või täielikult tahtmatu ning ettekavatsematu7
8 4. Tulemuste analüüs Küsimustikule (lisa 1 ja 2) vastas kokku 60 inimest 79 klassidest. Küsitluses polnud sugu oluline. Kokku vastas 27 õpilast seitsmendast klassist, 15 kaheksandast klassist ja 18 üheksandast klassist. Küsimustiku käigus tahtsin teada saada, mis vanuses pakub noortele grunge huvi ning kui palju nad õigupoolest sellest üldse teavad. Nii palju kui on inimesi võib olla ka erinevaid lemmiklauljaid ja lemmikbände erinevatel perioodidel
TOOMAS: Aga sa ise? ANDRUS: Ma ei jõudnud! GUIDO: Tomma! Kui küsib, ütle, et kaotasid ära. Kui ei küsi, ütleme, et õps ise kaotas! Kõik nägid, et Vissi kirjutas. Vaheaeg veedetakse juba keemia klassis. GUIDO: Mis kemmis oli? TOOMAS: Happed. ANDRUS (tuustib oma portfellis.) GUIDO: Need on need, mis sööbivad või? VILLU (tuleb joostes, Guidole): Mis sa arvad, mis mul on? GUIDO: Kolm rutsi või? VILLU: No vaata, vaata! ,,Lp dr Noormann! Olen 13-aastane..." GUIDO: Meie klassist või? ANDRUS: Ei ole meie klassist. TOOMAS: Anna siia! ,,Mulle meeldib hirmsasti üks tüdruk meie klassist, ta on väga ilus ja aktiivne." (Naer.) ,,Ma hakkan tema pärast sambo trennis käima." VILLU: See on Guits! (Naer.) GUIDO: Kuulge, see ei ole minu käekiri. TOOMAS: Kuulge... (Andrusele) Mis sa trügid? Kelle käekiri? GUIDO (võtab Toomase vihiku): Need on küll minu meelest sarnased käekirjad! TOOMAS: Õudselt sarnane on jah?! Õudselt sarnane!... VILLU: Anna ma loen edasi
riideid ei tohtinud koolis kanda. Mõnes mõttes see oli hea. Kõik olid võrdsed omavahel ning keegi ei norinud ühe või teise inimese riietuse pärast. Klassides oli umbes kolmkümmend õpilast või rohkem, nagu meilgi. Eks õpilasi oli ka tol ajal igasuguseid, kuid koolivägivald ei olnud eriti probleem. Tunniplaanid olid umbes samasugused nagu praegugi, kuid suur erinevus seisnes selles, et esimene võõrkeel oli vene keel, mida õpetati esimesest-teisest klassist. Inglise keelt õpiti kuuendast klassist. Tol ajal oli vene keele oskus üsnagi tähtis. Aga kooliprogramm, võrreldes tänapäevasega, oli tunduvalt lihtsam ning eksamid olid jaotatud terve koolielu jooksul teisiti. Tähtsamateks spordialadeks võib pidada kergejõustikku ja suusatamist. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerindusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et õppima pidi nii nõukogude ajal kui peab praegugi. Aastatega toimuvad igal alal muutused, nii ka koolielus
ennast maha. Joosep sai relvad kodust isa relvakapist. Kaspari isa on surnud ja ta kolis Antslast Tallinnasse vanaema juurde. Kaspar oli nende klassi ainuke positiivne tegelane minu meelest. Ta hakkas Joosepit kaitsma sellest ajast kui Thea küsis talt, et kas ta on värdjas siis kui poisid hoidsid riietusruumi ust kinni. Ta tundis Joosepile kaasa ja kaitses teda. Ma arvan, et kõik nende klassist olid negatiivsed välja arvatud Kaspar, Thea, Kerli ja Joosep. Terve klass jooksis Andersi järel, nad tegid kõike mis Anders ütles. Kõik kooli õpetajad olid nagu tolad, nad ei teinud midagi ega saanud midagi aru. Kõik oleks võinud lõppeda hästi kui Joosep oleks kooli vahetanud ja ennast kätte võtnud. Kõigil klassist oleks tulnud mõistus pähe ja ei oleks jooksnud Anderse järel. Kodus oleks vanemad lapsi paremini kasvatanud.
2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond kujutab endast sellist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning
arstid, õpetajad, kohtunikud, juristid... Madalklass (alamklass) – Inimeste sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neist elab täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Eestis kuuluvad enamasti pensionärid, madalapalgalised lihttöölised jt. Sotsiaalne mobiilsus – Liikumist ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Võib olla suunatud alla või üles poole, vastavalt näiteks alla kui grupi positsioon varanduslikult halveneb. Vertikaalne mobiilsus (näidet osata tuua) - Horisontaalne mobiilsus (näitet osata tuua) Digilõhe – Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile. Sotsiaalne tõrjutus – Olukord, kus vaest inimest tõrjutakse ühiskonnad, kuna ta on madalamast klassist ning halvemal elujärjel.
siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei sattuks. Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes. Ta oli vaikne ja endasse tõmbunud. Argo oli
siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei sattuks. Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes. Ta oli vaikne ja endasse tõmbunud. Argo oli
kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Käiakse koolis, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks ei saa sellest aru. Milleks käiakse koolis? Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem saavutad, seda rohkem valikuvõimalusi on. Saaksin näiteid tuua kasvõi klassist, kuigi nimesi ei hakka nimetama. Meie klassist käivad mõned koolis sellepärast, et endal lõbus oleks ja ei proovi õppidagi, aga kui saavad halvema hinde jooksevad õpetaja juurde ja teevad näo, nagu nemad poleks millesgi süüdi. Nad on praegu veel liiga pimedad, et näha, et õppida tuleb juba algusest, et saavutada head. Nad hakkavad võibolla muretsema alles siis, kui üheksas klass käes on, kuid siis ei saa ju enam
Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid ...
Vägivald mu ümber. Vägivald kohtab kõikjal, olgu see siis kodus, tööl, koolis, tänaval või veel mõnes teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui viisin oma asjad
juhid oleks teinud rohkem koostööd ja jätnud kõrvale oma erimeelsused ning pingutanud Eesti nimel. Venestamisele aitas samuti kaasa see, et eestlastel ja sakslastel olid omavahelised vastuolud ning nad ei suutnud ühiste huvide nimel koostööd teha. Ma võin öelda, et need erimeelsused olid lausa vesi venestamispoliitka veskile. Minu arvates kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine. Algul muudeti vene keel rahvakoolides alates kolmandast klassist ainsaks lubatud õppekeeleks, kuid juba 1892. aastast pidid kõik tunnid toimuvad esimesest klassist saadik vene keeles. Minu arvates oli see väga vale tegu, sest tänu sellele, langes haridusetase kõvasti ja laste teadmised kannatasid. Paljudele lastele ei olnud ainetunnid sageli arusaadavad ja nad lihtsalt pidid vene keelseid lauseid pähe tuupima, et olla õpetajale meele järgi. Kuid samas minu arvates on
vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks. Taoliste situatsioonide vltimiseks tuleks eelkige vanematel rohkem thelepanu suunata oma noorukile ning tegeleda temaga vimalikult palju ja seletada, miks ei tohi koolis kakelda. Pahatihti on heks vgivalla tekkimise phjuseks inimese rass, rahvus vi usk. Rassiste on maailmas palju ning see vib viia inimesed tlli lausa kaklemiseni. Koolis teevad lapsed selle kulul nalja, kui keegi nende klassist on niteks mustanahaline vi hispaanlane. See vib ajada ohvri agressiivseks, kuna teda kiusatakse ning ignoreeritakse. Televiiroris on nidatud palju olukordi, kus mni teistest erinev pilane nii-elda sakse klassist vlja. Rassismi vhendamiseks tuleks petajatel rohkem tegeleda pilastega ja jlgida nende kitumist. Samas tuleks pedagoogidel rkida sellest ka lastevanematele. Esineb palju olukordi koolis, kus kiusaja piinab ohvrit selleprast, et ta tahab ksnes teistele nidata, kui tugev ta on
Luuletus pähe õpitud, sai Juku rahulikult kooli minna. NB! Igasugune nud/tud lõpuga sõna pole lauselühend. Keegi ei pane ju siia õpitud järele koma. Pähe õpitud (missugune) luuletus meenus ka nädalate pärast. 3) -des ja -mata lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga siis, kui -des/-mata vorm asub lauselühendi ALGUSES. Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama. Peremehe samme kuuldes hakkas koer saba liputama. Rääkimata eilsetest töödest, lahkus Anu klassist. Eilsetest töödest rääkimata lahkus Anu klassist. 5. Koma KUI, NAGU (ka kuni, otsekui, justkui) ees 1) kui järgneb öeldis, paned koma 2) koma ei ole, kui on võrdlus punane kui veri / nagu väike idu 3) kui järgneb loetelu/nagu näiteks, paned koma .. linnad, nagu (näiteks) Kuressaare, Elva, Tartu. 6. Kõigi KÄÄNETE KÜSIMUSTE ette läheb ALATI koma 7. Komad täiendite vahel 1) samatähenduslike täiendite vahele käib koma
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused
§ 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. (2) Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. (3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe (1) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist,
Küsisin ka õpilastelt kui sageli nad on näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks. See tulemus on veelgi hämmastavam- väga suures osakaalus olid õpilased näinud teisi õpilasi surfamas interneti tundide aeg iga päevaselt. Huvitav, et 11. klassist oli ainult üks õpilane kes ainult paar korda oli klassikaaslast näinud surfamas internetis. Tulemustest võib järeldada, et õpilased on rohkem valmis teiste kohta infot jagama kui enda. Vastamata jättis 11. klassist üks ja 10. klassist kolm õpilast. (Joonis 3.4) 20 15 10 5 0 10 klass 11 klass Joonis 3.4 Õpilaste arv palju oli nähtud kaasõpilast surfamas internetis tunniväliste otstarvete tarbeks 3.2 Õpilaste arvamus traadita interneti kohta Tapa Gümnaasiumis Uurisin õpilaste käest nende arvamust Wi-Fi leviku kohta Tapa Gümnaasiumis. Esiteks
Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
Õpilanejoonistab/kirjutab vastavalt saadud juhistele suurelt majandusringluse osa paberile: ETTEVÕTE/TEHAS, KODUMAJAPIDAMINE, RESSURSIDE TURG, TOODETE JA TEENUSTE TURG, KAUBAD JA TEENUSED, KODUMAJAPIDAMISE KULUTUSED JA TULUD, ETTEVÕTLUSTULUD, TÖÖJÕUD, MUUD RESSURSID, PALGAD. Lisaks joonistada 8 noolt. Õpetaja võib valida, kas soovib lisada ka valitsust. Kui õpilased on joonistamisega valmis saanud, alustab õpetaja juhendamist. Kuhu peaks minema kodumajapidamine? Saanud klassist õige vastuse, kleebib selle seinale. Kuhu peaks asetama tehase/ettevõtte? Saanud klassist õige vastuse, kleebib selle seinale. Õpetaja läbib kõik majandusringluse etapid, nii et terviklik majandusringluse pilt koos õiges suunas nooltega saab seinale. (Pilt võib jääda sinna kauemaks, et tuletada õpilastele meelde klassis tehtud tööd. Lisaks võib pilt seinal muuta klassi ka hubasemaks.) Lisaküsimused, mis panevad õpilasi majandusringluse osade tähtsusele rohkem mõtlema:
4. VALIM JA METOODIKA Uurimistöö eesmärkide täitmiseks viidi läbi veebipõhine küsitlus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6. Ja 7. klassis, et saada teada muusika tähtsusest noorte elus. Küsimustikus oli 9 küsimust. Neist 7 valikvastustega, osadel valikvastustel oli võimalus lisada ka oma arvamust, 1 vabavastustega ja üks 5 pallilises likerti skaalas küsimus. Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammmiga Excel. Valimi moodustasid 37 õpilast, neist 19 6. Klassist ja 18 7. Klassist, sellest 24 poissi ja 13 tüdrukut.(vt. Joonis 1) Joonis 1. Küsitlusele vastanute arv 5. TULEMUSED JA ANALÜÜS 5.1 Vahendid millega kuulatakse muusikat Peaaegu kõik, ehk 97% vastanud õpilastest kuulab muusikat arvutist. Teisel kohal on telefon, millega kuulab muusikat 84% vastanutest.(vt.joonis 2) Mp3-e ja Raadio kuulamine on tüdrukute seas populaarsem, kuna mp3-e kuulab 53% ja raadiot 46% vastanud tüdrukutest. Vastanud
Alates 2008. Aastast käin modellikoolis ja usun, et minu kogemused kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin, kuidas kaks poissi 8. klassist hakkasid karjuma ja kaklema. Püüdsin neid lahutada, kuid nad ei teinud välja ja kaklesid edasi. Mõne minuti pärast jõudis kohale kooli valvur ja asi sai korda. Jana Smirnova Ringi 56-5 74112 Maardu Tel. 53 55 95 32
lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal.17 17 http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php 15 8. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste teadmised Eestis leiduvatest kraatridest 1) Kas Sa tead, mis on meteoriidikraater ? Selgita Seitsmendast B klassist vastas 35 % õpilastest õigesti, mis on meteoriidikraater ja 65 % vastanutest ei teadnud, mis on meteoriidikraater. Üheksanda C klassi õpilased vastasid küsimusele 100 % õigesti. 9-11 klassi õpilastel on olnud rohkem geograafia tunde kui 7-nda klassi õpilastel. Nii 9C kui 11B vastasid antud küsimusele potsentuaalselt õigemini, kui 7B ja 10A klass. 10A klassi õpilastest vastas 65 % õpilastest õigesti ja 35 % ei teadnud, mis on meteoriidikraater
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
