Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"klassini" - 95 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Enesetutvustus

Olen pärit Pärnu maakonnas asuvast linnast. Linn kus elan, on üsna väike, kuid samas kodune ja ka siinsed inimesed on väga sõbralikud. Elan Saarde vallas, Kalita külas, oma majas. Kodu jagan emaga, kes on väga mõistev ning toetab mind alati kõigis mu ettevõtmistes. Ma õpin alates 2012.aastast 10.klassis sotsiaalsuunal. Valisin selle suuna, kuna soovin peale gümnaasiumi lõpetamist minna edasi õppima juristiks. 1.-8.klassini käisin Gümnaasiumis, ning 9.klassi lõpetasin . Meie kooli võib pidada üheks maakonna tugevaimaks koolis, kuna õpilased on kõrgeid tulemusi saavutanud paljudel erinevatel olümpiaadidel ja konkurssitel. Isiklikult olen mina tugevam humanitaarainetes, eriti keeltes ja geograafias. Olen ka kaks korda osalenud maakondlikul inglise keele olümpiaadil ning Rajaleidja kirjandi kirjutamise konkursil. H...

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

Kõik eelnev on välja toodud tervisekaitsenõuetes arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele määruses nr 57. 5 3. ÕPPITEGEVUS Et õppijale ei tekkiks kahjustusi on riik seaduses ära määranud kindlad reeglid. Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1) 1.­3. klassini 15 minutit. 2) 4.­7. klassini 25 minutit. 3) 8.­12. klassini 30 minutit. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust...

Arvutitund
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

HEV Erivajadusega laste toetamine koolis

Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...

Pedagoogika
28 allalaadimist
thumbnail
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama. Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.­9. klassini , kokku 4 a. Hiline keelekümblus on kakskeelne õppevorm, mille üheks eesmärgiks on anda õpilasele võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles. Hiline keelekümblus algab 6. klassist (ettevalmistav aasta), kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76 % õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9...

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alternatiivpedagoogikast

R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes. Waldorfpedagoogika ülesandeks on iga õpilast aidata ning talle väljakutseid esitada vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini . Põhitähelepanu pööratakse õpetuse edasiandmise viisile ja protsessile ning vähem tulemusele. Arendatakse sotsiaalsust, oskust igaühe panusest lähtudes koos toimida ning tegutseda ühise eesmärgi nimel. Esiplaanil on kõik loomulik ­ looduslikud materjalid, maitsed, inimhääle loomulik kõla, naturaalsed muusikahelid, harmoonilised värvid jne.Tähtis on, et igal vanuseastmel on oma ruum tema vanuseastmele sobiva värvilahendusega ning sisustusega....

Alternatiivpedagoogika
12 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Metsatüpoloogia

Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini . Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3...

Metsakasvatus
22 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vaimse arengu peetuse kajastamine nõukogude koolis, aastatel 1977 - 1988

Vaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on anomaalsete laste igakülgne kasvatamine, millele lisan...

4 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Andrus Veerpalu

2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv  Sündis ja kasvas Pärnus  Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane  Andrus oli väiksena küllaltki vaikne  4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg  Veerpalu õppis Rääma koolis  Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk  Kool asus jõe ääres  Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid  Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond  Andrus ja Angela tutvusid Otepääl  Andrusel on 2 õde  1993 algas nende ühise elukoha ehitus  1994 sündis nende esimene laps Andreas  Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused  Mis on teie lemmikvärv? Sinine  Mis on teie lemmiksöök ja –jook? Pannkoogid ja piim  Kes on Teie arvates Eesti kõige parem sportlane? Erki Nool Tänan kuulamast!...

Suusatamine
5 allalaadimist
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...

Psühholoogia
111 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mulle meeldis A. Mälgu "Õitsev meri"

Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just kõige viisakamalt kõneleda, kuid sellegipoolest lahkusid nad sealt käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes ettepaneku hiilida Niida kambrisse, et nad saaksid kahekesi olla...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu ­ teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ­ ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ­ ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport ­ mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus ­ kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Haridussüsteem Iisraelis

Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18 Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid Koolikohustus on sealsetele lastele alates lasteaiast kuni 12. klassini . Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012...

Õpioskus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli või rahakotti?

kuidas 7-aastased lapsed sellise süsteemiga kohanevad? Nähes oma väikese õe pealt, millisel määral on tõusnud õppekava koormus ja nõutavate oskuste tase võrreldes enda algkooli ajaga, ei näe ma lihtsat varianti, kuidas põimuda sinna veel netipõhised õpikud ja kõik nende kasutamisega kaasnev. Mainimist väärt on ka silmanägemise halvenemine, mis on kahjuks paratamatu. Juhul kui e-õpikud on kasutuses 1.-12. klassini , on koormus silmadele kindlasti mingil määral kõrgem kui tavaliste paberõpikute kasutamisel. Olen arvamusel, et kooli kergendamiseks tuleb eelisjärjekorras töötada õppekava ja õpetatava mahu kallal. Arvestades asjaolu, et klassinumbri suurenemisega kaasneb ka iseseisva töö maht ning see omakorda põhineb suuresti interneti kasutamisel, võib e-õpikute teke kooli lihtsamaks muuta võib-olla põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Kui näiteks...

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Koolipsühholoogi töö Mardiga eri perioodidel

Taustinfo Mart on 10 – aastane poiss, kes elab koos ema, isa ja kolme noorema õe – vennaga. Mart elab koos oma perega Kumma külas, mis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Mart õpib Kehtna põhikoolis, mis on suhteliselt väike maapiirkonna kool ning see asub tema kodust 15 km kaugusel. Sel sügisel astus Mart 4. klassi ning tal on 13 klassikaaslast. Mardi ema on lastega kodune ning isa käib tööl – ta teeb kohalikus vallas ja mõnikord ka naabrusvallas juhuslikke lihtöid. Seetõttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vähekindlustatud, kuid maja on siiski puhas ja korras ning ühelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme. Mart on pere vanim laps, seega abistab ta tihti vanemaid kodustes töödes ning valvab nooremate õdede ja vendade järgi. Pere ei ela jõukuses, kuid on üksteist aidates ning kõvasti tööd tehes saadakse hakkama. Kehtna põh...

Koolipsühholoogia
26 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad. Aastal 2000 tegime Koolifüüsika keskuses ulatusliku uurimise, kus uuriti seda, kuivõrd mingi mõiste seostub õpilastel füüsikaga. Hõlmatud oli ca 600 õpilast nii maa kui linnakoolidest 8. – 12. klassini . Tulemused näitavad, et sõnu valgus, võimsus, laeng, energia, mass, vari ja jõud on valdavalt seostatud füüsikaga. Sõnu väli, faas, tuum ja keha seostatakse füüsikaga keskmiselt ja sõnu töö, mudel, rõhk, murdumine ja gaas on füüsikaga seostatud vähem. Saadud vastused näitavad ka mitmeid füüsikaterminite väärtõlgendusi, mida tuleb õpetajail ja õppevahendite koostajail arvestada. Näiteks: aetakse segi valgus ja...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

LÕPUKÕNE

Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletame, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9da klassini on nii pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 5 suurepärast klassijuhatajat. Õpetaja Marju-Ly Kaarjärv,Maiu Kaarjärv,Vesta Saare,Ülle Luik ja Eve haab.Oleme väga tänulikud neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. MINU OSA :...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arvamuslugu, haritud inimene saab elus hakkama

Haritud inimene saab elus hakkama Arvamuslugu Helina Saar Mis siin salata tänapäeva elus mängib väga suurt rolli haridus ja selle olemasolu. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9. klassini , põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, sa kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või valid kutsekooli. Valikud on meie endi teha. Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud...

Ühiskond
17 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

Tooli istme kattematerjal peab olema õhku läbilaskev ja mitte elektriseeruv. 6 4 ÕPITEGEVUS 4.1 Nõuded Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1.­3. klassini 15 minutit; 4.­7. klassini 25 minutit; 8.­12. klassini 30 minutit. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi....

Arvuti
1 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

aastal üks aasta tagasi. 1959. aastal pikendati öpikohustuse kaheksa aastani ja 1970. aastal laiendati see kogu 11-aastasele keskastme haridusele. Pärast kaheksaklassilist kooli tuli õpilasel minna kas kolmeaastasesse üldhariduslikku keskkooli või kutsekooli. 1984. aastal muudeti koolikorraldust nii, et algkooli moodustasid astmed 1.-4. klassini , põhikooli 5.-9. Hass ja keskkooli 10.-11. Hass. Kaks aastat hiljem mindi üle 12-aastasele koolikorraldusele ja koolikohustuse algus viidi kuuendale eluaastale. Kohustuslik aine nõukogude koolides oli ka sõjaline algõpetus. 1960. aastatel läksid koolid üle plaanimajandusele, kui neile antavate toetuste suurus seoti õppeedukusega. See viis omakorda kergesti selleni, et mõnigi 1972. aastal oli 73 protsendis kõigist Eesti alg- ja keskkoolidest...

Eesti ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun