I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Kui õpetaja nõuab siis võtke ja näidake ette. Põhimõtteliselt kuni 10. klassini kõik vajalikud valemid olemas. Hiljem tuleb veel täiendatud versioon kuni 11. klassini
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15 minutit; · 4.-7. klassini 25 minutit; · 8.-12. Klassini 30 minutit. Arvutiga töötamisel peab õppija: · Teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet. · Peab töötama õiges kehaasendis · Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus umbes 3-4 minutiks. Kui ka telekat vaadata, siis on soovitatav pärast tunnist vaatamist puhata oma silmi, ning teha vahelduseks midagi muud.
2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook? Pannkoogid ja piim Kes on Teie arvates Eesti kõige parem sportlane? Erki Nool Tänan kuulamast!
poiss selle mõtte välja öelda. Juhtkonnale oli see plaan ka väga meeldinud, siis küsiti natuke rahalist toetust linnalt ja kool ajas oma raha kokku, ning hakati tööle. Terve koolipere on väga ärevil ja ootavad seda puhkepaika suure rõõmuga. Põhjenduseks on see, et lapsed on liiga palju telefonis ning kooli soov oleks seda telefonide kasutamist vähendada. Tegevust leidub kõigile - 1. kuni 12. klassini. Kooli juhatuse sõnul tulevad sinna erinevad mängud, pehmed ja mugavad diivanid ning palju muid huvitavaid asju. Kool kiidab ka nutikat poissi ja loodab, et selliseid tarku õpilasi tuleb iga päev juurde. www.huvikeskus.ee
Tooli seljatugi peab ulatuma abaluude alumise osani. Tooli istme kattematerjal peab olema õhku läbilaskev ja mitte elektriseeruv. 6 4 ÕPITEGEVUS 4.1 Nõuded Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1.3. klassini 15 minutit; 4.7. klassini 25 minutit; 8.12. klassini 30 minutit. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi.
Haritud inimene saab elus hakkama Arvamuslugu Helina Saar Mis siin salata tänapäeva elus mängib väga suurt rolli haridus ja selle olemasolu. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9. klassini, põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, sa kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või valid kutsekooli. Valikud on meie endi teha. Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud
igapäev üks ja sama asi ,vaid igapäev saame me uute ja huvitavate teadmiste võrra targemaks.Kooli pooleli jätmine pole ka hea variant kuna hiljem on raskem oma unistusi täide viia ja ültse elus hakkama saada. Mul on mõned tuttavad kes on kooli pooleli jätnud, kes peale 9.ndat ning kes peale 8.ndat klassi. Ja kõik räägivad ,et parem käi koolis muidu kahetsed hiljem.Praegusel ajal tehakse kõik, et koolis oleks parem käia. Söök on kuni 9.nda klassini tasuta ning ka töövihikud selle ajani tasuta.Koolist välja visata ei saa kui oled mitu aastat istuma jäänud jne. Ning kõige suuremaks abimeheks on meil e-Kool. Kuhu õpetajad kirjutavad õppimist ja hindeid. Ei pea päevikut koolis kaasas tassima. Ja hea on vaadata hindeid veerandi lõpus või üleüldiselt, mitte ei pea pead murdma mis hinne kokku tuleb. Mina soovitan ikka ilusti koolis käia ja ma luban,et sa ei kahetse seda hiljem!
Tooli istme kattematerjal peab olema õhku läbilaskev ja mitte elektriseeruv. Kõik eelnev on välja toodud tervisekaitsenõuetes arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele määruses nr 57. 5 3. ÕPPITEGEVUS Et õppijale ei tekkiks kahjustusi on riik seaduses ära määranud kindlad reeglid. Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1) 1.3. klassini 15 minutit. 2) 4.7. klassini 25 minutit. 3) 8.12. klassini 30 minutit. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust
Keskmine vanus. Meestel 57 aastat, naistel 62 aastat. Laste arv naise kohta. 5 last naise kohta. Haridustase (kirjaoskuse Väga nõrk kirjaoskustase, koolis käimise aeg tase, keskmine koolis kuni viienda klassini keskmiselt. käimise aeg. Illustratsiooniks pilt riigi elanikest 3. Riigi asustus Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv 96,633,458 Asustustihedus 81,6 inimest / km2 Linnastumise tase Linnastumise tase väga madal
3. Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18 Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid Koolikohustus on sealsetele lastele alates lasteaiast kuni 12. klassini. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012
vMärjamaa Gümnaasiumi spordipäev 2020. Märjamaa Gümnaasiumi spordipäev toimub teisipäeval 22. septembril algusega kell 9.00 kogunemisega 1.-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga,
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Õpilane ja kool Uurimistöö Õpilane: Mark Laasu Klass: 8. D Juhendaja: Anneli Jõgioja Kuupäev: 21.02.2012 Ta r t u 2 0 1 2 Tutvustus Selle küsitluse kirjutasin selle pärast, et teada saada kuidas arvavad õpilased koolist ja selle õpetajatest ning kuidas neil läheb ja kuidas saaks kooli muuta õpilasele mugavamaks nende enda arust. Eeldasin, et kooli ei armastata ega ka vihata vaid on lihtsalt üks igapäevane rutiinne kohustus. Küsitlus toimus Tartu Ki...
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...
Enesetutvustus Lugupeetud YFU esindajad Minu nimi on Mary ja olen -aastane neiu. Olen pärit Pärnu maakonnas asuvast linnast. Linn kus elan, on üsna väike, kuid samas kodune ja ka siinsed inimesed on väga sõbralikud. Elan Saarde vallas, Kalita külas, oma majas. Kodu jagan emaga, kes on väga mõistev ning toetab mind alati kõigis mu ettevõtmistes. Ma õpin alates 2012.aastast 10.klassis sotsiaalsuunal. Valisin selle suuna, kuna soovin peale gümnaasiumi lõpetamist minna edasi õppima juristiks. 1.-8.klassini käisin Gümnaasiumis, ning 9.klassi lõpetasin . Meie kooli võib pidada üheks maakonna tugevaimaks koolis, kuna õpilased on kõrgeid tulemusi saavutanud paljudel erinevatel olümpiaadidel ja konkurssitel. Isiklikult olen mina tugevam humanitaarainetes, eriti keeltes ja geograafias. Olen ka kaks korda osalenud maakondlikul inglise keele olümpiaadil ning Rajaleidja kirjandi kirjutamise konkursil. H...
(seltsid kaotati. Loodi nõukogulikud klubid ja kultuurimajad. Seal kontrolliti tegevust. Tohtis laulda Leninist- Stalinist... Aja jooksul isetegemine vähenes. Hakati kodus televiisorit vaatama, käidi ühiselt linnas teatris, kontserdil.) 19. Mis oli välis-Eesti kultuur? Kumb oli edukam ja rahvuslikum? Miks? 20. Milline rahvuslik ühispidu jäi püsima kogu nõukogudeaja? (laulupeod) 21. Millised muutused toimusid hariduses? ( Kohustuslikku haridust tõsteti 8 klassini. Hiljem muutus ka keskharidus kohustuslikuks. Sellega kaasnes hariduse kvaliteedi langus. Siiski suudeti säilitada eestikeelne haridus ja teistest liiduvabariikidest parim kvaliteet. Kuna rahvas liikus keskustesse, siis sulgeti massiliselt maakoole.)
II. Selgitada välja segavõistkondade parim võistkond väikeste ja suurte seas. AEG JA KOHT I. Võistlus leiab aset Raasiku Põhikooli uuel jalgpalliplatsil 17. Oktoobril. II. Mängude ajad arvestatakse õpilaste söögivahetundidega ning tundidega. OSAVÕTJAD I. Osa võivad võtta kõik 1-5 klassis kui ka 6-9 klassis õppivad õpilased, kes on olnud nõus osalema selles ürituses. II. Võistkonnad, kes võtavad osa on 1-5 klassini segavõistkonnad ning 6-9 klassi õpilastest koosnevad segavõistkonnad. III.Võistkondadesse ei tohi kuuluda need õpilased, kellel see on keelatud õpetaja poolt antud põhjusega. VÕISTKONNAD I. Võistkonnad luuakse vastavalt õpilaste arvule, kes soovivad ja tohivad mängida jalgpalli. II. Võistkonnad hakkavad olema 1-5 klass sega tiimid, võetakse igast klassist õpilasi ning pannakse kokku võimalikult võrdsed tiimid koos juhendaja abiga
Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6. klassini õpetati saksa keelt ja 5.-6. klassis inglise keelt. Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud
TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud
Õpilastel on oma stiil ja maitse. Seda on näha juba sellest, kui erinevalt käivad lapsed praegu riides. Igaühel on oma enda maitse ja kõigile meeldivat vormi ei saaks kindlasti luua. Kui vorm õpilasele ei meeldi, siis käib ta selles vastumeelselt ja see omakorda muudab kooli vastumeelseks, mis kohe kindlasti ei ole eesmärk. Eesrindlikud koolid Audentese Erakool võttis vormi kasutusele esimesena ning ainult seal kannavad seda kõik õpilased 1.12. klassini. Peale igapäevase riietuse on olemas pidulik vorm. Tallinna Prantsuse Lütseumis on oma koolivorm 2000. aastast alates, aga seda vaid algklassidel. Pidulikul puhul vahetavad nii poisid kui tüdrukud argipäevase krae piduliku, valge siniste triipudega krae vastu. Vanalinna Hariduskolleegiumis on koolivorm kasutusel 1.9. klassini. Rocca al Mare Koolis on vorm kohustuslik alates 1. oktoobrist 2001. Iga õpilane
See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletame, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9da klassini on nii pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 5 suurepärast klassijuhatajat. Õpetaja Marju-Ly Kaarjärv,Maiu Kaarjärv,Vesta Saare,Ülle Luik ja Eve haab.Oleme väga tänulikud neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. MINU OSA :
Koolide reformimist takistasid kutsega õpetajate puudus, liitklassid, ruumide vähesus ja vananenud koolimajad. Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kõlblusõpetus käsitleti 1.-3. klassini koos kodulooga ning seejärel 4.-6. klassini iseseisvalt 1 tund nädalas. Kodulootundide ülesanne oli lastele kodukoha ümbruse tutvustamine. Kodulugu pidi panema alguse 4. klassis algavatele ajaloo-, matemaatika- ja loodusõpetusetundidele
Mõlemad on tähtsad, kuid kõige tähtsam on see, kui need kaks asja siduda, ehk me käime koolis, et õppida. Ei ole mõtet koolis tuupida, et häid hindeid saada, sest sisseastumiskatsetel on ju vaja loogilist mõtlemist ja iseenda intelligentsust, sest selleks ajaks sa ei mäleta, mis sa tuupinud oled. Ühesõnaga tähtis on need asjad siduda ja saavutada see, mida iga inimene endale ise püstitanud on. Kokkuvõtteks, et õpilane on kohustatud õppima, kuni üheksanda klassini, aga kuidas ta seda teeb, on tema enda asi. Koolis käiakse, et õppida, kahjuks mõned pole samadel eesmärkidel, vaid mõtlevad, kuidas saaks võimalikult kiiresti koolist minema. Teadmisi on vaja, selleks tuleb alustada varakult, omandada korralikult ja õppida selgeks, mitte käia koolis ja teha tarka nägu.
Õppida või mitte õppida selles on küsimus Inimesed on erinevad ning igaüks teeb oma valiku, kas ta tahab teadmisi ja kui palju ta neid vajab. On neid, kes õpivad 25 aastat jutti enne tööle asumist, ja ka neid, kellele piisab 12 aastast. Eesti on määranud selle, et meil on üheksanda klassini kooliskäimine kohustuslik. Sel ajal tuleb kindlasti tegeleda õppimisega. Ei tohi lösutada koolis mitmeid aastaid tühja, sest tarkused, mida õpitakse põhikoolis on eluks vajalikud. Kindlasti kasutame pidevalt arvutusoskust, õigekirja, hindame asju füüsika abil ning püüame aru saada ajaloost. Ehk sellepärast alustasimegi esimesest klassist lihtsamate teadmistega ning seejärel liigume edasi keerulisemate asjade mõistmiseks.
Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11. Üldlaulupeod aastatel 1947,1950,1955,1960,1965,1969,1975,1980,1985 ja 1990 olid tähtsad ,kuna olid ühed suurimad sündmused mis ühedasid eestlasi. 12. Jossif Stalin suurima Nõukogude Liidu massimõrvari surm (1953 5. märts), sseoses stalini surmaga muutub nii mõndagi. Vägivallamasina seiskumine, vabastamine vangilaagritest jne. Olukord pole enam nii karm , kui varem. 13/14. Alates teisest klassist ,kuni neljanda klassini olid lapsed oktoobri lapsed. Alates 10-dast elusaast pidid lapsed astuma pioneeriks. 20. Eesti Televisioon alustab tööd(1955). 21. Pildil on Karl Vaino. Ta saab 1978 EKP I sekretäriks astub Ivan Käbini asemele. Tähtis kuna tema alustab Moskva näpunäitel intensiivset venestamist. 17. Esimest korda peetakse Eestimaa aladel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt(Tallinnas). 18 . Ärkamisaeg. "Laulev revolutsioon"(1987-1988) mille eesmärk oli taastada Eesti
mind,aga 6 -7 klassi paiku hakkasin mõtlema, et see on vale kuna meil kõigil tunded ja see ei anna meile ega teistele õigust kiusata ega sõimata kui keegi on erinev kuna meil igaühel on omad vääratused küljes. Mul oli üks klassivend kelle kalla nokiti ja kiusati koguaeg. Ta tuli meie klassi seitsmendasse klassi, kuna ta oli istuma jäänud ja nõrguke. Selles vanas klassis kiusati teda koguaeg, ning kasutati tema peal füüsilist kui ka vaimset vägivalda ja see kiusamine toimus kuni 8 klassini. Lõpuks lõppes see ära. Me kasvasime välja sellest kuna saime aru sellest, et see pole lahe. Ma käin siiamaani selle poisiga läbi, enam eriti ei kiusa teda ainutl vahetevahel. Teda enam ei kiusata aga sellepärast et teda vanasti kiusati on see jätnud oma märgi ehk siis ta muutub kiiresti närviliseks . Oli ka tüdrukuid aga nad rohkem nautisid tema kiusamist ja ütlesid suhteliselt vähe sõna sekka. Meie koolis kasutati ka füüsilist vägivalda.
.......................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul tasandil sätestatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja
tähtsale kohale õpetajad ja teised õpilased. Lisaks kodustele traditsioonidele kasvab kooli ürituste tähtsus. Mäletan hästi, kuidas 1997. aasta sügisel alustasin kooliteed kõige vanema klassi õpilane viis mind käest kinni hoides kooli sisse, direktor kutsus kõiki uusi õpilasi ükshaaval enda juurde, et meil kätt suruda ja ulatada elu esimene aabits. Uhke tunne oli. Kuna mu vanaema oli kooli direktor ja matemaatika õpetaja, olid mul kuni kuuenda klassini kõik viied, sealt edasi neljad-viied. Õppimine koolist koju jõudes oli vältimatu vanaema arvas, et see on teadmiste kinnistamiseks ja õpiharjumuse kujundamiseks vajalik. Samas olid klassis populaarsemad mitte nii heade hinnetega õpilased, kes tihti jätsid õppimata ning aasta lõpus direktorilt terve kooli ees kiituskirja vastu võttes soovisin pigem, et oleksin rohkem teiste moodi. Õppimine polnud ,,lahe", hoopis ägedam oleks olnud õpetajatele vastu
Dalton põhikooli õppekava on elav ja intellektuaalselt stimuleeriv. Õppekava sisaldab kursusi inglise keeles, matemaatikas, ühiskonnaõpetuses, teadus, võõrkeeltes ja kunstis, samuti kehalises kasvatuses. Neljandale ja viiendale klassile õpetatakse sotsiaalteadusi ja keele õpet. Lugemise ja matemaatika spetsialistid on rühmitatud, et osutada täiendavat abi ja rikastada õpilasi. Kuuendast kaheksanda klassini moodustatakse õppetöö meeskonnad, mis töötavad grupiga . See tagab, et iga õpilane on teada õpetajagrupile ja teda hinnatakse läbimõeldud ja mõtestatud viisil. Iga laps, nendes klassides, töötab kolm põhilise õpetajaga: ühe inglise, ühe matemaatika ja ühe ühiskonnaõpetuse õpetajaga. Nendel õpetajatel on ühised õpilased ja ainekavad. Selle tulemusena on neil piisavalt võimalusi kohtuda ja arutada õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppekava struktuuri
a .. Olen 1996-ndal aastal Tartus Olen 1996. aastal Tartus sündinud sündinud tüdruk. tüdruk. 1992 aasta iseseisvumisest hakkas 1992. aasta iseseisvumisest alates majandus kiires tempos kasvama. hakkas majandus kiires tempos kasvama 11-ndasse klassi 11. klassi 7.-12.nda klassi õpilased 7.-12. klassi õpilased .., et teismelised, seitsmenda kuni .., et teismelised, 7.-12. klassini, 12 klassini, hakkavad .. hakkavad ..; .., et teismelised, seitsmendast kuni kaheteistkümnenda klassini, hakkavad .. Õpetajate lehes 26. aug. 2017 a. Õpetajate Lehes 26. aug 2017. a ilmunud artiklis .. ilmunud artiklis ..; parem: 2017. a 26. augusti Õpetajate Lehes
Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis As...
Olemasolevale värvikihile tehakse lahusti test- lahustis niisutatud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp värvub sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsilisel kuivava värviga, s.t. Pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu- need on kõvad värvid. Värvitavad pinnad tuleb abrasiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks nõutava pinna puhtuse klassini: 1. SA-1 - vana värv, mis on hästi pinna küljes kinni, jäetakse alles; 2. SA-2 - kõik värv võetakse metallini maha. Lubatud on õrn pruunikas toon, mis on tekkinud värskest roostest ja vana värvi jäänustest; 3. SA-2,5 ja SA-3 - pind peab olema absoluutselt ainult metalli värvi, vastava pinna kobelisuse astmega. Põhireeglid värvimiseks. 1. Pehme värv värvitakse kõva värvi peale. Kõige kõvem on metalli pind, tema peale sobivad epovärvid. 2
muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes. Waldorfpedagoogika ülesandeks on iga õpilast aidata ning talle väljakutseid esitada vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini. Põhitähelepanu pööratakse õpetuse edasiandmise viisile ja protsessile ning vähem tulemusele. Arendatakse sotsiaalsust, oskust igaühe panusest lähtudes koos toimida ning tegutseda ühise eesmärgi nimel. Esiplaanil on kõik loomulik looduslikud materjalid, maitsed, inimhääle loomulik kõla, naturaalsed muusikahelid, harmoonilised värvid jne.Tähtis on, et igal vanuseastmel on oma ruum tema vanuseastmele sobiva värvilahendusega ning sisustusega.
kuidas 7-aastased lapsed sellise süsteemiga kohanevad? Nähes oma väikese õe pealt, millisel määral on tõusnud õppekava koormus ja nõutavate oskuste tase võrreldes enda algkooli ajaga, ei näe ma lihtsat varianti, kuidas põimuda sinna veel netipõhised õpikud ja kõik nende kasutamisega kaasnev. Mainimist väärt on ka silmanägemise halvenemine, mis on kahjuks paratamatu. Juhul kui e-õpikud on kasutuses 1.-12. klassini, on koormus silmadele kindlasti mingil määral kõrgem kui tavaliste paberõpikute kasutamisel. Olen arvamusel, et kooli kergendamiseks tuleb eelisjärjekorras töötada õppekava ja õpetatava mahu kallal. Arvestades asjaolu, et klassinumbri suurenemisega kaasneb ka iseseisva töö maht ning see omakorda põhineb suuresti interneti kasutamisel, võib e-õpikute teke kooli lihtsamaks muuta võib-olla põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Kui näiteks
on omavahel ühendatud keemia, bioloogia ja füüsika. Alates vanema astme 4. klassist (9. klassist Eestis) on nimetatud õppeained eraldi; - valikainete valikud teeb Euroopa koolis õpilane sõltuvalt kooli võimalustest, Eesti koolis sätestatakse valikained üldjuhul kooliõppekavaga; - usuõpetus on Euroopa koolis määratletud kui kohustuslik õppeaine, Eesti koolis on see valikaine. - Kuni vanema astme 3. klassini (Eesti kooli mõistes 8. klassini) on nädala tunnikoormus Euroopa koolis suurem. Edasistes klassides sõltub koormus ja vastavus Eesti kooli nädalakoormusele õpilase valikutest. Euroopa koolide õppekavas väärtustatakse Euroopa mõõdet. Alates noorema kooliastme 3. klassist toimuvad kolm korda nädalas nn Euroopa tunnid, mille sisuks on Euroopa kultuuride ja rahvaste tutvustamine mängude kaudu. 6
12. märtsil 2013 toimus Pärnu kontserdimajas ansambli "Komodo" lastekontsert "Kabare kalabalik", mis jääb kindlasti üheks meeldejäävamaiks kontserdiks kogu mu elus, mitte just imelisuse pärast, vaid rohkem selle koomilisuse poolest. Juba kontserdi esimeste minutite jooksul, olin arvamusel, et kontsert ei ole meievanusele publikule mõeldud. Esitajad olid väga lastesõbralikult, rääkisid titekalt ning tegid nalju, mis ei ole kohane minusugusele vanuseklassile. Tundus, et artistid ei pannud suurt rolli muusikale, vaid pigem proovisid laste tähelepanu saada lollitamise ja naljatamisega. Kuna esitajad rääkisid inglise- ja vahel ka rootsikeeles, millest arvatavasti lapsed midagi aru ei saanud, olid nad rõdult vaadates siiski vaikselt ja hämmingus. Siiski jättes kõige muu seljataha, oli esitajate muusikaline oskus külmavärinaid pealeajav. Nende sh...
Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) Muusikakasvatuses on tähtsal kohal laulmine, mida peetakse lastele kõige vastuvõtlikumaks musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel on väga suur matkimis- ja häälitsustarve, mida saab kasutada lauluoskuse arendamiseks.
eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just kõige viisakamalt kõneleda, kuid sellegipoolest lahkusid nad sealt käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes ettepaneku hiilida Niida kambrisse, et nad saaksid kahekesi olla
on, aga tema tegi ENSV põllumajanduse korda. Käbin teatab veel samal päeval et enne 1954 aasta kevadet tuli kõikjal teha seminarid ruutpesiti istutamise kohta. 22.septembril 1953 aastal tuli telegramm, et söödavarumine läheb kehvasti, varuge ruttu. Juba samal päeval kurtis büroo, et koerasööta oli varutud vaid 30% ning heina 52% plaanitust ja saadab kaheks nädalaks maale kõik koolilapsed 8.-11. Klassini ja tehnikumide ja kõrkkoolide õpilased. Kuu aja pärast teatas Käbin, et maale saadeti ligikaudu 40 000 inimest, kuid abi oli vaja veel ja veel- ta saatis maale uuesti tehnikumidest ligi 10 000 õpilast ning kõrkkoolidest 6ja pool tuhat õpilast. Peale selle veel 8000 sõdurit. Kuigi isegi partei nägi et kolhoosid, ei näidanud ta algatust asja parandada vaid piilus ise alandlikult Moskva poole, kolhooside peale aga kortsutati kulmu. Juba 1952. Ja 1953
linnana, kus seadused ei kehti. Alphonse Gabriel Capone Sündis 17. jaanuaril 1899 aastal Brooklyni linnaosas New Yorgis, Itaalia immigrantide peres.Ta mõlemad vanemad olid austatud inimesed, isa töötas juuksurina, ning ema oli usklik.Tal oli kuus venda ja kaks õde.Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, mille nimeks oli "Junior Forty Thieves" Ta teismelisena peamiselt varastas asju ja vajadusel kasutas rusikaid. Ta käis kuni 6. klassini Katoliku koolis, kuid siis visati välja. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat, kes teda ründas. Pärast koolist välja viskamist,üritas ta elada ausat ja korraliku elu töötades kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas ta kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga, mille nimeks oli "Five Points Gang", mida valitses mees nimega Johnny Torrio,
oskusi peaksin endas arendama. Räägin ka mõne lausega endast , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Geili, olen 17 aastane ja elan Rakveres. Olen elanud siin umbes pool aastat. Ma elan oma poisi perega elumajas. Meil on suur koer ja kaks kassi. Ma olen elanud nii paljutes kohtades. Lasteaias käisin Hiiumaal. Täpsemalt kärdlas. Sealt edasi läksin esimesse klassi Kärdla ühisgümnaasiumisse. Käisin seal kuni viienda klassini. Seejärel kolisime perega haapslausse. Seal elasin ma kuni üheksas klass oli läbi. Lõpuks tõid tuuled mind Rakverre. Selline ongi minu elu üldjoontes. Pealtnäha täiesti hariliku noore inimese elu. Kuid nüüd oleks ilmselt aeg mattuda enese analüüsi. Alustuseks tahaksin ma rääkida enda positiivsetest iseloomujoontest. Ma pean ennast suhteliselt positiivseks inimeseks, olen lõbus ja ei lase ennast pisikestel nurjaminekutel segada
Kurjus Jan Gillou reaalkool õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp,
Reedel ehk viimasel sünnipäevanädala päeval teatatakse tulemused ja jagatakse auhind laiali. Toimud kooli sünnipäevanädala esimesel päeval. 2.3 Sihid Sündmise läbiviimiseks oleks vaja kooliraadio kasutamise luba, viktoriini küsimusi koolist. 2.4 Mõjutavad tegurid Mõjutatavaks teguriks võib olla ühe klassi killustatud erinevatesse ruumidesse. Oluliseks teguriks on ka kord klassis ja müra suurus koolis ning koridorides. 2.5 Sihtrühm Sihtrühmaks on iga klass alates 10.a- 12.e klassini. Sündmus on mõeldud kõikidele õpilastele kaasalöömiseks (välja arvatud õpetajad). 2.6 Võimalused ja probleemid Peab olema valmis viiki jäämisega ning neile esitatakse lisaküsimus, etselgitada välja kohapärijad. Õpetajad võivad mõjutada konkurentsi klasside vahel, öeldes neile õiged vastused ette, see ei ole lubatud. Kuulub ebaausa teguviisi alla ja klassi vastuseid ei arvestata. 3.Vilistlaste poolt kogemuste jagamine ja inspireerimine 3.1 Misioon
Häid kolleege on Helvil olnud palju. Esmalt nimetaks ta oma poegade õpetajaid Hortensia Kerti ja Õie Annuk, kes olid omavahel sõbrannad. Kahjuks Õie Annuk ei ela enam ja Hortensia Kert on voodihaige. Helvi asutab kõiki oma kolleege, eriti oma poegade õpetajaid.Ta käib õpetajatepäeval kooli üritustest osavõtmas uhkustundega. 11 5. Üldine ülevaade tööst Ta on õpetanud bioloogiat 5-7. klassini 20 aastat. Alates 1973/74 õppeaasta 4-6 klassini. Ta sai 1973/74 õppeaasta 4D klassijuhatajaks. Ta oli selle klassi klassijuhataja 5 aastat kuni nende 8 klassi lõpetamiseni.Helvile meeldis töö neljandates klassides, kus ta õpetas loodusõpetust. Mõnikord toimusid selles tunnis üsna tulised arutelud. Ta õpetas inimese anatoomiat 1977/78 õppeaasta oma klassis. 1960/61 õppeaasta õpetas ta 9. ja 10. klassides loomakasvatust. See oli tema ainus kogemus vanemates klassides
selle mõnele teisele bändile- kuid just seepärast läks see teema meediasse, ning Johannes sai populaarsemaks. 3 Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni kuuenda klassini viisakas ja viieline õpilane, ka klassi kõige populaarsem poiss. Peale seda algas ka tema allakäik. Tal oli ka kaks õde (üks nendest kaksikõde) ja kaks venda. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks. Karmo oli Johannese klassivend. Ta juuksed olid lokkis. Ta oli ettearvamatu ja ülbe, nt. peale
Vaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on anomaalsete laste igakülgne kasvatamine, millele lisan...
õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. Siit algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas. Arstid kinnitavad üht arvutimängudest sissevõetud lapsed väsivad kiiremini ega saa pärast õppetükkidega hakkama. Konkreetseid haigusi ei pruugigi avastada, aga koolijüts kaebab halva enesetunde üle. Sellele järgneb siit see, et vanemas eas võivad hakata kimbutama selja- ja kaelaradikuliit. Ortopeed arvutimänge kuni neljanda klassini kindlasti mitte ei soovita, rääkimata lasteaialastest. Vale kehahoiaku võib tekitada peale vale laua ja tooli kõrguse ka vale või halvasti paigutatud valgustus. Paremakäelise lapse puhul peab valgus langema lauale vasakult poolt, et käsi ei varjaks valgust ära. Vasakukäelisel vastavalt paremalt. Lapse rühivigu on raske märgata, sest algklassides need alles kujunevad. Kui tekivad kahtlused rühi õigsuses, siis pange laps seisma sirgelt: jalad koos, käed kõrval
Õpetaja väljendab oma hinnangut õpilase käitumisele sageli minimaalsete abivahenditega pilk, tähelepanu osutamine või selle osutamata jätmine, mõni tunnustav sõna või märkus.Kui tegemist on nn lennult hindamisega, siis sellest ka piisab. Oluline on tähelepanu pöörata vaid sellele, et hinnataks ja väärtustataks ka positiivset, mitte ei rõhutataks vaid lapse vigu ja eksimusi. Kindlasti ei ole õppimine võistlev tegevus Esimeset kuni üheksanda klassini antakse suulisi ja kirjalikke hinnanguid. Samuti saavad õpilased analüüsida enda ja kaasõpilaste töid ja tegemisi. Tähtsal kohal on ka käitumise analüüsimine. Põhjalikumate kirjalike hinnangute sagedus sõltub sellest, kui palju laste ja nende vanamatega jooksvalt suheldakse. Kui suhtlus on tihe ja mõlemapoolselt toimiv, siis pole põhjalikumaid kokkuvõtteid vaja teha kuigi tihti. Alates üheksandast klassist minnakse üle numbrilisele hindamisele. Hinnanguid antakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
