Jeans Heute sind Jeans das populärste kleidungstück in der Welt.Jeans tragen kinder, Jugendliche, Erwachsene, ältere Menchen, Frauen und Männer.Jeans trägt man während der Arbeitzeit, zu Hause, auf Party oder während der Freizeit. Am anfeng holen nur Männer Jeans währen der Freizeit getragt. Weil dieses Material widerstandsfähig war. Heute trägt man jeans auch, weil diese Hosen widerstandsfähig und bequem sind. Auch Frauen und Mädchen tragen Jeans gern. Unter den Jugendlichen sind Jeans sehr populär. Während der vielen Jahre ist die Mode von Jeans verwandete. Man hat breite und unappe Jeans getragen. Heute haben wir Jeans in verschieden Farbe. Wir haben schwarz, blau, rosa, weiß und fast jeder Farbe Jeans. Die populärste Farbe ist blau. Ich habe auch viele Jeans, weil sie bequem sind. Ich mag Baggy Jeans zu tragen, weil es ist mein Stil.
Mida teha ühiskonna heidikutega? Kes üldse on ühiskonna heidik? On see kodutu, keda võib kohata igal kella-ajal ja iga ilmaga Balti Jaamas, või mingi joodik, kes elab, et juua ning keda polekski nagu kellelegi vaja? Kuid kas pole siis tegelikult ühiskonna heidik iga inimene, kes on teiste kodanike poolt eemale tõrjutud või lihtsalt ühiskonnast eraldatud? Kuna nad tekitavad teistes kodanikes ebameeldivust ning vaevalt et nende eluviis ka neile endile meeldib, siis tekibki kohe küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu. Paljud ühiskonna heidikud lõpet...
KLASSIKIRJAND Inimene on saladus Inimse teevad huvitavaks just nimelt saladused. Kõik inimesed on erinevad, ei ole koopiaid! Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad, mida keegi ei mõista. Mu hinges on mustad varjud - ei aita see kui ma karjun. ...
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis o...
Klassikirjand "Raamat on nagu peegel." (A.Schoppenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks isemoodi näeb. Tark võib sealt välja lugeda lõpmatult palju mõtteid, kui samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda sama teost absoluutselt mõista. Autoril on võim panna teisi nägema seda, mida nad varem ei pruukinud mägata. Veel võivad sealt ka peegelduda kirjaniku eelistused ning ühiskonna eluviisid. Raamatutes peiub ohtralt uudset informatsiooni, mida lugeja esialgselt ei pruugi näha. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Tammsaare ise kasvas samuti talus üles ning veetis osa oma elust seal. Ilmselt köitsid teda kõik raskused, mis üks lihtne maainimene peab läbi elama, ning otsustas nendest vabameelselt rää...
Silmakirjalik elu Tänapäeva ühiskond on inimese vastu väga silmakirjalik. Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav. See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema ...
Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam spo...
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad ...
Mida ma muudaksin tänapäevases Eestis? Me elame Eestis, mida võib nimetada ka heaoluühiskonnaks,sest kõik on üldiselt nii nagu peab olema. Meil ei ole käimas sõdasid, hetkel pole liikvel mingisuguseid epideemiad, mis võiksid rahva arvu vähendada ning kõik on üldiselt üsna heas korras. Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit,kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Üldiselt, kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ellu viia, peakski nagu piisama. Laiemalt vaadates ei suuda inimesed siiski üksinda ühiskonda muuta, sellepärast valime me nii linnavalitsuse kui ka parlamendi, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Hetkel on ka Eestis käsil valimiseelsed kampaaniad, kus on lubadused meie ühiskonnas ette võtta palj...
Uus sajand, vanad probleemid Mõnikord öeldakse, et andestada on võimalik, aga unustada mitte. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks osa probleeme ei lahene lõplikult kunagi, püsides inimeste mõtetes ning tõustes vahetevahel ikka ja jälle aktuaalseks. Kõik, mis on tehtud, on jätnud endast maha jälje. Maailmas eksisteerib koos väga palju erinevaid kultuure, rahvusi, riike ja religioone. Kõigil neil on oma ajalugu, mis on suuremal või väiksemal määral mõjutanud ka tänapäeva. Inimesed on juba loomu poolest sellised, kes hindavad oma tõekspidamisi ja kuuluvust kõige tähtsamaks ning seetõttu ei suudeta sageli unustada halba, mida nende vastu minevikus on tehtud. Näiteks ei suuda paljud riigid andestada Saksamaale, sest viimane oli üks maailmasõja alustaja ning põhjustas oma suure võimuahnusega väga paljudele kannatusi. Samuti ei unune juutidel kunagi need kuriteod, mis nende vastu on toime pandud. Suure...
Miks inimene õnne ei leia? President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: ,,Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal." Seega võib õnne otsimist nimetada pikaks teekonnaks, milleni jõudmine on alati piisavalt vaevaline. Iga inimene tõlgendab oma õnne just sedamoodi, kuidas ta ise seda soovib. Siiski võib hetkeemotsioonina pidada mõnikord ka ilusat hetke ekslikult õnneks, sest tegeliku õnne saab leida alles siis, kui enamus eluetappidest on läbitud. Inimeste teekond õnne poole, mida võib pidada ka käänuliseks teekonnaks, nagu president seda maininud on, algab üldjuhul ülikooli minekuga. Alates sellest hetkest hakkavad inimese elus toimuma suuremad muutused. Maitstakse kergelt täiskasvanulikku elu: hakatakse otsima tööd, võimalusi elamiseks, mõnikord ka pere loomiseks ning puututakse kokku erinevate probleemidega, millele lahenduse peab inimene ise leidma. Sarnaseid olukordi võib näha ka Hon...
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse. Ameerika Ühendriikides röövis ja vangistas üks pealtnäha tavaline pereinimene Cameron Hooker oma laste lapsehoidja ning hoidis naist seitse aastat voodi all kastis. Igal vabal hetkel ta piinas ja a...
Meelis Kiisk Kirjand 25. veebruar 2009 Tänapäeva maailma hirmud Maailmas toimuvad protsessid, mis toovad lähemale loodusressursside lõppemist. Inimene kasutab maavarasid tohutu kiirusega, mis tuleb soovist kiiresti rikastuda, ega mõelda tagajärgedele. Just inimtegevus on planeedil Maa looduse ökosüsteemi tasakaalust välja viinud, mis paneb ka looduse paratamatult enese vastu tööle ja süvendab probleemi. Samas ei hävita inimene vaid loodust, kuid ka enda liigikaaslasi. Inimesed teavad, et nende tegevuse tagajärjel tekivad mitmesugused gaasid, mistõttu tekivad meie planeedi atmosfääri ümbritsevasse osoonikihti augud ja tekkival soojusel pole võimalik...
Klassikirjand Plaanid ja tegelikkus Plaanid ja tegelikkus, mida me selle all mõtleme? Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn...
Klassikirjand ,,Raiskamine võtab tulevikult võimalused" Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem. Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval ming...
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradel...
Milleks inimesele elu? ELU JÄTKAMINE: Tänulikus ema ja isa vastu, sest nemad on sulle elu andnud.. headus kandub edasi kasvatamispõhimõtetel, kui oled armastusega last kasvatanud, siis te ( homoseksuaalide taunimine, kas selleks on neiule antud elu, või on näited selle kuidas ei tohi elada... minuarvates jumala viga, sest kõik ei saa alati nii täieuslikud olla) Lapsed nende eest hoolitsemine, ENESETÄIENDAMINE, läbi eneseteostuse inimene kasvab ja areneb Inimene peaks elama kümmet käsku järgides.. Töö tegi ahvist inimese, tööd tehakse selleks et elada. (kodutud) ELU HOIDMINE: habras elu, MILLEKS INIMESELE ELU? Mina arvan, et see on lihtne, aga samas väga keeruline küsimus, millele inimkond jääbki vastust otsima. See ei tähenda aga seda, et kunagi poleks antud küsimusele vastust leitud. Kuid need muutuvad mõnevõrra iga inimpõlve, sajandi ja aastatuhande jooksul. Mina v...
Käed Mõiste all käed me peame silmas inimestele igapäevases elus väga vajalikke ning asendamatuid elundeid. Käsi vajame me peaaegu kõikjal, välja arvarud mõtlemisel. Nende puudumisel oleks inimkonna tegevusvabadus paljuski piiratud. Käte abil on inimene paljugi suuteline midagi korda saata. Arstidel on käed asendamatuteks tema töö juures. Käed aga sõltuvad inimestest, nende ajutegevusest, sest teadagi juhib nende tööd peaaju. Et käsi mitmekülgselt ning enda ja teiste jaoks kasulikult rakendada, peab inimene või ükskõik kes ta ka ei oleks õppima, et ta oskaks neid oskuslikult rakendada. Kirurgi käed peavad kindlad ja usaldusväärsed olema, sest et eluliselt ohtlikul haige opereerimisel ei tohi need vääratada ega eksida. Eriti hoolikat ja täpset tegutsemist nõuab ajuoperatsioon, kui seal midagi viltu läheb, võib see patsiendile saatuslikuks saada, ta võib jääda vigaseks või hoo...
Riigi rahakott, meie kõigi rahakott Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu. Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud, mida me kõik mitmel moel maksma peame. Osasid neist maksame me teadlikult, osad on aga...
Edukuse valem Tänapäeva maailmas on edukus väga kuum teema. Edukuse järgi hinnatakse inimest ning sellest oleneb tema positsioon ühiskonnas. Kuid edukust mõistetakse väga erinevalt ning selle saavutamiseks ollakse väga paljuks valmis. Kuid mis siis ikkagi edukus on? Juba 19. sajandil enamasti defineeriti edukust kui rikkust. Arvatakse, et kui inimene on rikas, siis on ta ka edukas. Minu arvates pole rikkus tähtsaim, olulisemad on hoopis enese heaolu, pere ja sõbrad ning tähtsaim on õnnelikkus. Arvan, et inimene, kes on õnnetu ja üksik ei ole ka edukas, kuigi ta võib olla rikas. On inimesi, kellele edukus tähendab kõik, see on kui kinnisidee. Püüeldakse üle kõige materiaalsete väärtuste poole, kuid tihtipeale jäävad muud asjad tagaplaanile ja raske töö käigus unustatakse õnnelikkus. Nagu näiteks töönarkomaanid, kes töötavad hommikust õhtuni vahetpidamata, ei ole õnnelikud ning nad...
Klassikirjand ,,Eesti head ja vead" Eesti on arenenud riik Ida-Euroopas, mille rahvaarv küündib 1,3 miljonini. Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas. Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu-olust. Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad. Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja oskuslikul tegutsemisel. Meie riik ei...
Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemis...
Mida oleks vaja et eesti kultuur säiliks Jõulud on kohekohe saabumas. Iga aasta tähistab enamus eesti peredest jõule, mil söögiks on seapraad, hapukapsad ning verivorstid, Kuuse all kingikotid juba ammu ootavad avamist. See on eesti kultuurinähtus, midakõik eestlased teavad . Eestikeel ja kultuur veel püsib kuid on ka oht et see kaob aastatega. Eestlane peaks jääma oma juurte juurde, ja tähistama neid tähtpäev, mis on olnud kombeks juba sajandite algusest. Eesti kultuuri ohustavad traditsioonid, mis võetakse üle teistelt rahvastelt. Ameerikast on tulnud tähtpäev halloween, mis toimub 31. oktoobri ööl vastu 1.novembrit. Iga aasta on hakatud seda pidama aina rohkem ning inimesed maskeerivad end halloweeni-tegelasteks ning käivad teiste ukse taga küsimas „komm või pomm”. See on viimaste aastate trend just noorte hulgas. Samas on kadumas mardi- ja kadripäeva tähistamine, millele on aluse pannud juba meie esivamenad. Mõned eesti pered ke...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil suhtlen sõpradega arvuti abil ka siis, kui nad on mu kõrval. Tei...
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, k...
Tulevik ei ole loterii Tulevik ei ole loterii, sest hea tuleviku nimel peab väga palju pingutama. Mõned mõtlevad, et saab mis saab ning jätavad tuleviku küsimused juhuse hooleks, kuid leidub palju ka neid, kes näevad selle nimel väga palju vaeva. 1.Tähtis on alustada tulevikku õigesti, sellepärast et kui alustada algust halvasti, pole mõtet ka ülejäänust midagi tugevat ja püsivat mõelda. Keegi ei saa kindel olla, mis teda ees ootab, kuid igaühel on omad unistused, plaanid ja mõtted tuleviku suhtes, kuid nende täitumiseks peab endast kõik oleneva tegema. Tulevikku ei saa juhuse hooleks jätta, sest sellega võivad kaasneda väga halvad tagajärjed, mida hiljem võib kahetsema hakata. Kui on olemas kindel elusiht ehk eesmärk, siis on ka tulevik kindlustatud, sest eesmärgi nimel tehakse kõik. 2. Tihti mõtleme ju, et kõik, mis täna on valesti, võiks minevikus olla tehtud teisiti, hoidmaks ära seda, mille tulemuste üle nüüd kurdame. Tugeva põhj...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Inimesi teadvustatakse pidevalt globaalprobleemidest ning neid innustatakse säästlikult elama, aga ületarbimine jätkub samal jõul. Vähesed mõistavad, et sellega kaasnevad probleemid ka planeedi tervise seisukohalt. Inimeste laiskus muuta vanu harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maa...
Leppimine ja leppimatus Inimestele on antud võimalus väljendada oma emotsioone ning arvamusi. On võimalik leppida olukordadega või siis mitte. Tähtis on mõista, et kõik meie valikud mõjutavad ennekõike meid endid ning sellepärast ei tohi leppida millegagi, mis tegelikult rahulolu ei taga. Inimene peaks olema motiveeritud hoopis rohkem pingutama, sest kui julgeda näidata üles leppimatust, on võimalus muuta oma elu meelepärasemaks. On erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste otsuseid. Arvan, et kõige tähtsamal kohal on julge iseloomu ja eesmärkide olemasolu. Sest inimene, kes teab, mida ta elult tahab ning ei lepi vähesega, suudab tasapisi ületada ka suurimad raskused ning jõuda olukorrani, mis õnne korral toob talle soovitud tulemused või annab vähemalt tundegi, et on proovitud, mitte lihtsalt käega löödud. Samas on otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel või...
Isamaatunde olemusjooni tänapäeval. Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...
Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid. Teisitimõtlejad on läbi aegade olnud pinnuks halli ühiskonna silmas. Inimesed, kes tahavad vaikselt ja rahulikult oma igapäevaelu elada "nagu vanasti" ei salli teisitimõtlejaid, kuna nad näevad ühiskonnapilti enda peas hoopis teisiti, kui nemad, ning see ärritab neid. Inimesed kardavad muutuseid. Teisitimõtlejad ütlevad oma sõna sekka pea kõigis valdkondades, alustades keskkonnakaitsest ja lõpetades rahvastikupoliitikaga. Kas teisitimõtlejaid on vaja, ning kas nad on alati positiivse tulemi toojad? Teisitimõtleja on väga lai mõiste. Teisitimõtlejaid on selliseid, kes võtavad julguse oma arvamusega midagi peale hakata, seda näidata, kuid on ka selliseid, kes küll arvavad et asjad peaksid vähe teistmoodi olema ent midagi selle heaks ette ei võta. Ühiskonna vaatevinklist on just ohtlikumad aktivistid ning äärmuslased, kes aktiivselt oma nägemusi üritavad ellu viia ning muuta mei...
Tänapäeva inimeste hirmud Inimesed kardavad väga paljusid asju kes konne, kes ämblike. Seda võib küll raske uskuda olla aga tänapäeal kardavad paljud inimesed meediat nagu tuld. Need hirmud on inimestes palju suuremad ja jubedamad kui konna foobia. Mida need hirmud täpselt endast kujutavad ja kuidas muudavad meediafoobikute elu (kui ültse muudavad)? Kas on ültse mõtet meediat karta? Meedia hirmud on tegelikult päris südantlõhestavad. Näiteks meedia kartjad kardavad vabalt elada neil on koguaeg hirm teha seda, mida nad tegelikult tahaksid teha, sest meedia võib nende arvates iga hetk nende enda ellu sekkuda ja hakata juba ka nende elus nuhkima. Foobikud ei julge käia väga avalikus ja kuulsas kohas, sest kui nad seal midagi valesti teevad või ütlevad võib meedia seda kuulutama hakata. Nad kardavad jääda kuskile tähtsatele piltidele, meedia võib ju need pildid kajastada. Meedia foobikud kardavad lausa elad...
Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie o...
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul häbelikud ning ei julgenud midagi teha ega öelda. Aja jooksul võtsime julguse kokku ning peale seda vestlesime terve öö. Peale lobisemise naersime, mängisime kaarte ja erinevaid lauamänge. Väga meeld...
Klassikirjand Kui inimene puhkab, siis loodus sageli kannatab Ma valisin selle teema, kuna armastan Eestimaad ja selle loodust ning mulle pole ükskõik, milline see on praegu ja tulevikus. Kas kujutate ette, kui me teaksime, et puhast keskkonda jätkuks vaid järgmiseks viieks või viiekümneks aastaks? Ma olen vahest nii mõelnud ja mul tõusevad kananahk ihule. Ma olen oma isaga käinud matkamas nii metsas kui vee peal. Isa on õpetanud mulle kuidas tuleb matkates käituda ja mida ei tohi kindlasti teha. Mulle meeldib isa lause: ,,Loodus ilma inimeseta saab suurepäraselt hakkama". Alguses ma ei saanud aru, mida isa selle all mõtles. Aga hiljem selgitas ta, et see on arusaam looduskeskkonna sälitamiseks ja kaitsmiseks. On palju inimesi kes arvavad, et kui nad teevad oma elu mugavamaks ehitavad endale majad, valmistavad riided või korraldavad endale puhkuse, siis teevad nad head ka loodusele. Mull...
Kirjanduslik klassikirjand ,,Väike Illimar" NB! Ma ei oota küsimustele nummerdatuid vastuseid, vaid JUTUSTAVAT KIRJANDITEKSTI!!! Vormista lõigud ja kasuta etteantud kava(küsimusi) kirjandi kirjutamiseks. Loomulikult hindan kõrgemalt tekste, kus on toodud näiteid teosest ja milles on palju õpilase enda hinnangulist suhtumist teosesse. Teretulnud on ka tsitaadid teosest. Loetelusid kasuta tekstis minimaalselt. PUHTAND KIRJUTADA KIRJANDUSE VIHIKUSSE (selle puudumisel küsida õpetajalt paberit). Hindamine: Hindan kirjandi üldist sisu (maksimaalselt 10 punkti), stiili (maksimaalselt 5 punkti), vormistust (maksimaalselt 5 punkti) ning vastavust loetud tekstile (maksimaalselt 20 punkti). Kui tekstis on 1- 2 õigekirjaviga, siis läheb alla -1 punkt, kui 2 - 3 õigekirjaviga, siis läheb alla -2 punkti, kui 4-5 õigekirjaviga siis läheb alla -3 punkti, kui 6-7 õigekirjaviga, siis läheb alla -4 punkti, kui on 8 või enam viga, saab õpilane -5 p. Alla ...
Klassikirjand Kuidas hoida perekonda? Öeldakse, et inimene pole loodud üksinda elamiseks. On hea, kui su kõrval on lähedased, kellega võid valimatult jagada nii muresid kui ka rõõme. Et nutta, peab olema keegi, kellega jagada oma pisaraid. Et naerda, peab olema keegi, kellega koos rõõmu tunda. Et saada lahti valust, peab olema keegi, kes aitaks seda eemale tõrjuda. Et olla õnnelik, peab olema keegi, kellele võid alati loota. Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annav...
Klassikirjand Lugemine või sport? Või mõlemad? Lugemine või sport? See on küsimus, mille üle paljud noored arutlevad. Valides spordi, võib jõuda maailma tippu või mitte kusagile, sest kui inimesel ei ole spordile annet, siis ei pruugi ta sel alal edasi jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud, siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse kui ka tervise poole pealt. Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et ...
Eneseteostus ja selle hind Inimese üheks suurimaks vajaduseks on eneseteostus. Enamik meist püüdleb selle poole me käime koolis mitte ainult selle pärast, et peab ning on kombeks, vaid ka selleks, et end arendada ja harida, me võtame endale erinevaid hobisid, et näidata enda andeid nii spordis kui ka kunstis. Inimesed otsivad tunnustust ning kiitust, tahavad silma paista ning erilised olla. Tõesti, kas kõige kohutavam ei ole mitte olla keskpärane ning halli massi eralduv? Ameerika psühholoog William James on öelnud: ,,Otsi üles see hingeseisund, mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasas sisemine hääl, mis ütleb: ,,Selline olen ma tegelikult." Ja kui sa oled selle seisundi leidnud, järgi seda." Tõepoolest, inimesel peab olema silme ees mingi suund, kuhu ta tahab jõuda, miski, mis teeb õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tul...
Inimene ise on oma õnne kõige suurem vaenlane Inimesed kas teavad, mida nad elult tahavad, või ei tea, ent see on üldiselt kõigile omane soov olla õnnelik. Ei ole võimalik luua ühest õnne definitsiooni, mis on ilmselt kõigi jaoks erisugune. On olemas Andreseid, kes püüdlevad õnne poole, rabades tööd ja näevad põrguvaeva, üritades garanteerida sellega oma perele head väljavaated ja võimalused. Samuti ka hoopis vastandlikke Pearusid, kes on pigem hedonistlike kalduvustega, väärtustades hetkenaudinguid ja põnevaid sündmusi. Mõne üksiku inimese puhul tundub, et õnn on kaasa sündinud ning pole midagi muud kui läbi elutee Fortuuna kaitsva tiiva all kulgeda. Teiste elus on aga tõuse ja mõõnu, nemad peavad pidevalt pingutama, et heale järjele jõuda. Kuid kas Vargamäel oli üldse võimalik saada üdini õnnelikuks ning mis neid inimesi selle juures takistas? Õnnelikke, kellel kõik tööd vilja kannavad ning alati veab, on ...
Klassikirjand Kui mina oleksin isa Kui mina oleksin isa mida see minu jaoks tähendab ? Ega ma ei oska täpselt seletada , milline ma oleksin . Esimene mõte on , nagu ma arvan enamusel , et ma tahaksin olla hea isa . Tegelikult on mõiste '' hea isa '' väga lai , sest igaühel on oma ettekujutus heast isast . Kui hakata rääkima sellest , milline ma oleksin isana , siis tahaksin , et ma suhtleksin oma lastega piisavalt . Ma tahaksin , et nad räägiks mulle oma probleemidest ning muredest nagu oma parimale sõbrale , mitte kui isale . Selleks aga , et nad mind kuulaksid , oleks vaja nendega hästi läbi saada . Samuti ei tahaks ma , et nad elaksid läbi samu vigu ning probleeme , mis mina , sellepärast ma tahaksin neile rääkida oma vigadest ning probleemidest , mis mul on olnud ja neid selle eest hoiatada . Kuigi teiste vigadest on raske õppida , sest neid ei elata ise läbi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
