Rütmiline kirjaviis kirjeldab rütmi, andmata informatsiooni helikõrguse kohta. Tihti märgitakse tabulatuurile juurde ka loo kiirus. Seda tähistatakse veerandnoodiga, millele järgneb võrdusmärk ning sellele järgneb arv, mis tähistab, mitu lööki tehakse minutis (BPM beats per minute). = [väärtus] Rifid Riff on bluusi põhitingimus, hädavajalik rokis, sügav ja madal reggae's ning üle võetud dzässi puhkpillide poolt. Riffe võib kohata ka klassikalises muusikas, kuid seal on neile antud veidi teistsugune nimi ostinato, mis tähendab meloodia kordumist. Riff on lühike ja meeldejäävalt korduv motiiv, tavaliselt 2-4 takti pikk, mida korratakse jätkuvalt, et formuleerida saatvat osa loo struktuuris. Riffi mängitakse tavaliselt basskitarri alumistel keeltel. Bluusis kasutatakse ühte riffi tavaliselt terve loo vältel. Pink Floyd'i ,,Money" on hea näide laulust, mida saadab meeldejääv bassi riff.
mis hõlmas 1 200 00 km2, kus elas 15-18 miljonit inimest. Impeeriumil puudus seesmine ühtsus ja isegi pealinn. Naturaalmajandus. Karolingide renessanss. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajaid. Kultuurilist õitsengut toetasid ka kloostrid. Peale Karl Suure surma läks jagamisele tema järglaste vahel: 843. a Verduni kokkulepe, mis jagas riigi kolmeks- Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riigiks. 5. Feodalism. Feodalism kitsamas ja klassikalises mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades suhet isikute vahel. Laiemas mõttes tähistab üldse feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallsuhted, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalsuhete kujunemise peamisteks põhjusteks olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon ja vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Selleks, et sõjamehed saaks
(tantsuline)/kiire 10. Muutused instrumentaalmuusikas 18. sajandil: a) Kammermuusika- Basso continuo kaob, barokktrio asendub keelpillikvartetiga. b) Orkestrimuusika- Suur 4-häälne keelpillirühm, 4-häälne puupillirühm, trompetid ja metsasarved. Kontrabass, hiljem tromboon. 11. Klassikaline orkester kujunes välja edela-Saksamaal, Mannheimis. 12. Pillirühmad klassikalises orkestris: a) Keelpillid b) Puupillid c) Vaskpillid 2 13. Carl Philipp Emmanuel Bach oli klaverinist ja helilooja. Ta oli eeskujuks kogu afgaklassitsismile. Kuulus klaveriõpik. 14. Ooperite iseloomustused: a) Opera seria- Ehk tõsine ooper. Süžeed vältisid seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Dramaatiline konflikt on väärtuste vahel, nt truudus, meelekindlus, vaprus jne
8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett. 9. Missugused muutused toimusid 18.saj. orkestrimuusikas? Aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm. Suurim uuendus oli keelpillide liidetud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. 10. Kus kujunes välja klassikaline orkester? Nimeta pillirühmad. Edela-Saksamaal, Mannheimis. a) puupuhkpillid b) vaskpuhkpillid c) keelpillid 11. Iseloomusta 18.saj. keskel opera seriat. Too näiteid (heliooja, teos) Süžeet vältisid igapäeva elu ja reaalset inimest. Tegelased olid Kreeka ja Rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost. Sageli tekitati konflikt mitte inimeste,vaid eetiliste väärtuste vahel. Nt. G. F. Handel „Julius Caesar“ 12
raamatuid". Loominguliselt viljakas Contra ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Sama allika hinnangul võis Contra olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1] Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu
Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik ...
normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena
ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudi tööd ei ole ainult paljas arhitektuur (vähemalt mitte selle klassikalises mõttes), vaid see on palju enamat. Tema töid ei saa liigitada ühegi kindla arhitektuurivoolu alla ega võrrelda ühegi senituntud arhitekti tööga. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga. Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana
Frank Zappa. oli helilooja, kitarrist, produtsent, filmirezissöör. Sündis 21. detsembril 1940. Tema käekirja kujunemist suunasid kaasaegne klassikaline muusika ja rütmibluus.. Frank Zappa oli muusikuna iseõppija ja karjääri alustas hoopis trummarina.. Tema esimese bändi nimi oli The Mothers Of Invention. The Mothers Of Inventioni esimene helikandja ,,Freak Out" ilmus 1966. aastal. Tema viimane plaat, klassikalise muusikaga ,,The Yellow Shark" ilmus 1993. aastal. Rohkem kui 30. aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta ennast loominguliselt. Oma eluaja vältel andis ta välja 57 plaati, pärast surma on ilmunud veel 22, kokku seega 79 helikandjat. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa animatsioone, lühifilme, muusikavideosid ja albumikujundusi. Ta hääletati 1995. aastal postuumselt Rock'n'Roll Hall Of Fame'i liikmeks. Frank Zappa. suri 4. detsembril 1993. Tema monument asub Vilniuses, selle autor on Konstantinas Bogdanas. Pink Floyd on inglis...
Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms Kontrapost tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena).
· 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev'' ja ,,Sport'' ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. · 1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. · 1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud. · Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a. Berliini olümpiamängudel võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine.
Pärast Muhamedi surma korraldas Abu Bakr kõigi ilmutuste üleskirjutuse. Kolmanda kaliifi ajal tuli kokku komisjon, mis viie aasta jooksul töötas välja üldjoontes praeguseni kehtiva Koraani teksti. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks. Suurad on järjestatud pikkuse järgi: algab kõige pikemate, lõpeb kõige lühemate suuradega. Erandiks on 1. suura, mis on lühike (,,Avaja"). Tähtis on 112. suura ,,Puhas siirus". Koraan sisaldab islami religioosse ja ühiskondliku õpetuse.
Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus...
Müüakse enamasti valmispaanidena. Looduslikud tapeedid Värvitud paberist aluspaanile kleebitakse looduslikke materjale: rohukõrsi, lehti, samblikku, liiva, mineraale, vineerlehti vms. Originaalsed ja keskkonnasõbralikud. Veluurtapeedid Paksule, hästi kleepuvale aluspinnale tupsutatakse tekstiiliniidikesi, kiude ja tupsusid. Sellise töötluse tulemusena saadakse sametpind, mis enamasti kujundatakse klassikalises stiilis. Disaintapeedid Kasutatakse väga erinevaid töötlusi, palju on metalliläiget, krohvilaadse pinnatöötlusega tapeete, jaapanipäraseid reljeefse paberpinnaga tapeete jne. Tapeedi paigaldus:Kõige sagedamini pannakse tapeeti seina vanal tuntud moel, mida siinkohal meelde tuletame Tapeedi liimimine. Tapeedirullidel olevad sümbolid:
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
tuntuim on aatom). Selliselt mõistetuna vastandatakse sageli ainet väljale. Ainet saab iseloomustada massiga (ainet saab kaaluda), mass aga on rangelt võrdeline energiaga (E = m×c2). Päikeses (ja tähtedes) nii toimubki, mass muutub ilma massita energiaks (mis toimub ju ka vesinikupommi lõhkamisel) ikka 5 miljonit tonni igas sekundis vesinikku heeliumiks "põletades". (Päike ja vesinikupomm toimivad samade füüsikaliste põhimõtete alusel). Keemia, selle klassikalises mõistes, on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aineainete reaktsioonidest, mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Kiirgus (väli) on aine energia kandumine ruumis lainete või osakeste kujul. Väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Aine ja väli võivad teineteiseks muunduda neisse lisatud energia ulatuses . Erinevalt ainest saab samas ruumiosas olla erinevaid väljasid ning väljal reeglina puuduvad mõõtmed.
BALETT N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Erinevalt ooperist, kus teose sisu ant akse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Pantomiim on tegevuse ja tunnet e väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente. Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süzee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusa...
BAROKK 1718saj I pool Konspekt Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapik...
annetuste abil oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti 1661. a. rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal oma loomingulisele tegevusele. kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Euroopa reisidel dirigeeris ta koore nii Berliinis, Pariisis kui ka Renessansi- ja barokiajastul polnud balletietenduse aluseks tingimata kirjanduslik süzee. Lavastus võis lähtuda puhtal Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus kujul tantsust ning muusika osaks oli sel juhul olla lihtsalt tantsu saatemuusika. ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 18
Väide, et kõik mehhaanikanähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kannab Galilei relatiivsusprintsiibi nimetust. 9. Mitteinertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsijõu mõiste. Taustsüsteemi, milles Newtoni esimene seadus ei kehti nimetataks mitteinertsiaalseks. Inertsijõud on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Sellisteks jõududeks on näiteks tsentrifugaaljõud ja Coriolisi jõud. Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaalsüsteemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või
korraldatud näidisprotsessid muutsid Eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Teise maailmasõja järgseil aastail oli kirjandustraditsiooni säilimise pearaskus pagulaskirjanduse kanda. Eestis algas kirjanduskultuuri hävitamine, välismaal üritati seda aga säilitada, kuid esialgu ilma eriliste uuenduskatseteta. See tähendas luule püsimist peamiselt arbujate3 kujundatud klassikalises mallis ja lähimineviku realistlikku kujutamist. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise mitmekesisuse poolest domineeris paguluses kirjutatu veel kuni 1960. aastateni, mil kodumaa kirjanduses algas elavnemine. Mõnevõrra ergutas kirjanduselu 1960. ja 1970. aastail loodud auhindade süsteem: 1970 asutati iga-aastased žanripreemiad4, mida erinevate nimede ja statuutidega5 antakse välja praeguseni.
Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd.Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast.Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub
PÜRAMIIDID Sissejuhatus Püramiidid on aastatuhandeid tekitanud inimestes küsimusi: miks, kuidas ja kes? Jumalad, tulnukad, muud ebaloomulikud ja ka loomulikud olendid kõiki neid on seostatud püramiidide tekkega. Ka mina olen olnud sellest kultuuri- ja kunstiajaloo imest pidevalt huvitatud ning nende ilu, müstilisus ja võimsus sundisid seda teemat uurima. Kasutasin tänapäeva populaarseimat infootsingusüsteemi Google ning lõin pildi püramiidide olemusest Mesopotaamias ja hiljem Egiptuses. Mõiste - püramiid Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Püramiidi disain eeldab seda, et raskem ja pindalalt suurem osa toetub maapinnale ning liikudes tipule lähemale jääb materjali kasutus aina väiksemaks. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatu...
nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased
tõesed, väistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad aga korraga väärad olla. 4) Küllaldase aluse seadus : ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. LOOGIKAHARUD NING NENDE NIMETUSED 1) TRADITSIOONILINE LOOGIKA – koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Mõisteloogika. 2) KLASSIKALINE LOOGIKA – lausearvutus ja predikaatarvutus. Klassikalises loogikas on väljend LAUSE sama tähendusega, mis PROPOSITSIOON(väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid.
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 d...
ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus") · Päike paistab, kuid armsama silmad, mis valgustasid ta eluteed, on nüüd tema jaoks kustunud ja talle näib, et ta eksleb sihitult pimedas öös ("Valepäikesed") · Tsükli viimases laulus ("Leierkastimees") leiab ta lõpuks kaaslase - vana, üksiku ja vaese leierkastimehe - ning otsustab ühendada temaga oma saatuse Schuberti laululooming · Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas · Ta on kirjutanud üle 600 laulu · Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust · Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat · Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme Schuberti laululooming · Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid · On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele · Tema armastatumate autorite hulgas on
hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus. Eoskotis leiab aset suguline protsess: tuumade liitumine ning meioos, millele tavaliselt järgneb mitoos. Selle tulemusena tekib enamasti
ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva. Hiljem töötas ta ketruspoisina Kreenholmis, õppides samal ajal Jaanilinna õhtukoolis, kuni 1909. a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. 1910. a siirdus Alle Vilnosse. Seal elatus ta algul juhutöödest, õppis mõnda aega maalikunsti, astus siis ühte katoliikliku internaati, kus siis korraliku koolituse antiikkeeltes, ajaloos ja klassikalises kirjanduses. Ühtlasi omandas ta poola keele, mis viis ta vahetusse kontakti poola kirjanduse, eriti romantikute loominguga. 1915. aastal sooritas Alle Orjolis eksternina gümnaasiumi lõpueksamid ja hakkas sama aasta sügisel Saraatovi ülikoolis arstiteadust õppima. 1918. a. sügisel, kui jäid sooritada veel mõned eksamid lahkus ta kodusõjast ohustatud Saraatovist ja siirdus Tartusse. Üle poole aasta tegutses Alle Tallinnas " Sotsiaaldemokraadi " kirjandusosakonna toimetajana
Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda väärusuna, millest tekkis vanasõna kreetalaste valelikkusest. (Puhvel 1996: 135, 136) KASUTATUD MATERJALID Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa http://et.wikipedia.org/wiki/Hoorid (23.veebruar.2010.a.) http://et.wikipedia.org/wiki/Moirad (02.märts.2010.a.)
püüdes teha jalanõudest seinakella või skulptuuri alasti mõtlejast. Vastu on banaalne: ma olen seda tahtnud. Mu sees on tekkinud vastupandamatu soov luua midagi. See "midagi" ei pea olema kaunis ja lööv, kuid see protsess, kus ma loon idee, mõtestan enda jaoks natuke lahti selle tagamaid, tekitan endale töökoha ja asun tööle, on juba iseenesest nõnda vapustav kogemus, et ainuüksi protsessi nimel tasub see kõik ära. Vaatamata sellele, et ma ei ole klassikalises mõistes kunstnik, võtan ma ikka kätte oma saviplönni, käsitööriistad või kasvõi sülearvuti, et luua. Luua midagi, mis tuleb minu sisemusest. Aga kui kunst on miski, mis tekib sisemuses ja nõuab kannatamatult väljapääsu, siis kas kõikides inimestes on see olemas? Kas igaüks võib olla kunstnik? Jah! Ma olen veendunud, et võib. Kuna kunsti ei saa piiritleda, ei saa me paika panna ka kunstnikuks olemise kriteeriume. Kunstnik on see, kes midagi loob
raskesti ligipääsetavates metsades. Eluala ulatub tundrateni. Talveuinak Talveuinakut peavad, kuna suure kere jaoks on raske talvel vajalikku kogust toitu hankida. Magab koopas või puujuurte all, mille vooderdamiseks kasutab oksaraage, sammalt ja kuivanud taimi. Enne talveuinakut võib ta teha mitu sellist pesa, mille suuruseks on enamasti 2m3. Seepärast valivad nad endale tavaliselt sellise metsa, kus on palju puude poolt mahalangetatud puid. Eestis pole karukoopaid selle sõna klassikalises tähenduses leitud, poolkoobasteks võib pidada mahalangenud tüve alla kraabitud auke. Enamasti magab ta aga kokku kraabitud lehtede ja sambla hunnikul ning ,,koobas" selle peale tekib tänu tema ümber kuhjunud lumele. Karud magavad talveund novembrist kuni aprillini. Sellega seoses langeb nende kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuinak erineb talveunest selle poolest, et kehatemperatuur langeb vaid paari kraadi võrra (talveune puhul langeb see nullilähedaseks).
enne ketta heidet ongi liikuvam kui sandaalide sidumine, aga siiski ei mõju Hermes sellisel moel nagu ,,Kettaheitja". Vähemalt minu silmis ei võta Hermes endale niivõrd elusat kuju, kui kettaheitja. Kumbki figuur ei vaata vaataja poole, nende pilgud on ära pööratud. Mõlemad tegelased on kujutatud alasti, ainult Hermesel on sandaalid jalas ning mingisugune lina põlve peal. Antiik-Kreekas kujutatigi meheideaali alasti. Kreeka klassikalises ajajärgus peeti tugevasti kinni igivanadest tavadest ja kommetest, kuid sel ajal ei suhtunud Ateena riigijuht Perikles võistlusmängudesse ning pidustustesse enam kui vagaduse väljendusse, vaid kui tööst kosumise abinõusse. See kajastub ka kunstis. Erinevus ilmneb ka selles, et Lysippos seisis Aleksander Suure teenistuses, mis loomulikult mõjutas tema kunsti. Myroni ajal olid Kreeka-Pärsia sõjad alles lõppenud,
Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega
KOOLI NIMI osakond Osakonna lühend nimi Iseseisev töö Hiir Juhendaja Tartu 2016 1. HIIR Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o v...
16. Millal pole otstarbekas inimesi küsitleda? (min 5, optimaalne 7-8 inimest, max 10). Olemas moderaator juhi rollis. Küsimusi Mitte mingil juhul reede õhtul, enne pühi/pühade ajal, kiirel ajal. Sobilik aeg on max. 10. Inimesed on avatumad kui klassikalises intervjuus. 10.30-11.20, veel parem 14.00-16.00 Klassikaline intervjuu – kahekesi, kogu jutt lindistatakse ja pärast kirjutatakse ümber. 17. Mida peab sisaldama küsimustiku sissejuhatus? Intervjueerija peab oskama kuulata, vastajal peab olema võimalus valida istumiskoht,
a tšello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja
laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "sooloooperiga". 2. Esimese laulutsükli klassikalises muusikas lõi Beethoven 6 laulu ("Kaugele armastatule", 1816), kuid anri tõeliseks rajajaks on Schubert, kes annab sellele laiema haarde, seostatud sündmustiku, dramaatilise arengu, konflikti ja lõpliku lahenduse. Lüüriline sisu tehakse konkreetsemaks, mõjuvamaks uute jutustavate ja kirjeldavate elementide abil. Tekib sotsiaalne kriitika moment, mis "Talvises teekonnas" muutub kirglikuks protestiks ühiskondliku ülekohtu ja ebainimlikkuse vastu.
Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil.
Molaarsus(c;mol/dm3,M) nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused täpselt annab osakese asukoha ja kiiruse mõõtmine. On võimalik, et täpselt ühesugustes süsteemides saadakse osakese asukoha ja kiiruse mõõtmisel erinevad tulemused. Etteantud olek määrab ära üksnes tõenäosused, millega saadakse antud suuruse mõõtmisel üks või teine tulemus.
1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis
4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: . Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on , kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse- ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. liikumishulk (impulss) (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende
meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938
Beethovenisse tähelepanu ja sümpaatiaga ning viimane õppis maestro käe all mitu aastat kunsti, kuidas kirjutada õhulist ja väljendusrikast ooperimuusikat. Tema juures õppimine pakkus Ludwigile suurt rahuldust ning nende läbisaamine säilis ka pärast õpingute lõppemist. Seega sai Beethoven õpetust Viini parimatelt muusikutelt-pedagoogidelt. Suuremad tema eelkäijatest Mozart ja Haydn olid talle loominguliseks eeskujuks uues klassikalises suunas. Johann Georg Albrechts-berger võttis temaga põhjalikult läbi kontrapunkti, mille meisterlik valdamine Beethovenile teenitult kuulsust on toonud. Emanuel Aloys Förster õpetas kvartettide komponeerimise kunsti. Ühenduses uskumatu töövõimega muutis kogu see omandatud ja läbitöötatud muusikaline kultuur Beethoveni oma ajastu harituimaks muusikuks. Üheksakümnendate aastate keskpaigaks oli temast saanud juba täiesti väljakujunenud helilooja; 1796
planeetide liikumist ümber Päikese. Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi (igal hetkel on kõigil keha osadel ühesugune kiirus), siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks. Ka kulgliikumise puhul võib keha liikumist vaadelda materiaalse punkti liikumisena, sest liikumise iseloom ei olene sellest, keha millise osa liikumist vaadeldakse. Liikumisest klassikalises mehaanikas Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses "Loodusfilosoofia printsiibid" aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga
Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. (Mägi, 2011) 3 LIIDRIKS SAAMINE Liider on pigem liidriks kasvanud. Ta ei pruugi olla reeglite jätgi valitud. Liider kas on liider või ei. Juhid on tavaliselt valitud, kuid liider tuleb kohast mida me ei tea, ja läheb kohta, mida me ei tea samuti.(Liigand, 2011) Liidrivõimeid saab arendada käitudes nagu käitub liider. Igast inimesest klassikalises mõttes liidrit ei saa, kuid rohkem liider olla kui varem saab igaüks. Inimese teiste mõjutamise ja juhtimise potentsiaalist olulise osa moodustavad liidrivõimed.(Einfeldt, 2010) 3.1 Viive Einfeldt'i soovitused Kõigepealt saa iseenda liidriks st hakka ennast ja oma elu juhtima. Kui tahad saada liidriks: · Kujunda oma tulevikunägemus · Loo sobivad tegevusviisid sinna jõudmiseks · Õpi ennast tundma (eelkõige tugevused! ja siis alles nõrkused)
sibüllioraaklid. Meesjumal Attis, nooruse jumal. Enesekastreerimine oli massiline. Selleks, et kultust kontrolli all hoida lõid roomlased spetsiaalse ameti gallused. Egiptuse päritoluga jumalanna Isis, emadusekaitsja, abikaasa oli Osiris. Üks kultus, kelle levikut püüti takistada oli Dionysose kultus. Kuri üleloomulik olend-ahriman, tappis ära esimese veise ja inimese. Iraani usus väga levinud uskumus, et maailm jõuab lõpule, toimub surnute ülesäratamine jne. Klassikalises rooma usus oli surm väga troostiline. -
likuga, dialektoloogia oli seotud maaühiskonnaga, kuid kui kultuurid diferentseerusid, tegi seda ka keel, tõusis sotsiaalne mobiilsus ning hakkas levima kirjakeel. SOTSIOLINGVISTIKA - on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid ning keele sotsiaalset varieerumist (st. inimese keelekasutus on seotud sellega, kus nad on elanud). William Labov püüab leida sotsiaalseid tegureid, mis võivad inimese keelekasutust mõjutada, klassikalises keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka,
Tema tööd moodustavadki klassikalise perioodi õitsenguaja (Kettaheitja skulptuur) · Vabamad liigutused ja ilmekamad kujud · Sõja temaatika · Sparta skulptor POLYKLITOS ei huvitanud keeruline liikumine ja lehvivad rõivad. Kujutab sõjamehe ideaalkuju, rahulikke figuure · 4. Saj e.Kr suurmeister PRAXITELES marmorist inimilu ideaal · Hellenistlikul perioodil puudus range ühtsus, mis oli klassikalises kunstis · Plastika iseloomustab: rikas temaatika, suurepärane teostus, keerukamad poosid, dramaatilisem · Loodi kolosaalseid teoseid · Naise ideaal . puusad jalad voltis rõivas Etruski kultuur · 8 3 saj. e.Kr Apeniini ps · Miks me räägime etruskitest? nende elamud võtsid roomlased üle(Aatruimid) · Aatriumid kestavad 1000-deid aastaid · Etruuria koosnes 12-st linnriigi liidust · Tegelesid põllumajanduse ja merekaubandusega
· korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus); · aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse ekspositsioon tihti monoloogilise proloogi vormis või dialoogina usaldusisikuga. TEEMA ARENDUS ehk dispositsioon peab looma konfliktid ja pinged ning püüdma neid arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
