November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks ...
KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega.
· Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda
Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu
-4. sajandil ekr ja hellenismiperiood oli oma hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik.
kirjeldamiseks ehk iseloomustamiseks moodustatavate väidete selgeks ja rangeks esitamiseks Hulgateoorias võib käsitluse suurema mugavuse, parema mõistetavuse vms huvides kasutada muidki kirjutisi väidete esitamiseks, kuid – NB!!! „tõsiseltvõetavad“ on vaid niisugused väited (hulkade kohta), mida on võimalik esitada hulgateooria valemitena ning just sellest lähtuvalt tunnistada õigeks või valeks Hulgateooria atomaarsed valemid ja nende klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria atomaarne valem. Hulgateooria atomaarsed valemid esitavad väiteid ühe hulga olemise kohta teise hulga elemendiks. Märkus. Eelnevast tulenevalt on iga atomaarne valem ühtlasi valemiks. Samas pole mitte iga valem atomaarseks valemiks. • Kui kontrollimisel osutub, et hulk, mille tähiseks on p, on elemendiks hulgas, mille tähiseks on q, siis ütleme, et
Nende mõjutusel on tekkinud tänapäevased riigid. Sellel ajal võimutsesid 4 suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina kaug-Idas 3) Kreeka 4) India Umbes aastaks 450 eKr oli nende riikide mõjuvõim kokku varisenud. Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: 1) arhailine ajajärk: 8. 6. saj eKr; 2) klassikaline ajajärk: 5. 330. a eKr; 3) hellenismi ajajärk: 330 146 eKr; 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr. 395 pKr. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysose auks. Need toimusid kevadeti ja kestsid 3 päeva. Iga päev toimusid rongkäigud. Põhilisteks osalejateks olid koorid. Klassikalisel
Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel perioodil olid filosoofia raames. Üks silmapaistvamaid teadusemehi hellenismiajastul oli Archimedes, Sitsiiliast pärit füüsik, matemaatik ja leiutaja. Tema formuleeris hüdrostaatika seaduse. Archimedeselt on pärit palju leiutisi. Neist olulisemad on Archimedese kruvi, kivi- ja nooleheitja ja nõguspeegel. Hellenismiperioodil ei omanud teater enam senist tähtsust. Klassikalisel ajajärgul käsitletud poliitika- ja moraaliküsimused polnud enam olulised. Komöödiates räägiti
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka skulptuur on maailmale kindlasti üsnagi tuntud, sest Kreeka skulptorid on andnud maailmale palju imetlusväärseid töid. Samuti on Kreeka skupltuur mõjutanud hilisemat Euroopat. Peale selle peetakse Kreeka üheks suurimaks ehituskunsti saavutuseks templeid.Põhiline Kreeka skulptuuri õitseaeg oli klassikalisel ajastul ehk 5.-4.saj eKr. Mitte ainult tänapäeva inimesed ei imetle Vana-Kreeka võimsaid ning omanäolisi skulptuure, vaid ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad kindlasti arhailisest ajastust. Arhailine ajastu Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit.
14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18. Tunda ära järgmised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", ,,Sandaale siduv Nike", ,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines
2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7
nimetatakse pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Üldjuhul koosneb jäiga keha mehaaniline liikumine kulg- ja pöördliikumisest. Klassikaline mehaanika Kuni 19. Sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses ``Loodusfilosoofia printsiibid`` aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehaanikaks ehk Newtoni mehaanikaks. Klassikalisel mehaanikal põhinevad liikuvate kehade trejektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalisel füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise
Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole. Näol nn. Arhailine naeratus. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid – kouroseid ja riietatud neiukujud – koresid. Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas: Meheideaali kehastuseks on alasti atleet Naise ilu seostus riiete, ehete ja soenguga Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud realistlikud, näol selge ilme. Kujunes välja nn. Klassikaline näotüüp, puudus isikupära (tähtis väline külg, mitte sisemus). Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised. Skulptur Polykleitos töötas välja selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. Tema töö “Odakandja”. Kuju loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. Kontraposti: keha
Karniiside valmistamiseks kasutati suuri kiviplokke. Lõpuks astus suurte lubjakiviplokkide asemele fassaadile väiksemad plokid ning tahutud kivide asemele tuli müüritis. Veel kasutati sel perioodil tappliidesega kive ka kipskrohvdekoratsioonide liitmiseks välisseinaga. Krohviga kaeti nii sise kui ka välispindu, hoonele värvi andmiseks tooniti mõnikord krohvi, näiteks Tikali ümarplatvormi puhul. Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv. Klassikaline ajajärk Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad
Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa
otsevaade. Raiuti välja püstisest kiviplokist. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. 1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1. Praxiteles. Hermes ja Dionysos 2. Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid.
Liberalism Katti Laissaar 12b Liberalism (Ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Inimene primaarne, riik aga teisejärguline. liberalismi on võimalik jagada kaheks -- klassikaline liberalism ja sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib...
Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8. Iseloomusta hellenismi ajajärku. V: Muusika muutus iseseisvaks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetusesja see ei peegeldanud hästi tegelikku musitseerimist, milles oli suur osa improvisatsioonil. 9
Antiikaja templite erinevused. Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega
sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega
Vana-Kreeka kunst Vadim Zlobin 10R Tiina Pirogova 10R Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium Anna Pantsenko 10L Vana-Kreeka kunst Kindlasti kõige suuremad mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst.Oma rahuliku suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisemate põlvkondadele vaimusteja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, isaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri,kunstija muude elunähtustega. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus : 1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros ...
ei lasknud inimestel stoikute meelest saatusega leppida. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastas inimese ühtlasi ka kõigist muredest ja tõi kaasa püsiva hingerahu. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Stoitsistlik õpetus levis hiljem ulatuslikult ka Rooma riigis, kuid roomlased andsid sellele oma ellu suhtumisest lähtudes uue tõlgenduse. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raames, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab nende süvenev eraldumine. Muidugi leidus selgi perioodil väga mitmekülgseid õpetlasi. Nii oli 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu
Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid
väljakujundamine *sonaadivormi, sonaaditsükli kujundamine *sümfoonilise arenduse avastamine *sonaadivormi, sonaaditsükli kujundamine 6.Mõisted: ekspositsioon-sonaadi esimene põhiosa, kus esitatakse (3)6. Mõisted: teemad. Pea- ja kõrvalteema. trio (viiul, klaver,tsello), klassikalisel sonaaditsüklil keelpillikvartett- sonaaditsükkel 4 pillile( 2 viiulit, põhinev zanr, 3mele pillile vioola, tsello.) töötlus-heliteose pingestatud keskosa, kus arendatakse variatsioonivorm-põhineb teemal, millele järgnevad teemasid teisendid ehk variatsioonid rondovorm-peateema ekspositsioonis ja repriisis pärast lõpupartiid uuesti kordamine
klassikalisema ehitusega (elektri)kitarre. Klassikaline kitarr Klassikaline kitarr (nimetatud ka hispaania kitarriks oma päritolu, mitte repertuaari tõttu) on keelpill. Klassikalist kitarri iseloomustavad nailonist keeled (bassikeeltel on nailon tavaliselt kaetud metallist keermestusega), mida mängitakse sõrmitsedes. Nimetus 'klassikaline kitarr' ei pea tähendama, et sellel esitatakse ainult klassikalist repertuaari (kuigi klassikaline muusika on osa selle pilli põhirepertuaarist) klassikalisel kitarril mängitakse igasugust muusikat, näiteks jazzi, folki jne. Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329
teatrit, filme, tantse. Kitsa silmaringiga inimene näeb kunsti all vaid maale ja skulptuure. Kindlasti kehtib Euripidese arvamus "Ilma kunstita pole tõelist elu." Inimestele annab kunst elust oma nägemuse. Terve maailm võib väljenduda kunsti abil, kuna kõik meie ümber on üks suur kunstiteos. Kui kunsti poleks, ei saaks väljendada tundeid, suhtumist, ei tekiks inimestel elamusi ja kogemusi. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusikal, aga ka arhitektuurimälestistel ning kasvõi rahvatantsudel on midagi olulist öelda, siis ei saa neid üldjuhul kunagi pinnapealsuses süüdistada. Elu koosneb seevastu suurel määral pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, millel pole väärtust. Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik - ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad
a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr – 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga
a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga
välja raiuti. · Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore). Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas
Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats, vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused. Kreeka teater: skeene- näitelava,
sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma ,,15-minutilist kuulsust", mis ei pruugi alati seda ,,staari" heas valguses näidata. «15 minutit kuulsust» tundub kohati kui kasutusjuhend neile, kellel puudub anne saada kuulsaks klassikalisel viisil, kuid kelle hing ei luba neil surra anonüümsena. Samas toimib see ka hoiatusena neile, kes ei pruugi aru saada, kauaks lühike kuulsus neid saatma jääda võib. Lisaks kuulsust otsivatele ,,staaridele" on olemas ka staarid, kes on tuntud oma ande poolt, milleks võib olla näiteks laulmine, tantsimine või midagi erilist. Nende staaride sissetulek sõltub üksnes sellest, kui kuulsad nad on ja kuidas neid meedias kajastatakse
rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alasti reljeefid. olekut peeti jumalatele meelepärasemaks. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt. Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeva...
Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana. Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina
Vanakreeka kunst (skulptuur, keraamika) Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. Sajandil e.kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjaliks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algeliselt värvilised. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailine ajajärk Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes . Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pid...
Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviiside...
umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu
Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju. Lähtus Väike-Aasiast joonia maakonnast. Mõjub õr a ja sarmikana. Klassikalisel ajajärgul toimus vabafiguurides suur muutus- kaob tardunud poos, hakatakse kujutama liikumist. Samuti on need kujud ilmekad igast küljest. Ilmekamate liigutuste kujutamisel tekkis probleem skulptuuri püstipüsimisega. Kontrapost tehnika skulptuuri püstipüsimise säilitamiseks. (marmori puhul toed, pronksi puhul valati jalad raskemad jms.) 5. sajandit e.Kr. kutsutakse kõrgklassikaks. Esile kerkisid kaks peamist skulptorite koolkonda - Ateena ja Sparta.
Aphroditega. Aphrodite järeltulijad: Eros Aeneas Harmonia Priapos Hermaphroditos Aphrodite ja kunst Antiikajast on säilinud Aphroditet kujutavaid skulptuure, vaasimaale ning tema kujutisi peeglitel, peeglite käepidemetel ja muudel esemetel. Sageli kujutatakse teda end korrastamas või ratsutamas luige, härja või mõne muu looma seljas. Samuti kujutatakse teda sageli koos Erose, Arese või Parisega. Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati teda noore rõivastatud naisena, hiljem muutus üldiseks tema kujutamine alasti. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase See maal näitab kuidas Paris vaatab jumalannat alasti, koos kahe jumalannaga, kes seisavad lähedal. El Juicio de Enrique Simonet 1904 ( Pariis) Muutke teksti laade Teine tase
kasvatusel. Muusikud olid erilisel kaitse all, isegi arvati, et nad on jumalate asendajad maapeal. Kolm tähtsamat joont: a) sünkonoristlikust, muusika oli soetud teiste kunstidega- poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. b) ühe häälne c)usurituaalidega oli seotud Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades) Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega.
· Pandi kirja esimesed seadused · Korraldati esimesed olümpiamängud · Selle arengu tagajärjel kujunes ühtlane Kreeka kultuur Klassikaline ajastu · Kultuuri genereerijaks kujunes rikas orjade tööl põhinev linnriik- polis · Klassikalise ajastu tipuks peetakse Periklese valitsusaega. Ateena on nagu auahne, riputab end täis kulda ja kalliskive. · Perikles- riigi ülesanne oli kulutada raha selleks, et tagada rahvale igavene kuulsus · Klassikalisel ajastul said oma vormi põhiliseld hoonetüübid · Varasematel aegadel ehitati põhiliselt puidust ja põletatud tellisest, 5.saj sai põhimaterjalik marmor Kreeka tempel · Jumalate ausatamise ja rituaalide sooritamise koht · Templite kõige olulisemaks printsiibiks oli nn. Ponderatsioon- kõige kompositsioonisade tasakaalis hoidmine(laiuse ja pikkuse suhe 1:2(+1), enamasti 6:13 sammast)
5) Pärnu Linnaorkester asutaja Loit Lepalaan SÜMFOONIA Küsimused lk.35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud? Klassikalisel sümfoonial on 4 osa; I osa: Kiire tempo. Sonaadivorm II osa: Aeglane tempo III osa: Tantsuline iseloom, sageli menuett. IV osa: Kiire tempo. Rondovorm. Kuidas on üles ehitatud sonaadivorm? Sonaadivormis on kaks teemat peateema ja kõrvalteema. Vormi arengus on kolm etappi ekspositsioon, töötlus ja repriis
Konsonandid Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus. J asemel kasutati ja kasutatakse sageli tänapäevalgi tähte i, mis hääldub j-na sõna algul vokaali ees ja sõna keskel kahe vokaali vahel. Näiteks võib sõnu jejunum, jus, Juniperus kohata ka kujul ieiunum, ius, Iuniperus. K=k K-täht esineb la...
Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma
ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa. Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid. Salatitest olid laual alati kartulisalat, rosolje ja seenesalat. Salatid valmistati tavapärasel klassikalisel moel. Majoneesi ei olnud reeglina saada, seda tehti ise. Põhikomponentideks munakollane ja sinep. Lisati õli, äädikat ja soola. Rosolje asemel pakuti paljudes peredes kihilist peedi-heeringasalatit, mida hakati kutsuma kasukaks. Sült ei puudunud kunagi nõukogude aja pidulaualt, mille kõrvale käis kindlasti ka äädikas ja sinep. Lisaks liharoogadele oli laual alati ka heeringas hapukoore ja sibulaga. Laual olid ka täidetud munad ja singirullid
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr
ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii
Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldi...
k sti laadid i t e j uhtslaid ake Klõps ine tase s tase Te Ko lm a s t ase Ne lj a s tase V ii e Pilt13 Pilt14 Huvitav fakt : Progressiivne muusika sündis klassikalisel kujul aastal, mil inimesed esmakordselt Kuul jalutasid. Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/progrerock_evelin.h http://et.wikipedia.org/wiki/Yes http://en.wikipedia.org/wiki/Emerson,_Lake_%26_Palmer http://en.wikipedia.org/wiki/Genesis_(band) http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja Piltide lingid : Ansambel Yes - Pilt1 , Pilt2 Ansambel Emerson, Lake ja Palmer - Pilt3 , Pilt4 Ansambel Marillion - Pilt5 , Pilt6 , Pilt7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
