eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12
3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja. Ta austas sõda ja mehi, kes oma kodumaa eest olid valmis seisma. Koos eelpool nimetatud 9 mehega oli rindele saadetud 150 meest, kuid pärast esimest tulevahetust olid nad kandnud suuri kaotusi. Tagasi tuli 150-est mehest 80. Esimene, kes klassivendadest suri oli Kemmerich. Paul ja Kemmerich olid lapsepõlvesõbrad. Nende emad olid tuttavad üksteisega. Kemmerichi ema palus Paulilt enne sõtta minekut, et too vaataks poja järele. Sellega
rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) 14. Kapten Vint riigikaitse õp, saks. 15. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester 16. Härra Wezeler saksa keele õp 17. Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja 18. Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). 19. Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl 20. Pr Paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne 21. Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R,
6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast? Kuidas lugu lahenes? 10. Mida tegi Joonas preemiarahaga? Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Väster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele õpetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tädi Agda, direktor Elmadahl, kunstiõpetaja Elna Pettersson (Närvid Läbi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar,
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse. KOOLIAEG Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures. Tema surma tõttu jäi kooliaeg Rakveres lühikeseks. Narva Linnakooli viidi Peeter 1890. aastal, hea õppurina tegi ta koolmeistri poja nimele au. Narva Gümnaasiumis õppis ta aastail 18931898, pälvides nii range klassijuhataja kui kaasõpilaste poolehoiu. Ta üle naljatleti: tuli, nägi ja võitis! Juba teisel gümnaasiumiaastal hakkas Peeter andma eratunde, mille eest teenitud raha, 2030 rubla kuus, läks pere ühiskasutusse. Ta oli hea õpetaja, kuid õppimise kõrvalt õpetamine oli talle suureks koormaks, lisaaega tuli võtta uneajast siit sai alguse tervistkahjustav öötöö harjumus. Vähesest vabast ajast hoolimata ei jätnud noormees unarusse oma harrastusi
Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Martin Justus, Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid Tallinna erakooli õpetaja, ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei paku enam piisavalt põnevust, inimesed ümberringi tunduvad kitsarinnalised ning ees terendav suvepuhkus Narva-Jõesuus tüütu ( suvitama oma suve korterisse). Seega otsustab ta puhkusest oma perega loobuda ning jääb linna, et kirjutada raamatut Sokratesest ja tema filosoofia kasvatuslikust mõjust inimestele. Naine ning tütar on pettunud, ent lepivad siisk
koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse mudilase toetusele. Teie koolis käiva lapse Marta klassijuhataja saatis Jaana Tammele (lapse ema) e-kirja, milles teatati, et vald kavatseb osta lastele õpilaspäevikud, mille ligikaudne maksumus pidi olema 3 eurot. Neil, kes ei soovi päevikut osta, paluti sellest õpetaja e-postile teada anda. Jaana Tamm sellest teada ei andnud, kuid raha ka ei tasunud.“ 3. Martin Tamm on hämmingus. Kõiki seniseid muid kooliga seonduvaid arveid (söögiraha) on saadetud lapse ema e-posti aadressile ja need arved on kõik kätte saadud ja tasutud
27 16 38 Teavitatakse vanemaid, kutsutakse vanemad kooli. 44 9 28 Õpilase käitumishinnet alandatakse. 24 15 42 Määratakse käskkiri. 24 9 48 Õpilane saab kirjaliku märkuse. 37 9 35 Õpilane jäetakse peale tunde. 3 40 38 Õpilasega räägib klassijuhataja ja kooli sotsiaalpedagoog. 40 13 29 Õpilane seletab tegu direktorile, õppealajuhatajale. 52 5 24 Õpilasele määratakse tugiisik. 0 36 45 Õpilane suunatakse tegevusse (nõustamine, vabaaja 6 31 44 tegevused jms.), mis aitaks tal suitsetamisest loobuda. 14 KOKKUVÕTE
/-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast
8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus...........................................
/-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast
asudes seekord eliitkooliõpilaste ridadesse. Zaiid Ka Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi boss. Tal on oma linnaosa pättide hulgas võimu, sest tema isa kuulub kuritegelikku grupeeringusse Johannese ema Johannese ema töötas raamatupidajana, kuni raskekujuline depressioon selle võimatuks muutis. Haigus lõhkus ka tema perekonna ja nüüd on Johannes ainus, kes emale toeks on. Õpetaja Irina Õpetaja Irina on Johannese klassijuhataja. Ta on tarmukas ja heatahtlik õpetaja, aga õpilaste omavahelistest tülidest ta lõpuni aru ei saa. Bianka Bianka on Johannese klassiõde, tal on oma dzässbänd ja ta on suurepärane laulja. Ta ei ole klassi liidrite kaasajooksik ja tahab uskuda, et Johannes on hea inimene. Paula Paula on Liisa parim sõbranna ja see tõstab ta klassi poppide õpilaste staatusesse. Ta on lahe, ilus ja tal läheb hästi. Tema meelest Johannes siia kooli ei kuulu. Gunnar Post
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesel...
rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus; Kemmerich, amputeeriti jalg, suri ühena esimestest. Stanislaus Kaczinsky, 40, peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade ja längus õlgadega, kuues meel hädaohu ja hea söögi suhtes, osav kohustustest kõrvalehiilija; Himmelstoss - kasarmu 9. jao ülem, endine postiljon, väike masajas, rebasekarva vurrudega, kasarmu tigedaim nahanülgija. Hiljem saadeti rindele; Kantorek, range, karihiirenäoga väike mehike, klassijuhataja, kes utsitas kõiki rindele minema. Hiljem samuti maakaitseväes. (,,On koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad") 5.Teose idee Teose peateema on sõja mõttetuse tajumine. Miks ja kuidas sõda puhkes, mis saab edasi ja mida hakkavad tegema need poisid pärast sõja lõppu? Mis neid üldse ees ootab? Vastuseid nendele küsimustele autor ei paku, ehk neid ei olegi?
klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja töö kaudu positiivset suhtumist õppetöösse, muutes õppetöö vaheldusrikkamaks ja suhtlemise sõbralikumaks. Leppimatult suhtuda kooli kodukorra eiramisse. Jätkata iganädalast puudumiste fikseerimist ja põhjenduste nõudmist koolikohustuse mittetäitmisel. Tõhustada õpilase, lapsevanema ja õpetaja koostööd eesmärgiga saavutada suhetes usalduslikkus ja sõbralikkus.
Koolibändiga saadi ühe esinemise eest preemia, milleks oli ekskursioon Leningradi, kus ööbiti ühes sealses koolis. Seal koolis magades kukkus aga öösel seina pealt maha Lenini pilt, mille raam läks natuke katki, sellel pildil olnud Leninile oli veel joonistatud ette vuntsid. Sellest tekkis aga väikest viisi poliitiline jama, millega oldi koolist väljakukkumisele üsna lähedal. Nende eest seisiski klassijuhataja Haide Kursk ja tänu temale jäädi kooli edasi. Veel oli matemaatika õpetaja Kimber kes oli väga nõudlik aga mõistis nalja, klassi poolt oli talle antud hüüdnimi Kimbu. Ehala ei osanud öelda, kes oli kõige lemmikum õpetajatest aga esile tooks ta kõigist teistest oma kalli klassijuhataja Haide Kurski, kes oli neile rohkem oluline inimene kui õpetaja. Kui küsida Ehalalt, kas ta teab rääkida mõnest huvitavast juhtumist koolipäevilt, tuleb talle meelde 2 seika.
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(...
oluline. · Ärge kirjeldage Downi sündroomi haigusena- see tekitab lastes vaid segadust. · Ärge kasutage terminit ,,teistsugune". · Jagage oma aega kõigi laste vahel. · Sobitage laps oma elurütmiga. · Perekonnaelu elu ei tohiks keskenduda ainult Downi sündroomiga lastele. · Üheks võimaluseks õdede-vendae abistamisel on ka raamatud ning tugirümad. · Juhul, kui Downi südroomiga lapse õde või venda koolis narritakse, tuleks kindalsti pöörduda klassijuhataja poole. · Vanavanemad tunnevad end üsna tihti Downi sündroomiga lapse sündimises süüdi, sest arvavad, et vastutavad mingil moel perekonnas pärilikuks osutunud geneetilise probleemi eest. · Vanavanemaid ei tohiks jätta kõrvale, vaid neile tuleks leida kindel roll lapse elus. · Teisi sugulasi ja sõpru tuleks samuti varakult informeerida, et vältida mingisuguseid arusaamatusi. · Ärge mingil juhul peitke oma Downi sündroomiga last ! · Mis on Downi sündroom ?
Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, ...
Jälle on olnud meedia mõju pereelule negatiivne Vanemad peaksid rohkem oma võsukestele tähelepanu pöörama ehk siis jälgima, kui palju aega veedetakse televiisori taga ja mida jälgitakse. Kui lapsel puudub moraalitaju, siis pole mingi ime, et minnakse tänavale järgi tegema, mida filmis nähakse. Huvitav, miks keegi ei järgi videotele kehtestatud vanusepiiranguid? See tuleneb ilmselt vanemate õpetustest, noomitustest, kuid igas kodus seda ei tehta ja nõnda arvan, et algkoolis peaks klassijuhataja sellel teemal õpilastega diskuteerima, püüdma teada saada nende väärtushinnanguid ning tõekspidamisi ja vajadusel ka aitama. Kasulikum oleks seda tegelikult teha juba lasteaias, kuid kodune kasvatus ja suunamine on siiski parem, eriti just autoriteetsete isikute poolt. Ma olen nüüdseks juba liiga palju rääkinud meedia negatiivsetest mõjudest ja unustanud kõik positiivse. Tegelikult on ka head, kuid näiteks uuema aja teletoodangus vähem. Mõtlen just lastele suunatud programme
Mitme protsendiline lahus saadi? Aine ja vee tihedus on samad). 10. Üks terasesort sisaldab 4%, teine 12% niklit. Palju tuleb võtta kumbagi sorti terast, et saada sulamina 140 tonni terast, mille niklisisaldus on 10%? 11. Kuidas muutub ristküliku pindala, kui alust suurendada 20% võrra. Kuidas muutub ristküliku pindala, kui mõlemat külge suurendada 20% võrra? 12. Normaalkoormusega töötava õpetaja palk oli 1998. aastal 4000 krooni. Sellele lisandus veel klassijuhataja tasu, mis on 10% antud palgast. Arvestuslikust palgast oli 800 krooni tulumaksuvaba, ülejäänud summalt võetakse tulumaksu 26%. Lisaks sellele maksab õpetaja arvestuslikust palgast 1% ametühingu liikmemaksu ja 3,5% arvutiliisingu tasu. Mitu krooni saab see õpetaja palgapäeval kätte? 13. Arvuta (täpne vastus): 1. ( - 7 ) 2 11. (1 - 3 ) 2 2
Mõned õpilased kirjutasid näiteid veel ka alkoholist ja päris palju tuli arvamusi inimeste kohta, mis enamus osutusid negatiivseteks. 5.1.KOOL Mate - Matemaatika Esta - eesti keel Inka - inglise keel Vene - vene keel Saksa - saksa keel Füsa - füüsika Kemma - keemia Keka kehaline kasvatus Aika - ajalugu Kunsta - kunstiajalugu Musa - muusikaõpetus Konta - kontrolltöö Dire - direktor Õppealajuss - õppealajuhataja Klassijuss - klassijuhataja Õps - õpetaja Poppi viskama - põhjuseta puuduma 5.2.INIMESED Kõbi - vana inimene Kont - kõhn inimene Tünn - paks inimene Piff - tüdruk Püss - ilus naine Malts - inetu tüdruk Kutt,tüüp - poiss Ment - politseinik Tatt - väike laps Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. E...
Küsitluse kokkuvõte Kui minu isa koolis käis, siis oli koolimaja seest roheliste, pruunikate ja hallide värvidega. Maas oli linaleum ja talvel oli külm, kuna tuul puhus akendest sisse. Traditsioonidest olid neil spordipäevad, riiklikute pühade aktused, matkapäevad ja neil olid ka paraadid, kus pidi marrsima ja punaseid lippe kandma. Minu isa kõige lemmikumad õpetajad läbi aastate olid vene keele õpetaja Nadjuk, inglise keele õpetaja Greenbaum, klassijuhataja, treener ja ka füüsika õpetaja Elmu Kopelmann. Nadjuk ja Greenbaum meeldisid talle sellepärast, et nad suutsid oma aine huvitavaks teha ja nad olid temaarust normaalsed, ning Elmu meeldis sellepärast et ta oli direktor ja õpetaja, aga trennis ning suvel laagris rihkem nagu omasugune noor poiss. Muidugi pidid nad ka vastavalt ajale ja kohale käituma. Minu isa arvab, et õppimine oli Tapa Gümnaasiumis samamoodi, sest kui natukenegi kuulad tunnis ja kordad kodus mis
üldistada? Kas mõnikord on ainult tekst tulemuste esitamiseks parim viis? Mis on diagrammide eesmärk ja kuidas seda saavutada? Millist meetodit andmete analüüsimiseks kasutada? Andmeanalüüs algab küsimuse sõnastamisest andmete kohta. N: ,,Kui suurel osal küsitlusele vastanutest on Facebooki konto?" ,,Kuidas jagunevad spordipäeval saadud jooksutulemused?" ,,Kas ja kui palju hommikul ja õhtul mõõdetud õhutemperatuurid erinevad?" ,,Kas käitumise hinne on seotud hindega klassijuhataja õpetatud aines?" Andmete analüüsimisel ... Pane tähele, et andmete analüüsi suunavad küsimused erinevad nii uurimisküsimustest, mis suunavad uurimistööd tervikuna, kui ka küsimustikus vastajatele esitatud küsimustest! Andmeanalüüsi tuleks alustada lihtsamate ühte tunnust korraga puudutavate küsimustega, mis annavad andmetest esialgse üldise ülevaate. Pärast andmetest esialgsete kokkuvõtete ja ülevaadete tegemist on võimalik
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge
?? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin.Issand kui jube uni.Ma luban et kui saangi prillid siis ostan endale läätsed !!! Oh jh juba tulebki ema ja me hakkame silmakontrolli poole liikuma. Õnneks ei pea me kuskile kaugele minema sest kohe järgmise tänava nurgal asubki Optika. Sisse minnes esimene asi mida ma näen: Meie kallis klassijuhataja on müüaks hakanud.Irw kas pole.Nh eh juba lähengi taharuumi silmi kontrollima. Ma pean pea panema kuskile armatuuri peale ning vahtima mingit majakest looduses.Vahepeal läheb see uduseks (rõve tunneb tekib). Nii nüüd ongi jõudnud kätte oodatud aeg. Oioi ma pean prillid saama. Issand ei jubal hoidgu. Kui aga sõnan et ei taha prille ja hakkan läätsesid kandma räägitakse pikka ja lai jutt miks ma ei tohi kanda. Esiteks mul pole veel silmad välja arenenud,teiseks .
Ethan polnudki märganud , et nende juttuajamise ajal on nad jõudnud juba istuda elutoa diivanile.Diivan oli pehme ja valged värvi. Poisil hakkas Helenast kahju ning ta võttis teda kaissu.Tüdruk nuttis ikka veel. Poiss küsis Helenalt, kus asub neiu magamistuba, et viia teda sinna. Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..
ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) Kapten vint riigikaitse õp, saks. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester Härra wezeler saksa keele õp Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl Pr paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt,
arvates, iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver. Küsimusele, kas sinu koolis kiusatakse või narritakse teisi õpilasi, vastas eesti õpilastest 30% ja vene õpilastest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev; "mõned korrad nädalas" vastas 26% ja 18%; "mõned korrad kuus" 29% ja 31%. Sotsioloog Iris Pettai märkis Kodurahufoorumil uuringut tutvustades, et kõige olulisem usaldusisik on õpilastele klassijuhataja, keda usaldab 65% õpilastest. Uuring hõlmas lapsi vanuses 1217 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimina 1008 õpilast ja nende vanemat. KOMMENTAAR Koolikiusamine on saamas suuremaks probleemiks kui see täna Saaremaal on, arvan ma. Praegu ütleksin, et väga palju kiusamist ei ole, aga tähtis on see, et sellest räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta. Kui keegi aga ei julge sellest rääkida, siis ei saa ka midagi ette võtta.
Nüüdseks on need arvud meeletult tõusnud. Avatud Ühiskonna Instituudi analüüs näitas, et 12-17 aastastest õpilastest: · 80 protsendi arvates kiusatakse koolis teisi õpilasi; · võib pidada iga neljandat kiusamise ohvriks; · arvas, et tema enda koolis on kiusamist/narrimist iga päev 30% eestikeelsete koolide puhul ning 16% venekeelsete koolide puhul; · üldse ei kiusata 9% eestikeelsete õpilaste ja 24% venekeelsete õpilaste arvates. · pöördus mure korral klassijuhataja poole 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole 24 % ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole 5%; · on koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal koolist puudunud 7% 12-aastastest ning 42% 17-aastastest õpilastest. Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et kuigi tüdrukud moodustasid füüsilise kiusamise ohvriks langenutest vähem kui poole, oli poistest ja tüdrukutest ohvrite arv võrdne emotsionaalse/psühholoogilise kiusamise erinevate vormide puhul: 1
Ürita rahuliku vestluse abil õpilane klassikaaslaste juurest ära juhtida või suuna ülejäänud õpilased teise ruumi. • Ära ähvarda politseiga, probleemidega jms – laps võib muutuda agressiivseks ja olla ohtlik nii endale kui ka teistele. • Kui sa ei saa õpilasega kontakti, kutsu kiirabi. • Ära jäta last üksi. • Vajadusel anna esmaabi. Narkootikumid Järgnevate sammude eest hoolitseb kooli arst või meditsiinitöötaja, tema puudumisel klassijuhataja või direktor. • Võetakse ühendust õpilase vanemate või hooldajaga, kes tuleb võimalusel lapsele kooli järele ja viib ta meditsiiniasutusse. • Kui vanemat või hooldajat ei saada kätte, toimetatakse õpilane koos saatja/saatjatega perearsti juurde. • Kahtluse puhul soovitatakse läbi viia narkotest. • Võetakse ühendust maakonna sotsiaaltöötajaga (õpilase elukoha järgi) ja tehakse avaldus lastekaitsesse.
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus A...
eest, et seda ka edaspidi ei tehtaks. Emmi hoolitses Juliuse eest, et ta haigeks ei jääks. Marie tõi Valeeriuse koju. Kolmas jagu Esimene peatükk Saabus kevad. Nii õpilased kui õpetajad olid mõtetega juba suve juures. Kõik õpetajad peale emakeeleõpetaja Õnnelo olid endale hüüdnime saanud. Füüsikaõpetaja Muttik-Must Peeter; matemaatikaõpetaja Sagrits-Kõver; Julius-Kili. Ühes tunnis vedasid poisid kihla, kas kärbes maandub õpetaja pea peale või mitte. Julius oli 12.klassi klassijuhataja. Ta õpetas koolis, kus ta isegi oli õppinud. Üks poistest luges tunnis kirjandusajakirja. Julius (60) avastas sealt Valeeriuse luuletuse (varjunime all Tiit Neider). Teine peatükk Teenjanna ja Emmi töötasid aias. Seetõttu hilines lõunasöök, mis muidu alati kell kolm laual oli. Julius külastas August Sagritsat. Koju tagasi jõudnuna leidis ta eest lahkuva Liina ja veel üheks ööks jääva poja. Liina käis ülikoolis ning tema salasooviks oli välja anda ajalooõpik. Liina muusa
aastal Palade kaheksaklassilises koolis. Koolivorm oli kohustuslik. Koolivormiks oli tumesinine pihikseelik, millel oli vöö peal ja helesinine pluus. Pidulikul puhul oli valge pluus. Seitsmendas- kaheksandas klassis tuli uus koolivorm, mis oli teksariidest. Koolivorm koosnes pikkade varrukatega jakist, seelikust ja teksapükstest. Pidulikul puhul oli pluus valge, nagu ennegi. Valge pluus oli siidiriidest. Õpilased pidid olema puhtad ja korralikult riides. Ema klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja nõudis, et enne klassi ette minekut tuleb kuuenööbid kinni panna. Klassist valiti sanitaarvolinikud, kelleks olid minu ema ja tema pinginaaber. Nemad valiti sellepärast, et nende käed ja riided olid alati puhtad. Nad kontrollisid iga nädal klassijuhatajatunnis, et kas õpilastel on käed pestud, sõrmeküüned lõigatud, kõrvad ja kaelad puhtad, ja et täisi poleks peas. Juhtus, et poistel olid sageli kõrvad pesemata. Ja muidugi ka riided
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MA...
Juuliusel oli alati üks kindel põhimõte, hoida lahus kooli ja koduasjad. Koolist ei rääkinud ta kodus ja kodus koolist. Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. Talle pakuti kooli inspektori kohta. Juulius oli sügavalt liigutatud ja õnnelik. Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. Nad olid taltsamad juba selgi põhjusel, et ta oli ühtlasi ka nende klassijuhataja. Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. Ta oli auahne, kuid ta ei lugenud seda ise eriti suureks paheks. Miks ei olekski pidanud Juulius olema õnnelik ja auahne. Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta oma elutöö eest sai oli igati õigustatud. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk
põhimõttelisuse. Juuliusel oli alati üks kindel põhimõte, hoida lahus kooli- ja koduasjad. Koolist ei rääkinud ta kodus ja kodus koolist. Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. Talle pakuti kooli inspektori kohta. Juulius oli sügavalt liigutatud ja õnnelik. Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. Nad olid taltsamad juba selgi põhjusel, et ta oli ühtlasi ka nende klassijuhataja. Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. Ta oli auahne, kuid ta ei lugenud seda ise eriti suureks paheks. Miks ei olekski pidanud Juulius olema õnnelik ja auahne. Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta oma elutöö eest sai oli igati õigustatud. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister
keskendumisraskused ja õpiraskused. (Vaher, 2008, 44) Mõned lapsed tõmbuvad endasse, hakkavad kodust eemale hoidma ja hulkuma. Siis on suur oht sattuda mõnda halba kampa, kus suitsetatakse, tarbitakse alkoholi ja narkootikume. See toob omakorda kaasa pahandusi kodus ja koolis. (Vaher, 2008, 44) Tähelepanelik tuleks olla igasuguste muutuste suhtes lapse käitumises, et ennetada tõsisemaid probleeme ja aidata last. Hea oleks, kui lapse klassijuhataja koolis või lasteaiaõpetaja oleks kodusest olukorrast teadlik ja annaks vanematele pidevat tagasisidet lapse käitumise kohta. (Vaher, 2008, 44,45) On juhtumeid, kus vanemate lahutusprotsessi ajal saavad lapsed hakkama mõne vargusega. Üks võimalik hüpotees selliste tekkinud käitumisprobleemide seletuseks on järgmine: lapsed üritavad vanemate tähelepanu omavahelistelt suhetelt eemale tõmmata, püüdes oma vahenditega
muutuvad ajas. Vastajatel tuli end analüüsida ja valida endaga kokku sobiv hinnang: sageli, mõnikord või mitte kunagi. Üheksanda klassi õpilased said vastata küsimustikule Google Forms veebikeskkonnas, et anda võimalus valida ise aega ja kohta, et ausalt ja rahulikult läbimõeldult vastata. Kuues ja kolmas klass täitsid küsimustiku paberkandjal, andes võimaluse täitjal arusaamatu väite puhul küsida selgitusi. Paberkandjal küsitlus viidi läbi klassijuhataja ainetunnis eelnevalt kokku lepitud ajal märtsikuus kahe päeva jooksul. Vastajad jäid anonüümseks. Tulemusi analüüsiti väidete kaupa ning töö lõpus kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtit, kus punktisumma näitab, kas õpiharjumused on suurepärased või mitte. Punktisumma 26-30 näitas, et õpilasel on suurepärased õpiharjumused; 21-25 head õpiharjumused; 16-20 rahuldavad õpiharjumused; alla 16 punktiga tulemused vajavad õpiharjumuste muutmist.
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi
Service'i. Nõustamisteenust võivad pakkuda järgnevad spetsialistid: 12 kogukonna hooldusõed; psühhoterapeudid; psühholoogid; sotsiaaltöötajad; kutseterapeudid. Harduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (HEV koordinaator) - (SENCO Special Educational Needs Coordinator) HEV koordinaator koostöös klassijuhataja ja koolijuhtkonnaga mängib tähtsat rolli hariduslikke erivajaduste poliitika arengus, lisaks sellele aitab tõsta HEV laste saavutusi koolis. HEV koordinaator on õpetaja, kes on vastutav HEV õppijate eest koolis. Kõikides koolides on olemas HEV koordinaator, kes töötab koos erinevate õpetajate ja lastevanematega selleks, et tagada HEV õpilaste vajaduste rahuldamine. Kui lapsel on HEV ja ta ei arene piisaval määral vaatamata õpetaja abile, siis saab aidata HEV
kooliõpetajatega ning psühholoogiga. Õpetaja jaoks on välja töötatud mitmeid küsimustikke lapsevanematele, need võivad ka vanemaid endid inspireerida tegema tähelepanekuid lapse arengu kohta. Koolieeliku vanemate jaoks on üks hea küsimustik saksa uurija Aigi Stapfi poolt koostatud. Küsimustikud sisaldavad küsimusi arvutamise kohta, tunnetusvõimete ja isikuomaduste kohta, lugemise kohta jpt. Nii lasteaias kui ka koolis on kasulik vestelda klassijuhataja ja teiste õpetajatega, et teada saada, mida nemad lapse tugevateks ning nõrkadeks külgedeks peavad, mida lapsevanem nende arvates võiks lapse õppimise heaks ning üldiseks arenguks omalt poolt teha, millist klassi-ja huvitegevust nad vajalikuks peavad, kuidas oleks lapsel soovitatav oma haridusteed jätkata jne. Koolidele soovitatakse praegu tungivalt pidada õpetajate ja vanemate ühiseid arenguvestlusi. Nende vestluste mõte on selgitada iga lapse vajadused tugevad ja nõrgad
õpingud toimusid juba viimasel, kolmandal korrusel. Kooli direktor oli tol ajal Albert Baumverk. Ta oli Kaukaasia eestlane. Baumverk oli missioonitundega koolimees ning osav diplomaat. Tema korraldatud koolielu oli väga kodune ja loomulik. Õpilased võisid võisid kooli siseneda nii kooli peauksest, kui ka riietehoiu uksest. Õpilased tohtisid kasutada aulat ja võimlat ilma luba küsimata. Arvo kasutas aulat enne ja isegi peale tunde , et klaverit mängida. Arvo klassijuhataja oli Alvine Grossthal, kes oli väga hea saksa keeleõpetaja, kes pidas ennast ka heaks psühholoogiks.[4,lk 142-143] Arvo Pärt juhtus õppima õnnelikul ajal, 1950-1954, kui Rakvere I. Keskoolis õpetasid Eesti Vabariigis tugeva hariduse saanud õpetajad ning kõik 11.c klassi lõpetnud läksid edasi õppima, enamasti kõrgkoolidesse. Õpetajatest olid neil väga legendaarsed õpetajad nagu füüsikaõpetaja L. Jansen ning matemaatikaõpetaja A. Pajo ja Linda Golubev, muusikat andis Jaan Pakk
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõ...
Kooliteed alustasin Tallinna 51.Keskkoolist, mis kannab praegu nime Tallinna Humanitar güümnasium.Peale keskkooli ja güümnasiumu suundusin õppima Tallinna Ülikooli,Kehakultuuri. Õppisin noormalseld, hinded olid 3,4,5 muidugi 2. Minu lemmikõppeaineteks olid kehaline kasvatus, sõjaline õpetus ( õppisime relvi ja rivikorraldust ) ja ajalugu. Kehalise kasvatuse õpetajaks esimeses klassis oli klassijuhataja Tamara Grigorjevna Turpakova. Tunde oli nädalas 3 ja tunnis me mängisime, võimlesime ja tegime harjutusi vahenditega ( palliga ). Keskkoolis ja güümnasiumis oli kehalise kasvatuse õpetajateks Aleksander Udalov. Tunde oli nädalas ka 3 ja tunnis me suusatasime, jooksime, mängisime korvpalli ja võrkpalli, tegelesime kergejõustikuga ja riistvõimlemisega ( harjutused poomil, kangil, rööbaspuudel ). Vaba aega oli vähe, sest
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
