vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Rõhk- rõhu reguleerimine Selleks, et rõhk liiga suureks ei läheks on nii sisselaske kui väljalaske peale eraldi klapid, mis hoiavad ära ülesurvestumise. Ülejäägiklapp (Wastegate) - Wastegate on klapp, mis laseb väljalaskegaasidel turbiinist ringiga mööda minna. Klapp vajab avanemiseks rõhku. Klapi rõhuga varustamiseks peab olema kusagil lisarõhu laialivalgumine,mis muudab võimalikuks lisarõhu kontrollimise. Seda kõike vähendades või tõstes klapile avaldatavat rõhku. Lisarõhu kontrollimine toimub N75 regulaator klapiga, mille üks osa on ühendatud wastegate´i külge ja teine
Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri. Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on südame surve verele väike. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas. Väikese surve all liikuva vere edasiliikumist kergendab ka soone suhteliselt suur läbimõõt. Veri liigub ühtlaselt, pole pulssi. Mis toimub kapillaarides? Kapillaarides toimub ainete vahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi õhukese kapillaariseina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse, jääkained (sh ka süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre.
See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta. Südamekapid Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid.
keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. 2)Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Metallide kaitsmine korrosiooni eest: 1)
kulgev redoksreaktsioon 2) Too näiteid korrosiooni esinemisest. raua roostetamine, vase hävimist keskkonna toimel võib märgata kirikute katustel, hõbeesemete tuhmumine 3) Korrosiooni liigid ja näited keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis elektrivoolu ei juhi. Nt: raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta (sellele alluvad nt sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) 4) Kaitse korrosiooni eest roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk)
aasta alguse Prantsusmaale. Meloodiabassi nupud paiknesid siis standardbassi ja lõõtsa vahel omaette rivina. See paigutus säilis kuni 1960-1970 aastateni. 1930.aastal hakkas Paolo Soprani meloodiabassiga akordione Itaalias massiliselt tootma. 1930.ndatest aastatest alates on levinud suurte 120 bassiste pillide tootmine. Akordione ehitatakse kahe-, kolme-, nelja- ja viiekoorilistena, s.t. vastavale registriklahvile vajutades võib avada ventiilklapi või klapid, mis panevad võnkuma ühe või mitu metallkeelekest. Registrid muudavad akordioni kõla värvikaks, võimaldavad mängida sirge või tremoleeriva tooniga, suurendavad heliulatust üles- ja allapoole. 120 bassiga standardsüsteemiga akordioni vasakul klaviatuuril on 6 rida nuppe, neist 4 rida on valmisakordid (mazoor, minoor, septakord ja vähendatud septakord). Meloodiabasside süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses basse. Iga bassinupu all on üks kindel heli.
mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7
Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. TEKKEPÕHJUSED JA SOODUSTAVAD FAKTORID. Tekkepõhjused on erinevad. Veri peab jalgadest südame poole voolama ,,ülesmäge". Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib ,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus). Veenilaiendeid soodustavad tegurid: · Pikaajaline püstiasend
kapillaare. Kehalise töö korral suletud kapillaarid avanevad ning vere hulk suureneb – tööpuhune hüpereemia. 17. Vereringe veenides. Veenides liigub veri südame suunas. Veenide seinad on õhemad kui arterite omad. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed (arterites panevad vere liikuma südamelihase kokkutõmbed). Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rõhk muutub suurtes veenides sisse- ja väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe
Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täielikumat põlemist ja ei vähenda ainult saastatust vaid ka võimaldab küttesegu suhe saab 1:14 pealt madaldada 1:25 peale ja ilma võimsuse langemiseta!
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Laialdaselt kasutatakse lennukitööstuses, alumiiniumi ja magneesiumi, titaani. Lisaks neile kasutatakse ka berülliumsulamied, nikkelt ja raskesti sulavaid metalle. Peaaegu kogu lennuki ja helikopteri karkass on enamjaolt valmistatud värviliste metallide sulamitest. Samuti on tehtud nendest õhusõiduki mootor ja torud.[3] Titaanisulamitest valmistatakse enamus õhusõiduki osadest, eriti liikuvad osad nagu näiteks rattad, iluvõre kiilu kanalite õhuvõtuava torustik, raamid, liistud, klapid, hüdraulika, kinnitusvahendid ja mitmed muud detailid, et sõiduk oleks vastupidav. [3] Joonis 1. Värvilised parvetused [3] 5 3. ALUMIINIUM LENNUKIEHITUSES Alumiinium- kerge paramagneetiline metall hõbedase valge värviga, lihtsasti töödeldav metall. See viitab kergmetallirühmale. Alumiinium on kõige levinum metall, mida üldse maailmas kasutatakse
SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaal...
a hari,väike lai % Mass suled isel muna tood. Muna mass (.................... n pea ,väikesed 160 .......) a lokutid,kõrva klapid ........................ ........................ Ülesanne 4. Tähtsamad kanatõud ja krossid (lihakanatõud) Päritolu- Sulestiku Harja kuju, Munev Mun Muna Munakoor Haude- maa värvus naha ja use a- keskmine e värvus instinkt,
arenedes muutub verevool järjest aeglasemaks, mis lisaks inetutele jalgadele toovad kaasa valu, raskustunde, paistetuse, sügeluse ja krambid. Mis soodustab veenilaiendite teket? Veenides on klapid, mis takistavad alajäsemetes vere voolamist allapoole ja suunavad selle nii- nimetatud lihaspumba abil üles, elunditest ja kudedest tagasi südamesse.
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul TEHNOKERAAMIKA Referaat Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS......................................................................................4 2.1Oksiidikeraamika........................................................................................................... 4 2.2Mitteoksiidikeraamika...............................................................................
KAPILLAARID Kõige peenemad veresooned Juhivad verd organitest rakkudeni Läbi kapillaaride seinte toimub gaasi kui ka toit-jaakainete vahetus Kapillaari sein koosneb ühest rakkikihist Veri voolab aeglaselt, see hõlbustab ainevahetust VEENID Veenid juhivad verd organitest südamesse Veenides (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri Seinad on pehmed ja õhukesed Veenides on klapid mis takistavad tagasi voolu MIS PANEB VERE SOONETES VOOLAMA? Vererõhu erinevus paneb vere katkematult ühes suunas liikuma Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam MILLEST SÕLTUB VERERÕHK? Tervel inimesel on vererõhk püsiv Kõrgeneb erutuse või kehalise aktiivsuse korral Pikemat aega normist kõrgemat vererõhku võib põhjustada haigus, milleks võibolla kõrgvererõhktõbi Kõrge vererõhk kahjustab südant
tulekahju alarmi põhjused. Süsteemi võib välja lülitada alles siis, kui tuli on kustutatud. Kui vahitüürimees on täielikult kindel, et tuli on kustutatud, aga mitte enne, võib pumba välja lülitada ( võtmega). Tee “reset” masina kontrollruumis kontrollpaneelil ja automaatsel kustutussüsteemil. Nüüd võib süsteemi tagasi panna “standby“ positsioonile. NORMAALNE OLUKORD- STANDBY (AUTOMAATNE VABASTUS) Kõik manuaalsed klapid pumbal peavad olema avatud, välja arvatud õhuvarustuse klapp, kuivendusklapp ja testimise klapp, mis peavad olema suletud. Sprinklerpumba lüliti peab olema positsioonis AUTO. Võti lülitis kontrollpaneelil masina kontrollruumis peab olema positsioonis AUTO . KEEVITUSE VÕI PLAANEERITUD TÖÖ PUHUL, MIS PÕHJUSTAVAD SUITSU, KUUMUST VÕI LEEKI, JA MIDA TEHAKSE MASINARUUMIS TULEB VÕTTA TARVITUSELE ERILISED ETTEVAATUSABINÕUD , ET AUTOMAATNE SPRINKLERI SÜSTEEM EI AVANEKS.
õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid, nookurid, tõukurid või tõukuri vardad. Toitesüsteem toitesüsteemi ülesandeks on kütusest ja õhust põlemiskõlbliku segu valmistamine. Segu valmistamine võib toimuda kas otseselt silindris või väljaspool silindrit.
5. Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) - iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus - iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja polütsüklilised areenid aga ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkivad saadused. Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus - õlide puhul on tähtis, et nad säilitaksid oma esialgsed omadused võimalikult pika aja jooksul.
ning lükkavad sellega verd edasi. Veresoonte seintes süstoli ja diastoli vahel põhjustab muutusi kineetiliseks energiaks. Arterites ja arterioolides liigub veri kogu aeg. Veenides on olukord teistsugune. 1. Veenides seintes pole elastseid silelihaseid, mis avaldaksid seina kaudu veenides olevale verele survet, veenides paneb vere liikuma veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmbed. 2. Vere tagasivoolu veenides takistavad veeni sisepinnal paiknevad klapid, mis täituvad, kui veri hakkaks tagasi voolama. 3. Rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse. Negatiivne rõhk toimub venoosse vere jaoks imeva pumbana. 4. Sissehingamise aja l muutub rõhk negatiivseks ja selle tõttu väheneb surve rindkereõõnes veenide seintel, see kergendab samuti vere liikumist rindkere poole. Redelil ja muul kõval toolil istudes veri jääb kinni, jalad surevad ära jms.
Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“ Johanna-Liisa Mölder Määratle teose eesmärk ja juhtmõte. Too välja, kuidas teemat käsitletakse. Alan Donald James Macfarlane on Indias sündinud, kuid Briti päritolu mees, kes on ühteaegu nii antropoloog kui ka ajaloolane. Raamat „Kirjad Lilyle“ on Macfarlane poolt kirjutatud epistolaarne romaan oma lapselapse Lily Bee'le. Teoses püüab Macfarlane läbi enese elus kogetud ning õpitud tarkuste seletada lapselapsele suuri küsimusi, peamised mis Macfarlane ise välja toob on järgmised: „Esimene: millised on inimesed tegelikult? On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame?“ Macfarlane on teosesse kokku pannud 30 kirja, mis kõik on vastused tema teadmistehimuli...
redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad siirdemetallid: B-rühma metallid keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis elektrivoolu ei juhi. Nt: raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta (sellele alluvad nt sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud
jääkgaasidest, mida väikeses koguses alati jääb silindrisse eelmisest tsüklist. Kui mootor töötab täiskoormusega, on sisselaske takti lõpul rõhk silindris 0,08 ... 0,09 Mpa, töösegu temperatuur aga 80 ... 120 kraadi ( töösooja mootori korral). Survetakt surve. Sisselasketakt lõpeb, kui kolb jõuab alumisse surnud seisu. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse ja surub töösegu kokku. Survetakti kestel on mõlemad klapid suletud. Kokkusurumisel töösegu maht väheneb, rõhk silindris aga tõuseb ning saavutab väärtuse 1,0 ... 1,2 Mpa. Rõhu tõusuga kaasneb segu temperatuuri tõus väärtuseni 300 ... 400 kraadi. Töötakt gaaside põlemine ja paisumine. Mõlemad klapid on suletud. Kolvi jõudmisel survetakti lõpus ülemisse surnud seisu tekitatakse süüteküünla 8 elektroodide vahel säde. Kokkusurutud töösegu süttib ja põleb kiiresti ära, tekitades suure temperatuuri ja rõhu tõusu
3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad
ei ole ainus valdkond, kus seda kasutatakse. 4 1.1 Sisepõlemismootor 1.2 Tööpõhimõte Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas, diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad. I - sisselaske nukkvõll V - klapid P - kolb R - keps C - väntvõll W - veesärk E - väljalaske nukkvõll S - süüteküünal Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude 5
Rõhk rattasilindris Blokeerumisohu kadumisel, hakatakse maksimaalse suureneb kiiresti ja ratta pidurdusjõu saavutamiseks, pöörlemissagedus hakkab pidurdusrõhku suurendama uuesti vähenema EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ja tema tööpõhimõte Paigaldatud ABS-hüdrosõlme ja kasutab ABS- andureid EDS - pidurdamisel Piduripedaalile vajutamisel tekitab peasilinder rõhu, Mõlemad klapid, nii sulge- ümberlülitusklapp sulgub kui ka sisselaskeklapp ja rõhk kandub läbi avatud on pingestamata sulgeklapi ning sisselaskeklapi Pidurdamine toimub nagu rattasilindrisse ABS piduritega autol vältimine rõhu suurendamine EDS- süsteemis Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub. Hüdropump pumpab pidurivedelikku peasilindrist kaapiva ratta silindrisse ning ratas pidurdub
Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2
kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka nimetatakse südame minutimahuks. See on keskmiselt 5 liitrit minutis ja võib tõusta tugeva pingutuse korral kuni 35 l/min. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l ja keskmise inimese eluea jooksul (70 aastat) ligikaudu 180 miljonit liitrit (0,18 kuupkilomeetrit) verd. Südameklapid Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike).
Muidugi ei saa me maksta vanurite hooldekodude arveid ja ravimeid, kuid me saame võtta oma südamesse selle väikse asja, et toome nende päevadesse kasvõi veidikene rõõmu. Juba sellest võib palju abi olla, kui näeme pargipingil istumas mõnd vanurit, lähme ligi ja küsime kuidas tal läheb või räägime kasvõi ilmast. Neil on heameel, kui neid märgatakse ja neist hoolitakse. Siit ka minu üleskutse Eesti inimestele, heitkem klapid silme eest, vaadakem asju nii nagu nad tegelikult on. Leidkem aega oma lastele, usaldage neid, kuid ärge unustage kontrollimast. Nagu ütleb vanasõna, „Usalda, kuid kontrolli!“. Tundke rohkem huvi oma laste tegemiste, käikude ja hariduse üle, vajadusel suunake ja andke nõu. Kui sa tead kedagi vanurit, kes on justkui üksi siia ilma jäetud, siis mine ja ole lihtsalt temaga, juba see on suur heategu! Aitame neid, kes on sattunud halvale teele, ja päästame neid, enne kui on juba hilja
tasulised legaalsed kanalid, siis nendes on muusikavalik väga kasin. Peamiselt kuulatakse muusikat kas muusikapleieritest, iPodist, arvutitest, makkidest jne. Peamiselt kasutatakse aga kuulamiseks kõrvaklappe, kuna tihti tahetakse muusikat kuulata kas mõnel pikal sõidul, trenni tehes vmt. Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli. Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi. Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada. 1.6 Lemmikmuusikastiilid Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib.
elektrimootori kombinatsiooni mida nimetatakse hübriidautoks. Klassikaliselt paikneb mootor auto esiosas. Tavaliseim on kolbmootor. Mootoreid on kahte liiki: ottomootor ja diiselmootor. Ottomootori kasutegur on 30%-37%. Mootori eelised on ta vaiksus ja kergus. Diiselmootori kasutegur on 35%- 45%. Mootori eelised on ta ökonoomsus ja pikem kasutusiga. Töötava mootori silindrites valitseb nii suur kuumus, et ilma sundjahutuseta paisuksid kolvid silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C
tasulised legaalsed kanalid, siis nendes on muusikavalik väga kasin. Peamiselt kuulatakse muusikat kas muusikapleieritest, iPodist, arvutitest, makkidest jne. Peamiselt kasutatakse aga kuulamiseks kõrvaklappe, kuna tihti tahetakse muusikat kuulata kas mõnel pikal sõidul, trenni tehes vmt. Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli. Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi. Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada. 1.6 Lemmikmuusikastiilid Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib.
BP aastaaruanne 2009. aastast aga toob välja, et kontsern registreerib vastavalt oma keskkonnastandarditele iga lekke, mis ületab 1 barreli mahu. President Obama väljendas end selgelt: ,,Shut the damn hole!" Miks siis ikkagi ei suutnud kogu maailm mitme kuu jooksul ühte auku sulgeda? Või tegelikult BP, kogu maailm vaatas pealt. Õnnetuse pidi ära hoidma mere põhjas paiknev 450-tonnine blowout preventer ehk BOP. Gaasipurske korral BOP klapid sulguvad, sulgurmehhanismid on erinevad ja dubleeritud. Seda aga, et ühel hetkel võib BOP alt vedada, ei sisaldanud ükski riskihinnang. Kuna riski ei olnud tuvastatud, puudus ka selliseks õnnetuseks valmisolek. Nii käitutigi BP poolt sarnaselt 1979. aastal samas Mehhiko lahes toimunud Ixtoc I naftaplatvormi plahvatusele järgnenud lekkega. Kõigepealt prooviti rajada lekkekohtadele kuppel, aga koos naftaga eralduv maagaas moodustas reaktsioonis veega kristalseid hüdraate
sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates (Liited, ajamite komponendid) 2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates • Sisepõlemismootorite ja kompressorite kolvid, kepsud, klapid, väntvõllid, nukkvõllid jne.; • Turbiinide ja ventilaatorite labad; Detailide liigid 1)Standarddetail – 1. Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud 2. Kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes 3. Hangitakse valmiskujul 4. Valitakse tootekataloogide ja käsiraamatute tabelitest 5. Tööjoonist ei tehta )kruvid, poldid) 2)Tüüpdetailid: 1. Vastab kujult mõnele standarditele 2
flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobald Böhm (1794–1881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on tavaliselt 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n-ö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissando't. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi üks flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud
kere vaheliste pilude ja ebatiheduste : v = Q / Q + q , kus Q + q on pumba teoreetiline jõudlus , Q tegelik jõudlus ning q tagasivooluhulk ; Mahukasutegur väheneb vedeliku tiheduse vähenemisega . Pumpade mahuline kasutegur on vahemikus: v = 0,5... 0,98 2) hüdrauline kasutegur arvestab survekadu pumbas htp . h = H / (H + htp) = H / Hteor. ; Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele. 3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele : m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus ,mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 4. Täiskasutegur = v + h + m , ehk = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P
MPa (bar) °C 1. Sisselasketakt 0,09(0,9) 50...80 2. Survetakt 4...5( 40...50) 700...800 3. Töötakt 8...9( 80...90) ~ 2000 4. Väljalasketakt 0,11(1,1) 400...500 1.Sisselase- kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on lahti. Sisselasketorustikust siseneb puhas õhk. 2.Surve- kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Mõlemad klapid on kinni. Õhk surutakse kokku ja temperatuur tõuseb kuni 740...800 º C. 3.Töökäik- survetakti lõpus pritsitakse pihustist kõrgel rõhul silindrisse diislikütust, mis kõrge temperatuuri tõttu süttib. Tekkiva gaaside rõhu toimel liigub kolb alumisse surnud seisu, pöörates kepsu kaudu väntvõlli. 4.Väljalase- väljalaskeklapp on lahti, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja tõukab gaasi silindrist välja. Väntvõlli edasisel pöörlemisel tsükkel kordub.
Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) ja korrosioon atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks
Jahutussüsteem 1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud so...
muruniidukitel ja rolleritel, sest neil on väiksem mootor. (Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS!): Auruturbiini paneb
koos munajuhadega ja tupp. Südame välisehitus Välimised suured ja väikesed Parem koda, ülemises õõnesveenis ja häbememokad ja kliitor. vasak koda, vasakus kopsuveenide ühinemises Munarakk väljub munasarjast munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Südame klapid, hõlmklapid, Munaraku mitteviljastumisel emaka poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, limaskesta pindmine kiht irdub, tähtsus veresooned katkevad ja toimub verejooks. Sisemised munandid, Südameseina ehitus, kestad munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre,
*Tphimte *Kasutamine 1829 George ja Robert Shephenson vedur Rocket Siseplemismootorid ja juseadmed Siseplemismootor- soojumasin, milles ktus pleb mootori sees Vlisplemismootor- ktus pletatakse vljaspool mootorit Liigitatakse: Ktuse jrgi: Gaasimootor, Bensiinimootor, Diiselmootor TAKTIDE JRGI: Kahetaktiline, Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JRGI Reas V Bokser Tht EHITUSE JRGI: Kolb, Vankel, Turbo, Reaktiiv Neljataktiline bensiinimootor: Phiosad: Silinder, kolb, keps, vntvll, klapid, knlad SISSELASKETAKT SURVETAKT TTAKT VLJALASKETAKT Diiselmootor Erinevused bensiinimootoriga vrreldes. Massiivsem ehitus KTUS- aine, mis sisaldab salvestunud energiat sellisel kujul, et seda saab plemisreaktsiooni abil sealt vabastada. Ktuste liigid: Tahked Vedelad Gaasilised Ktuse tekkimine Akumuleeritakse pikeseenergiat bioloogiliselt aktiivsesse kehasse( elusolendisse). Bioloogiline lagunemine tkestub mingil phjusel teatud tasemel.
2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1.Veri võimaldab hapniku, hormoonide, toitainete transporti (NB! Hapniku transpordiga seotud verevalk-hemoglobiin) 2. Veri tagab pideva ainevahetuse kehas 3. Veri ühtlustab meie keha temperatuuri 4. Veri osaleb organismi
ja kuumenevad. Enne ülemist surnud seisu, teatud väntvõlli faasinurga juures pihustatakse kütus, mis seguneb õhuga ja seejärel Survetakti lõpus tekitatakse süüteküünla elektroodide vahel säde, mis süütab töösegu. Kütuse põlemisel eralduv soojus kutsub esile gaaside (silindris moodustavate põlemissaaduste) rõhu ja temperatuuri järsu tõusu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab rõhu tõusu segu põlemisel kõver cz. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub gaaside rõhu toimel ülemisest surnud seisust alumisse. Keps muudab kolvi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Niiviisi tehakse gaaside paisumisel kasulikku tööd. Gaaside rõhu muutumist töötaktil väljendab joonise 3 kõver zb. 4) Väljalasketakt. Kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp 3 ja heitgaasid, millel on ülerõhk, hakkavd tungima silindrist väljalasketoru kaudu välisõhku.
Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd) Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks Vasakust vatsakesest- aort 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus Klapid- endokardi väljasopistused Kahte liiki: 1. kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)- -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud
Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd) Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks Vasakust vatsakesest- aort 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus Klapid- endokardi väljasopistused Kahte liiki: 1. kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)- -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud
Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes. Tihendid võivad olla kas plastmassist või viltmaterjalist (võib õlitada). Sellise ventiili korpus valmistatakse kas malmist, terasest või legeeritud terasest (roostevaba). Suuremate temp. rõhkude puhul kasutatakse terast või legeeritud terast. Väiksemate temp. rõhkude puhul malmist
Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes. Tihendid võivad olla kas plastmassist või viltmaterjalist (võib õlitada). Sellise ventiili korpus valmistatakse kas malmist, terasest või legeeritud terasest (roostevaba). Suuremate temp. rõhkude puhul kasutatakse terast või legeeritud terast. Väiksemate temp. rõhkude puhul malmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
