Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid
Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi: 1) Kodade kokkutõmme (süstol) kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse. Klapid tagavad vere liikumise õigesse suunda. 2) Vatsakeste kokkutõmme põhimõte sama, mis kodade süstolile. Veri pumbatakse nüüd aorti ja kopsutüvesse. 3) Kogu südame diastol südame lõdvestus, sel ajal täidavad veenid südame kojad verega. Annab aluse uuele tsüklile. Südame rütmihäired Südamele on iseloomulik kindel rütm süstolite vahel on ühesugused intervallid. Kõrvalekalle sellest normist on südame rütmihäire
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas to...
Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult
S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -h...
Väljalaskeklap sulgub alati pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu. See võimaldab kasutada ära väljalasketorudes inertsi toimel liikuvate gaaside imevat toimet Sisselaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, see on väljalasketakti lõpul, kui välja laskeklapp on veel avatud. Niisugust klappide üheaegset lahtiolekut nimetatakse klappide kattumiseks ning väntvõlli pöördenurka, mille vältel klapid on korraga avatud- klappide kattenurgaks 3 Sisselaskeklapp sulgetakse pärast seda, kui kolb on läbinud alumise surnud seisu. Sellega saavutatakse silindri täielikum laadimine värske õhuga seni, kuni rõhk silindris on ühtlustunud sisseantava õhu rõhiuga. Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale
ärge murdge rihma asjatult, 9- vabastage plokikaane poldid kolmes järgus, 10-Püüdke kaant liigutada ja tehke seda kasvõi puuklopsiga tagudes ja tõstke see kasutades tali vms. , 11- puhastage kaan ja plokk saabriga(kui nukkvõll jäi külge siis on osa klappe lahti ja nende vahele võib sodi sattuda puhuge suruõhuga pärast läbi), 12- soovitav on ka klapi tihedust kontrollida(sellesse põlemiskambrisse valage piiritust mille klapid on kinni ja kontrollige järgmisi), 13- ärge keerake väntvõlli(eriti märgade hülsside korral sest need võimad vähe ülesse kerkida ja hiljem hakkavad vett karterisse laskma), 14- kontrollige kaane ja ploki kaardumist lekaaljoonlauaga kaarduvus ei tohi ületada 0.1mm kui rohkem siis vaheta välja või ürita remontida, 15- kontrollige vana tihendi seisukorda püüdke leida lekke põhjuse koht, et veenduda tihendi vahetuse õigsuses-vastasel juhul jätkake rikke põhjustaja otsingut,
* saada tööst põhjustatud tervise kahjustuse eest hüvitist, vastavalt kehtestatud korrale. * pöörduda TKS; TKN liikmete, tööinspektori poole, kui teie arvates TA poolt rakendatud abinõud ja väljastatud ohutusvahendid ei taga keskkonna ohutust. KAHJULIKUD OHUTEGURID TULEVASEL TÖÖL - ohutegurid kui sellised kahjulikud tegurid inim organismile, millega pikaajalisel kokkupuutel tekivad kutsehaigused. Kutsehaiguste ilmnemine: 1) müra - LPV 85db, 8h jooksul. Kõrvatropid ja klapid. Valu talumuse piir 130db. 2) vibratsioon - LPV - 2,5m/sek2. 4h vältel. Spetsiaalselt pehmendatud tallaga jalanõud. 3) tolmu puhul LPV - 2mg/m3 (puidu ja jahu) Kõik teised tolmud on keelatud. Eriti ohtlik aspektolm ja reaktotiivne. IKV - respiraator, kaitse prillid, spetsrõivastus 4) liigne niiskus ja kuivus 5) tõmbe tuul. Aknad avatakse ainult ühest seinas. Ustele tehakse tuulekojad. IKV - õhukesest tuulekindlust materjal. 6) hele valgus, hall valgus
gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris, hõõguvatest (tahma)osadest, võivad hõõguda teravad servad vms. Vanematel mootoritel, millel puudub el. klapp mis sulgeb kütusevoolu karburaatorisse, süüte väljalülitamisel, võib mootor süüte väljalülimisel tuksuma jäädagi.
pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikasse jõudes oli nagu ikka, väiksed jõmpsikad jooksid mööda koridore ringi ja karjusid. Pea niigi valutas, need arsti poolt välja kirjutaud tablakad ei aidanud sugugi, söö palju tahad. Tuppa minnes hakkas Rebecca ka oma juttudega pihta, tirides mul käed peaaegu otsast ära ,,Greete, mu armas Greete, tulid ka lõpuks. Istu ruttu, mul sulle nii palju rääkida, pole sind ju terve nädala näinud!" Ma olin nii väsinud, vaevu suutsin ta ära kuulata.
Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19.Koostootmiselektrijaama tööpõhimõte ning energiajada Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja
Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames
lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub
Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm 13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga. Väntvõllu nurk Väljalase Sisselase Silinder Nukk Silinder Nukk 0 1 1 1 2 180 3 5 3 6 360 4 7 4 8
Veresooned- torujad elundid, mida mööda veri liigub. Arter- seinad on paksud ja elastsed ja mitmekihilised, nendes on tugev lihaskiht. Nende elastsus võimaldab neil suur survet taluda ja venida, ühtlustades sellegavere liikumist. Veresoon, mis viib vere südamest välja. Veen- veresoon, mis toob vere südame poole kudedest. Selle seinad on õhukesed ja pehmed ja mitmekihilised. Lihaskiht on õhem kui arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides paneb vere liikuma lihaste kokku tõmbumine. Kapillaarid e juussooned- need ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse suunab. Vererõhk on kõige suurem südame lähedal. Veri
Kodus peab olema rikkevoolukaitselüliti nt vanni ja dusiruumis. automaatkaitsmed lülituvad välja liigkoormuse toimel, siis peab vähendama elektritarvitite üldvõimsust.Vannituas kasutatakse ka pistikupesa kaitsmeid, et sinna kuskilt vett ei tilguks, pistukute pese peale käivad klapid, mis kindlustavad, et vesi ei satu pistikusse. Kodumasinate võimsus Kohvimasin 1100 W Mikrolaineahi 1500 W Külmkapp 2,2 kW Röster 1000 W Pesumasin 3.0 kW Boiler 3,0 kW Tolmuimeja 1,7 kW Köögikombain 700 W Telekas 180 W Arvuti 100 W Muusikakeskus 700 W Printer 300 W
Takistusjõu määrab varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem. Kui amortisaatorit lahti tagasi tõmmatakse ehk kui ta on tagasikäigul, siis surutakse õli läbi kolvi klapisüsteemi kolvi alla ja tõmmatakse sisemise toru all oleva klapi kaudu välimisest torust sinnasamasse, et sisemine toru oleks pidevalt õliga tihedalt täidetud. Tagasikäigul määrab amordi takistuse just see sisemise toru all asetsev klapp, kolvi klapid summutavad ainult kergelt. Amordi töökindluse määrab eelkõige põhjaklapi konstruktsioon, kui see on nigel ega hoia sisemist toru õliga täidetuna, jääb üha enam õli välimisse torusse ja tekib õlipuudus sisemises torus. Sellest tekkib aga liigne õõtsumine vähene amortisatsiooni võime. See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
mahutavus võib ulatuda paarikümnest mitmesaja tonnini. Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1-
Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul
ning sellest tingituna suhteliselt väikesed vajalikud survejõud!) survestatud vedeliku (suur rõhk!) pideva vooluna töösilindrisse. 8. Töövedelike saastumise põhjused. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle. Filtri, -arv. Saastumise põhjused: · Süsteemi valmistamisel ja koostamisel tema sisemusse jäänud praht, mis ei ole eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle: Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust, hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist,
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega.
Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad
mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse
vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS! Atrioventikulaarklapp ehk koja-vatsakese klapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid
Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, ...
25.Mida sisaldab häireplaan? -tuletõjesüsteem masinaruumis -topeltkorpusega ja/või põhjaga -kes valmistab etee ja veeskab ¤signalisatsiooni- ja -tööd seotud laevad paadid,parved,kes viib PV-sse teavitamisesüsteem kemikaalidega,umbsete -spetsiaalsed andurid ja klapid sidevahendid ¤kustutussüsteem ruumidega,kuumusega,elektriga -kes jälgib reisijate riietust ja -kuivendussüsteem -situatsioonid seotud piletita 18.Millised on päästevestide õiget kasutamist ja -ballastisüsteem reisijatega ja piraatidega konstruktsioonilised juhendab reisijaid PJ-a
armumine on ammune minevik. Vaimustus kaaslasest paneb terve öö üleval olema ja temale mõtlema. Armastatud inimesega on väga hea koos olla, jalutada, panna pea tema sülle ja tunda end hästi. Sel etapil on tavaliselt naeratus kõrvuni ning elu tundub väga positiivne. See aeg saab paratamatult millalgi läbi ning partner võib hakata tunduma tavalise või isegi ebameeldivana. Armastuses pettumine on teine võimalik etapp. Kui paar on olnud koos pikemat aega, siis avanevad ka klapid silme eest ning nähakse inimese tegelikku iseloomu. Võib juhtuda, et kaaslase olemus ei pruugi olla nii sobiv, kui algselt võis tunduda. Kui ootused ei täitu, tekibki pettumus - viha, kurbus või masendus. Need tunded on ebaõnnestumise korral kerged tulema. Väljamõeldud ideaali kaotus jätab tühja tunde ning siis pole unistuse jälitamiseks mõeldud aja kulutamises kedagi süüdistada. Jääbki tunne, et etapp elust on kulutatud valele inimesele ja see on raisatud aeg, mida tagasi ei saa
suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide
kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.
Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid ja poolkuuklapid tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 6070x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärastsisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaesevere arteritesse
Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust. Veenid · Juhivad verd organitest südamesse · Seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. · Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas. Suur vereringe: ülesanne on varustada kogu keha rakke titainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. Veri ligub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab kopsudest tulnud hapnikurikka vere aorti. Sealt liigub veri
Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid: Südameõõs on vaheseinte (septae) abil jagatud kaheks pooleks – parem pool (venoosne veri) ja vasak
Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid 11 Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur
Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 9 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi...
pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid Kolb kompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolbid teevad neis üksteise järel imi ja surve käike. Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor
Taavi Kasemägi, BSK1 õp: Mari-Liis Paaver Kõik on täitsa *piip ehk vabasta ilu Ilu on termin, mille igapäevane kasutamine viitaks justkui millelegi, mis on nii hästi tuntud ja sisse sulanud meie teadmisse. Ilu on sama tihedasti kasutatud sõna, kui armastus. Armastus on armastus, armastus on kindla energia kindel nimetus. Erinevalt armastusest, ei ole ilu puhul tegemist kindla emotsiooni või energiaga. Ilu on eelistus, kindlasti õpitav, väga nakkav, inimese väljamõeldis ja seega manipuleeritav. Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma ...
muusikariist. Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli
ei vaja õlikindlat keskkonda. Kettajami eelised ja puudused: vastupidav, raske, kallis, nõuab õlikindlat korpust, vajab pingutustalda. Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. Mootori klapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a)klapipea, b)klapipesa, c)juhtpuks, d)klapisäär, e)muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused.
9 Mahukasutegur väheneb vedeliku tiheduse vähenemisega . Pumpade mahuline kasutegur on vahemikus: v = 0,5... 0,98 2) hüdrauline kasutegur arvestab survekadu pumbas htp . Tegeliku ja täistõstekõrguse (dünaamilise tõstekõrguse) suhet nimetatakse pumba hüdrauliseks kasuteguriks . h = H / Hd h = H / (H + htp) = H / Hteor. ; Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele. 3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele . Pumba konstantsel rõhul (p=const = 200) pöörete arvu suurenemisega mehaaniline kasutegur väheneb, sest vooluhulga suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja sellega rõhukaod; Pumba konstantsetel pööretel (n = const = 1500 min-1) rõhu tõusuga mehaaniline
Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on bakteriotsiidne toime ning ta vähendab hõõrdumist. 84.Südame klapid, nende tähtsus: (joonis 4) südame klapid on endokardi tekitised. Ülesandeks tagada vere ühesuunaline voolamine. Klapi hõlmadele kinnituvad kõõlusheelikud, mis teise otsaga on seotud vatsakese põhjas asuvate näsalihastega. Näsalihased ei luba klappe pöörduda kotta tagasi. 85.Südame paun, selle tähtsus: epikard pöördub suurte veresoonte juures tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb mõne
Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd. Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte
Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Laura Sikk Tallinn 2012 VARIKOOS – VEENILAIENDID Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja...
2. Aurujaotuskarpidel peab olema soojusisolatsioon ja aurutorustikel kaitsekate. 3. Hüdroajamipumbad peavad olema eraldatud tõketega. 4. Hüdropressi tehniline hooldamine võib toimuda sii, kui ventiilid on suletud aga lase auru läbi. Eelnevalt tuleb aur plaatidest välja lasta ja plaadid jahutada. 5. Pressi käsitsi tühjendamisel kasutatagu eritööriistu. Väljalükkamine kätega on keelatud. 6. Pressi mõõteriistu kontrollitagu kindla perioodilisusega, klapid olgu reguleeritud määratud rõhule. 7. Juhtpuldil peab asetsema manomeeter, mille skaala punane joon näitab etteantud töörõhku. 8. Pressid peavad olema varustatud ventilatsiooniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
