-Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused (Poola koridor, Alsace ja Lorraine, Klaipeda, Danzig) + kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi
12 3. ÜLEVAADE KONVERENTSIOSAKONNAST Konverentsikeskus ja ärikeskus, mis pakub võimalusi mitmesuguste kontoritehnika kasutamiseks asuvad teisel korrusel. Radisson BLU hotellis on modernsed, paindlikud ja kaasaegse konverentsitehnikaga varustatud nõupidamis- ja konverentsisaalid, mis paiknevad 2. ja 24. korrusel. Teise korruse konverentsiruumide nimed: Hansa, Turku, Klaipeda, Rotterdam, Kiel, St. Peterspurg, Lübeck, Bremerhaven, Cuxhaven ja Hamburg. 24. korruse konverentsiruumide nimed: Tallinn, Riga, Copenhagen, Stockholm, Helsinki. Konverentsiruumid 24. korrusel on suurepärase vaatega Tallinnale, mis teeb neist suurepärased kohad just vastuvõttude, pressikonverentside ja presentatsioonide jaoks. Enamus 14. konverenstiruumist on akendega, andes piisavalt päevavalgust. Igas ruumis on valgus sätitav, et oleks parem vaadata slaide.
koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk; Tsehhoslovakkiale anti Sudeedi alad; Leedule Memeli ehk Klaipeda alad, Taanile Sks piiri nihutati lõuna poole. Saksamaalt võeti ära kõik kolooniad Vaikse ookeani saared Jaapanile, Aafrikas asuvad kolooniad jagati ära Prantsusmaa ja Suubritannia vahel. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territooriumist. · Reini vasakkallas ning parema kalda ala 50km raadiuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks · Saksamaa sõjavägi võis olla vabatahtlik, sõjaväekohustus keelati.
vastuvõtujuhti ei ole), grupi nimekirjade sissekandmine arvutisüsteemi, arvete ja majutusega seonduvate probleemidega. Konverentsiosakond: Konverentsikeskus ja ärikeskus, mis pakub võimalusi mitmesuguste kontoritehnika kasutamiseks asuvad teisel korrusel. Radisson BLU hotellis on modernsed, paindlikud ja kaasaegse konverentsitehnikaga varustatud nõupidamis- ja konverentsisaalid, mis paiknevad 2. ja 24. korrusel. Teise korruse konverentsiruumide nimed: Hansa, Turku, Klaipeda, Rotterdam, Kiel, St. Peterspurg, Lübeck, Bremerhaven, Cuxhaven ja Hamburg. 24. korruse konverentsiruumide nimed: Tallinn, Riga, Copenhagen, Stockholm, Helsinki. Konverentsiruumid 24. korrusel on suurepärase vaatega Tallinnale, mis teeb neist suurepärased kohad just vastuvõttude, pressikonverentside ja presentatsioonide jaoks. Enamus 14. konverenstiruumist on akendega, andes piisavalt päevavalgust. Igas ruumis on valgus sätitav, et oleks parem vaadata slaide.
Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lää...
km) kui ka riigi heaolu, areng ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Samuti terve ülejäänud tarneahela funktsioneerimise efektiivsus, mis tahes sadamat, tuleks käsitleda selle tagamaaga (linna, valla jne. tagamaaga) · Konkureerivaid Läänemere-äärseid sadamaid Soome: Helsingi, Kotka, Hamina, Hanko Venemaa: Peterburi, Kaliningrad, Primorsk, Võborg, Võssotsk, Ust-Luuga Poola: Gdynia,Gdansk Leedu: Klaipeda, Butinge terminal Läti: Riia, Ventspils, Liepaja Eesti: Tallinn, Pärnu, Kunda, Sillamäe, Miiduranna, Bekkeri, Paldiski põhjasadam, AS Saarte Liinid
vastuseisule. Soomlased hakkasid orienteeruma Skandinaaviale. 1923a Eesti ja Läti kaitseliit. - Pilsudski: ,,Kas te soovite sõda või rahu?" - Leedu võttis üle Memeli prantslastelt. Saksamaa surve Adolf Hitleri võimule tulekul. Poola lepingud Saksamaa ja NSV Liiduga. - 1934.a Leedu,Läti ja Eesti sõpruse-ja koostööleping, millega tekkis Balti Antant. Jäeti välja Vilniuse ja Klaipeda ,,erijuhtumid". - NSVL ja Leedu sõlmivad vastastikkuse abistamise lepingu, Leedu uskus, et Moskva saab aidata. - 30ndate teine pool, Balti riikide seisu halvenemine. Poola ultimaatum Leedule. Saksamaa ultimaatum Leedule. - Mittekallaletungi leping NSVL- Leedu (1926), Eesti ja Läti (1932) XI PEATÜKK: Alasi ja haamri vahel (1939-1953) Nõukogude annektsioon 23.08.39 MRP + salaprotokoll = NL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Rumeenia Bessaraabia
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
Mis olid aga võitjate poliitika erinevusteks ja sarnasusteks pärast Esimest ja pärast Teist maailmasõda. Sarnasuseks võib pidada seda, et Saksamaa pidi pärast mõlemat maailmasõda loovutama enda alasid. Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaa kirjutas alla Versailles`i lepingule, läks nt Elsass-Lotring 7 Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis n-ö Poola koridor. Pärast Teist maailmasõda sai aga iseseisvaks nt Tsehhoslovakkia ning Saksamaa pidi osa alasid andma Poolale. Viimane lepiti kokku Jalta konverentsil 1945. aastal NSVL-i, USA ja Inglismaa esindajate poolt. Sarnaselt pidi Saksamaa pärast mõlemat maailmasõda maksma reparatsioone, kuid erinevuseks võiks pidada viisi, kuidas seda tehti. Kui pärast Esimest maailmasõda tahtsid võitjariigid reparatsioone rahas, siis pärast
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010........................
rajati Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati Riiklik Lavakunstikateeder -------------------------------------------------------------------------------- 1939 15. märts T?ehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ja jaotamine kaheks (Määrimaa ja Böömimaa protektoriaat + Slovakkia) 21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist 22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale Aprill-August Suurbritania, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised (Kõne all on Soome, Eesti, Läti, Rumeenia ohutuse tagamine Saks. eest ja Poola julgeolek) Itaalia vallutab Albaania 22. mai Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel 23. august MRP sõlmimine 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II ms. 3. september Suurbr. ja Prants. kuulutavad sõja Saksamaale; algab "kummaline sõda" 17. septembril algab Nõukogude Liidu ja Poola 28
29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tsehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi. Tsehhoslovakkia idaosas loodi aga Slovakkia marionettriik. 23. märtsil sai Saksamaa Leedult küll vormiliselt diplomaatilisel teel, kuid tegelikult jõule toetudes tagasi Klaipeda (Memel) piirkonna. Aprillis 1939 okupeeris Itaalia Albaania ja liitis selle endaga. Seega olid Saksamaa ja Itaalia suutnud ilma sõjata, lääneriikide vaikival nõusolekul teostada Euroopas märkimisväärseid ümberkorraldusi. Versailles' leping lakkas olemast, ilma et keegi oleks selle vastu valjuhäälselt protesteerinud. 1930. aastate teisest poolest alates valmistusid kaks totalitaarset Euroopa suurriiki Nõukogude
korrastatud, siis nurk oleks null. Kui täiesti kaootiline, siis nurk lähedasem 90-le kraadile. Tegelt 57 kraadi. Kui ütleme et korrastatud, siis nurk väiksem kui 57 kraadi. S = ½ (3 cos2fii 1) Same ilseloomustada vahemikus S= 0-st 1-ni. Vedelkristallide jaoks S= 0.3 .. 0.8 Enn Lust energeetika, süsinikmaterjalid, oksiidid Energeetika Geotermaalenergia island, hawail suur potentsiaal, colorados ka potentsiaal suur. Baltikumis oleks kõige parem Klaipeda lähedal, kus hot spot. Maailmas pole kunagi olnud teada nii palju gaasivarusid kui me praegu teame, USAs väga palju gaasi, ekspordib seda nüüd. Ka euroopas paljudes riikides väga suured Kilda?gaasi varud, - seega metaani otsasaamist pole kindlasti karta. Metaanhüdraat (tekkinud ookeanisügavikes, kohutavalt suured varud üle maailma sellel), jääkilbi sulamisega seoses tundrasse ladustunud metaan eraldub välja ja seetõttu metaani
nad seati toimunud fakti ette. Liitlasteta jäänud tsehhoslovakkia andis järele. Hitler kinnitas, et saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja et püsivale rahule euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muidugi ei pidanud. 15 märts 1939 okupeerisid saksa väed kogu Tsehhoslovakkia. Loetletud sammudega saksamaa ja tema liitlaste agressiivne sõda ettevalmistav tegevus ei piirdunud. 1939 aasta märtsis võttis saksamaa jõuga ähvardades Leedult klaipeda piirkonna. 1939 aasta aprillis okupeeris ja annekteeris itaalia albaania teine maailmasõda polnud veel alanud, kuid versai leping polnud veel alanud. Teise maailasõja puhkemiseni jäi vaid mõni kuu. Teine maailmasõda 1.sept.1939-2.sept 1945 Purustati saksamaa, itaalia jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm balti riiki. Maailms polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi usa ja nsv liidu vahel
(Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering). Plaanipäraste linnade rajamine. Tööd tegid tõenäoliselt ikkagi spetsialistid, kuna linnade juures kohatakse väga sarnaseid ruume ning oli vaja ka vastavat maastikku, kuhu linna rajada. Vaadati, et linn oleks juba looduslikult hästi kaitstud. (Nt Dresden, Kulm, Klaipeda (Memel), Elbing). Sellel perioodil on rajatud kokku Euroopas umbes 1500 linna. 1300-1450 – kääbuslinnade periood, uue linnade rajamise arvus toimus tõsine langus. Elanikke keskmiselt alla 800. Kogu keskaja linnade arvust rajati sel perioodil u 4%. Linnade arengu languse põhjusteks olid ikaldused, näljahädad, epideemiad (katk) 1450-1800 – linnade rajamise suur allakäik alates 1800 – moodsad linnad, uus linnade rajamise laine, seotud tööstuse arenguga.
Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, rängalt rõhutud (ladina tähestiku kasutamine keelatud, vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel Württembergi dünastiast pärit prints Wilhelm Leedu kuningaks (ei asunud valitsema); detsembris 1918 algas sõda Nõukogude Venemaaga, võideti; 1919. võideldi Bermondt-Avalovi vägedega, võideti; 1920. kaotati pärast lahinguid Poola vägedega Vilniuse piirkond; 1923. annekteeriti Klaipeda piirkond; 1926. aastal riigipööre, Antanas Smetona haarab võimu, opositsioon surutakse maha, Smetona valitseb diktaatorina kuni 1940. aastani; pidevad territoriaalsed tülid Poolaga; 1939. aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940. annekteeritakse Nõukogude Liitu; 1941-1944 Kolmanda Reichi okupatsioon; 1944-1988 Nõukogude Liidu koosseisus; idabloki lagunemise ajal tegutseb Sajudis, taotleb
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga. 1939. märts- okupeerib Tsehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.- see kik näitab, et lepituspoliitika kukkus läbi ja hitlerile järeleandmisi teha pole mõttet. Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral, poola hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigi hakkasid asja ajama Nõukogude liiduga. 1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse
all Leedu riik koos kõigi riigi tunnustega (550). Teiste riikide tunnustus Mindaugase kroonimisega. Seespoolt paganlikule Leedule oli näiliselt uks euroopa poolt avatud samas aga suhtuti sellesse läänest negatiivselt ning pooldati Liivi ordu rünnakuid. Seega oli leedu riik siiski lääne suhtes kaitsepositsioonil kuid avatud tegutsemaks ida suunal. Mindaugase ja tema Teniota püüd kõiki balti hõime ühendada ei realiseerunud kunagi. 1273 Liivi Ordu rajas Daugavpilsi ja mõned aastad enne Klaipeda kindlused, millega surus Liivi Ordu Leedu põhjast piiridesse. Kuna piire polnud idas ja kagus, siis hakkas Leedu Vana-Vene aladele laienema. Etnilise Leedu maadel loodud riik transformeerus aastatega erinevate rahvuste, konfensioonide ja kultuuriga suurvürstiriigiks. 1385 personaalunioon Poolaga ja 1387 tegeliku ristiusu vastuvõtmisega, millele järgnevat aega kutsutakse ka Leedu kuldajaks. Pukuveras uue dünastia rajajaks, kuigi sai nime tema pojalt Gediminaselt. Pole välistatud
13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad ja Saksamaad säilitama ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 15. märtsil hõivab Saksamaa siiski Tsehhimaa (Slovakkia eraldus päev varem) 23. märtsil 1938 hõivavad saksa väed Klaipeda piirkonna. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et on valmis Poola suveräänsust kaitsma, ning alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga, kuid Stalinil oli sõda vaja. 23.augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu (aka Molotov-Ribbentropi pakt), mille juurde kuulus salajane lisaprotokoll, millega jaotati võimupiirkonnad Ida-Euroopas. TEINE MAAILMASÕDA (1.september 1939 2.september 1945) Kronoloogia
Ajalugu Page 52 Pariisi rahu 15. september 2010. a. 11:46 WWI tagajärjed: 1. Hukkunud ca 10 000 000 2. Majanduskriisid 3. Võimupositsioonide muutused 4. Impeeriumide kadumine: saksa, vene, A-U, ottoman 5. Uued piirid 6. Osad iseseisvusid (balti) 7. Patsifism 8. Turism Versaille rahu: 1. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks a. Peab kandma kahjud b. Saksa ei nõustund 2. Saksamaa kaotas 1/8 alasid a. Klaipeda -> leedu b. Sudeedimaa -> tsehhoslovakkia c. Poola koridor = gdansk = dansig -> poola d. Saarimaa -> pr 15a e. Reini demilitaliseeritud tsoon -> pr, neutraalne 3. Reparatsioonid 4. Piirati saksa sõjaväge a. Sõjaväekohustus keelustati b. 100 000 maaväge c. 15 000 mereväge d. Rasketehnika keelatud 5. Ähvardati sõjaga 1919 - rahvasteliit Lahendada probleeme rahumeelselt Vältida sõdu
. . 29. sept 1938 toimus Münchenis Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia juhtide kohtumine, kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Hitles kinnitas, et Saksamaa soovid on lõplikult rahuldatud ja püsivale alusele Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna ei pidanud ja 15. märtsil 1939 okupeerisid saksa väed kogu Tsehhoslovakkia. 1939 aasta märtsis võttis Saksamaa jõuga ähvardades Leedult ära Klaipeda. Teine MS polnud veel alanud, kuid Versailles'i leping oli juba jalgealla tallatud. Juba sõditi Hiinas, Hispaanias ja Etioopias. Juba olid Euroopa kaardlilt kadunud mõned riigid: Austria, Tsehho-Slovakkia. Teise ms puhkemiseni jäi veel mõni kuu. Siiamaani ei ole ajaloolased üksmeelel selles, miks teine MS ikkagi puhkes. On mitmeid erinevaid seisukohti: a) See oli esimese maailmasõja loomulik jätk; b) Hitleri agressiivse poliitiga tagajärg;
Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts 1939 22. märts 1939 Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel) ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. piirkonna. 23. märts 1939 7. aprill 1939 Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva Itaalia vallutab Albaania. "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul.
kus elasid poolakad või ungarlased. Kõik kasutasid ära Müncheni lepingut. 15.03.1939 okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia, mis selle tagajärjel tükeldati läänepoolne ala (tsehhid) liideti otseselt Saksamaaaga ja seda ala hakati nimetama Böömi- Määri protektoriaadiks. Idapoolne osa (slovakid) moodustati Slovaki vabariik, mida võib nimetada Saksamaa vasallriigiks. Lisaks sellele, et endaga ühendati Tsehhide alad, ühendas 22.märtsil Saksamaa endaga ka Klaipeda ehk Memeli piirkonna (mille hõivas Leedult). Edasi hakkas Saksamaa Poolat nillima. Esitas Poolale nõudmisi, et läbi Poola koridori saaks Saksamaa puutumatud ühendusteed (maanteed, raudteed), kus oleks võimalik liigelda ilma Poola võimu kontrollita. Kasutati taaskord seda, et Poolas kiusatakse taga seal elavaid sakslasi. Lääneriigid ei soovinud enam järeleandmisi teha ja Prantsusmaa ning Inglismaa otsisid liitlast
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
Vaatamata sellele, et Balti merre suubub ligikaudu 250 jõge, on neist laevatatavat vaid kaks Neeva ja Oder. Maailmamerega on Balti meri seotud Sundi, Suure ja Väikese Belti ja Kieli kanali kaudu. Teiste sisemeredega on ta seotud läbi Venemaa kulgevate kanalite ja jõgede võrgu kaudu. Neid teid kasutab jõelaevastik. Tähtsamateks Balti mere äärsteks sadamalinnadeks on Tallinn, Helsinki, Stockholm, Kopenhaagen, Rostock, Gdansk, Kaliningrad, Klaipeda, Liepaja, Ventspils, Riia, Sankt Peterburg jt. Norra meri Norra mere mõõtmeteks põhja lõuna suunas on 600 miili, ida lääne suunas 720 miili, keskmine sügavus 600 1000 meetrit. Norra meri ei külmu tänu põhja-ida suunda liikuvale soojale Norra hoovusele. Triivjääd võib kohata mere põhja - läänepoolses osas. Sügisel ja talvel esinevad tihti tugevad tormid. Maksimaalne tõusu mõõna vahe kuni 2,5 m, pinnavete temperatuur talvel 1,5º C, suvel 7 - 11º C
12. IX 1934 – Balti koostööleping (Eesti + Läti + Leedu) 1935 Saksamaal kehtestatakse sõjaväeteenistus Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni remilitariseerimine Abessiinia sõda 1938 Müncheni sobing Eesti neutraliteedi küsimus 1938 – Eesti, Läti ja Leedu seovad end lahti RahvasteLiidu põhikirja §16-st 1938 – Eesti neutraliteediseadus 1939 Tšehhoslovakkia likvideerimine Klaipeda (võeti ära) leping ning Leedu ja Saksamaa mittekallaletungileping NSVL ettepanek Soomele saarte rentimise osas Albaania likvideerimine – Itaalia viis väed sisse Inglismaa ja Prantsusmaa loobusid oma maharahustamisse poliitikast ja teatasid Rumeeniale, Kreekale ja Türgile, et teid ei võeta ära 28. III 1939 – NSVL noodid Eestile ja Lätile: NSVL jätab omale vabad käed oma julgeoleku kindlustamiseks
Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile. Poola sai väljapääsu merele - ,,Poola koridor". See lõikas Saksamaa alad kaheks, oli neile moraalselt suur löök. Kaotasid nad kõik kolooniad. Saksamaa sõjaväekohustus keelati, tohtis olla 100 000 liikmeline elukutseline armee. Keelati mitmed sõjaväeliigid sõjalennuvägi, allveelaevastik, tankivägi. Vähendati sõjalaevu.
Mittekallaletungi leping oli avalik dokument, mille osapooled kohustusid hoiduma vastastikusest kallaletungist. Koos avaliku lepinguga sõlmiti salajane lisaprotokoll, millega määrati kindlaks huvisfäärid Soomest Rumeeniani: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. 28. septembril 1939 sõlmitud lisaprotokolliga läks Nõukogude Liidu huvisfääri ka Leedu, välja arvatud Klaipeda. MRP-ga olid saavutanud lepingupooled oma eesmärgid: · Saksamaa 1. Nurjata Saksamaa vastaste Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa koostöö kujunemine. 2. Saavutada Nõukogude Liidu erapooletus kavandatavas sõjas, et vältida üheaegselt sõdimist läänes ja idas. · Nõukogude Liit 1. Taastada Vene Impeeriumi Esimese maailmasõja eelsed piirid. 2
põhjaosa liideti NSVL - põhjendati, et NSVL ei ole ühtegi jäävaba sadamat. Ida-Preisimaa keskus Köningsberg vallutati 1945. a enne Saksamaa kapituleerumist. 46. aastal nimetati Köningsberg ümber Kalingradiks. Uusasukad toodi Kesk-Venemaa piirkondadest ja see muudeti Venemaa laevastiku baasiks. Mis aga konkreetsemalt puutub Baltikumi, siis ka siin toimusid piirimuutused: Leedu NSV territoorium suurenes, sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja veel väiksemaid alasid - need tagasisaadud alade liitmine ei tehtud lähtudes etnograafilisest piirist, puht mehhaaniline piiri õgvendus ja nii suurenes Leedu territoorium üle 16%. Läti piiri korrigeeriti enne territooriumi lõplikku vallutamist - 1944. aug liideti kohalike elanike palvel Vene Föderatsiooniga ning tulemuseks see, et Läti territoorium vähenes ning see vähenemine oli u 1200 ruutkilomeetrit. Kõige olulisemaks äravõetud piirkonnaks Aabreme? piirkond
Pariisi Rahukonverentsil töötati välja rahulepingud kaotanud riikidega. Neist tähtsaim oli Versailles´ rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval. Rahutingimused: 1. Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale 2. Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile 3. Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille tulemusena tekkis nn. Poola koridor. 4. Klaipeda anti esialgu võitnud riikide ühisvaldusesse, kuid Leedu hõivas selle 1923a. 5. Sudeedimaa ühendati Tsehhoslovakkiaga 6. Maavarade poolest rikas Saarimaa anti Prantsusmaale tekitatud kahjude kompensatsiooniks viieteistkümneks aastaks kasutada. Pärast seda tuli korraldada Saarimaal referendum Prantsuse või Saksa kasuks. 7. Saksamaa asumaad anti võitjariikidele mitmesuguste tähtaegadega 8. Saksamaa pidi loobuma Presti rahuga saadud aladest (nt
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
tõotasid rahva nimel enam mitte kunagi omavahel sõdida. (Churchill:"Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi ja saab ka sõja.") MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt. Kohe peale Tsehhoslovakkia likvideerimist kutsus Ribbentrop enda juurde Poola suursaadiku ja tetas, et Saksamaa soovib tagasi Danzigi ja likvideerida nn Poola koridor (Poola pääs merele). Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu loovutama Saksamaale Klaipeda piirkonna (Hitler käis seal ise). Münchenis oli Hitler lubanud, et Sudeedid on ta viimane soov! Suurbritannia peamin. Chamberlain andis Poolale tagatise, et Saksamaa rünnaku korral tullakse appi. Seejärel alustasid Suurbr. Ja Prantsusmaa läbirääkimisi NSVL-ga, et otsida võimalusi Saksamaa pidurdamiseks. Läbirääkimised kestsid 1939 aprillist augustini. NSVL soovis õigust viia vajadusel väed Soomesse, Eestisse ja Lätisse. Prantsusmaa oli kohe nõus, Suurbritannia
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
Baltikumi isoleerimine Euroopast. Poola tõugati eemale Leedu piiridest, Ida-Preisimaa liideti NSVLi koosseisu (põhjenduseks, et NSVL vajab jäävaba sadamat). Ida-Preisimaa keskus Königsberg muudeti ruttu teistsuguseks linnaks – Kaliningrad. Põliselanikkond saadeti, osaliselt sunniviisiliselt, ära. Mõne aastaga elanikkond vahetus ning sadama- ja ülikoolilinnast sai militaarne linn – Nõukogude sõjalaevastiku baas. Läti ja Leedu NSV piiride muutmine. Leedu sai Vilniuse, Klaipeda jm väiksemad piirkonnad. Kokku suures territoorium 9000 km2. Piiriõgvendused ei lähtunud otstarbekusest, ka Kaliningrad ei jäänud Leedule (mis oleks olnud loogiline). Lätilt võeti ära Abrene jt alad. Territoorium vähenes üle 1200 km 2. Piire korrigeeriti juba enne lõplikku okupeerimist, 1944. a liideti „elanike tungival soovil“ Abrene piirkond jm väiksemad territooriumid NSVLiga. Eesti NSV piiride muutmine. 22. aug 1944. aastal saatsid ENSV ülemnõukogu presiidimui esimees J.
· Rahvasteliit. Idealistlike põhimõtete rakendamine tõi kaasa kohati päris suuri, põhjendamatuks osutunud lootusi "teist tüüpi" poliitikale. Mõned Rahvasteliidu ettevõtmised olid isegi edukad (põgenikepoliitika, mandaatmaade haldamine jne.). · Samas tulevad just sõdadevahelisel perioodil rahvusvahelistesse suhetesse põhimõtted, moraal ja teatud väärtused. 1939 · Algas Tsehhoslovakkia lõpliku annekteerimise ja Klaipeda liitmisega Saksamaaga. Saksamaa alustas Danzigi vabalinna varjatud liidendamisega. Saksamaa jaoks hakkas esile kerkima "Poola küsimus". · 7.04.1939 okupeeris Mussolini Itaalia Albaania. Komplitseerus tasakaal Balkanil. · Endiselt oli ebaselge jõudude vahekord Anti-Kominterni pakti maade ja demokraatlike riikide vahel. Küsimuseks kujunes: millise positsiooni võtab ja kummale poole jääb Nõukogude Liit.
piire. Need muudatused puudutasid jällegi Nõukogude piiripoliitika eesmärgiks Teise eelkõige aastatel 193940 okupeeritud alasid. maailmasõja ajal ja järel oli saavutada enda Leedu sai tagasi Vilniuse, sadamalinna jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See Klaipeda ja väiksemaid alasid lisaks nendele, tähendas nii 1939.40. aasta vallutuste lõplikku mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu piiri kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku muutmine ei lähtunud loomulikloodus lilcest kontrolli saavutamist eelkõige IdaEuroopa üle. teguritest. Piir Valgevenega polnud ei Nende eesmärkide reali etnograafiline ega ka strateegiline
Sahhalini oblasti. Baltikumi isoleerimine Euroopast: Olulised muudatused: Baltikumi iseoleerimine Euroopast, Poolat tõugati eemale Leedu piiridest ja Ida-Preisimaa liideti NSVL. Sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad: Teise maailma sõja ajal ja järel oli saavutada enda jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See tähendas nii 1939-1940. aasta vallutuste lõplikku kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku kontrolli saavutamist Ida-Euroopas. Leedu sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja väiksemad alasid lisaks nendele, mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu territoorium suurenes 9300 ruutkilomeetrit. Lätilt võeti ära Abrene alad, kaotas 1200 ruutkilomeetrit. Eestilt võeti ära Petserimaa, Narva tagused alad, 1957. a piirimuudatused. Eesti kaotas 2300 ruutkilomeetrit. NSVL oli plaan sokutada kõik liiduvabariigid ÜRO'sse, et omada rohkem hääli kui USA, kuid vastu võeti ainult Venemaa, Ukraina ja Valgevene.
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
Eesti ja Põhja-Läti lahinguteta maha jätta, luues uue kaitsejoone Väina jõele. Sept lõpus läks Eesti mandriosa ja Põhja-Läti Punaarmee kontrolli alla ilma suuremate lahinguteta. Väina jõel suutsid sakslased rinde mõneks ajaks pidama saada, okt-s jätkus Punaarmee surve, 13.okt saadi Riia, okt lõpuks suurem osa Lätist ja praktiliselt kogu Leedu. Viimased vastupanukolded endistes Balti riikides Eesti alal Sõrve poolsaar, lahingud kuni 24.nov, Klaipeda Leedu aladel, lahingud kuni 1945 jaanuarini. Nord põhituumik taandus Kuramaale, kus moodustus Kuramaa kott/katel/kindlus, selle garnison oli u 500 000 saksa sõjaväelast, pidas vastu kuni II ms lõpuni Eur-s, kapituleerus 9.mail 1945. Nimetamisväärset rolli sõjasündmustes enam etendada ei saanud. Soomes oli NL leppinud sellega, et presidendiks on Mannerheim ja peaministriks Paasikivi, siis Balti riikides taastati
e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d. Venemaa Moskva (Kreml, Punane väljak), St. Peterburg (Vassili saar, Senati väljak, Peeter Pauli kindlus, Neva jõgi, Ermitaaz, Talvepalee) 35. Ülevaade PõhjaAmeerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest PõhjaAmeerika kliimat mõjutavad eelkõige mandri asend (arktilisest kliimavöötmest
tekkida endeemseid loomaliike. Selgrootuid elab Läänemeres umbes 440 liiki, merelist päritolu kalu on Eesti vetes 30 ja mageveelist 20 liiki, siirdekalu on 10 liiki. Tähtsad püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest, Läänemerest püütakse umbes 1% maailmamere kalasaagist. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepāja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdańsk, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 133. Nüüdismeri. Rannavöönd Limneameri, Läänemere nõos Kesk-Holotseeni lõpul subboreaalse kliimastaadiumi II poolel ja Hilis-Holotseenis subatlantilises kliimastaadiumis viimased 4000 14C-aastat olnud ja praegugi kestev nõrgalt riimveeline veekogu. Limneamere rannamoodustusi leidub Lääne- ja Põhja-Eestis (näiteks Kõpu poolsaarel viiel kõrgustasemel kuni 13 m ü
122360 4420075-1KK Geneva59.37947128.176904 122360 Narva linn 24584 8400237-1Klaassepa 58.40721925.593174 24584 Viljandi vald 24585 8400238-1Klaassepa 58.40705325.593509 24585 Viljandi vald 24586 8400239-1Klaassepa 58.40304225.587477 24586 Viljandi vald 24587 8400236-1Klaassepa 58.40282325.587756 24587 Viljandi vald 127224 Klagenfurt 46.61653414.311764 127224 38021 Klaipeda 55.68999921.139999 38021 25009 3700080-1Kleemo t 58.80250222.722499 25009 Käina vald 26427 3700081-1Kleemo t 58.80229322.722043 26427 Käina vald 29605 6500182-1Kliima 57.86614127.479615 29605 Orava vald 88200 6500181-1Kliima 57.86612727.479407 88200 Orava vald 25234 7800264-1Kliimaski 58.23303327.349402 25234 Meeksi vald 30192 7800263-1Kliimaski 58.23275627
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
