TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE LASTINDUS JA LAONDUS REFERAAT KLAIPEDA SADAM ÜLIÕPILANE: J. Anderson, A. Grigorjeva, A. Moltsar JUHENDAJA: A.Kiisler TALLINN 2015 Klaipeda sadam on jaavaba sadam Klaipeda linnas, Laanemere idarannikus. See on Leedu olulisim ja suurim transpordikeskus, kus uhtivad mere ja kuivamaa teed Ida ja Laane suundades. Juba mitu aastat on Klaipeda sadam Valgevene merevarav. Autoveod on korraldatud ja konteinerrong kurseerib regulaarselt suunal Klaipeda-Minsk.
makseraskustes ja ka paljude ettevõtete pankrotis. (Wikipedia) Joonis 2. Baltic Dry Index 1985-2013 (Wikipedia) 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad Suurimad Läänemere-äärsed sadamad on Venemaa sadamad Primorski ja Peterburi sadam, mille käsitletavad kaubamahud aastas on ligikaudu 82 miljonit ja 77,6 miljonit tonni (euroopa komisjon). Nendele järgnevad Lätis asuv Riia sadam aastal 2013 kaubamahuga 35,4 miljonit tonni, Leedus asuv Klaipeda sadam aastal 2013 kaubamahuga 33,4 miljonit tonni, Eestis asuv Tallinna sadam aastal 2013 kaubamahuga 28,2 miljoni tonni ja Saksamaal asuv Lübecki sadam aastal 2010 kaubamahuga 23.1 miljonit tonni. Primorski sadamas asub suurim õliterminal Läänemere ääres ning just seetõttu on Primorski sadam peamine õli eksportiv sadam Venemaal. Aastal 2006 käitles Primorski sadam 5 863 000 tonni toornaftat. Aastal 2008 käitles sadam kokku 82 miljonit tonni naftasaaduseid
Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks
1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? S...
transit.ee/meretransport Pärnu Sadam. (2018). Allikas: http://www.parnusadam.eu/sadamast Paldiski Lõunasadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/paldiski-lounasadam Paldiski Põhjasadam. (2018). Allikas: http://www.portofpaldiski.ee/ee/index.html Port of Helsinki. (2018). Allikas: Port of Helsinki: http://www.portofhelsinki.fi/index.php/en/cargo-traffic-and-ships/connections Port of Kiel. (2018). Allikas: http://www.portofkiel.com/regular-liner-services.html Port of Klaipeda. (2018). Allikas: http://www.portofklaipeda.lt/port-regulations Port of Sillamae. (2018). Allikas: http://www.silport.ee/ Saaremaa Sadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/saaremaa-sadam Shipping in the Baltic Sea. (2016). Allikas: http://www.vasab.org/index.php/documents/doc_download/1275-baltic-lines-report-on- shipping-in-the-baltic-sea 18 Sillamäe sadam. (2018). Allikas: http://www.silport.ee/ Tallinna Sadam. (2018)
LEEDU VABARIIK 1920 - 1939 LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917. September valiti Rahvusnõukogu. 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? Rahvusnõukogu esimeheks sai A. Smetona. 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? Iseseisvus kuulutati välja 16. veebruaril 1918 30. Millisel tingimusel tunnustas Wilhelm II Leedu iseseisvust? Siis kui Leedu lubas kuningaks valida sakslase. 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine sõjas. 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Ta oli sunnitud jääma Venemaa ja Poolaga. 33. Millal moodustati esimene valitsus? Esimene valitsus moodustati November 1918. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Esimese valitsuse juhiks sai Augustinas Voldemaras. 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Leedu pöördus õiguse ja rahvaliidu poole. Vilniusest sai püsiprob...
1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta
03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine. * Hitler allkirjastas aprillis 1939 välksõja plaani Poola vastu 6) Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda 23. märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939. aasta kevadel (märtsis) näitas, et Suurbritannia juhitud lepituspoliitika oli läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939 1930 rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate rahvusvahelised suhted
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a
93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest. Kolmandana kõige suurem linn Leedus on Läänemere kaldal asuv Klaipeda, kus elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. TEEMA 6 8 Vaatamisväärsused Lisaks eelnevalt nimatatud vaatmisväärsustele on võimas vaatepilt ka Ristimäel(vaata joonist 1), kus ühtekokku seisab umbes 50 000 risti. Tuntud on ka Kaunases asuv Kuradimägi
93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest. Kolmandana kõige suurem linn Leedus on Läänemere kaldal asuv Klaipeda, kus elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. TEEMA 6 8 Vaatamisväärsused Lisaks eelnevalt nimatatud vaatmisväärsustele on võimas vaatepilt ka Ristimäel(vaata joonist 1), kus ühtekokku seisab umbes 50 000 risti. Tuntud on ka Kaunases asuv Kuradimägi
vaid võidetud vastase mahasurumiseks. Inglise peaminister Lloyd George ning USA president Wilson tahtsid pakkuda Saksamaale leebemaid tingimusi, kuid Prantsusmaa eesotsas Clemenceauga tahtsid kõige karmimaid rahutingimusi, lõpuks kujunesid need siiski üsna karmiks: *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused. Elsass- Lotring läks Prantsusmaale, Põhja- Schleswig Taanile, Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidule; Posen, osa Pommerist ja Sileesiast Poolale, Klaipeda Leedule. *Sõjavägi vähendati 100000 meheni. Pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla tanke ega lennukeid, vähendati laevastikku. Keelati omada ja ehitada allveelaevu. Reini kaldal ei tohtinud olla Saksamaal vägesid ega ei tohtinud ehitada sõjalisi objekte. *Pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. Rahvasteliit- oli loodud Pariisi rahukonverentsi otsustega. See pidi ära hoidma sõdu ning
Tsehhoslovakkia . See tähendas viimasele okupeerimist. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41 Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe 1939 alusel(29.august 1938) Austria(13.märts Sudeedimaa Tsehhi okupeeriti , Klaipeda 1938),Saarimaa(1.märts Leedult , Gdansk -Poolalt 1935),Reini tsoon 5) Mis on MRP? Millal ja kelle vahel sõlmiti? Milles seisnes MRP salajane lisaprotokoll? Mida tähendas see Saksamaale, Nõukogude Liidule, Euroopale, Eestile? MRP olulisus. Molotovi-Ribbentropi Pakt mittekallaletungi leping + salajane lisaprotokoll , 23.august 1939 NSVL ja Saksamaa vahel Moskvas.Protokoll seisnes selles , et Saksamaa ja NSVL jagasid Euroopa kaardi
Sai võimalikuks ,sest : Itaalia toetas, Inglismaa ei tahtnud sekkuda ,Prantsusmaa ei julgenud sekkuda, osa austerlasi pooldas liitumist. b) 29.september 1938a. Müncheni kokkulepe Suurbritannia+Prantsusmaa+Saksamaa+Itaalia valitsus juhtide nõudmine ,et Tsehhoslovakkia loovutab sakslastega asustatud Sudeedimaa. 1939a. kevadel okupeerisid sakslased kogu Tsehhimaa ja Slovakkiast sai vasallriik. c) Märts 1939a. Saksamaa võtab Poolalt Gelanski sadama ja Leedult Klaipeda sadama piirkonna. 3) Milline oli Poola olukord ? Nii Nõukogude Liit ,kui ka Saksamaa tahtsid allutada Poola enda maaalaks. · Saksamaa soovis näha poolat oma ustavate vasallide hulgas. · Nõukogude Liit soovis võimu laienemist Euroopas · Poola soovis säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust 4) MRP ehk MolotovRibbentropi Pakt. Sõlmiti 23.augustil 1939a. , selle kohta et Nõukogude Liit ja Saksamaa säilitavad erapooletuse ,kui üks astub sõtta mõne kolmanda riigiga
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool. Läänemereni ulatus vaid pikk ja kitsas maariba, mida nimetati Poola koridoriks. Poola pindala oli tollal 388,3 tuhat km²,nüüd aga 312,7 tuhat km².
Vilnius oli vanasti kogu kaubanduse keskpunktiks ida ja lääne vahel. Olles Euroopa keskmes oli sellel läbi sajandite palju kultuurilisi mõjutusi ja see mis meil on nüüd, on arhitektuuriline ime- üks kõige hämmastavamaid linnu maailmas Vaatamisväärsused Leedu märksõnaks võib kindlasti pidada merevaiku. Niiöelda "Kuldne rannik" asub Leedu suurima jõe Nemunas`e äärel, mis suubub Balti lahte Leedus on kaunid kuurortlinnad Preila, Nida, Palanga ja Klaipeda, kus leidub tegevust ja nautimismõnu kõigile. Väga kuulus on Leedu Ristimägi Tavad Rahvusport: korpall Rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 14. detsember Päevatööd olid rangelt ette määratud Kunst Igal teeristil, igas külas ja linnas, kirikute, koolide ja talude ees ning klmistutel 2-3 meetrised tammepuust skulptuurid. Praegune kunsti kõrgtase ja mitmekesisus on aga
50 miljonit aastat tagasi. Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 3 Leetu toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Leedus leitakse merevaiku põhiliselt Palanga ja Klaipeda vaheliselt alalt ning pärineb leht ja okaspuudelt. Merevaiku leidub peaaegu igal pool. Page 4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 5
Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi.Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, järelikult ei suudetud kuhjunud konflitke lahendada ning see viis sõjani. Teiseks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on sõjaka Hitleri ahnus. Kui 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama
193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus. 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV
ehitamise, relvatööstusearendamise jm suurprojektide abil), samas hakati kitsendama kodanikuõigusi ja hakati kiusama juute (kristallöö). 1934.a hakkas Saksamaa aina-enam tühistama Versailles’ rahulepinguga seatud sõjalisi piiranguid, 1934 sõlmis Hitler Itaaliaga teljelepingu (teljeriigid) ning Itaalia ja Jaapaniga Kominterni-vastase pakti ja sekkus Francisco Franco poolel Hispaania kodusõtta. 1938-39 liitis Hitler Saksamaaga Austria, Tšehhija Klaipeda piirkonna.. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV liit molotovi-Ribbentropi paktija 1.septembril kuulutas Saksamaa Poolale sõja, selle tagajärjel puhkes Teine maailmasõda. Sõja ajal muutus ilmeksimatusele pretendeeriva Hitleri poliitika veelgi äärmuslikumaks: koonduslaagrites hukati massiliselt juute ja teisi rassiliselt väärtusetuks peetud inimesi (holokaust). 1941.a detsembris , kui Saksamaa oli Moskva lahingus lüüa saanud, võttis Hitler endale sõjaväe ülemjuhataja koha. 1942
demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline pakt(hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria) 2.sept 1945-Teise ms lpp. Jaapan kapituleerus Versailles' ssteem-loodi rahulepingutega, see ssteem pidi tagama rahu Euroopas Pariisi rahukonverets-osales 27 vitjariiki(Antandi liikmed ja liitlased,
"Päev, mida ei ole olemas", Hobusepea Galerii, Tallinn 2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn "Joonealused" - (Taavi Talvega) Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii, Tartu "3 merd" - (Neeme Külmaga) Labor, Budapest, Ungari Rühmanäitused (viimased) 2012 "Intimate Immensity", Musterzimmer, Berliin, Saksamaa, kuraator: Jon Irigoyen "Eksootika" - Tallina Kunstihoone, kuraator: Kirke Kangro "Aesthetics vs. Information vol. 2." - Klaipeda, Leedu, kuraator: Ignas Kazakevičius Kogud Eesti Kunstimuuseum, erakogud ,,Le système libéral #0001’’ 1. Andmed - 650x650mm. Materjalina on kasutatud pabereid, tundub tavaline tugevam paber, millest on volditud treppide jäljend, nö makett. 2. Kirjeldus – Treppide keerukus võib ajada olukorda veel keerulisemaks, kui sa soovid edasi pääseda või hoopis tagasi. 3. Mõte – Arvan, et kunstnik tahtis näidata pildiga seda, et asjad võivad
(kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament? Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu Millist nimetust kannab Nõukogude Liidu ja Soome vahel aastatel 1939-1940 toimunud sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki vaenupool ei ilmutanud erilist aktiivsust? (kaks sõna) Kummaline sõda Kes oli vapside tegelik juht? Artur Sirp Kes oli Eesti Vabariigi viimane peaminister aastatel 1939-1940? Jüri Uluots Kes on nimekas Inglise poliitik, Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal? Winston Churchill Kes oli Eestis 1940. aasta juunipöörde järel moodustatud uue valitsuse peaminister? Johannes Vares-Barbarus
need sunnitud sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega (Prantsusmaa pidi olema Tsehhoslovakkiale garandiks). · Tsehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939.a. kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist liideti Saksamaaga; ülejäänust moodustati Slovakkia nukuriik või anti jupikesi teistele naabritele. · Vt. kaart õpik lk.166. 15. Klaipeda (Memeli) liitmine Saksamaaga 1939: Peep Reimer 8 · Ala oli ajutiselt Saksamaast eraldatud I maailmasõja järel; Leedu kasutas ära sisesegadusi Saksamaal ja Ruhri kriisi ning liitis Klaipeda piirkonna oma riigiga 1923.a. · Natside võimulepääsedes hakati taas tungivamalt nõudma nende endiste Saksamaa alade liitmist, mis Versailles`i leppega olid eraldatud.
kohal Soome ja kolmandal SB. 1934 pikendasid Eesti ja Läti 1923.a. sõlmitud sõjalise liidu lepingut. 1934 tahtis Leedu Balti riikide lähenemist, et seal sees oleks nõue, mis kohustaks Eestit ja Lätit mitte toetama Poolat või Saksamaad Leedu vastu (Vilnius ja Klaipeda). See aga võis Eestile saada saatuslikuks suhetes Poola ja Saksamaaga. Avaliku arvamuse surve tõttu pidi aga Eesti Leedule lähenema. Eesti ja Läti aga teatsid selles, et nad on Vilniuse ja Klaipeda küsimustes neutraalsed. See leping tähendas ainult diplomaatilist ja poliitilist koostööd. Nad ei jõudnud üksmeelele küsimuses, kes võiks neile olla vaenlane number üks. Leedu arvas, et Poola ja Saksamaa; Läti ja Eesti, et N.L. (Klaipeda küsimus – Antant oli 1920 selle Saksamaalt ära võtnud ja Prantsusmaa kontrolli all moodustati seal vabalinn sarnaselt Danzigiga. 1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L
Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende
Viies tase Kunagi elas Hiiumaal väga palju rootslasi, kes olid Rootsi kuninga kirjade järgi vabad inimesed. Hiiumaa minemisega Vene võimu alla, küüditas Katariina II 1781.a. hiiurootslased Ukrainasse. Sealt läks väljasaadetute kodukihelkonna piir ja peeti mälestusjumalateenistus, soovides kunagi koju tagasi pöörduda asetati esimesed ristid. Leedu suvepealinn Palanga Palanga on linn Leedus Klaipeda maakonnas. Asub Läänemere kaldal. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on seal Leedu suuremaid. Palanga rand suvel juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redige ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939
Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa arengut ja see tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Ühendriikides sai 1929. aastal alguse suur börsikrahh, mis viis ülemaailmse majanduskriisini.
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939
enda valdusesse Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel tungisid sakslased Tsehhoslovakkiasse, väites, et see riik on lagunemas. Tsehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks alaks. Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Ükski riik ei kavatsenud Saksamaad takistada ning Müncheni kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. 1939. aastal nõudis Saksamaa Poolalt Gdanski ala, okupeerides Leedule kuulunud Klaipeda. Euroopa seisis uue Maailmasõja lävel, ning eriti saatuslikus osutus see Poolale, kes ei andnud Saksamaa nõudmistele järele. Saksamaa oht Poolale Peale Tsehhoslovakkia lagunemist ja sattumist Saksamaa alla mõistsid lääneriigid, et järeleandmistega Hitlerit ei rahusta. Suurbritannia Prantsusmaaga lubasid Poolale toeks olla, kui Saksamaa peaks teda kuidagi ohustama. Poolale surus ühelt poolt peale Saksamaa, nõudes
Talved on pehmed, suved jahedad. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C ja suvel 17 °C. Rahvastik 2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks.
Kas Teine maailmasõda oli paratamatu? Teist maailmasõda võib pidada globaalseks sõjaliseks konfliktiks, mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse- Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, jä...
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Kõige karmimaid rahutingimusi ...
1939. aasta 3 Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks
Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tsehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule.
Miks tekkis: 1923 tungisid Prantsuse ja Belgia väed Saksamaale kuulunud Ruhri tööstuspiirkonda kuna Saksamaa ei suutnud prantsusmaale reparatsioone maksta. Tagajärjed: Kardeti, et uus sõda algab. Saksamaale anti laenu, et maksta Prantsusmaale reparatsioonid ja pikendati tasumise aega. Hiljem aga ei pidanud Saksamaa üldse maksma. Erinevad tülid Vilniuse kriis: Poola okupeeris ja liitis endaga Vilniuse linna ja selle ümber oleva maakonna ja leedu seepeale hõivas Klaipeda piirkonna Eesti olukord selles: Üritas arendada suhteid nii Leedu kui Poolaga, aga Leedu arvas, et Eesti sõbralik suhtumine Poola suhtes on samm Leeduvastu ja vastupidi. I maailmasõja majanduslikud tagajärjed Rahuaja majandus Suuremate riikide majanduslikud erinevused: Majanduselu normaliseerus USA-s kiiremini, sest ta kuulus võitjate leeri ning kahjud ei olnud nii suured, Saksamaa pidi maksa sõjakahjusi
Rahvasteliidu kontrolli alla, mida kontrollib Prantsusmaa. · Kogu Reinimaa kuulutatakse demilitariseeritud alaks. Seal paikneb Saksamaa tööstuslik süda. · Schleswig läheb Taanile majanduslikult see piirkond Saksamaale oluline ei ole. · Sileesia läheb Poolale. · Poola koridor, millega Saksamaa jagatakse kaheks. Ida-Preisimaa jääb Saksamaast eraldatuks. · Danzig e. Dansk saab vaba linnastaatuse. Skasa elanikkonnaga enklaav. · Memel ehk Klaipeda saab ka vabalinna staatuse. Need mõlemad on saksa elanikkonnaga linnriigid. Sõjaväe alased piirangud: · Saksamaale keelatakse üldine sõjaväe kohustus. · Lubatakse Saksamaal luua piiratud kogusega riigikaitse üksused e. Reichswehr. Suursjärk on 100 000 meest koos ohvitserkonnaga. · Kindralstaap saadetakse laiali. · Lennuvägi ja allveelaevad hävitatakse. Nende omamine keelati.
majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suurriigid ei reageerinud.(reetsid Tehhoslovakkia) 7. Poola. Klaipeda äärsed alad. Rumeenia. 8. Albaania. Aprill 1938 Molotovi-Ribbentropi pak(MRP) 1. Miks sai MRP loomine ültse alguse? Miks just nende riikide vahel? 2. Millal leping alla kirjutati? 3. Kes kirjutasid lepingule alla? 4. Kui kaua oleks pidanud leping kehtima? 5. Kaua lepingust tegelikult kinni peeti? 6. Mis pidi saama Baltimadest salaprotokolli alusel? 1. Sest teiste riikidega läbirääkimised põrusid, lisaks ei usaldanud kumbagi riiki teised
ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, võeti vastu Reini tagatispakt, Saksa sai loa astuda Rahvasteliitu. Leedu ja Poola konflikt seisnes selles, et Poola vallutas ära Vilniuse, millele Leedu vastas Klaipeda vallutamisega, millest moodustati vabalinn. Genova konverentsil (1922) sõlmiti Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkulepe, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. 1919. a. loodud Komitern ühendas eri riikide kommunistlikud parteid tugevaks organisatsiooniks, mille lõppeesmärk oli proletaarne maailmarevolutsioon. 1929. a. alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas
Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksam...
1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule. NSVL läks Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina Saksale Poole lääneosa ja Leedu MRP – 23.08.1939 allkirjastasid Saksa ja NSVL mittekallaletungipakti, kehtivusega 10
22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest. Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast), Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%) Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ja Antanas Snieckus Leedus.Algasid massilised repressioonid: Leedus mõrvati 1944.-45.a 12 000 ja vangistati 36 000 inimest nin 1945-52.a saadeti Siberisse 130 000 inimest. Suurim küüditamisaktsioon tabas Baltimaad 26. märtsil 1949. Saadeti Siberisse üle 20 000 inimese Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 Leedust(20-25% balti elanikkonnast).
ei mõju eriti. Etioopia vallutati, kuni 1941. a kestab partisanisõda, kuni UK vabastab Etioopia 1936-39(Hispaania kodusõda)- Franco alustas ülestõusu Marokos, see levib üle Hispaania, Euroopa riikide mittevahelesegamispoliitika (27 riiki keeldub andmast relvi), kuid diktatuurid mitte. Franco diktatuuri algus. 3. Oskab hinnata Hitleri samme ja suurriikide lepituspoliitikat: Reini tsoon, Ansluss, Müncheni kokkulepe, Tsehhoslovakkia okupeerimine, Klaipeda, MRP Reini tsoon - 1936 aasta märtsis viib Hitler oma väed demilitariseeritud tsooni, mis ümbritseb Saksamaad (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine) Ansluss Austrias, 13.03.1938, Saksa väed marsivad Austriasse ning liitsid ta Saksamaaga Müncheni kokkulepe/sobing 29.09.1938 UK, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa Tsehhoslovakkia okupeerimine 14.03.1939 kuulutab Hitleri õhutusel end
välisminister Aristide Briand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a. Lausanne konverentsil reparatsioonimaksed peatati.
Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
