• Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3 o teras 7850 kg/m3 KUUMSIN 1 Materjal Tihedus, kg/m3 Graniit 2500-2700 Tihe lubjakivi (paekivi) 2400-2600 Tavaline raskebetoon 1800-2500 Kergebetoon 500-1800
Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel = materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem materjal. Nt. Graniit külmatsükleid üle 200 Paekivi külmatüskleid 15 100 Katusekivi külmatsükleid 25 2) SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi. Iseloomustab sooja erijuhtivus: Nt. Soojustusmaterjalidel(kivivill, klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ] Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ] Silikaattellis =1,3 [w/m*C ] Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W (vattides), mis voolab läbi 1 m paksuse ristlõikega kuubi ühe tunni jooksul, kui erinevate pindade temperatuuri vahe on 1 C. 3) SOOJAMAHTUVUSEKS nim. Materjali omadust salvestada endasse soojust soojendamisel ja hiljem jahtumisel ära anda ümbritsevale keskkonnale.
..2500C. Vaike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt pusiv. Polev, suttivuse vahendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
10. 3. MULLPOLÜSTÜREEN vastupidav nii puhtale kui mereveele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholidele, loomsetele ja taimsetele rasvadele. Ei ole vastupidav eetrile, kloororgaanilistele ainetele, tärpentinile jms. Põlev, eritab põledes palju vingugaasi ja musta suitsu. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. 11. Mullpolüstüreenid jagunevad: 12. · Paisutatud polüstüreen EPS 13. · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW 14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures.
seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa (keramsiit) paksusega 10...15 cm. 40. Puitpõranda ehitamine raudbetoonist keldri laele Laudpõrand · Laudade paksus 29 või 37 mm. · Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm. · Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. · Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) · Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. · Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. · Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. · Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele · Piisav valgustus akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8..
Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga
Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale ja moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele lisatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komptaktseks materjaliks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega. klaasvill- tooraineks klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda 40-80% mis lihtsustab logistikat. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tihedus 10-130 kg/m3. KL- plaatvill, KT- rullis vill kivivill- valmistatakse looduslikust kivimist (basaldist). Kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200-250 kraadil, kuid kivivill ise hakkab klompuma 1100 kraadi juures. Seega saab seda kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149 kg/m3.
massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks
seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa (keramsiit) paksusega 10...15 cm. 40. Puitpõranda ehitamine raudbetoonist keldri laele Laudpõrand Laudade paksus 29 või 37 mm. Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm. Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 8 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla
Mineraalsed poormaterjalid (gaasbetoon, keramsiitbetoon, aga ka arhailine kukermiit) Naturaalmaterjalid (vilt, takk, lambavill, põhk, pilliroog,linaluu, turbapuru,saepuru, puitlaast- tsementplaat jne). Neopreenmaterjalid (termokihiga poor-neopreen) Vahelduvkihilised materjalid (foolium-vahtpolüetüleen) 85 ... TUULETÕKKEMATERJALID Puitkiudtuuletõkked Mineraalvill / klaasvill tuuletõkked Kipsplaat-tuuletõkked Difusioonkile-membraan-tuuletõkked Soojustusega kombineeritud tuuletõkked* *Mõeldud tehnoloogiat, kus tuuletõkke moodustab soojustusplaadi enda pealmine, tihedamast materjalist kiht või peale tehases liimitud tuuletõkkekangas 86 43 ...
On põlev kõikides oma vormides. Põledes eritab vingugaasi ja palju paksu musta suitsu. Tulekaitsevahendid vähendavad ainult süttivust, mitte põlevust ja suurendavad suitsu hulka. Vajab põlemiseks 150 korda rohkem õhku kui puit. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. Mullpolüstüreenid jagunevad: *Paisutatud polüstüreen EPS *Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW (vt. ptk. 12.5 Plastide kasutamine ehituses) 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd
juurdevoolu. [20] 20 Rockwool Fasrock Max kahe tihedusega fassaadiplaadid. (2008). Rockwool [WWW]. http://rwsc2.inforce.dk/graphics/RW-LT/EE/gfx/products/building/pdf_building/36-0-2-ee.pdf. (29.04.2010). 17 6 Võrdlus analoogidega Tabel 6 Võrdlus analoogidega[21] Omadus Kivivill Klaasvill (ühik) Soojusjuhtivus 0,03...0,06 0,03...0,06 (W/(mK)) Tihedus 25...230 10...130 (kg/m3) Survepinge 0,5...500 0,5...500 (kPa) Max kasutamistemperatuur 750 250 (°C)
tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
· ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid- · Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi.
lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad. Vajaduse korral saab nende plaatidega katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Missuguste omadustega on mineraalvill? 210 2. Millest koosneb klaasvill? 3. Missugustes tingimustes saab klaasvilla kasutada? 4. Mis on puistevill? 5. Missuguseid ohutusnõudeid peab täitma mineraalvatiga töötades? 6. Mis materjale nimetatakse tehnilisteks isoleermaterjalideks? 7. Mida kujutavad endast akustilised plaadid? 15.6. Paisutatud kivimid Vermikuliit. Paisutatud vermikuliiti kasutatakse: puistena seinte ja vahelagede täiteks, kergbetoonide täitematerjaliks, mitmesuguste kuumade pindade isoleerimiseks.
63. Dissotsiatsiooni astmelisus. Näide. 64. Vee dissotsiatsioon. 65. pH mõiste ja määramise võimalused. 66. Amorfsed ained. Näited. Amorfsed ained - osakesed ei paikne tasapinnaliselt ➢ puudub kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur; ➢ elektri- ja soojusjuhtivus on kõikides suunades ühesugune; ➢ valguse läbilaskvus ja murdumine on kõikides suunades ühesugune. Amorfsed ained ja materjalid on kõik klaaside tüübid (ka kristallklaas), kivivill, klaasvill, diatomiit jt. Näiteks: metalne hõbe vees ei lahustu, amorfse sisestruktuuriga hõbe lahustub vees, moodustub kolloidlahus 67. Kristalsed tahkised. Näited. Kristalsed tahkised - osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnalisel näiteksgrafiiti 68. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre). Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); 2
tselluloosatsetaadiga. Esimene täissünteetiline kiud oli nailon, millega USA-s hakati II maailmasõja asemel asendama siidi. Kuulsuse saavutas ta kindlasti naiste sukkade valmistamisel, kuid samuti ka langevarjude jt militaarsete graafik 1 Sünteetiliste kiudude tootmine erinevates piirkondades (tonni aastas). [27]. kasutusalade tõttu. Hiljem võeti kasutusele ka nn klaasvill ja metallkiud. Enamikke tehiskiude toodetakse vastava materjali surumisega läbi väikeste aukude, et nad moodustaksid sel moel niitjaid kiude. Inglise keeles eralduvalt selgelt terminid ,,synthetic" (sünteetiline) ja ,,artificial" (kunstlik, muudetud), mis viitavad sellele, et enne sünteetiliste kiudude kasutamist modifitseeriti olemasolevaid looduslike kiude (taimset tselluloosi näiteks), et toota tsellulooskiudu. Enamikule sünteetilistele kiududele on
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted ...
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraam...
sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim ,,Isover-klaasvill", mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3, soojajuhtivus 0,029-0,041 W/m°C ja ekspluatsioonitemperatuur max 200-250 °C). Kivivill - Valmistatakse looduslikust kivimist nt basaldist. Kuumakindlaim mineraalvilla liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures
peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud TAM 22 ekstruuder-õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandwich-paneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x
peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist.
Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Eestis kasutatakse kõige enam Isover-klaasvilla. Kivivilla toodetakse basaltkivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõutega kohtades. Eestis enim levinud Paroc- kivivill. Räbuvill valmistatkse kõrgahju räbust. Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat mineraalvatti põlevkivipoolkoksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati seda mineraalvatiks.
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
} Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. Fiiberklaas - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel. Nt klaasvill Värviline klaas - Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Cr2+ sinine; Cr3+ roheline; Co2+ roosa; Mn2+ oranz; Fe2+ sinine-roheline ; Kolloidosakeste lisamine; Värviliste kristallide lisamine Egiptuses sarlakpunane klaas- lisati punast Cu-oksiidi. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2);
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
