vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilumisel väga suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad). Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Poola asub strateegiliselt väga olulises kohas, Euroopa geomeetrilises keskpaigas. Liikudes läänest itta või põhjast lõunasse on raske leida otsemat teed kui läbi Poola. Eesti jaoks on Poola oma asendi tõttu oluline transiitmaa. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab u. 46% kogu maismaa pindalast. 2. POOLA GEOGRAAFILINE ASUKOHT Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri
Haritavat maad on u 7,8 miljonit hektarit, sellest 5,3 hektarit on niisutatav. Kasvatatakse otra,nisu,maisi,riisi, kartulit, köögivilja,puuvilla; tähtsad on aiandus (aprikoosid, virsikud, kreeka pähkel, granaat, viigimari) ja viinamarjakasvatus. Karjanduses on ülekaalus lambakasvatus. Afganistan on rikas maavarade poolest, kuid nenede kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud. Afganistanis on loodusliku klaasi leiukohti,vaske, maagaasi, naftat, kivisütt, kromiitliiva, steatiiti,väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning erisuguseid vääriskive, ühed väärtuslikumad , teised vähem väärtuslikumad. Veestik Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi. Jõed Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks
Kirgiislased on silma paistnud oma puu voolimise, vaiba kudumise ja juveelide tegemisega. Riigi geograafiline asend ei ole soodne. Regioon asub karmide kliima tingimuste ja maavärinate tsoonis. Kõrgõzstani rohked veevarud ja mägised maastikud on võimaldanud riigil eksportida hüdroelektrienergiat. Ometi impordib riik kütust ja gaasi. Riiki on plaanitud rajada naftatöötlemistehas. Kõrgõzstan on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub antimoni, kulda, molübdeeni, tina, kivisütt, volframi, elavhõbedat, uraani, naftat ja looduslikku gaasi. Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08
saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat Liitumisreaktsioonid 2 - sideme tõttu toimub liitumine astmeliselt Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine. Esialgu tekib vastav alkeen (eteen) C2H2 + H2 = C2H4 Ja teises astmes alkaan -etaan C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etenool (vinüülalkohol). Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, pole püsivad ja isomeeruvad vastavaks aldehüüdiks või ketooniks- on saaduseks etanaal
3.1.ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjalnii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Muutused energiamajanduses Aegade jooksul on inimesed õppinud kasutama erinevaid energiavarasid. Nii mõnegi kütuse kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kogu majanduse kulgu ja arengutempot ning sellega ka inimeste heaolu. Agraarühiskonnas kasutati e...
veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Brasiilias leidub naftat, kivisütt ja maagaasi. 2. Milliseid energivarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Brasiilia impordib naftat ja maagaasi, ekspordib suhkruroost tehtud autokütust. 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Hüdroelektrijaamades: Itaipus, mis asub Brasiilia ja Paraguay piiril. Angra tuumajaamas, mis asub Rio de Janeiros. Tucuruis, mis asub Paras. Elektrienergia toodang ühe
osta.Kiilike hakkas öösel õngega Sihvkal tekki pealt ära tõmbama.Selle eest otsustas Sihvka kätte maksta nii,et pani kella öösel helisema,koos teiste poistega ajasid nad Kiilikese üles ja ütlesid,et ta on kooli hiljaks jäänud.Kiilike tormaski keset ööd kooli poole,teised aga heitsid magama.Ükskord aga otsustas Sihvka toa hästi kuumaks kütta,sest Kiilike oli just kurtnud,et nii palav on,et ei saa magadagi.Kuid Sihvka pani ahju nii palju kivisütt,et ahju sisemine uks sulama hakkas.Järgmisel päeval küsis õpetaja ta käest,millest see uks tehtud on,milline on malmi sulamistemperatuur ja millist temperatuuri annab kivisüsi.Sihvka ise vastuseid ei teadnud,aga Kiilike ütles talle ette.Õpetaja pani Sihvkale ikka kahe ja ütles,et kui ta ei oleks vastuseid teadnud,oleks ta saanud ainult märkuse.Aga kahe sai ta selle eest,et teadis vastuseid aga ei osanud oma teadmisi päriselus kasutada. 15
suur. Paljud suuremad riigid asuvad Inglismaa äärealadel ehk mere lähedal ja meri on kindlasti üks põhjustest miks linnad asuvad seal kuna vee lähedus on tähtis linnade kujunemisel. Palju mõjutab ka pinnamood, näiteks on Londonis ja selle ümbruses on pinnamood tasasem kui põhjapoolel. Linnad tekivad rohkem maavarade lähedusse ja lõuna-Inglismaal on näiteks maagaas ja Inglismaa keskosas on kivisütt ning mõlemas kohas on rohkem suuremaid linnasid kui mujal. Põllud on valdaval osal rajatud Inglismaa lõunaossa ja tegeletakse põhiliselt lambakasvatusega ja kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamisega sõltuvalt kliimale. Inglismaa tegelikult ei ole üldse metsane maa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad. Metsa on seal ainult umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on.
rikkuse teekonnal. Kanada on 2015 aasta tabelis maailma kontekstis viieteistkümnes riigi rikkuse poolest. Fosiilkütused on üks uuemaid ressursse Kanadas, naftat ja gaasi on ammendatud lääne Kanadas 1900ndate keskpaigast. Kuigi Kanadal oli toornaftat vähe, uued tehnoloogiad ja ammendamispaigad on leitud ning teinud Kanada ühe rikkama riigi naftareservide poolest. Samuti on Kanadal ka veel suurtes kogustes naturaalset gaasi ja kivisütt. Riik on ka väga rikas erinevate mineraalide poolest. Suurtes kogustes on: rauda, niklit, tsinki, vaske, kulda, pliid, molübdeeni ning uraaniumit. Suur kogus teemanteid on lähiajal formeerunud arktikas, mis teeb Kanada maailma üheks suuremaks teemanti tootjaks. Keskmiselt iga kaheksas inimene Kanadas töötab põllumajandusega seotud aladel. See näitab kui suur tähtsus on põllumajandussektoril riigis. Valitsuse toetus põllumajandussektori suunas on 2011 – 12 aasta andmetel
Antud juhul tegutseme trampvedudega – nn juhuveod, reeglina laevapartiiliste kaupade mitteregulaarsed veod. Tegutseme lastiveoga (Cargo Transport) – reeglina veetakse ühes reisis ainult lasti (kaupu). Erandjuhtudel võidakse võtta peale ka kuni 12 reisijat, ilma et sellistele vedudele laieneksid reisilaevanduse (kõrgendatud) nõuded. Kasutame puistelastina vedu (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või -tekile. Tavaliselt veetakse kivisütt, maake, teravilja, väetisi, koksi, turvast, klinkerit, puiduhaket ja mitmeid muid kaupu. Puistlastilaevade lastimine ja lossimine võib võtta palju aega ja olla ohtlik. Lastimis- lossimisplaani koostab kapten tavaliselt koos vanemtüürimehega. Rahvusvahelised reeglid nõuavad, et kapten ja sadamaoperaator kooskõlastavad lastimis-lossimisplaani enne tööde algust. Lastimise ajal on oluline tasandada lasti, et mitte ohustada laeva püstivust. Kui lastiruum on
Prantsusmaa Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................4 ................................................................................................................................................. 4 1. Loodus......................................................................................................................................... 5 1.1 Relieef........................................................................................................................................5 Kõrged mäed.................................................................................................
31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Nafta omab väga suurt majanduslikku tähtsust. Piisavalt pole mineraalseid maavarasid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Norras on suured kalavarud. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. KLIIMA
kogustes, kui teised Eesti sadamad. Aasta 2014 augustis käsitles AS Muuga konteinerterminal 21 979 TEU’d (Ärileht). TEU mõõtühik, mille puhul 1 TEU võrdub 1 standartse kaubakonteineriga, mille mõõtudeks on 20 jalga pikkusesse, 8 jalga laiusesse ja kõrgus varieerub 4,25-9,5 jala vahel (Vikipeedia). Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja hoiustada vedellasti, s.h. toornaftat ja naftasaaduseid, puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu, vilja, terast, kivisütt ja teenindada konteiner- ja ro- ro tüüpi laevu. Muuga Sadama haldaja Tallinna Sadama investeeringud Muuga sadamasse on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamise arendusprojektidega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. 2.2 Paldiski lõunasadam Paldiskis asub kaks sadamat: Paldiski Põhjasadam ning Paldiski Lõunasadam
võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.
Import o Masinad ja varustus o Kemikaalid o Kütused o toiduained Lõuna-Aasia Regiooni kuuluvad riigid India Nepaal ja Butaal Banglatesh Maldiivid Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Troopilised vihmametsad Poolkõrbed Maavarad Rauamaak Kroom Mangaan Leidub ka kivisütt Kliima Asub valdavalt lähistroopilises ja lähisekvatroiaalses kliimavöötmes Lähistroopiline kliimavööde o Aasta läbi kuiv õhk o Talvel temperatuurid madalamad, suvel kõrgemad Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Põllumajandus Vanamoeline ja moderniseerub aeglaselt Tootlikus madal Ülekaalus taimekasvatus
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
võimaldavad tammide ja reservuaaride abil kevadel, suvel ja sügisel eesseisva talve jaoks vett koguda. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Samuti saab küttevajadust osaliselt
Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerimise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütusteks. Kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. sajandi vahetusel, võimaldades
Petroolimu imporditakse energiallikad 107,000 bbl/day (2008) 0,68 Maavarad Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Palju leidub ka raua-, Fosfaadi varude mangaani-, plii-, tsingi-, osakaal maailmas koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta Õli kasutamine Metsandus Metsa on riigis 11,5% (2010) Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk. Metsa osakaal väheneb aastas 0,08% Marokos leidub valdavalt Vahemerelist taimestiku ja kuivalembelist põõsastiku. Vahemerelises kliimas kasvavad pigem lehtpuud.Paljud taimed taluvad hästi põuda
pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. 5 MAAVARAD Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. LAAMTEKTOONIKA Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub maailma osas, kus on keskmine seismiline aktiivsus. Suurim seismiline tugevus on mõõdetud Assooride saartel ja Tejo jõe orus. VULKAANID vulkaanid
reostused. Kõige rohkem tarbitakse vedelat kütust transpordi sektoris, seejärel tööstustes, ehitustel, elektri tootmisel, Tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit ja põlevkivi. 27 % maailma primaarenegiast annab süsi. Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on Hiina, USA, India, Austraalia ja LAV. Suurimad varud on USA-l ja Venemaal. 40 % maailma elektrienergiast toodetakse söest. 13% kaevandatud söest kasutatakse terase tööstuses. Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. Kivisöe tootmine on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 50% võrra. Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede-ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet. Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. Suured varud on USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. Eesti põlevkivi on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni.
Kerala lopsakad troopikametsad. Mida India ostab ja müüb? Impordib ( veab sisse ) India toodab naftat puuvilla vääris- ja poolvääriskive teed rauda ja terast vürtsi keemiatooteid kohvi veondusseadmeid toiduaineid, riisi kivisütt Ekspordib(veab välja) rauda ja terast kalliskive ja väärisehteid tekstiili insenerivarustust masinaid tekstiili veondus seadmeid nahka pühvleid, eesleid teed lambaid, sigu ja kitsi kala ( sardiini ja garneeli ) Majandus ja riigikord
(http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=26&c=nz&l=en) Linnastumine 86% rahvastikust elab linnades. Uus-Meremaa suurimad linnad on Auckland, Christchurch ja Wellington. Suurimad linnastud on Põhjasaarel Hamliton, ja Auckland ning Lõunasaarel Christchurch . Suurimate linnade ja linnastute paiknemine. (http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Largest_cities_in_New_Zealand) Energiamajandus Uus-Meremaalt eksporditakse kivisütt ja imporditakse õli, ja õlitooteid.. Uus-Meremaa energiatööstused kaardil.(http://www.mfe.govt.nz/publications/ser/enz07- dec07/html/chapter5-energy/figure-5-1.html) Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta. Uus- Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu.
Info: Territoorium 141.1 ha Akvatoorium 134.7 ha Kaide arv 10 Kaide kogupikkus 1.85 km Suurim sügavus kai ääres 13.5 m Suurim laeva pikkus 230 m Suurim laeva laius 35 m Terminalid: reisiterminal naftaterminal 2 autoterminali ro-ro terminal üldkaupadeterminal puiduterminal 2 metalliterminali puidugraanuli terminal turbaterminal biodiisli terminal Paljassaare kaubasadam. Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Paljassaare sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas on Paljassaare sadam oluliselt väiksem kui tema kaks suuremat venda - Muuga sadam ja Vanasadam. Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid
küttevaruga. Peagi jõudis meri jäätuda ning nad jäid triivima koos jääga. Nende kivisöe varud said lõpuks täiesti otsa ning ka meeste tervis hakkas halvenema. Lõpuk tehti isegi ettepanek hakata põletama laeva osi, kuid kapten keeldus sellest koheselt. Hatteras, kartes uut mässu, läks oma kajutisse ja hakkas uurima mitmeid raamatuid eelnevate ekspeditsioonide kohta. Järsku leidis ta infot, et kolmsada kilomeetrit eemal asuval mandril leidus kivisütt. Koheselt valmistus kapten minema seda tooma, võttes kaasa endale kõige ustavamad mehed, ehk doktor Clawbonny, puusepp Belli ja madrus Simpsoni. Pootsman Johnsoni hoole alla jättis ta laeva. Tee osutus raskemaks, kui ennustati ning toiduvarud hakkasid otsa lõppema. Varsti muutus tee nii raskeks, et Simpson suri. Otsides talle matmispaika, sattusid mehed kellegi külmunud laipade peale. Nad kõik ehmusid, kuni märkasid, et ühel nendest veel oli pulssi tunda
Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, sest seal on hea veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest Brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Brasiilias leidub maagaasi, kivisütt ja naftat. 10 | P a g e 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, millideid impordib? Brasiilia impordib naftat ja maagaasi, ekspordib suhkruroost tehtud autokütust. 11 | P a g e 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. Hüdroelektrijaamades: Itaipus, mis asub Brasiilia ja Paraguay piiril
Ka tarbivad nad meelemürge tunduvalt rohkem kui naised. Selle riigi rahvastik hakkan vananema. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). 12 6. Energiamajandus Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40%
Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, diiselmootorid 35-45% 11 Soojusmasinad keskkonnasaastajatena Kuna tänapäeval on gaasi, naftat ja kivisütt tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju, siis hakkab see kahjulikult mõjuma ka keskkonnale. Ning neid kahjustavaid faktoreid on mitmeid. Esimeseks faktoriks on õhuhapniku vähenemine atmosfääris, mis on tingitud nende kütuste põletamisega. Sellest tulenevalt väheneb O2 pidevalt. Teiseks eraldub kütuse põlemisel süsihappegaasi. See põhjustab kasvuhooneefekti. Selle tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO 2 sisaldus kasvab. 1900. aastal
· 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks. · Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos. Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud. · Jah, olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse. · Üheks suurimaks probleemiks on ebaseaduslik puuraie. TÖÖSTUSE ARENG · Türgis kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. · Tööstusharudest on esindatud keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning tehnikatööstus. · Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses. Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Suured tekstiilitehased asuvad puuvillaistanduste läheduses. Sellised valikud on tehtud,sest
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Looma...
läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10] 5. KLIIMA Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede
liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest
Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. 3 Toit
piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. 7 2.6 Maavarad Maavarasid leidub rohkesti: Witwatersrandi eelkambriumi kivimid sisaldavad kulda, uraani-, tina- ja mangaanimaaki, kromiiti ja asbesti, kimberliitlõõrid teemante, on kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti. 8 III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb kolmest erineva pädevusmahuga kojast: valgete (House of Assembly, 178 liiget), värviliste (House of Representatives, 85 liiget) ja indialaste kojast (House of Delegates, 45 liiget). Kui
Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke. Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust saadakse istutatud metsadest (1,3 miljonit ha, eeskätt mänd, ka kuusk ja eukalüpt). Hankivas tööstuses on olulisel kohal maagaasi ja nafta tootmine, kuid see ei rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive. Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva. Tööstus: Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. Transport: Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja
elekter, energia/toorained, transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted, samuti tekstiil, puit, elusloomad, toiduained Itaalia peamised impordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 18.1%, Prantsusmaa 11.4%, Madalmaad 5.9%, Suurbritannia 4.8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%. Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik, seetõttu kasutab enamik siinseid tööstusettevõtteid sisseveetud toorainet. Itaaliasse imporditakse enam kivisütt kui ühessegi teise Euroopa Liidu riiki. Üksnes tsinki, tina ja pliid jätkub siin küllaga, Toscanas leiduvate elavhõbedavarude poolest on Itaalia aga koguni üks maailma esiriike. Po jõe orust saadav gaas katab 2/3 riigi gaasivajadusest. Sitsiilias leidub palju väävlit, kaaliumit ja kivisoola. Itaalia on iidsetest aegadest kuulus oma valge marmori poolest, mida viiakse rohkelt teistessegi riikidesse. 6
Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Varem pumbati vett tuulikutega, praegu käitavad 5 kuivendusseadmeid elektri- ja diiselmootorid. Tuulikud on aga siiani püsti ilmestades tasast ning üksluist maastikku. Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. ARENGUTASE Hollandi HDI on 0,953
( tv 82) Sündimus on 10 , suremus on 13 ja väikelaste suremus on 6,1 . (tv 82) sündimus on vähenenud. Linnastumine Linnades elab 65% rahvastikust (tv. 82) Budapest, Miskolc, Györ ja Szeged asuvad jõe ääres ja Pec'i sai rajatud esimene ülikool Energiamajandus Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu
Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ning väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ning vesi kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ning inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Mõisted: atmosfäär, troposfäär, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu;
Mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine Loodusvarade kasutamine Põhjused: Puhas joogivesi, muld, mets, metallimaagid, kütused Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Taastumatud loodusvarad lõppevad otsa Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda Lahendus: Kasutada taastuvaid loodusvarasid, tarbida loodusvarasid säästlikult, et jõuaksid taastuda Happevihmad Põhjused Lämmastiku ja väävli ühendid Kivisütt kasutavad elektrijaamad Transpordist pärinev saaste Tagajärjed hukkuvad taimed surevad kalad veekogudes lagunevad kiviehitised metsad hävinevad, looduslik mul ja veekogud muutuvad happelisteks Lahendus Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, happesust tasakaalustav paene aluskivi Kasvuhooneefekt Põhjused CO2 sisalduse suurenemine atmosfääris, mis tuleneb peamiselt fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest Kasvuhoonegaasid Tagajärjed
Inglismaal ja Pr-l oli vaja ka liitlasi, liitlasena nähti Nõukogude Liitu. 1939.a kevadel algasid kolmepoolsed läbiräkimised (Ingl, Pr, Nõuk.L) eesmärgiga luua Hitleri vastane liit (arutati ka, milliste teiste riikide iseseisvus tuleks garanteerida jms). Samal ajal pidas Nõuk.L. läbirääkimisi ka Saksamaaga. Kokkuleppele jõuti NSVL-Saksam. läbirääkimistes 23.08.1939 mittekallaletungi leping (MRP). MRP oli sõlmitud 10 aastaks + Saksam.ja NSVL majanduslik koostöö. (Venemaa sai kivisütt, erinevat sisseseade tehnikat, Saksamaa sai teravilja ja naftat). MRP juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll (jagati ära mõjusfäärid Ida-Euroopas). Venemaale: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia (praegu Moldova), Saksamaale: Leedu ja Lääne-Poola. Hiljem lepingut korrigeeriti, 28.09.1939.sõlmiti Saks-Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It
4 1 AUTODE AJALUGU 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu. Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. 17
Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja- Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei 3 sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või õmmeldi purjesid ning varuti igasugu erinevat materjali, et uut laeva ehitada. Kolmemastilised vedasid kodust ja Soomest metsamaterjali Taani või üle Põhjamere Lääne-Euroopasse. Tagasi toodi soola, kivisütt ja muid puistekaupu. Kohalikud aurikud 19. saj. lõpul ja 20. sajandil vedasid reisijaid kui ka kaupu Riia- Peterburi, Kuressaare-Paldiski ja saarte ning mandri vahel. Hiiu kalevivabrik tõi toormaterjali Tallinnast oma laevaga. Väinast ülevedajad laadisid ka elusloomi ja võtsid lihunikelt-ülesostjatelt täiendavalt raha, et elusloomi vedasid ning seda nimetati ''sitarahaks''. Ajalooliste laevade hulgast võiks veel esile tõsta tüüpi, mida kutsuti uisuks. Vanem
erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. 3. Kliima Portugal paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja on üks soojemaid Euroopa riike. Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju tõttu on mereline, seega kliima ei ole liiga kuum ega ka külm. Kuigi suviti võib mõningates kohtades päris palavaks minna. Suvel on keskmine temperatuur 25°C ja 11 või 12 tundi päikesepaistet päevas.
peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industriaalajastu alguses hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas kiiresti nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning võtta kasutusele täiesti uued tootmistehnoloogiad
Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. 9 Galdhøpiggen Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi- titaani-, tina- ja molüb deenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.
nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED o Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku; 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral. o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet. SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSTE JÄRGIMINE Pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui mõõtmiste tulemused näitavad, et: o ühegi kalendrikuu keskmine heite mõõtetulemus ei ületa suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtust;
joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu. · Pärast aurumasina leiutamist polnud kuigi raske tulla mõttele paigutada vankrile auru jõuallikas, kuna 17. Saj.
poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda
kohale tõusnud nafta ja maagaasi ammutamine ning töötlemine, millega tegelevad rahvusvahelised kontsernid Royal Dutch Shell, Unilever ja British Petroleum Company. Energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Gaasimardlad paiknevad Yorkshire'i, Ida-Inglismaa ranniku ja Briti meresektori põhjatipu lähedal; suurimad naftatöötlustehased on Sotimaa ida- ja Inglismaa kirderannikul. Põhiosa elektrienergiast toodavad kivisütt tarbivad soojusjõujaamad. Suurbritannia oli üks esimesi riike, kus hakati 1950. aastatel tuumaenergiajaamu ehitama. Tänapäeval paiknevad riigi võimsaimad tuumajõujaamad Kagu- ja Edela- Inglismaal ning Sotimaal, mis üldises mõttes kuuluvad kõik riigile. Riigi üheks jõukuse põhjuseks on ka fakt, et 92% oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega: 35% naftast, 30% kivisöest, 23% maagaasist, 6% tuumakütusest ning 1% vee-energiast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
